Teksti suurus:

Laevade ohutusnõuded

Laevade ohutusnõuded - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.05.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 24.05.2022, 4

Laevade ohutusnõuded
[RT I, 24.05.2022, 1 - jõust. 27.05.2022]

Vastu võetud 29.09.2003 nr 233
RTL 2003, 106, 1623
jõustumine 13.10.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.11.2015RT I, 20.11.2015, 101.12.2015
18.05.2022RT I, 24.05.2022, 127.05.2022; määruses on läbivalt asendatud sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes

Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» § 19 lõike 5 alusel.
[RT I, 24.05.2022, 1 - jõust. 27.05.2022]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kohaldamisala
[RT I, 24.05.2022, 1 - jõust. 27.05.2022]

  (1) Määrust kohaldatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud laevadele (edaspidi laevad).
[RT I, 24.05.2022, 1 - jõust. 27.05.2022]

  (2) Juhul kui laevale rakenduvad rahvusvahelised konventsioonid, rakendatakse nende konventsioonide nõudeid.
[RT I, 24.05.2022, 1 - jõust. 27.05.2022]

  (3) Kalalaevadele pikkusega 24 m ja enam rakendatakse käesoleva määruse nõudeid majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. detsembri 2004. a määruses nr 222 „Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid” sätestatud eristustega.
[RT I, 24.05.2022, 1 - jõust. 27.05.2022]

  (4) Kohaliku rannasõidu reisilaevadele pikkusega 24 m ja enam rakendatakse käesoleva määruse nõudeid majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruses nr 30 „Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm” sätestatud erisustega.
[RT I, 24.05.2022, 1 - jõust. 27.05.2022]

§ 2.   Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses on:
  1) kaubalaev – laev, mis ei ole reisi- ega kalalaev;
  2) tanker – kaubalaev, mis on konstrueeritud või kohaldatud vedellastide veoks;
  3) kalalaev – laev, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muu mere elusvaru kaubanduslikuks püügiks;
  4) eriotstarbeline laev – kaubalaev, millel on lisaks laevaperele laevas teadus- või muu tööga tegelev eripersonal;
  5) ehitamise kuupäev – kui ei ole märgitud teisiti, on kuupäev, millal on pandud paika laeva kiil või algab antud laevale eriomaste konstruktsioonide kokkupanek või laev on sellises ehitusjärgus, millal laeva mass on vähemalt 50 tonni või 1% laeva ehitusjärgsest massist (vastavalt milline arv on väiksem);
  6) uus laev – laev, mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping sõlmitakse pärast käesoleva määruse jõustumist;
  7) olemasolev laev – laev, mis ei ole uus laev;
  8) rahvusvaheline reis – reis, mille sihtkohaks on välisriigi sadam;
  9) varjupaik – sadam või mõni teine koht, kus laev võib varjuda seadmata ohtu laeva, sellel olevaid reisijaid ja laevaperet;
  10) side «sild–sild» – meresõiduohutuse raadioside laevade vahel kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine;
  11) pidev vaht – raadiovaht, mis ei tohi katkeda, välja arvatud lühikesed intervallid, kui raadiovastuvõtt on häiritud või blokeeritud oma side või perioodilise tehnilise hoolduse või kontrolli tõttu;
  12) tähttrükkimise telegraaf – automaatne telegraafitehnika, mis vastab rahvusvahelise raadiokonsultatiivgrupi (CCIR) soovitustele;
  13) tavaraadioside – ametliku ja eraraadiokorrespondentsi edastamine, välja arvatud raadio teel edastatavad häda-, kiir- ja ohutusteated;
  14) meresõiduohutusalane informatsioon – laevadele edastatavad navigatsioonilised või meteoroloogilised hoiatused, ilmateated ja muud meresõiduohutust puudutavad teated;
  15) polaarorbiitidel asuvate satelliitide teenistus – polaarorbiitidel asuvate satelliitide süsteem, mis võtab vastu ja kannab üle satelliit-EPIRB hädahäireid ning kindlustab nende asukoha määramise;
  16) raadioeeskiri – Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendav raadioeeskiri;
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  17) mereala A1 – mereala, kus raadiotelefoniside tagatakse vähemalt ühe VHF kaldaraadiojaamaga koos ööpäevaringse DSC hädahäire edastamise võimalusega;
  18) mereala A2 – mereala, väljaspool mereala A1, kus raadiotelefoniside tagatakse vähemalt ühe MF kaldaraadiojaamaga koos ööpäevaringse DSC hädahäire edastamise võimalusega;
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  19) mereala A3 – mereala, väljaspool merealasid A1 ja A2, kus side tagatakse INMARSAT’i geostatsionaarsete sidesatelliitidega koos pideva hädahäire edastamise võimalusega;
  20) mereala A4 – ülejäänud ala väljaspool alasid A1, A2 ja A3;
  21) avalike teadete süsteem – reisijatele ja/või laevaperele valjuhääldiga avalike teadete edastamiseks kasutatavate seadmete komplekt.

§ 3.   Lühendid

  Käesolevas määruses on kasutatud järgmisi lühendeid:
  1) AIS (Automatic Identification System) – automaatne identifitseerimise süsteem;
  11) AIS-SART (AIS Search and Rescue Transmitter) – AIS-sagedustel töötav otsingute ja päästmise saatja;
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  2) [kehtetu – RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  3) COLREG (Convention on the International Regulation for Prevention Collisions at Sea, 1972) – «Konventsioon rahvusvahelistest eeskirjadest laevade kokkupõrgete vältimise kohta merel, 1972»;
  4) DSC (Digital Selective Call) – digitaal-selektiivne väljakutse – tehnika, kus kasutatakse arvkoode, mis võimaldavad raadiojaamal saada sidet ja edastada informatsiooni teisele jaamale või jaamade grupile ning vastab Rahvusvahelise raadiokonsultatiivgrupi (CCIR) soovitustele;
  5) ECDIS (Electronic Chart Display and Information System) – elektronkaartide kuvamis- ja infosüsteem;
  6) EGC (Enhanced Group Call) – laiendatud grupiväljakutse;
  7) EPIRB (Emergency Position Indicating Radio Beacon) – õnnetuskoha määramise raadiopoi;
  8) GMDSS (Global Maritime Distress and Safety System) – merehäda ja -ohutuse ülemaailmne süsteem;
  9) GPS (Global Positioning System) – globaalne kohamääramise süsteem;
  10) HF (High Frequency) – lühilaine (4–27,5 MHz);
  11) IMO (International Maritime Organization) – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;
  12) INMARSAT (International Mobile Satellite Organization) – Rahvusvaheline mobiilsatelliitside organisatsioon;
  13) LSA (Life-Saving Appliance (code)) – SOLAS konventsiooni «Päästevahendite koodeks»;
  14) MARPOL (International Convention for the Prevention of Pollution from Ships, 1973 and its Protocol of 1978) – «Rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt» ja selle 1978. a protokoll;
  15) MF (Medium Frequency) – vahelaine (1605–4000 kHz);
  16) NAVTEX (Broadcast and Automatic Reception of MSI by means of narrow band direct printing) – meresõiduohutusalase informatsiooni edastamise ja automaatse vastuvõtu süsteem, mis kasutab kitsaribalist tähttrükkimise meetodit;
  17) SART (Search and Rescue Transponder) – otsingute ja päästmise raadiolokatsiooni majakas (transponder);
  18) SOLAS (International Convention of Safety of Life at Sea, 1974 and its Protocol of 1988) – 1974. a «Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel» ja selle 1978. a protokoll (RT II 2001, 22, 117) ja 1988. a protokoll (RT II 2003, 19, 97);
  19) STCW (International Standards for Training, Certificating and Watchkeeping Convention 1978 and its Amendments 1995) – 1978. a «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon» (RT II 1995, 28, 126) ja selle 1995. a täiendus;
  20) VDR (Voyage data recorder) – reisiinfo salvesti;
  21) VHF (Very High Frequency) – ultralühilaine (mereside sagedusribas 156–174 MHz).

§ 4.   Laevade jaotamine sõidupiirkonna järgi klassideks

  Kehtestatud sõidupiirkonna järgi jaotatakse laevad järgmistesse klassidesse:
  1) klass I – piiramatu sõidupiirkond;
  2) klass II – laev ei eemaldu enam kui 200 miili varjupaigast ja vahemaa lähtesadama ja planeeritud sihtsadama vahel ei ületa 600 miili;
  3) klass III – lähireisid – laev ei eemaldu enam kui 50 miili varjupaigast, Läänemerel piiranguta;
  4) klass IV – kohalik rannasõit;
  5) klass V – laevatatavad siseveekogud.

§ 5.   Olemasolev laev

  Olemasolev laev peab lisaks käesoleva määruse nõuetele vastama nõuetele, mis kehtisid nende projekteerimise, ehitamise (ümberehitamise) ja seadistamise (ümberseadistamise) ajal ja mis ei ole vastuolus käesoleva määruse nõuetega ja käesolevas määruses esitatud seadistamise ja varustamise nõuetele.

§ 6.   Nõuded seadmetele ja ohutusvarustusele

  Pärast käesoleva määruse jõustumist laevale paigaldatavad seadmed ja varustus peavad vastama «Meresõiduohutuse seaduse» § 19 lõike 4 alusel kehtestatud laevade ohutusvarustusele esitatavatele nõuetele.

2. peatükk RAADIOSEADMED 

§ 7.   Funktsionaalsed nõuded

  (1) Merel olevallaeval peab olema tagatud:
  1) välja arvatud käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktis 1 ja § 12 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhtudel, hädahäire edastamine suunal «laev–kallas» vähemalt kahe erineva ja üksteisest sõltumatu seadmega, millest kumbki kasutab erinevat raadiosideviisi;
  2) hädahäire vastuvõtt suunal «kallas–laev»;
  3) hädahäire edastamine ja vastuvõtt suunal «laev–laev»;
  4) teadete edastamine ja vastuvõtt otsingu- ja päästeoperatsioonide koordineerimiseks;
  5) teadete edastamine ja vastuvõtt õnnetuskohas;
  6) asukoha kindlaksmääramise signaalide edastamine ja vastuvõtt kooskõlas 3. peatüki § 19 lõigetega 11 ning 12;
  7) meresõiduohutusalase informatsiooni edastamine ja vastuvõtt (vajaduse korral vastuvõtt ka sadamas);
  8) tavaraadioside kaldasidesüsteemide või -võrkudega kooskõlas § 15 lõikega 8;
  9) side suunal «sild – sild».

  (2) Käesoleva peatüki sätted ei välista muude sidevahendite kasutamist hädaolukorras endale tähelepanu juhtimiseks, oma asukohast teavitamiseks ja abi kutsumiseks.

§ 8.   Raadioseadmete paigaldus

  (1) Laev peab olema varustatud raadioseadmetega, mis tagavad kogu reisi vältel §-s 7 loetletud funktsionaalsete nõuete täitmise ning vastama §-s 9 esitatud üldnõuetele sõltuvalt sõidupiirkonnast (merealad A1–A4).

  (2) Iga raadioseade peab:
  1) olema paigaldatud nii, et mehhaanilised, elektrilised ja muud kahjulikud mõjud ei segaks raadioseadme kasutamist ning oleks tagatud elektromagneetiline sobivus ja välistatud raadioseadmete ning muude seadmete ja süsteemide vastastikune kahjulik mõju;
  2) olema paigaldatud nii, et tagatakse suurim ohutuse tase ja töökindlus;
  3) olema kaitstud vee, temperatuuri kõikumiste ning ebasoodsate keskkonnatingimuste eest;
  4) omama alalist töökindlat alalisvoolu valgusallikat, mis tagab raadioseadme juhtpaneeli küllaldase valgustuse, olles sõltumatu laeva pea- ja avariielektrienergia allikatest;
  5) omama selgelt nähtavat laeva raadioseadme kutsungit, tunnusnumbrit ning muid raadioseadmete kasutamiseks vajalikke koode.

  (3) Meresõiduohutuse tagamiseks määratud VHF raadioseadme juhtpaneel peab asuma navigatsioonisillal kohas, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine. Kui see on hädavajalik, tuleb ette näha võimalus raadiosideks navigatsioonisilla tiibadelt. Raadiosideks navigatsioonisilla tiibadelt võib kasutada kantavaid VHF raadioseadmeid.

§ 9.   Üldnõuded raadioseadmete kohta

  (1) Laev peab olema varustatud:
  1) VHF raadioseadmega, mis tagab teadete edastamise ja vastuvõtu DSC-ga sagedusel 156,525 MHz (70. kanal). Samuti peab olema võimalus edastada kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine, hädahäiret 70. kanalil;
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  2) VHF raadioseadmega, mis tagab teadete edastamise ja vastuvõtu raadiotelefoniga sagedustel 156,3 MHz (6. kanal), 156,65 MHz (13. kanal) ja 156,8 MHz (16. kanal);
  3) VHF raadioseadmega, mis tagab pideva DSC raadiovahi 70. kanalil ja mis võib olla eraldi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatust või olla sellise raadioseadme osa;
  4) otsingute ja päästmise asukoha määramise seadmega, mis töötab kas sagedusribas 9 GHz (SART) või AIS-sagedustel (AIS-SART) ning peab olema paigaldatud nii, et seda oleks kerge kasutada. Seade võib olla üks nendest, mida kasutatakse päästevahendites;
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  5) meresõiduohutuse informatsiooni vastuvõtjaga NAVTEX (kui laev sõidab taolise teenuse piirkonnas);
  6) INMARSAT EGC süsteemi meresõiduohutuse informatsiooni vastuvõtjaga, kui laev sõidab selle süsteemi kattealas ja kus NAVTEX teenistus puudub. Seadet võib asendada lühilaine tähttrükkimise telegraafiga, kui sellega on võimalik vastu võtta meresõiduohutuse informatsiooni ja kui laev sõidab ainult taolise teenuse piirkonnas;
  7) satelliit-EPIRB-iga, millega saab edastada hädahäiret polaarorbiidil asuva satelliitsüsteemi kaudu sagedusribas 406 MHz. Nimetatud satelliit-EPIRB peab olema selline, mida üks inimene saab käsitsi maha võtta ja kanda päästepaati või -parve ja mis on paigaldatud kergesti ligipääsetavasse kohta, mis laeva uppumise korral tõuseb vabalt veepinnale ja automaatselt aktiviseerub ning mida saab käsitsi aktiviseerida.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (11) Kõikidel reisilaevadel peab kohas, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine, asuma sidevahendid kahepoolseks sideks otsingute ja päästmise olukorras lennundussagedustel 121,5 MHz ja 123,1 MHz.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (2) Laeval kogupikkusega alla 24 m, mida kasutatakse ainult kohalikus rannasõidus, ei pea olema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–6 nimetatud seadmeid.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (3) [Kehtetu – RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (4) Raadioseadmete juurde kuuluv dokumentatsioon peab vastama Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni raadioeeskirja lisa 16 nõuetele.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 10.   Raadioseadmed – mereala A1

  (1) Lisaks §-s 9 loetletud raadioseadmetele, peab laev, mis sõidab ainult merealas A1, olema varustatud ühega alljärgnevatest raadioseadmetest, millega saab kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine, edastada hädahäiret suunal «laev–kallas»:
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  1) VHF raadioseadmega, kasutades DSC-d;
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  2) polaarorbiidil asuva satelliitsüsteemi kaudu sagedusel 406 MHz töötava raadioseadmega. Seda nõuet võib täita § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud EPIRB-iga, paigaldades selle kas koha lähedale, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine või sealt seda distantsjuhtimisega aktiviseerides;
  3) MF sagedusribas töötava raadioseadmega, kasutades DSC-d, kui laev sõidab DSC-ga varustatud MF kaldaraadiojaama levialas;
  4) HF sagedusribas töötava raadioseadmega, kasutades DSC-d;
  5) geostatsionaarse INMARSAT satelliitsüsteemi kaudu töötava raadioseadmega. Seda nõuet võib täita INMARSAT maapealse laevajaama abil.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (2) Paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud VHF raadioseade peab võimaldama teostada raadiotelefoniga tavaraadiosidet.

  (3) Laeval, mis sõidab ainult merealas A1, võib § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud satelliit-EPIRB-i asemel olla EPIRB:
  1) mis peab olema võimeline töötama hädahäireks VHF 70. kanalil DSC-ga ja asukoha määramiseks SART-iga sagedusribas 9 GHz;
  2) mida üks inimene saab käsitsi maha võtta ja kanda päästepaati või -parve;
  3) mis on paigaldatud kergesti ligipääsetavasse kohta;
  4) mis laeva uppumise korral tõuseb veepinnale ja automaatselt aktiviseerub;
  5) mida saab käsitsi aktiviseerida.

§ 11.   Raadioseadmed – merealad A1 ja A2
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (1) Lisaks §-s 9 loetletud raadioseadmetele, peab laev, mis sõidab merealades A1 ja A2, olema varustatud:
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  1) ühe MF raadioseadmega, mis on suuteline töötama saatjana ja vastuvõtjana häda- ja ohutuseside tagamisel sagedustel 2187,5 kHz (kasutades DSC-d) ja 2182 kHzn (kasutades raadiotelefoni);
  2) raadioseadmega, mis tagab katkematu DSC raadiovahi sagedusel 2187,5 kHz ja mis võib olla eraldi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatust või olla sellise raadioseadme osa;
  3) seadmetega, mis võimaldavad edastada hädahäiret suunal «laev–kallas» MF sidest erinevate võimalustega, kas polaarorbiidil asuva satelliitsüsteemi kaudu sagedusel 406 MHz või HF sagedusribas, kasutades DSC-d või geostatsionaarse INMARSAT satelliitsüsteemi kaudu (seda nõuet võib täita INMARSAT maapealse laevajaama abil) või § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud EPIRB-iga, paigaldades nimetatud seadmed koha lähedale, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine või sealt seda distantsjuhtimisega aktiviseerides.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (2) Peab olema võimalus edastada hädahäiret käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud raadioseadmetega kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (3) Lisaks peab laev omama võimalust teostada tavaraadiosidet kas raadiotelefoniga või tähttrükkimise meetodil raadioseadmega, mille töösagedused on kas 1605–4000 kHz või 4000–27500 kHz sagedusribades (nimetatud nõude võib täita, lisades need võimalused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud seadmetele) või INMARSAT maapealse laevajaama abil.

§ 12.   Raadioseadmed – merealad A1, A2 ja A3
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (1) Lisaks §-s 9 loetletud raadioseadmetele, peab laev, mis sõidab merealades A1, A2 ja A3 ning kui laevas puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud raadioseadmed, olema varustatud:
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  1) INMARSAT maapealse laevajaamaga, mis võimaldab häda- ja ohutuseteadete edastamist ja vastuvõttu, kasutades tähttrükkimise telegraafi, samuti väljakutseid ja vastuvõttu häda- ja ohutuseteadete prioriteediga ning teostada vahti hädahäirete jälgimiseks suunal «kallas–laev» (kaasa arvatud need teated, mis on adresseeritud määratletud geograafilisele alale) ning tavaraadiosidet, kasutades kas raadiotelefoni või tähttrükkimise telegraafi;
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  2) MF raadioseadmega, mis on suuteline töötama saatjana ja vastuvõtjana häda- ja ohutuseside tagamisel sagedustel 2187,5 kHz, kasutades DSC-d ja 2182 kHz, kasutades raadiotelefoni;
  3) raadioseadmega, mis tagab katkematu DSC raadiovahi sagedusel 2187,5 kHz ja mis võib olla eraldi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatust või olla sellise raadioseadme osa;
  4) seadmetega, mis võimaldavad edastada hädahäiret suunal «laev–kallas», kas polaarorbiidil asuva satelliitsüsteemi kaudu sagedusel 406 MHz või HF sagedusribas, kasutades DSC-d või geostatsionaarse INMARSAT satelliitsüsteemi kaudu (seda nõuet võib täita INMARSAT maapealse laevajaama abil) või § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud EPIRB-iga, paigaldades nimetatud seadmed koha lähedale, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine või sealt seda distantsjuhtimisega aktiviseerides.

  (2) Lisaks §-s 9 loetletud raadioseadmetele, peab laev, mis sõidab merealas A3 ning kui laevas puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raadioseadmed:
  1) olema varustatud MF/HF raadioseadmega, mis on suuteline häda- ja ohutuseside tagamiseks töötama saatja ja vastuvõtjana kõikidel häda- ja ohutusesagedustel sagedusribades 1605–4000 kHz ja 4000–27500 kHz, kasutades DSC-d, raadiotelefoni või tähtrükkimise telegraafi;
  2) olema varustatud seadmega, mis on suuteline pidama DSC vahti sagedustel 2187,5 kHz, 8414,5 kHz ja vähemalt ühel DSC häda- ja ohutusesagedustest: 4207,5 kHz, 6312 kHz, 12577 kHz või 16804,5 kHz. Alaliselt peab olema võimalus valida üks DSC häda- ja ohutusesagedustest. See seade võib olla eraldi käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatust või olla sellise raadioseadme osa;
  3) olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad edastada hädahäiret suunal «laev–kallas» HF sidest erinevate võimalustega, kas polaarorbiidil asuva satelliitsüsteemi kaudu sagedusel 406 MHz või geostatsionaarse INMARSAT satelliitsüsteemi kaudu (seda nõuet võib täita INMARSAT maapealse laevajaama abil) või § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud EPIRB-iga, paigaldades nimetatud seadmed koha lähedale, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine või sealt seda distantsjuhtimisega aktiviseerides;
  4) omama võimalust teostada tavaraadiosidet kas raadiotelefoniga või tähttrükkimise meetodil MF/HF raadioseadmega, mille töösagedused on sagedusribades 1605–4000 kHz ja 4000–27500 kHz. Nimetatud nõude võib täita, lisades need võimalused käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud seadmetele;
  5) omama võimalust edastada hädahäiret kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 ning lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud raadioseadmetega.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 13.   Raadioseadmed – merealad A1, A2, A3 ja A4

  Lisaks §-s 9 sätestatud nõuetele peavad laevad, mis sõidavad kõikidel merealadel, olema varustatud § 10 lõike 2 nõudele vastavate raadioseadmetega, arvestades seda, et § 12 lõike 2 punktis 3 nimetatud INMARSAT seadet ei saa lugeda alternatiiviks § 12 lõike 2 punktis 3 nimetatud EPIRB-ile. Samuti peab kõikidel merealadel sõitev laev vastama § 12 lõike 2 punktis 3 nimetatud nõuetele.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 14.   Raadiovaht

  (1) Merel olevallaeval peab olema tagatud pidev raadiovaht:
  1) VHF kanalil 70, kui laev on varustatud § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud VHF raadioseadmega;
  2) DSC häda- ja ohutusesagedusel 2187,5 kHz, kui laev on varustatud § 11 lõike 1 punktis 2 või § 12 lõike 1 punktis 3 nimetatud MF raadioseadmega;
  3) DSC häda- ja ohutusesagedustel 2187,5 kHz ja 8414,5 kHz ja kui laev on varustatud kooskõlas § 12 lõike 2 punktiga 2 või §-ga 13 MF/HF raadioseadmega, siis vähemalt ühel järgmistest DSC häda- ja ohutusesagedustest (sõltuvalt kellaajast ja geograafilisest asukohast): 4207,5 kHz, 6312 kHz, 12577 kHz või 16804,5 kHz. Raadiovahti võib pidada skaneeriva vastuvõtja abil;
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  4) «kallas–laev» suunalise satelliithädahäire vastuvõtuks, kui laev on varustatud § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud INMARSAT maapealse laevajaamaga.

  (2) Laev peab merel pidama raadiovahti meresõiduohutuse informatsiooni vastuvõtuks sagedusel või sagedustel, kus selline informatsioon laeva sõidupiirkonna tarbeks edastatakse.

§ 15.   Energiaallikad

  (1) Laeva mereloleku ajaks peab olema tagatud küllaldane elektrienergia raadioseadmete toiteks ja akupatareide, mida kasutatakse kas reservelektrienergiaallikana või raadioseadmete energiaallikana, laadimiseks.

  (2) Laev peab olema varustatud reservelektrienergiaallikaga või -allikatega, mis varustavad häda- ja ohutusesidet tagavaid raadioseadmeid toitega juhul, kui langevad rivist välja põhi- ning avariielektrienergiaallikad. Reservelektrienergiaallikas(d) pea(b)vad tagama § 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 nõutud VHF raadioseadme ja sõltuvalt sellest, millise mereala tarbeks on laev seadistatud, kas § 11 lõike 1 punktis 1 ettenähtud MF raadioseadme või § 12 lõike 2 punktis 1 ettenähtud MF/HF raadioseadme või § 12 lõike 1 punktis 1 ettenähtud INMARSAT maapealse laevajaama, aga samuti ühe käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 8 nimetatud seadmete üheaegse töö:
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  1) uuel laeval vähemalt 3 tundi või kui avariielektrienergia allikas on võimeline andma toite raadioseadmele vähemalt 6-ks tunniks, siis 1 tund;
  2) olemasolevallaeval vähemalt 6 tunni jooksul, kui avariielektrienergia allikat pole ette nähtud või see ei vasta täielikult nõuetele toita raadioseadmeid, või vähemalt 3 tunni jooksul, kui avariielektrienergia allikas vastab täielikult nõuetele toita raadioseadmeid, või vähemalt 1 tunni jooksul, kui avariielektrienergia allikas vastab täielikult nõuetele toita raadioseadmeid ja on võimeline tööks vähemalt 6 tunni jooksul;
  3) reservelektrienergiaallikas(d) ei pea varustama üheaegselt toitega eraldi paigaldatud MF/HF raadioseadmeid.

  (3) Laeva reservelektrienergiaallikad peavad olema sõltumatud laeva jõuseadmetest ja elektrisüsteemist.

  (4) Kui lisaks VHF raadioseadmele võivad reservelektrienergiaallika(te)ga olla ühendatud kaks või enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud raadioseadet, siis tuleb tagada nende ning VHF raadioseadme üheaegne töö sellise perioodi vältel nagu on näidatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja:
  1) sama aja jooksul kõikide teiste raadioseadmete toide, mis võivad olla samaaegselt ühendatud reservelektrienergiaallika(te)ga või
  2) selle raadioseadme toide, mis tarvitab kõige rohkem energiat, kui ainult üks teistest raadioseadmetest võib olla ühendatud reservelektrienergiaallika(te)ga samaaegselt VHF raadioseadmega.

  (5) Reservelektrienergiaallikat võib kasutada elektrivalgustuseks kooskõlas § 8 lõike 2 punktiga 4.

  (6) Kui reservelektrienergiaallikaks on laeta(vad) akupatarei(d), siis:
  1) peavad olema ette nähtud seadmed nende automaatseks laadimiseks, millega tagatakse laadimine minimaalselt nõutud mahtuvuseni 10 tunni jooksul;
  2) vastavat meetodit kasutades peab kontrollima nende mahtuvust vähemalt üks kord 12 kuu jooksul ning seda ajal, kui laev ei ole merel.

  (7) Reservelektrienergiaallikaks olevate akupatareide asukoht ja paigaldus peavad tagama:
  1) nende hoolduse kõrge taseme;
  2) küllaldase kasutusaja;
  3) küllaldase ohutuse;
  4) valmistajatehase sertifikaadis märgitud temperatuuri patarei laadimisel või tühikäigul;
  5) täislaetud patareide vähemalt minimaalselt nõutud tööaja sõltumata ilmastikutingimustest.

  (8) Kui navigatsioonivahenditelt või muudelt seadmetelt saadava katkematu informatsiooni sisestamine käesoleva peatükiga nõutud raadioseadmete normaalseks tööks on vajalik, siis tuleb ette näha vahendid selle katkematu informatsiooni edastamiseks pea- ja avariielektrienergiaallika avarii korral.

§ 16.   Tehniline hooldus

  (1) Seadmed peavad olema sellised, et nende põhiosad on hõlpsasti vahetatavad ilma keeruka kalibreerimise ja häälestuseta.

  (2) Võimalusel peavad seadmed olema paigaldatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs tehniliseks hoolduseks ja remondiks laeval.

  (3) Tuleb tagada küllaldane informatsioon seadmete nõuetekohaseks kasutamiseks ja tehniliseks hoolduseks, arvestades IMO soovitusi.

  (4) Tuleb tagada küllaldane tööriistade ja tagavaraosade varu tehnohoolduseks.

  (5) Reeder peab tagama, et käesoleva peatükiga ettenähtud raadioseadmeid hooldataks selliselt, et oleks tagatud §-s 8 kehtestatud funktsionaalsete nõuete täitmine ja raadioseadmete vastavus IMO poolt kehtestatud tehnilistele standarditele ja «Meresõiduohutuse seaduse» § 19 lõikega 4 kehtestatud nõuetele.

  (6) Merealadel A1 ja A2 sõitvallaeval peab olema tagatud raadioseadmete töö kas seadmete dubleerimisega, tehnilise hooldusega kaldal või kvalifitseeritud tehnilise hooldusega ja remondiga merel või kooskõlastatult Transpordiametiga, nende võimaluste kombineeritud kasutamisega.

  (7) Merealadel A3 ja A4 sõitvallaeval peab olema tagatud, kooskõlastatult Transpordiametiga, raadioseadmete töö vähemalt kahe võimaluse kombineeritud kasutamisega: seadmete dubleerimise või tehnilise hooldusega kaldal või kvalifitseeritud tehnilise hoolduse ja remondiga merel. Transpordiamet võib sõltuvalt laeva tüübist ja kasutusmoodusest vabastada laeva nõudest kasutada kaht ja lubada kasutada üht võimalust.

  (8) Paragrahvi 7 lõike 1 punkti 8 nõude kohase tavaraadiosidet tagavate seadmete riket ei tohi võtta aluseks laeva merekõlbmatuks tunnistamisel või laeva kinnipidamiseks sadamas, kus remondivõimalus reaalselt puudub, kuid seda tingimusel, et laeval on täidetud kõik häda- ja ohutuseside funktsioonid.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

3. peatükk NAVIGATSIOONIVAHENDID JA -SEADMED 

§ 17.   Vabastused

  Transpordiamet võib vabastada laeva käesoleva peatüki mis tahes nõude täitmisest, kui sõidupiirkonna iseloomu või kalda läheduse tõttu pole vajadust nende nõuete täitmise järele.

§ 18.   Navigatsioonivahendite ja -seadmete nõutav kogus laevas

  Laev peab olema varustatud navigatsioonivahendite ja -seadmetega sõltuvalt laeva kogumahutavusest järgmiselt:
Tabel 1

Nr Nimetus

Laeva kogumahutavus

    alla 150 ≤ 150–300 ≤ 300–500 ≤ 500–1600 ≤ 1600
1. Peamagnetkompass 1 1 1 1 1
2. Roolikompass 1 1 1 1
3. Roolikompass avariirooli juures 1 1
4. Vurrkompass 1 1
5. Logi 1 1 1
6. Kajalood 1 1 1
7. Radar 1 1 1 1 1
8. GPS seade 1 1 1 1 1
9. AIS 1 1 1
10. Käsilood 1 1 1 1 1
11. Sekstant 1 1
12. Kronomeeter 1 1
13. Stopper 1 1 1 3 3
14. Binokkel 1 1 1 2 2
15. Anemomeeter 1 2 2
16. Aneroid baromeeter 1 1 1 1
17. Välisõhu termomeeter 1 1 1
18. Merevee termomeeter 1 1
19. Krenomeeter 1 1 1 2 2
20. Signaallamp 1 1 1 1
21. Kaarditöö instrumendid (komplekt) 1 1 2 2 2
22. Laeva kell 1 2 2 2 2

[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 19.   Nõuded kõikidele laevadele sõltumata kogumahtuvusest

  (1) Laev peab omama peamagnetkompassi ja roolikompassi.

  (2) Roolikompass ei ole nõutav, kui on tagatud peamagnetkompassi näidu selge lugem roolimehele.

  (3) Peab olema tagatud peilingu võtmine 360 ° horisontaalnurga ulatuses, nii palju kui see on praktiliselt võimalik.

  (4) Laev kogumahutavusega alla 150 ei pea omama peamagnetkompassi ja peilingaatorit juhul, kui antud nõue on laeva tüübi omapära või sõidupiirkonna tõttu põhjendamatu.

  (5) Peab olema tagatud laeva navigatsiooniks kasutatavate magnetkompasside deviatsiooni hävitamise võimalus.

  (6) Peamagnetkompassi deviatsioon peab olema viidud miinimumini ja laeval peab olema jääkdeviatsiooni tabel või graafik. Jääkdeviatsiooni erinevuse korral rohkem kui ± 3º tabelis või graafikus näidatust, tuleb läbi viia uued deviatsioonitööd ning koostada uus jääkdeviatsiooni tabel või graafik.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (7) Laevas peab pidama arvestust kompassi paranduste kohta vähemalt üks kord navigatsioonivahi jooksul.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (8) Transpordiamet võib vabastada laeva peamagnetkompassi omamise nõudest, kui see nõue on põhjendamatu laeva tüübist või sõidupiirkonnast tingituna. Samas peab olema tagatud roolikompassi olemasolu.

  (9) Peab olema tagatud peamagnetkompassi ja roolikompassi valgustus vähemalt 6 tunni jooksul pärast laeva põhienergiaallika töö lakkamist.

  (10) Laevas peab olema kas ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi või maalasuvate raadionavigatsioonisüsteemide vastuvõtja või muud vahendid, mis on suutelised kogu kavandatava reisi vältel pidevalt tagama laeva asukoha automaatse määramise ja uuendamise. Siseveelaevad vabastatakse käesolevas lõikes nimetatud nõude täitmisest.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (11) Laevas pikkusega 15 m ja enam, peab olema vähemalt üks radar või mõni muu vahend, mis võimaldab avastada, kuvada, määrata kaugust ja peilingut radartransponderiteni ning samuti teiste laevade, ehitiste, poide, kaldajoone ja navigatsioonimärgistuseni, abistamaks laevajuhti navigeerimisel ja kokkupõrke vältimisel.

  (12) Vähemalt üks laeva radaritest peab töötama 9 GHz sagedusribas.

  (13) Laevas peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud seadme juurde kuuluv elektrooniline planšett (electronic plotting aid) või mõni muu vahend, mis võimaldab elektroonsel kujul näidata kaugust ja peilingut sihtmärgini, et võimaldada määratleda kokkupõrke riski.

  (14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 13 nimetatud seadmetesse peab olema tagatud kursi näidu edastamise ja selle parandamise võimalus.

  (15) Võimalusel peab laev kogumahutavusega alla 150 omama radarpeegeldajat või mõnda muud vahendit, mis võimaldab laevadel teda avastada sagedusribades 9 GHz ja 3 GHz töötava radariga.

  (16) Sekstandi, tähegloobuse ja kronomeetri olemasolu on nõutav ainult piiramata sõidupiirkonnaga laeval.

  (17) Anemomeeter ei ole nõutav kohaliku rannasõidu ja siseveelaevadel.

§ 20.   Nõuded laevale kogumahutavusega 150 ja enam ning kõigile reisilaevadele

  (1) Laeval kogumahutavusega 150 ja enam ning kõikidel reisilaevadel, sõltumata kogumahutavusest, peab lisaks §-s 19 toodud nõuetele olema tagavara magnetkompass juhul, kui puudub roolikompass või vurrkompass.

  (2) [Kehtetu – RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 21.   Nõuded laevale kogumahutavusega 300 ja enam ning kõigile reisilaevadele

  (1) Laeval kogumahutavusega 300 ja enam ning kõigil reisilaevadel peab lisaks §-des 19 ja 20 toodud nõuetele olema:
  1) kajalood või mõni muu elektrooniline vahend, mis võimaldab mõõta vee sügavust laeva kiilu all ja kuvada seda navigatsioonisillas;
  2) logi või mõni muu seade, mis tagab vähemalt vee suhtes mõõdetud laeva kiiruse ja läbitud vahemaa näitude saamise.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (2) [Kehtetu – RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 22.   Nõuded laevale kogumahutavusega 500 ja enam

  (1) Laeval kogumahutavusega 500 ja enam, peab lisaks §-des 19–21 toodud nõuetele olema:
  1) vurrkompass või mõni muu vahend, mis määrab ja kuvab mittemagneetilise seadme abil kursi ja edastab selle informatsiooni kordajatesse (repiiteritesse), ECDIS-ele ja AIS-le;
  2) tagatud telefoni või mõne teise sidevahendiga side navigatsioonisilla ja avariiroolimise koha vahel;
  3) tagatud roolimehele vurrkompassi või vurrkompassi kordaja näidu selge lugem.

  (2) Laeval kogumahutavusega 500 ja enam, mis on ehitatud 1. veebruaril 1992. a või hiljem, peab lisaks §-des 19–21 toodud nõuetele olema vurrkompassi kordaja või mõni muu vahend, mis edastab visuaalset kursiinformatsiooni laeva avariiroolimise kohale (kui avariiroolimise koht on ette nähtud).

  (3) 1600 ja suurema kogumahutavusega laeval, mis on ehitatud enne 25. maid 1984. a, ning 500 ja suurema kogumahutavusega laeval, mis on ehitatud 1. septembril 1984. a või hiljem, peab lisaks §-des 19–21 toodud nõuetele olema rooli nurga, iga sõukruvi pöörete arvu ja pööratavate labadega sõukruvi korral ka labade pöörde nurga näitude indikaatorid. Kõik eelloetletud näitude indikaatorid peavad olema paigutatud laeva navigatsioonisillas selliselt, et oleksid kasutajale selgesti nähtavad.

  (4) Ühe seadme rike ei tohi vähendada laeva võimet tagada käesoleva paragrahvi nõuete täitmist.

§ 23.   Nõuded laevale kogumahutavusega 3000 ja enam
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (1) Laeval kogumahutavusega 3000 ja enam peab lisaks §-des 19–22 toodud nõuetele olema kas sagedusribas 3 GHz töötav radar või teine sagedusribas 9 GHz töötav radar või mõni muu § 19 lõikes 11 nimetatust sõltumatu vahend, mis võimaldab avastada, kuvada ning määrata kaugust ja peilingut radartransponderiteni ning teiste laevade, ehitiste, poide, kaldajoone ja navigatsioonimärgistuseni, abistamaks laevajuhti navigeerimisel ja kokkupõrke vältimisel.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (2) [Kehtetu – RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (3) [Kehtetu – RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 231.   Silla navigatsioonivahi alarmsüsteem

  (1) Silla navigatsioonivahi alarmsüsteemiga peavad olema varustatud järgmised kohalikus rannasõidus sõitvad laevad:
  1) reisilaev kogumahutavusega 500 ja enam;
  2) kaubalaev kogumahutavusega 500 ja enam.

  (2) Silla navigatsioonivahi alarmsüsteem peab olema alati sisse lülitatud, kui laev on käigus.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 24.   AIS
[Kehtetu – RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 25.   Merekaardid ja navigatsioonilised väljaanded

  (1) Enne sadamast väljumist peavad laeval olema korrigeeritud merekaardid ja/või ECDIS (peab olema dubleeritud, kui ei kasutata paberkaarte) ning navigatsioonilised väljaanded (lootsiraamatud, navigatsioonitulede ja märkide raamat, «Teadaanded meremeestele», tõusu-mõõna tabelid) planeeritava reisi jaoks, hõlmates võimalikke varjupaiku.

  (2) Laevas kasutatavad merekaardid ja navigatsioonilised väljaanded peavad olema keeles, mis on arusaadav kaptenile ja tüürimeestele.

  (3) Merekaardid ja navigatsioonilised väljaanded peavad olema korrigeeritud, kusjuures korrektuur ei tohi olla vanem kui 2 kuud. Eestis viibivallaeval peab olema korrektuur Eesti vete kohta tehtud viimase avaldatud «Teadaanded meremeestele» järgi.

4. peatükk PÄÄSTEVAHENDID 

§ 26.   Üldnõuded

  (1) Kõik päästevahendid peavad vastama LSA koodeksile, kui käesolevas määruses ei ole märgitud teisiti.

  (2) Transpordiamet võib lubada kasutada LSA koodeksi nõuetele mittevastavaid päästevahendeid kohaliku rannasõidu ja siseveelaeval, arvestades laeva kasutamise spetsiifikat ja päästevahendite katsetuste tulemusi.

  (3) Kõik päästevahendid, varustus ning evakuatsiooniteed tuleb tähistada IMO resolutsiooniga A.760(18) kehtestatud leppemärkidega.

  (4) Kõik päästevahendite kasutamise ja hooldamise juhendid peavad omama tõlget vähemalt laeva töökeelde.

§ 27.   Reisilaeva kollektiivsed päästevahendid

  (1) Reisilaev peab olema varustatud kollektiivsete päästevahenditega järgmiselt:
  1) I, II ja III klassi reisilaev peab olema varustatud päästevahenditega vastavalt SOLAS konventsiooni nõuetele;
  2) IV klassi reisilaev pikkusega alla 24 meetrit võib olla varustatud ainult päästeparvedega arvestusega 110% pardal olevate inimeste arvust;
  3) V klassi reisilaev peab olema varustatud päästeparvedega arvestusega 110% pardal olevate inimeste arvust.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (2) IV klassi reisilaeva ühe parve kasutuskõlbmatuks muutumise korral peab alles jäänud päästevahendite hulk tagama 100% inimeste mahutavuse.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (3) V klassi laeval on päästeparved nõutud ainult Peipsi järvel. On lubatud kasutada LSA koodeksile mittevastavaid ja jäiku päästeparvi.

  (4) Alla 500 kogumahutavusega reisilaeval on lubatud päästepaatide asendamine päästeparvedega, arvestusega tagada kõigi laeva pardale lubatud inimeste mahutamine ühe parda päästeparvedel. Kui päästeparvede teisaldamine pardast pardasse ei ole võimalik, peavad ühe parda päästeparved tagama 150% laeva pardale lubatud inimeste mahutamise.

  (5) Reisilaev kogumahutavusega 500 ja enam, peab olema varustatud vähemalt ühe valvepaadiga mõlemal pardal. Reisilaev kogumahutavusega alla 500, peab olema varustatud vähemalt ühe valvepaadiga.

  (6) Reisilaev, mis on ehitatud enne 1. juulit 1986. a ja millel puudub valvepaadile kehtestatud nõuetele vastav päästepaat, peab olema varustatud spetsiaalse valvepaadiga, mis ei pea täielikult vastama LSA koodeksi nõuetele.

  (7) Valvepaati ei nõuta rannasõidu ja sisevee reisilaevalt kogumahutavusega alla 150. Valvepaadi puudumisel peavad olema teised abivahendid merrekukkunu päästmiseks.

  (8) Dünaamilise tõstejõuga laeva ja kiirlaevade varustamisel kollektiivsete päästevahenditega rakendatakse SOLAS konventsiooni «Dünaamilise tõstejõuga laeva ohutuse koodeksi» ja «Kiirlaeva ohutuse koodeksi» nõudeid.

§ 28.   Kaubalaeva (välja arvatud tanker) kollektiivsed päästevahendid

  (1) Kaubalaev peab olema varustatud kollektiivsete päästevahenditega (kollektiivsete päästevahenditega varustatud inimeste arv protsentides) järgmiselt:
Tabel 3

Laeva klassid
(sõidupiirkonna järgi)
Päästepaadid eraldi mõlemas pardas Päästeparved
I ja II
100% 100%
III
100%
IV
100%
V
100%

  (2) III klassi kaubalaev võib olla varustatud ainult ühe päästepaadiga, kui seda on võimalik vette lasta vaba langemise meetodil ahtrist ja juhul, kui päästepaat mahutab kõik laeva pardale lubatud inimesed. Laeval pikkusega alla 85 m on lubatud päästepaadid asendada päästeparvedega, tagades kõigile laeva pardale lubatud inimestele kohad ühe parda päästeparvedel. Kui päästeparvi ei ole võimalik kiiresti teisaldada pardast pardasse, siis ühe parda päästeparved peavad mahutama 150% laeva pardale lubatud inimeste arvust.

  (3) IV klassi laeval on lubatud kasutada LSA koodeksile mittevastavaid päästeparvi.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (4) V klassi laeval on päästeparved nõutud ainult Peipsi järvel. On lubatud kasutada LSA koodeksile mittevastavaid ja jäiku päästeparvi.

  (5) Kaubalaev kogumahutavusega 500 ja enam peab olema varustatud vähemalt ühe valvepaadiga.

  (6) Kaubalaev kogumahutavusega 500 ja enam, mis on ehitatud enne 1. juulit 1986. a, ja kogumahutavusega alla 500, millel puudub valvepaadile kehtestatud nõuetele vastav päästepaat, peab olema varustatud spetsiaalse valvepaadiga, mis ei pea täielikult vastama LSA koodeksi nõuetele.

  (7) Valvepaati ei nõuta kaubalaevalt kogumahutavusega alla 300. Valvepaadi puudumisel peavad olema teised abivahendid merrekukkunu päästmiseks.

  (8) Kaubalaeval, mis ei välju sadama akvatooriumist, võib päästeparved asendada veeülikondadega, tagades igale laevas olevale inimesele veeülikonna, mis vastab samuti päästevestile esitatud nõuetele.

§ 29.   Tankeri kollektiivsed päästevahendid

  (1) Tanker (punkrilaev) peab olema varustatud kollektiivsete päästevahenditega (kollektiivsete päästevahenditega varustatud inimeste arv protsentides) järgmiselt:
Tabel 4

Laeva klassid
(sõidupiirkonna järgi)
Päästepaadid eraldi mõlemas pardas Päästeparved  
I ja II
100% 100%
III
100%
IV
100%
V
100%

  (2) Juhul kui tankeriga (punkrilaevaga) veetakse lasti, mille leekpunkt on alla 60°C, peab tanker olema varustatud päästepaatidega, mis vastavad LSA koodeksi nõuetele.

  (3) Tanker (punkrilaev) võib olla varustatud ainult ühe päästepaadiga, kui seda on võimalik vette lasta vaba langemise meetodil ahtrist ning paat mahutab 100% laevale lubatud inimeste arvust.

  (4) Tanker (punkrilaev) kogumahutavusega 500 ja enam peab olema varustatud vähemalt ühe valvepaadiga.

  (5) Tanker (punkrilaev) kogumahutavusega 500 ja enam, mis on ehitatud enne 1. juulit 1986. a, ja tanker (punkrilaev) kogumahutavusega alla 500, millel puudub valvepaadile kehtestatud nõuetele vastav päästepaat, peab olema varustatud spetsiaalse valvepaadiga.

  (6) Valvepaati ei nõuta tankerilt (punkrilaevalt) kogumahutavusega alla 300. Valvepaadi puudumisel peavad olema teised abivahendid merrekukkunu päästmiseks.

§ 30.   Kalalaeva kollektiivsed päästevahendid

  (1) Kalalaev peab olema varustatud kollektiivsete päästevahenditega (kollektiivsete päästevahenditega varustatud inimeste arv protsentides) järgmiselt:
Tabel 5

Laeva klassid
(sõidupiirkonna järgi)
Päästepaadid eraldi mõlemas pardas Päästeparved  
I ja II
50% 100%
III
200%
IV
100%
V
100%

  (2) V klassi laeval on päästeparved nõutud ainult Peipsi järvel. On lubatud kasutada LSA koodeksile mittevastavaid ja jäiku päästeparvi.

  (3) I ja II klassi kalalaev pikkusega alla 85 m, võib olla varustatud ainult päästeparvedega, sellise arvestusega, et tagada kõigile laeva pardale lubatud inimestele kohad ühe parda päästeparvedel.

  (4) Kui päästeparvi ei ole võimalik kiiresti teisaldada pardast pardasse, siis peavad olema ette nähtud täiendavad päästeparved, mis mahutavad mõlemal pardal 50% laeva pardale lubatud inimeste arvust.

  (5) Kalalaev peab olema varustatud ühe valvepaadiga.

  (6) Kalalaev pikkusega 75 m ja enam, mis on ehitatud enne 1. juulit 1986. a, ning kalalaev pikkusega alla 75 m peab olema varustatud spetsiaalse valvepaadiga, kui laeval puudub valvepaadile kehtestatud nõuetele vastav päästepaat.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (7) Valvepaati ei pea olema kalalaeval pikkusega alla 45 m. Valvepaadi puudumisel peavad olema teised abivahendid merrekukkunu päästmiseks.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (8) Kohaliku rannasõidu ja sisevee (IV ja V klassi) kalalaeva pikkusega alla 15 m, varustamine päästeparvedega ei ole kohustuslik järgmistel juhtudel:
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  1) kui kalastatakse üksikult ning ei kaugeneta varjupaigast kaugemale kui 5 miili, sisevetel 9 km;
  2) kui kalastatakse paarispüügil või grupis ning ei kaugeneta varjupaigast kaugemale kui 10 miili, sisevetel 18 km.

§ 301.   Päästevahendite sidevahendid

  Päästevahendite sidevahendid on nõutud järgmistel laevadel:
  1) kõik laevad kogumahutavusega 500 ja enam ning kõik reisilaevad peavad olema varustatud GMDSS nõuetele vastavate kantavate VHF raadiojaamadega – vähemalt 2 komplekti;
  2) kõik laevad kogumahutavusega vähem kui 500 peavad olema varustatud GMDSS nõuetele vastavate kantavate VHF raadiojaamadega – vähemalt 1 komplekt.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 31.   Päästepaadi varustus

  (1) Päästepaadi varustuse hulka kuuluvad esemed peavad olema kompaktsed ja väikesemõõdulised, olema paigutatud kiiret kasutamist võimaldavasse veekindlasse ja kompaktsesse pakendisse ning asuma kindlaksmääratud kohas päästepaadis. Kõik esemed peavad olema kinnitatud selliselt, et laeva mahajätmise korral need ei takistaks inimeste päästepaati minekut.

  (2) Päästepaadi varustuse hulka peab kuuluma:
  1) küllaldane hulk uppumatuid aere koos tullidega, mis on kinnitatud paadi külge otste või kettidega;
  2) kaks pootshaaki;
  3) üks hauskar ja kaks ämbrit;
  4) ellujäämise juhend;
  5) helkiva või valgustatava kompassikaardiga kompass. Kompassikaart peab olema läbimõõduga, mis võimaldab normaalselt lugeda kompassinäitu;
  6) tormiankur koos kolme paadipikkuse ankrutrossiga ja neervalliga. Tormiankru, ankrutrossi ja neervalli tugevus peab olema küllaldane kasutamiseks erinevates võimalikes tingimustes merel;
  7) kaks tugevat vangliini, pikkusega mitte vähem kui kahekordne kaugus paadi asukohast pardal kuni veeliinini väikseima ekspluatatsioonilise süvise korral või 15 meetrit, olenevalt sellest, kumb arv on suurem. Üks vabastava mehhanismi külge kinnitatud vangliin peab asuma paadi vööris, teine peab olema kinnitatud kindlalt vöörtäävi külge või selle lähedale ja olema kasutamiseks valmis;
  8) kaks kirvest – üks vööris, teine ahtris;
  9) joogivesi veekindlas nõus, arvestusega 3 liitrit igale inimesele või 2 liitrit juhul, kui paadis on veemagestaja võimsusega 1 liiter vett inimese kohta kahe ööpäeva jooksul;
  10) üks otsaga varustatud roostevabast materjalist plumps;
  11) üks roostevabast materjalist gradueeritud jooginõu;
  12) õhu- ja veekindlas pakendis toiduratsioon, arvestusega mitte vähem kui 10000 kJ inimese kohta ja vastavuses paati lubatud inimeste arvuga;
  13) neli langevarjuga raketti, mis vastavad LSA koodeksi reegli III/3.1 nõuetele;
  14) kuus säratuld, mis vastavad LSA koodeksi reegli III/3.2 nõuetele;
  15) kaks ujuvat suitsupoid, mis vastavad LSA koodeksi reegli III/3.3 nõuetele;
  16) üks veekindel elektrilamp, millega on võimalik anda morsetähestikus signaale ja millega on kaasas komplekt veekindlas pakendis tagavara- patareisid ning tagavarapirn;
  17) üks signalisatsioonipeegel (heliograaf) koos kasutamisjuhendiga;
  18) veekindlas vutlaris või veekindlal alusel trükitud tabel päästesignaalidega;
  19) üks vile või mõni muu samaväärne helisignaali tekitaja;
  20) veekindlas pakendis esmaabiapteek, mida pärast kasutamist on võimalik uuesti veekindlalt sulgeda;
  21) kuus merehaigusevastast tabletti ja üks hügieeni(okse)kott iga inimese kohta;
  22) üks liigendnuga, mis on soritud paadi külge;
  23) kolm konserviavajat;
  24) kaks ujuvat viskerõngast (päästevõru), mis on kinnitatud ujuva (mitte lühem kui 30 m) liini külge;
  25) üks käsikuivenduspump;
  26) üks komplekt kalapüügivahendeid;
  27) piisav kogus tööriistu;
  28) kantav tulekustuti põlevate naftaproduktide kustutamiseks (mootorpaadis);
  29) üks prožektor, mis valgustab vähemalt 6º horisontaalses ja vertikaalses sektoris valgustugevusega 2500 kandelat vähemalt 3 tunni jooksul;
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  30) LSA koodeksi reegli II/2.5 nõuetele vastavad termilised kaitsevahendid, mis tagavad 10%-lise varustatuse paati lubatud inimeste arvust, kuid mitte vähem kui kaks termilist kaitsevahendit, eelistatav on suurem arv;
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  31) radarpeegeldaja, kui paadis puudub SART.

§ 32.   Valvepaadi varustus

  (1) Valvepaadi varustus, välja arvatud valvepaadi eemaletõukamiseks laeva pardast ettenähtud pootshaagid, peavad olema soritud valvepaadi külge ja varustust tuleb hoida kastides või vaheruumides kinnitatuna. Varustus peab olema kinnitatud nii, et see ei segaks valvepaadi veeskamist ja väljatõstmist. Valvepaadi varustuse hulka kuuluvad esemed peavad võimalusel olema mõõdetelt väikesed ja kerged ning olema paigutatud kiiret kasutamist võimaldavasse veekindlasse ja kompaktsesse pakendisse ning asuma kindlaksmääratud kohas päästepaadis.

  (2) Valvepaadi varustuse hulka peab kuuluma:
  1) küllaldane kogus uppumatuid aere või mõlasid valvepaadi liikumise tagamiseks vaiksel veel. Iga aeru jaoks peab olema tull, aerutugi või muu samaväärne vahend. Tullid ja aerutoed tuleb kinnitada valvepaadi külge otsa või ketiga;
  2) uppumatu hauskar;
  3) helkiva või valgustatava kompassikaardiga kompass;
  4) tormiankur koos 10 m trossi ja neervalliga;
  5) küllaldaselt pikk ja tugev vangliin, mis on kinnitatud valvepaadi vööris vabastava seadme külge ja mida on võimalik vabastada ka siis, kui vangliin on pingul;
  6) üks uppumatu liin pikkusega mitte vähem kui 50 m ja tugevusega, mis tagab päästeparve pukseerimise;
  7) üks veekindel elektrilamp, millega on võimalik anda morsetähestikus signaale ja millega on kaasas komplekt veekindlas pakendis tagavara- patareisid ning tagavarapirn;
  8) vile või muu samaväärne helisignaali tekitaja;
  9) esmaabi apteek veekindlas pakendis, mida pärast avamist saab uuesti veekindlalt sulgeda;
  10) kaks uppumatut rõngast, mis on kinnitatud vähem kui 30 m pikkuse uppumatu liini külge;
  11) üks prožektor, mis valgustab vähemalt 6º horisontaalses ja vertikaalses sektoris valgustugevusega 2500 kandelat vähemalt 3 tunni jooksul;
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]
  12) radarpeegeldi;
  13) soojust hoidev vahend, kui valvepaat on ette nähtud kahele päästetule, siis kaks soojust hoidvat vahendit.

  (3) Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud varustusele peab jäigas valvepaadis olema:
  1) pootshaak;
  2) ämber;
  3) nuga või kirves.

  (4) Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud varustusele peab täispuhutavas valvepaadis olema:
  1) ohutu uppumatu nuga;
  2) kaks käsna;
  3) käsilõõts või pump;
  4) õhukambrite (ujukite) paikamiseks ettenähtud tarvikute komplekt;
  5) ohutu pootshaak.

§ 33.   Nõuded valvepaadile

  (1) Täispuhutav valvepaat peab vastama LSA koodeksis sätestatud tingimustele.

  (2) Spetsiaalne valvepaat, mida on lubatud kasutada kooskõlas § 26 lõikes 2, § 27 lõikes 4, § 28 lõikes 3 ja § 29 lõikes 5 esitatud mööndustega, peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taluma temperatuuri –30°C kuni +65°C;
  2) olema vastupidav korrosiooni, merevee, naftasaaduste ja päikesekiirte mõjule;
  3) olema hästi nähtavat värvi;
  4) olema märgistatud helkuritega vastavalt IMO resolutsiooni A.658(16) nõuetele;
  5) olema varustatud väljastpoolt piki pardaid kinnitatud haardeliiniga;
  6) käsivintsi või talide abil allalastaval valvepaadil peab olema veeskamise haaki vabastav mehhanism, mis võimaldab haaki vabastada ka paadi täiskaalu 1,1 korda ületava raskuse puhul;
  7) valvepaadile peab olema paadi põhivärvile kontrastse veekindla värviga kantud laeva ja kodusadama nimi, mis oleks õhust nähtav;
  8) valvepaat võib olla jäiga, täispuhutava või kombineeritud (jäik põhi ja täispuhutavad pardad) konstruktsiooniga;
  9) valvepaat peab olema vähemalt 3,0 m pikk ja lühem kui 8,5 m. Täiskoormatud valvepaadi vabaparras peab olema vähemalt 400 mm vööris, 300 mm parrastel ja 250 mm ahtripeeglis;
  10) valvepaati peab mahtuma vähemalt kaks inimest isteasendis ja üks lamamisasendis;
  11) valvepaat peab olema varustatud mootoriga. On lubatud kasutada rippmootorit. Mootori võimsus peab tagama paadi kiiruse vähemalt 6 sõlme;
  12) valvepaat peab taluma katmata hoidmist lahtisel tekil ja selle ujuvus peab olema tagatud 10 päeva jooksul mis tahes meretingimustes;
  13) täispuhutava ja kombineeritud konstruktsiooniga valvepaadi ujuvus peab olema tagatud ühe või kahe ümarujukiga. Ühe ujuki korral peab see olema jagatud vähemalt neljaks sektsiooniks. Kahe ujuki korral ei tohi suurema ujuki maht ületada 60% nende kogumahust. Ümarujukid peavad tagama paadi ujuvuse ja positiivse vabaparda maksimaalselt lubatud inimeste (keskmise kaaluga 75 kg) arvuga ka juhul, kui üks veekindlatest sektsioonidest lekib. Valvepaadi ümarujukite maht peab olema vähemalt 0,17 m 3 iga valvepaati lubatud inimese kohta;
  14) iga ümarujuki sektsioon peab olema varustatud tagasilöögiklapiga, mis võimaldab ujuki õhuga täitmist käsipumba või muu vahendi abil. Vajaduse korral peab olema ka kaitseklapp;
  15) täispuhutava paadi põhi ja teised kergesti vigastatavad kohad peavad olema tugevdatud hõõrderibadega;
  16) kui puudub võimalus täita valvepaadi ujukid 30 sekundi jooksul, peab valvepaat olema laeval täispuhutud seisukorras ning kaitstud otsese päikesekiirguse eest;
  17) valvepaadi ümarujukid peavad vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 13–16 esitatud nõuetele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valvepaati ei arvestata laeva kollektiivsete päästevahendite hulka.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valvepaadi katsetamine peab toimuma kooskõlas IMO resolutsiooniga A.689(17).

§ 34.   Päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide veeskamisseadmed

  (1) Veeskamisseadmed peavad tagama täielikult varustatud päästepaadi, päästeparve või valvepaadi ohutu veeskamise 10° diferendi puhul ja kuni 20° kreeni puhul ükskõik millisesse pardasse:
  1) koos inimestega;
  2) ilma inimesteta.

  (2) Veeskamine peab toimuma ainult gravitatsioonijõu mõjul, sõltumata laeva energiaallikatest.

  (3) Veeskamisseadmed peavad võimaldama ühel inimesel veesata päästevahendit tekilt või päästevahendist.

  (4) Veeskamisseadmed peavad olema varustatud piduriga, mis tagab inimeste ja varustusega täielikult komplekteeritud päästevahendi peatamise ja kohalhoidmise selle veeskamisel.

  (5) Pääste- ja valvepaadi veeskamisseadmed peavad olema varustatud mehhaanilise jõuajamiga vintsiga. Valvepaadi veeskamiseadmed peavad tagama inimeste ja varustusega täielikult komplekteeritud valvepaadi tõstmise kiirusega mitte vähem kui 0,3 m/sek.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (6) Päästepaadi ja valvepaadi vints peab olema varustatud käsiajamiga, mille käitamisvahend ei tohi pöörelda pääste- ja valvepaadi veeskamisel ja tõstmisel mehaanilise jõuajamiga. Päästeparve tõstmiseks peab olema ette nähtud käsiajam.

  (7) Päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide veeskamisseadmete lööprid kuuluvad vahetamisele vähemalt iga viie aasta järel.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (8) Kord viie aasta jooksul viiakse läbi veeskamisseadmete katsetamine. Katsetus viiakse läbi 1,1 kordse maksimaalselt lubatud koormusega.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 35.   Individuaalsed päästevahendid

  (1) Päästevestid ja veeülikonnad peavad vastama LSA koodeksi nõuetele.

  (2) Igale laeva pardal olevale inimesele peab olema ette nähtud päästevest.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodule peab rahvusvahelisi reise sooritaval reisilaeval olema täiendavalt 5% ja kohaliku rannasõidu ning sisevee reisilaeval olema täiendavalt 3% päästeveste laeva pardale lubatud inimeste arvust.

  (4) Täiendavalt peab reisilaev olema varustatud lastele määratud päästevestidega, mille kogus ei või olla väiksem kui 10% reisijate koguarvust, kuid igal juhul tuleb tagada igale pardal olevale lapsele päästevest.

  (5) Lisaks ülaltoodule peab laev olema varustatud päästevestidega vahiteenistuse tarbeks. Need päästevestid peavad asuma vahiteenistuse ruumides.

  (6) Siseveelaeva päästevestid ei pea vastama LSA koodeksi nõuetele.

  (7) Valvepaatide meeskondadele peavad olema ette nähtud veeülikonnad. Kui veeülikonnad vastavad LSA koodeksiga päästevestidele kehtestatud nõuetele, võivad need laeva varustamisel asendada päästeveste.

  (8) Laeva peab olema varustatud päästerõngastega järgmiselt:
Tabel 6

Laeva tüüp Laeva pikkus meetrites (L)

Päästerõngaste arv

    kokku isesüttiva tulega pääste-
liiniga
Reisi- ja eriotstarbelised laevad L 15

15 ≤ L 30

30 ≤ L 60

60 ≤ L 120

120 ≤ L

4

6

8

12

18

1

2

50%

50%

50%

Mõlemas pardas vähemalt üks
Kaubalaevad, kalalaevad ja tankerid L 15

15 ≤ L 30

30 ≤ L 100

100 ≤ L 150

2

4

8

10

1

2

4

5

Mõlemas pardas vähemalt üks

  (9) Päästeliin peab olema ujuvast materjalist, diameetriga mitte vähem kui 8 mm ja pikkusega, mis võrdub neljakordse kõrgusega laeva veeliinist (väikseima ekspluatatsioonilise süvise korral) päästeliini asukohani, kuid mitte lühem kui 30 m.

  (10) Kui laeval on nõutud 4 või enam päästerõngast isesüttiva tulega, siis vähemalt kaks neist peavad olema varustatud automaatselt tööle hakkava suitsupoiga.

  (11) Peab olema tagatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud suitsupoide kiire veeskamise võimalus sillast.

  (12) Rahvusvahelisi reise sooritavallaeval, välja arvatud olemasoleval kalalaeval, peab olema liiniheitja, mille komplekti kuulub 4 raketti ja 4 liini.

  (13) Rahvusvahelisi reise mittesooritavallaeval võib liiniheitja komplektis olla 2 raketti ja 2 padrunit. Laev pikkusega alla 24 m, siseveelaev, olemasolev kalalaev ja laev, mille sõidurajooniks on reid, ei pea omama liiniheitjat.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

5. peatükk TULETÕRJEVAHENDID 

§ 36.   Üldnõuded

  (1) Laev, millele laieneb SOLAS konventsioon, peab vastama selle konventsiooni peatüki II-2 nõuetele.

  (2) Laev, millele SOLAS konventsioon ei laiene, peab vastama käesoleva peatüki nõuetele.

  (3) Transpordiamet võib reederi kirjaliku avalduse alusel teha mööndusi käesoleva peatüki nõuete rakendamisel.

  (4) Laevas peab olema SOLAS konventsiooni reeglile II-2/20 vastav «Laeva tulekaitse plaan», kus kasutatakse IMO resolutsiooniga A.654(16) kehtestatud leppemärke. Laeva tuletõrjeseadmed ja -varustus peavad olema tähistatud vastavate leppemärkidega.

  (5) Rahvusvahelisi reise sooritava I–III klassi laeval kogumahutavusega 150 ja enam, peab olema kaks iseseisvalt töötavat elektrienergiaallikat (elektrigeneraatorit) ja kaks teineteisest sõltumatu toitega tuletõrjepumpa.

  (6) Kohaliku rannasõidu IV klassi ja sisevee laeval on nõutud vähemalt ühe iseseisvalt töötava elektrienergiaallika (elektrigeneraatori) või akutoiteallika ja ühe iseseisvalt töötava tuletõrjepumba olemasolu, kusjuures on lubatud akutoiteallika korral pumba käitamine peamasinalt.

  (7) Laeval, mille pea- ja abimasinate koguvõimsus ületab 375 kW või millel asub katel võimsusega üle 175 kW, peab peale veekustutussüsteemi olema statsionaarne gaasitulekustutussüsteem, mis vastab SOLAS konventsiooni reegli II-2/5 nõuetele. Seejuures peab olema hoiatussignalisatsioon, mis peab tööle rakenduma vähemalt 1 minut enne kustutamisel kasutatava gaasi laskmist ruumi.

  (8) Laeval kogumahutavusega alla 80, statsionaarset gaasitulekustutussüsteemi ei nõuta.

  (9) Laeval kogumahutavusega 150 ja enam, peab peale statsionaarse gaasikustutussüsteemi olema igas masina- ja katlaruumis 45-liitrine vahtkustuti.

  (10) Reisilaeval reisijate arvuga üle 36 ning rahvusvahelisi reise sooritavallaeval kogumahutavusega 300 ja enam, peab olema:
  1) tuletõrjuja varustus – vähemalt 2 komplekti;
  2) suruõhu hingamisaparaadid – vähemalt 2 komplekti;
  3) avariihingamisapraadid.

  (11) Reisilaeval peab olema vähemalt 2 suruõhu hingamisaparaati ja tuletõrjuja riietuse komplekti igas vertikaaltsoonis.

  (12) Reisilaeval reisijate arvuga üle 36, peab olema iga hingamisaparaadi paiknemise kohas veeudu pihusti.

  (13) Tankeril peab olema vähemalt 2 komplekti suruõhu hingamisaparaate ja tuletõrjuja riietuse komplekti.

  (14) Laevas peab evakueerimiseks vajalikke avariihingamisaparaate olema järgmiselt:
  1) reisilaeval – igas vertikaaltsoonis vähemalt 2 ja masinaruumis vastavalt seal tavaliselt viibivate inimeste arvule;
  2) muul laeval – eluruumide juures vähemalt 2 ja masinaruumis vastavalt seal tavaliselt viibivate inimeste arvule.

  (15) Veetulekustutussüsteem peab tagama sellise rõhu, et kahe magistraali ühendatud voolikuga ulatuks juga peatekilt laeva kõige kõrgemasse punkti.

  (16) Kõik tuletõrjevarustus peab olema tähistatud vastavalt IMO resolutsioonis A.654(16) toodule.

  (17) Kõik tuletõrjevarustuse kasutamise ja hooldamise juhendid peavad omama tõlget vähemalt laeva töökeelde.

§ 37.   Tuletõrjevarustuse kogus

  (1) Tuletõrjevoolikute arv peab olema võrdne tuletõrjekraanide arvuga.

  (2) Joatorude arv peab olema võrdne tuletõrjekraanide arvuga.

  (3) Laeva vahtkustutid võib asendada nii süsihappegaasi- kui ka pulberkustutitega. Arvuline kogus peab jääma samaks.

  (4) Käsivahtkustuti maht peab olema 9 või enam liitrit, kuid selle kaal ei tohi ületada 23 kg.

  (5) Käsipulberkustutis peab olema vähemalt 5 kg pulbrit.

  (6) Süsihappegaasi kogus käsikustutis peab olema vähemalt 5 kg.

  (7) Nõutav tuletõrjevarustuse kogus:
Tabel 7

Nr Varustuse nimetus Kogus
1. Tuletõrjevoolik Vastavalt § 37 lõikele 1
2. Joatorud (kombineeritud) Vastavalt § 37 lõikele 2
3. Vahtkustuti  
3.1. – igal tekil vähemalt 1
3.2. – roolikambris 1
3.3. – masinaruumis:  
a) laeval kogumahutavusega kuni 150 1
b) laeval kogumahutavusega üle 150 2
3.4. – kambüüsis 1
3.5. – kergestisüttivate ainetega laoruumis 1
3.6. – katlaruumis 2
3.7. – jõuseadme keskjuhtimispuldis 1
4. Süsihappegaasikustuti:  
4.1. – raadioruumis 1
4.2. – roolikambris 1
4.3. – akumulaatori ruumis 1
4.4. – masinaruumis:  
a) kus peamasina koguvõimsus on väiksem kui 750 kW 1
b) kus peamasinate koguvõimsus on võrdne või suurem kui 750 kW 2
4.5. – ruumis, kus asuvad elektrikilbid ja pindala on:  
a) väiksem kui 15 m2 1
b) 15 m2 ja suurem 2
5. Katlaruumis 50-liitrine kast liivaga ja kühvel 1
6. Tuletõrjeämber laevas:  
a) kus on veetulekustutuse süsteem 1
b) kus puudub veetulekustutuse süsteem 3
7. Pootshaak 1
8. Raudkang 1
9. Kirves 1

6. peatükk SIGNAALSEADMED JA -VAHENDID 

§ 38.   Üldnõuded

  (1) Merelaeva signaaltulede ja -märkide, helisignaalseadmete koosseis, omadused ja paigutus peab vastama COLREG konventsioonile.

  (2) Siseveelaeva signaaltulede ja -märkide, helisignaalseadmete koosseis, omadused ja paigutus peavad vastama «Meresõiduohutuse seaduse» § 45 lõike 2 alusel kehtestatud laevatatavatel sisevetel liiklemise korra nõuetele.

  (3) Laeval kogumahutavusega 150 ja enam peab olema signaallamp signaliseerimiseks valgel ajal. Signaallambi jaoks peab olema tagatud laeva peaelektrienergiaallikast sõltumatu toide. Signaallambi juurde peab kuuluma 2 tagavarapirni.

  (4) Laeval, mis sõidab jääpiirkonnas, peab olema helgiheitja (Aldis-lamp).

  (5) Laeval kogumahutavusega 300 ja enam ning rahvusvahelisi reise sooritavallaeval sõltumata kogumahutavusest, peab olema täiskomplekt rahvusvahelise signaalkoodi lippe ja vimpleid. Käesolevas lõikes nimetamata tekklaeval peavad olema järgmised signaalkoodi lipud: A, B, C, L, N ja O, koos nende tähenduse kirjeldusega.

  (6) Laeval, mis sõidab väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda, peab olema rahvusvaheline signaalkood.

  (7) Laeval kogumahutavusega 20 ja enam ja igal reisilaeval peab olema avalike teadete süsteem.

§ 39.   Pürotehnika nõutav kogus

  (1) Laev peab sõltuvalt laeva klassist olema varustatud pürotehnikaga järgmiselt:
Tabel 8

Laeva klassid
(sõidupiirkonna järgi)
Langevarjuga rakett Helirakett Punane säratuli  
I ja II 12 12 12
III 6 6 6
IV 6
V 3

  (2) Tankeri, mis tegeleb naftasaaduste veoga, varustamine säratuledega on keelatud. Säratulede asemel tuleb suurendada langevarjuga rakettide või helirakettide arvu 50% võrra.

7. peatükk KESKKONNAKAITSEALASED NÕUDED 

§ 40.   Nõuded naftareostuse vältimiseks

  (1) Tanker kogumahtuvusega 150 ja enam ning muu laev kogumahtuvusega 400 ja enam peab naftareostuse vältimisel juhinduma MARPOL konventsiooni esimese lisa nõuetest.

  (2) Tanker kogumahtuvusega alla 150 ja muu laev kogumahtuvusega alla 400 peab naftareostuse vältimisel juhinduma järgmistest nõuetest:
  1) õliseguste vete üleparda pumpamine on keelatud;
  2) õliseguste vete äraandmine peab toimuma laeva vahendite või sadamas olevate vahendite abil;
  3) kui laeval on masinaruumi pilsi kuivenduspump, siis peab torustikul olema rahvusvahelisele standardile vastav otsik pilsivee äraandmiseks kaldale või pilsivett vastuvõtvale laevale ning pilsivee pumba distantslüliti;
  4) kviitungid pilsivee äraandmise kohta tuleb säilitada laevas eraldi kaustas vähemalt kahe aasta jooksul.

§ 41.   Nõuded reovete reostuse vältimiseks

  (1) Kui laevapere ja reisijate koguarv on enam kui 10 inimest või laeva kogumahtuvus on 200 või enam (olenemata inimeste arvust pardal), tuleb juhinduda 1992. a «Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist» (RT II 1995, 11/12, 57; 2001, 28, 139):
  1) reovete tank laevas peab olema arvestusega 25 liitrit reovett inimese kohta ööpäevas ja tagama laevale kolme ööpäevase mahtuvusvaru;
  2) kui tanki juhitakse ka olme heitvesi, siis tuleb arvestada 50 liitrit reo- ja heitvett inimese kohta ööpäevas ja kolme ööpäevase mahtuvusvaruga;
  3) reovete parda taha pumpamise alguse ja lõpetamise aja, nimetatud ajal laeva asukoha koordinaatide ja väljapumbatud koguse kohta tehakse kanne laeva logiraamatusse;
  4) kviitungid reovete äraandmise kohta tuleb laevas säilitada eraldi kaustas vähemalt kahe aasta jooksul.

  (2) Laevale kogumahtuvusega alla 200 ja laevale, mille pardal võib üheaegselt olla alla 10 inimese, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid ei rakendata.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laeval on reovete kogumistank, mis on varustatud pumba, torustiku ja rahvusvahelistele nõuetele vastava ühendusotsikuga reovete äraandmiseks kaldale või vastavale laevale, tuleb rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid.

§ 42.   Nõuded prügireostuse vältimiseks

  (1) Laev, olenemata kogumahtuvusest ja inimeste arvust pardal, peab täitma MARPOL konventsiooni viienda lisa nõudeid.

  (2) Prügireostuse vältimist käsitlevad plakatid peavad olema üles pandud silda, kambüüsi, laevapere majutusruumidesse, peatekile ja reisilaevadel jalutustekile.

  (3) Prügiraamat peab olema laeval kogumahutavusega 400 ja enam ning laeval sõltumata kogumahutavusest, mille pardal olevate inimeste arv on 15 või enam.

  (4) Kõik operatsioonid prügiga, sõltumata sõidupiirkonnast, fikseeritakse prügiraamatus.

  (5) Kviitungid prügi äraandmise kohta tuleb säilitada laevas eraldi kaustas vähemalt kahe aasta jooksul.

  (6) Laeval peab olema vähemalt kolme liiki kaanega suletavaid ning vastavalt tähistatud prügikonteinereid: plastmassile, toidujäätmetele ja ülejäänud olmeprügile.

  (7) [Kehtetu – RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (8) [Kehtetu – RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (9) [Kehtetu – RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (10) Masinaruumis peab olema suletav metallkast õliste kaltsude kogumiseks.

8. peatükk ÜLDHÄIRE ALARMSÜSTEEM JA TREENINGJUHEND 

§ 43.   Üldhäire alarmsüsteem, häireplaan ja juhendid tegutsemiseks hädaolukorras

  (1) Üldhäire alarmsüsteemiga peab saama anda üldhäire signaali, mis koosneb seitsmest või enamast lühikesest helist ja neile järgnevast ühest pikast helist, mida antakse laevavile või -sireeniga ja lisaks elektrikella või -pasunaga või muu samaväärse seadmega, mida varustatakse elektrienergiaga laeva põhielektrienergiavõrgust ja avariielektrienergiavõrgust.

  (2) Igale laevapere liikmele peab olema antud täpsed juhendid tegutsemiseks hädaolukorras.

  (3) Häireplaan pannakse üles navigatsioonisillal, masinaruumis ja laevapereliikmete majutusruumides nähtaval kohal.

  (4) Häireplaanis peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldhäire signaali kirjeldus ja laevapere liikmete kohustused seoses üldhäirega. Häireplaanis peab olema näidatud, millisel viisil antakse korraldus laev maha jätta.

  (5) Häireplaanis peab olema näidatud erinevate laevapereliikmete kohustused:
  1) vee- ja tulekindlate uste, klappide, illuminaatorite, keilutite ja muude avade sulgemine;
  2) varustuse kandmine päästepaatidesse ja -parvedesse;
  3) päästepaatide ja -parvede ettevalmistamine veeskamiseks ja veeskamine;
  4) muude päästevahendite ettevalmistamine;
  5) sidevahendite kasutamine;
  6) osavõtt tulekustutusest tuletõrjerühma koosseisus.

  (6) Juhul kui ohutu mehitatuse tunnistuse järgi on laevapere liikmete arv 5 või vähem, ei ole häireplaani koostamine kohustuslik.

  (7) Häireplaanis peab olema näidatud laeva juhtkonda kuuluvad isikud, kes on vastutavad, et tuletõrje- ja päästevahendeid hoitakse heas seisukorras ja valmisolekus koheseks kasutamiseks.

  (8) Häireplaanis peab olema näidatud vastutavate isikute asendajad nende tegutsemisvõimetuse korral, võttes arvesse, et erinevates hädaolukordades tuleb tegutseda erinevalt.

  (9) Häireplaan koostatakse enne laeva väljumist merele. Juhul kui pärast häireplaani koostamist on laevaperes toimunud muudatused, mis nõuavad häireplaani muutmist, peab kapten või kipper häireplaanis tegema muudatused või koostama uue häireplaani.

§ 44.   Laeva treeningjuhend

  (1) Treeningjuhend peab asuma igas messis, puhkeruumis või igas kajutis. Treeningjuhend võib koosneda mitmest voldikust ja see peab sisaldama juhendeid ja informatsiooni laeva päästevahendite ja ellujäämise paremate meetodite kohta kergesti arusaadavas vormis ja võimalusel koos illustratsioonidega. Treeningjuhendi mis tahes osa võib koosneda informatsioonist, mis edastatakse audio-visuaalsete vahenditega. Treeningjuhendis tuleb kajastada järgmisi üksikasju:
  1) päästevesti ja veekostüümi selgapanek sõltuvalt olukorrast;
  2) kogunemist kogunemispaikadesse;
  3) päästepaatidesse, päästeparvedesse ja valvepaatidesse asumist, veeskamist ja laeva parda juurest lahkumist;
  4) päästepaadist ja päästeparvest toimuvat veeskamist;
  5) vabastamist veeskamisseadmest;
  6) kaitsemeetodeid ja vajaduse korral kaitseseadmete kasutamist veeskamisel;
  7) veeskamise ala valgustust;
  8) päästevarustuse kasutamist;
  9) otsimisseadmete kasutamist;
  10) illustratsioonide abil päästevahendite raadioseadmete kasutamist;
  11) ujuvankrute kasutamist;
  12) mootori ja selle juurde kuuluvate seadmete kasutamist;
  13) päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide ülestõstmist, nende paigaldamist ja kinnitamist;
  14) ohtu alajahtuda ja soojade riiete vajadust;
  15) päästepaatide ja päästeparvede võimaluste ratsionaalset kasutamist elu säilitamiseks;
  16) päästmise meetodeid, kaasa arvatud helikopteri päästeseadmete (kandetraksid, korv, kanderaam), pükspoi, kalda päästeseadmete ja liiniheitja kasutamist;
  17) muid häireplaanis toodud kohustusi;
  18) päästevahendite avariiremondi juhendid.

  (2) Laeval kogumahutavusega alla 300 võib Transpordiamet vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõudeid. Kuid igal juhul peab laevas olema ohutuse juhend.

9. peatükk MEHAANILISED SEADMED 

§ 45.   Üldsätted

  (1) Transpordiamet võib reederi kirjaliku avalduse alusel teha mööndusi käesoleva peatüki nõuete rakendamisel tulenevalt laeva suurusest ja sõidupiirkonnast.

  (2) Mehhanismid, katlad, survemahutid ja nendega ühendatud torustik ning armatuur peavad olema monteeritud ja turvatud nii, et oleks viidud miinimumini oht vigastada laeval viibivaid inimesi seadmete liikuvate osadega, kuumade pindadega või muude ohtudega ning oleks tagatud tuleohutus masinaruumis.

  (3) Peavad olema vahendid peamasina normaalse töö jätkamiseks või ennistamiseks olulise abimehhanismi rikke korral.

  (4) Peavad olema vahendid energiavarustuseta laeva mehhanismide käivitamiseks ilma kõrvalise abita.

  (5) Pea- ja abimehhanismid, mis on olulise tähtsusega laeva liikumise ja ohutuse tagamiseks, peavad olema projekteeritud nii, et neid saab käitada nii laeva otseasendis kui ka kuni 15°-se püsikreeni tingimustes ükskõik kummasse pardasse ning kuni 22,5°-se dünaamilise kreeni tingimustes (külgõõtsumise puhul) mõlemasse pardasse ning samaaegse 7,5°-se dünaamilise diferendi puhul (pikiõõtsumise puhul) kas vööri või ahtrisse.

  (6) Peavad olema seadmed peamasina ja sõukruvi seiskamiseks hädaolukorras väljastpoolt masinaruumi / masina keskjuhtimispuldi ruumi, kas sillast või mõnest muust selleks sobivast kohast.

§ 46.   Sisepõlemismootorid

  Sisepõlemismootorid, mille silindri läbimõõt on 200 mm või enam või karteri mahtuvus on 0,6 m 3 või enam, peavad olema varustatud karteris plahvatuse tagajärgede miinimumini viimiseks sobivat tüüpi kaitseklappidega, mille ava on küllaldase läbimõõduga. Kaitseklapid peavad olema paigaldatud või varustatud abivahenditega nii, et kaitseklapist leegi väljaheite korral oleks inimeste vigastuse võimalus minimaalne.

§ 47.   Kuivendusseadmed

  (1) Laev peab olema varustatud tõhusa kuivendussüsteemiga, mis tagab igast veekindlast vaheruumist vee väljapumpamise ja selle kuivenduse, välja arvatud vaheruumid, mis on püsivalt kohaldatud mageda vee, ballastvee, vedela kütuse või vedela lasti veoks ja mis on varustatud pumpadega, mis töötavad praktiliselt kõigis tingimustes.

  (2) Sanitaarvete, ballasti ja laeva üldisteks vajadusteks kasutatavaid jõuajamiga pumpasid võib käsitleda kui iseseisvaid pilsipumpe, kui need on varustatud vajalike kuivendussüsteemi ühendustega.

  (3) Kogu kuivendussüsteemi torustik, mis läbib kütusetanke, katla- või masinaruume, kaasa arvatud vaheruume, kus asuvad kütuse settetankid või kütusepumbad, peab olema terasest või muust asjakohasest materjalist.

  (4) Pilsi- ja ballastpumpade süsteemi seadmed peavad olema sellised, et on välistatud võimalus mereveel ja ballasttankides oleval veel sattuda lasti- ja masinaruumidesse või ühest vaheruumist teise. Peab olema rakendatud meetmeid, mis välistavad tankide, millel on ühendus pilsi- ja ballastisüsteemiga, juhusliku uputuse mereveega või neis oleva ballastvee väljapumpamise läbi pilsiveetorustiku.

  (5) Kõik kuivendussüsteemi jaotuskarbid ja käsitsi juhitavad klapid, peavad asuma kergesti ligipääsetavas kohas.

  (6) Juhul kui vabaparda kõrgus vaheseinte tekini on parvlaeval selline, et tekiserv sukeldub kreeninurgal üle 5°, peab vee äravoolu tagama küllaldase arvu vastava suurusega piigatitega, mis tagaks vee äravoolu otse parda taha.

  (7) Juhul kui vabaparda kõrgus vaheseinte tekini on parvlaeval selline, et tekiserv sukeldub kreeninurgal 5° või vähem, siis juhitakse vesi vaheseinte tekil asuvate suletud lastiruumide kuivendamiseks küllaldase suurusega vaheruumi või vaheruumidesse, kus peavad olema vee kõrgtaseme signalisatsioon ja seadmed vee pumpamiseks parda taha. Lisaks sellele tuleb tagada et:
  1) piigatite arv, suurus ja asukoht oleks selline, et on välistatud ülemäära suure vee hulga kogunemine;
  2) kuivendusseadmete paigaldamisel võetakse arvesse nõudeid mis tahes statsionaarsele tulekustutussüsteemile;
  3) vett, mis sisaldab bensiini või ohtlikku ainet, ei juhitaks masinaruumi või mõnda teise vaheruumi, kus võib asuda süttimise põhjustaja.

  (8) Juhul kui on ette nähtud vihmutusseadmed ja tuletõrjehüdrandid, peab reisijate ja laevapere ruumides olema küllaldane arv piigateid, mis on võimelised toime tulema veehulgaga, mis on tekkinud tulekustutamisel ruumis asuvatest vihmutusseadme pihustajatest ja kahest otsikuga tuletõrjevoolikust.

  (9) Kuivendussüsteemi peab olema võimalik kasutada kõigis tingimustes, sõltumata sellest, kas laev on otseasendis või kreenis. Sel eesmärgil peavad imitorud olema monteeritud parda äärde, välja arvatud kitsastes ruumides laeva vööri- ja ahtriosas, kus piisab ühest imitorust. Ebatavalise vormiga ruumides võib tekkida vajadus monteerida täiendav imitoru. Ruumis asuv vesi peab saama vabalt valguda imitorude juurde.

  (10) Kuivenduspumbad peavad võimalusel asuma erinevates veekindlates vaheruumides ja olema monteeritud või paigaldatud vaheruumidesse nii, et ühe vaheruumi vigastuse korral ei oleks need vaheruumid üheaegselt uputatud. Juhul kui peajõuseade, abimasinad ja katlad asuvad kahes või enamas veekindlas vaheruumis, siis pumbad, mida kasutatakse pilsside kuivendamiseks, peavad olema võimaluse korral jaotatud nende ruumide vahel.

  (11) Kuivenduspumbad, välja arvatud lisapumbad, mis on ette nähtud ainult piigiruumide kuivendamiseks, peavad olema monteeritud nii, et oleks tagatud vee väljapumpamine igast vaheruumist.

  (12) Iga jõuajamiga pilsipump peab olema võimeline pumpama vett läbi nõutud kuivendustorustiku kiirusega mitte vähem kui 2 m/sek. Iseseisvatel jõuajamiga pilsipumpadel, mis asuvad masinaruumis, peavad imitorud asuma otse nendes ruumides, välja arvatud juhul, kui ei nõuta rohkem kui kahe imitoru monteerimist mis tahes ühte vaheruumi. Kui on ette nähtud kaks või enam imitoru, peab kummagi parda ääres asuma vähemalt üks neist. Imitorud peavad olema sobivalt paigaldatud ja nende imitorude diameeter, mis asuvad masinaruumis, ei tohi olla väiksem kui põhikuivendustorustikul.

  (13) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 10 nõutud pilsiimitorudele peab olema kõige võimsamast jõuajamiga pumbast üks avariipilsiimitoru, mis on varustatud tagasilöögiklapiga ja mis asub masinaruumi pilsi tasapinnal. Eelmainitud imitoru peab olema sama diameetriga kui põhikuivenduspumbal.

  (14) Kingstonite ja imitorude klappide spindlid peavad ulatuma üle masinaruumi pilsikatete.

  (15) Kuivendustorustik kogu pikkuses kuni pumbani peab olema autonoomne teistest torustikest.

  (16) Tuleb rakendada meetmeid, et vältida vaheruumi uputust kuivendussüsteemi imitoru purunemise või vigastamise tagajärjel mis tahes teises vaheruumis, pärast laeva kokkupõrget või madalikule sõitu. Selleks tuleb torudele, mille mõni osa asetseb pardale lähemal kui üks viiendik laeva laiusest, paigaldada tagasilöögiklapid.

  (17) Kuivendussüsteemiga seotud jaotuskarbid, klapid ja kraanid peavad asetsema nii, et uputuse puhul saab ühega pilsipumpadest pumbata igast vaheruumist. Juhul kui kõikidele pumpadele on üks ühine torustike süsteem, tuleb ette näha võimalus kohapealt vaheseinte tekist kõrgemal opereerida imitorusid teenindavate klappidega. Juhul kui lisaks põhikuivendussüsteemile on ette nähtud avariikuivendussüsteem, peab see olema autonoomne, sõltumatu põhikuivendussüsteemist.

  (18) Kõik käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud klappide ja kraanide käitamisseadmed, millega opereeritakse ülaltpoolt vaheseinte tekki, peavad olema selgelt märgistatud ja varustatud vahendiga, mis näitab, kas klapp või kraan on avatud või suletud.

§ 48.   Kuivenduspumpade arv

  (1) Reisilaeval:
  1) kuni 200 reisijat, peab olema üks peamasinalt käitatav pump ja üks autonoomse jõuajamiga pump, mis ise asub ja mille energiaallikas asub väljaspool masinaruumi;
  2) üle 200 reisija, peab olema üks peamasinalt käitatav pump ja kaks autonoomse jõuajamiga pumpa, millest üks peab asuma ja saama oma tööks vajaliku energia väljastpoolt masinaruumi;
  3) võib peamasinalt käitatav pump olla asendatud ühe autonoomse jõuajamiga pumbaga;
  4) võib väga väikeste vaheruumide kuivendamine toimuda teisaldatavate käsipumpadega.

  (2) Laeval, mis ei ole reisilaev, peab olema üks peamasinalt käitatav pump ja üks autonoomne jõuajamiga pump.

§ 49.   Tagasikäigu seadmed

  (1) Laeval peab normaaltingimustes olema küllaldane tagasikäigu võimsus, et tagada vajalik juhitavus.

  (2) Peab olema katsetatud ja protokollitud mehhanismide võime küllaldaselt lühikese ajavahemiku jooksul muuta sõukruvi pöörlemissuunda või pööratava sammuga sõukruvi puhul labade nurka ja selle tulemusel täiskäigul edasi liikuv laev peatada vastuvõetaval vahekaugusel.

  (3) Kapteni ja vahitüürimehe kasutada peavad olema andmed laeva pidurdusteekonna ja laeva täielikuks peatumiseks kuluva aja ning laeva liikumissuuna kohta, mis on protokollitud käigukatsetel. Mitme sõukruviga laeval peavad olema andmed käigu- ja manöövriomaduste kohta, kui ei tööta üks või enam sõukruvi.

§ 50.   Rooliseade

  (1) Laev peab olema varustatud efektiivse pea- ja abirooliseadme süsteemiga. Pea- ja abirooliseadme süsteemid peavad olema monteeritud nii, et neist ühe rike ei põhjustaks teise muutumist kasutamiskõlbmatuks.

  (2) Pearooliseade ja baller peavad olema:
  1) küllaldase tugevusega ja võimelised roolima maksimaalsel edasikäigu kiirusel ning olema projekteeritud nii, et on välistatud vigastused maksimaalsel tagasikäigu kiirusel;
  2) võimelised tagama rooli panekut 35° ühest pardast, 35° teise pardasse, kui laev on suurima ekspluatatsioonilise süvisega ja maksimaalse edasikäigu kiirusega ning samadel tingimustel tagama rooli panekut 35° ühest pardast, 30° teise pardasse, mitte enam kui 28 sekundi jooksul;
  3) jõuajamiga, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 nõuete täitmiseks ja juhul, kui rooli balleri diameeter on rumpli juures enam kui 120 mm, arvestamata tugevdusi jääs sõiduks ning vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 nõuetele.

  (3) Kui on monteeritud abirooliseade, peab see olema:
  1) küllaldase tugevusega ja võimeline roolima kiirusel, mis tagab laeva juhitavuse ja on kiiresti kasutusse võetav pearooliseadme rikke korral;
  2) võimeline tagama rooli panekut 15° ühest pardast, 15° teise pardasse, mitte enam kui 60 sekundi jooksul, kui laev on suurima ekspluatatsioonilise süvisega ja poole edasikäigu kiirusega või kiirusega 7 sõlme, sõltuvalt sellest, kumb on suurem;
  3) jõuajamiga, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõige 3 punkti 2 nõuete täitmiseks, või kui rooli balleri diameeter on rumpli juures enam kui 230 mm, arvestamata tugevdusi jääs sõiduks.

  (4) Juhul kui pearooliseadme juurde kuulub kaks või enam ühesugust jõuajamiga roolimasinat, võib abirooliseade puududa, tingimusel kui:
  1) pearooliseadmega on võimalik roolida ka siis, kui üks roolimasin ei tööta;
  2) pearooliseade on monteeritud nii, et pärast üht torustiku või ühe roolimasina vigastust saab vigastuse eraldada nii, et säiliks või kiiresti taastataks laeva juhtimisvõime.

§ 51.   Lisanõuded elektrilisele ja elekterhüdraulilisele rooliseadmele

  (1) Sillas ja peamasina juhtimispuldis peavad olema signalisatsiooniseadmed, mis näitavad, et rooliseadme elektrimootorid on töös.

  (2) Elektriliste ja elekterhüdrauliliste rooliseadmete elektrivõrkudel ja mootoritel peavad olema lühiühenduse kaitsmed ja ülekoormuse alarm. Liigvoolu, kaasa arvatud käivitusvoolu kaitsmed, kui need on ette nähtud, peavad olema arvestatud mitte vähem kui kahekordse mootori või võrgu täisvõimsuse voolule ja peavad olema seadistatud nii, et oleks tagatud käivitusvoolu läbimine.

  (3) Sillas, masinaruumis või masinaruumi keskjuhtimispuldis, kust toimub normaaltingimustes peamasina käitamine, peab silmatorkaval kohal asuma heli- ja valgusalarm, mis signaliseerib vähesest õli nivoost reservuaaris.

§ 52.   Masinaruumi ventilatsioonisüsteem

  Masinaruume peab saama tõhusalt ventileerida, et mehhanismide või katelde töötamisel täie võimsusega mis tahes ilmastikutingimustes, kaasa arvatud torm, tagatakse neisse ruumidesse õhu juurdepääs koguses, mis on vajalik neis töötava personali ohutuse ja mugavuse, aga samuti mehhanismide töö tagamiseks.

§ 53.   Side silla ja masinaruumi vahel

  Peab olema ette nähtud vähemalt kaks sõltumatut sidevahendit korralduste andmiseks sillast kohale masinaruumis või keskjuhtimispuldile, kust toimub normaaltingimustes masinate käitamine; üks sidevahenditest peab olema masinatelegraaf, mis tagab visuaalsete korralduste andmise ja vastamise näidu nii masinaruumis kui ka sillas. Kui on võimalik mõnest muust kohast juhtida sõukruvi pöörlemissuunda või -kiirust, peavad seal asuma vastavad sidevahendid.

§ 54.   Mehaanikute väljakutsesignalisatsioon

  Peab olema ette nähtud mehaanikute väljakutsesignalisatsioon masinaruumi keskjuhtimispuldist või peamasina juhtimisplatvormilt ja seda peab olema kuulda mehaanikute eluruumides.

§ 55.   Avariiseadmete paigutus reisilaeval

  Avariielektrienergia allikad, tuletõrjepumbad, kuivenduspumbad (välja arvatud need, mida kasutatakse ruumide kuivendamiseks, mis asuvad vööripool rammvaheseina), mis tahes statsionaarne tulekustutussüsteem ja muud avariiseadmed, mis on olulised laeva ohutuse seisukohalt, välja arvatud ankrupeli, ei või olla monteeritud vööripoole rammvaheseina.

§ 56.   Mehhanismide juhtimisseadmed

  (1) Pea- ja abimasinad, mis on olulise tähtsusega laeva liikumise ja ohutuse tagamiseks, peavad olema varustatud tõhusate vahenditega nende käitamiseks.

  (2) Juhul kui on ette nähtud peamasina kaugjuhtimine sillast, kuid masinaruumis peetakse vahti, rakendatakse järgmisi nõudeid:
  1) mis tahes sõidutingimustes, kaasa arvatud manööverdamisel, peab olema võimalik navigatsioonisillalt reguleerida kiirust, liikumissuunda ja sõukruvi sammu, kui laeval on reguleeritava sammuga sõukruvi;
  2) iga sõukruvi käitamine peab toimuma juhtimisseadmega, mis on projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käitamine ei nõua erilise tähelepanu pööramist mehhanismi tööparameetritele. Juhul kui on ette nähtud mitme sõukruvi üheaegne töö, võib nende juhtimine toimuda ühe juhtimisseadme abil;
  3) peamasin peab olema varustatud hädaseiskamise seadmega, mis peab olema sõltumatu sillas asuvatest juhtimisseadmetest;
  4) sillast peamasinale antud korraldused peavad kajastuma kas masinaruumi keskjuhtimispuldil või peamasina juhtimisplatvormil;
  5) peamasina distantsjuhtimine peab olema võimalik üheaegselt ainult ühest asukohast. Vastastikku seotud juhtimiskohtade kasutamine on keelatud. Igas juhtimiskohas peab olema indikaator, mis näitab, millisest asukohast toimub peamasina juhtimine. Juhtimise ümberlülitamist navigatsioonisilla ja masinaruumi vahel peab olema võimalik teostada ainult kas masinaruumist või masinaruumi keskjuhtimispuldist. Selle süsteemi koosseisu peavad kuuluma seadmed, mis väldivad ülemäärast koormuse muutumist juhtimise ümberlülitamisel ühest asukohast teise;
  6) peab olema võimalik kaugjuhtimissüsteemi mis tahes osa rikke korral peamasina kohalik juhtimine;
  7) kaugjuhtimissüsteemi ehitus peab olema selline, et selle rikke korral antakse alarm. Sõukruvide pöörlemissuund ja kiirus peab jääma samaks, kuni minnakse üle kohalikule juhtimisele;
  8) navigatsioonisillal peavad olema monteeritud näiturid fikseeritud sammuga sõukruvide puhul pöörlemiskiiruse ja -suuna kohta ning pööratava labaga sõukruvide puhul pöörlemiskiiruse ja sammu kohta;
  9) laeval kogumahutavusega 500 ja enam peab sillas ja masinaruumis olema alarm, mis osutab madalamale õhurõhule ja on seadistatud rõhule, millega on veel võimalik käivitada peamasinat. Juhul kui peamasina käivitamiseks on ette nähtud automaatkäivitus, peab ebaõnnestunud käivituste arv olema limiteeritud nii, et käivitamiseks vajalikku õhku jätkuks kohapealseks käivitamiseks;
  10) juhul kui peamasinal ja sellega seotud seadmetel, kaasa arvatud peaelektrienergiaallikal, on erinev automatiseerimise või kaugjuhtimise tase ja need on keskjuhtimispuldis vahiteenistuse pideva järelevalve all, peavad seadmed ja nende juhtimisseadmed olema projekteeritud, seadistatud ja paigaldatud nii, et mehhanismide töö oleks sama ohutu ja kindel kui siis, kui need asuvad vahetu järelevalve all.

  (3) Automaatkäivituse ja automaatjuhtimise süsteemide koosseisu peavad kuuluma seadmed automaatjuhtimissüsteemi käsitsi väljalülitamiseks. Süsteemi mis tahes osa rike ei tohi takistada selle käsitsi väljalülitamist.

§ 57.   Aurusüsteemid

  (1) Iga aurutoru ja sellega seotud armatuur, mida aur läbib, peavad olema seadistatud ja paigaldatud nii, et taluda maksimaalset võimalikku töörõhku.

  (2) Tuleb ette näha seadmed iga aurutoru kuivatamiseks, et vältida ohtlikku hüdraulilist lööki.

  (3) Juhul kui aurutorusse või sellega seotud armatuuri võib sattuda aur suurema survega allikast, siis tuleb paigaldada vastav reduktsioonklapp, kaitseklapp ja manomeeter.

§ 58.   Suruõhusüsteemid

  (1) Peavad olema seadmed, mis väldivad ülerõhku mis tahes süsteemi osas ja ka seal, kus suruõhu lekke tõttu võivad veesärk või õhukompressori ja jahutite katted sattuda ohtliku ülerõhu alla. Kõik süsteemid peavad olema varustatud vastava seadmega rõhu alandamiseks.

  (2) Kui peamasinaks efektiivse võimsusega 750 kW ja enam on sisepõlemismootor, peavad selle peakäivitusseadmed olema vajalikul määral kaitstud leegi tagasilöögi ja plahvatuse vastu käivitustorustikus.

  (3) Käivituskompressori kõik survetorud peavad suunduma otse õhuballoonidesse ja kõik õhuballoonide käivitustorud pea- ja abijõuseadmetele peavad olema paigaldatud eraldi kompressori survetorudest.

  (4) Peavad olema rakendatud meetmed, et viia miinimumi õli sattumise võimalus suruõhu- ja kuivendussüsteemi.

  (5) Õhuballoonide hüdrauliline survekatsetus peab toimuma vähemalt iga 10 aasta järel.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 59.   Mürakaitse

  Tuleb rakendada meetmeid mehhanismide poolt tekitatud müra vähendamiseks masinaruumis kuni lubatava tasemini. Juhul kui on ette nähtud vaht masinaruumis ja kui müra ei õnnestu küllaldaselt vähendada, tuleb ülemäärase müra allikas eraldada või katta isolatsiooniga. Inimestele, kes peavad sellistesse ruumidesse sisenema, tuleb anda kõrvakaitsmed.

10. peatükk ELEKTRISEADMED 

§ 60.   Üldnõuded

  (1) Transpordiamet võib reederi kirjaliku avalduse alusel teha mööndusi käesoleva peatüki nõuete rakendamisel tulenevalt laeva suurusest, töö iseloomust ja sõidupiirkonnast.

  (2) Elektriseadmestik peab tagama:
  1) elektrivarustuse laeva normaalseks käitamiseks ja elamistingimuste tagamiseks ilma avariielektrienergiaallika ressurssi arvestamata;
  2) elektrienergiaga varustamise erinevate hädaolukorra tingimuste korral;
  3) reisijate, laevapere ja laeva ohutuse seoses elektrivoolu kasutamisega.

§ 61.   Peaelektrienergiaallikas ja valgustussüsteem

  (1) Laev kogumahutavusega 75 ja enam, millel elektrienergia on ainukene energialiik, ja mida kasutatakse laeva ohutuse tagamise vajadusteks ja/või sõukruvi käitamiseks, peab olema varustatud kahe või enama generaatoragregaadiga, et ühe agregaadi kasutusest väljamineku korral oleks võimalik tagada §-s 61 nimetatud vajadused. Laeval kogumahutavusega alla 75 on nõutud üks generaator ja akupatarei, mis peab tagama raadioseadmete, navigatsioonitulede ja avariivalgustuse elektrienergiaga varustamise.

  (2) Elektrivalgustuse peasüsteem, mis on ette nähtud laeva selle osa valgustamiseks, mida normaalolukorras kasutavad reisijad ja laevapere, peab saama toite peaelektrienergiaallikast.

  (3) Elektrivalgustuse peasüsteem peab olema selline, et tulekahju või muu õnnetuse puhul ruumis, kus asub peaelektrienergiaallikas ja selle juurde kuuluvad transformaatorid (kui need on olemas), aga samuti peajaotuskilp ja peavalgustuskilp, ei muutuks kasutamiskõlbmatuks elektrivalgustuse avariisüsteem.

  (4) Elektrivalgustuse avariisüsteem peab olema selline, et tulekahju või muu õnnetuse puhul ruumides, kus asub avariielektrienergiaallikas ja selle juurde kuuluvad transformaatorid (kui need on olemas), aga samuti avariijaotuskilp ja avariivalgustuskilp, ei muutuks kasutamiskõlbmatuks käesoleva paragrahviga ette nähtud elektrivalgustuse peasüsteem.

  (5) Peajaotuskilp peab võimalusel olema paigaldatud ühe peaelektrienergiallika suhtes nii, et normaalne elektrivarustus võib saada häiritud ainult tulekahju või mõne muu õnnetuse korral ruumis, kus asuvad generaatoragregaat ja jaotuskilp.

§ 62.   Avariielektrienergiaallikas

  (1) Laev peab olema varustatud iseseisva avariielektrienergiaallikaga koos avariijaotuskilbiga, mis asub kergesti ligipääsetavas ruumis ülalpool vaheseinte tekki ja see ruum ei tohi olla A kategooria masinaruumi jätk või ruum, kus asuvad peaelektrienergiaallikas või peajaotuskilp.

  (2) Avariielektrienergiaallikaks võib olla kas akupatarei, mis töötab ilma täiendava laadimiseta või ülemäärase pingelanguseta, või generaator, mida käivitab sisepõlemismootor, millel on sõltumatu kütusevarustus ning kütuse süttimispunkt ei tohi olla väiksem kui 43°C. Uue laeva generaatoril peavad olema automaatsed käivitusseadmed, olemasolevallaeval aga heakskiidetud käivitusseadmed. Kui avariielektrienergiaallikaks on generaator, tuleb ette näha siirde avariielektrienergiaallikas.

  (3) Avariielektrienergiaallikat peab saama efektiivselt käitada, kui laeva kreen on kuni 22,5° ja kui laeva diferent on tasakiiluga võrreldes 10°. Generaatoragregaate peab saama käivitada mis tahes välistemperatuuri juures. Reisilaeval peab generaatoragregaat käivituma automaatselt pärast peaelektrienergiaallika äralangemist.

  (4) Avariijaotuskilp peab asuma võimalikult lähedal avariielektrienergiaallikale.

  (5) Avariielektrienergiaallikas peab olema võimeline töötama vähemalt 6 tunni jooksul ja tagama samaaegselt elektrienergia:
  1) laeva avariikuivenduspumbale ja ühele tuletõrjepumbale;
  2) avariivalgustusele;
  3) navigatsioonituledele;
  4) kõikidele sidevahenditele;
  5) hädaolukorra alarmsüsteemile;
  6) tulekahju avastamise süsteemile;
  7) kõikidele seadmetele, mida kasutatakse signaalide andmiseks hädaolukorras, kui need on elektrilised ja need saavad voolu peaelektrienergiaallikast;
  8) elektriajamiga spinklerpumbale, kui see on olemas;
  9) laeva signaallambile, kui selle toide on laeva peaelektrienergiaallikast.

  (6) Avariielektrienergiaallikas peab olema võimeline varustama poole tunni jooksul elektrienergiaga jõuajamiga käitatavaid veekindlaid uksi ja nende juurde kuuluvaid juhtimisseadmeid, näitureid ja hoiatussignaali elektrivõrke.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 nõutud siirde avariielektrienergiaallikas peab koosnema akupatareist, mis on avariiolukorras kasutamiseks sobivalt paigaldatud ja mis peab ilma täiendava laadimiseta või ülemäärase pingelanguseta töötama pool tundi, et kindlustada käesoleva paragrahvi:
  1) lõikes 5 nõutud valgustus;
  2) lõikes 5 nõutud juhtimisseadmete, näiturite ja hoiatussignaalide elektrienergiaga varustatus;
  3) lõikes 6 nõutud veekindlate uste sulgemine.

§ 63.   Parvlaeva lisa avariivalgustus

  Lisaks §-s 62 nõutud avariivalgustusele peab parvlaeval olema:
  1) kõikides reisijate ruumides ja koridorides lisaelektrivalgustus, mis valgustab mis tahes kreeni tingimustes vähemalt kolme tunni jooksul, kui kõik muud elektrienergiaallikad ei ole töökorras. Valgustus peab olema selline, et evakuatsiooniteed oleks nähtavad. Lisavalgustuse energiaallikas peab koosnema akupatareist, mis asub valgusti sees ja mida vajadusel pidevalt laaditakse avariielektrikilbist. Alternatiivselt võib Transpordiamet lubada kasutada muid valgustusseadmeid, kui need on vähemalt sama efektiivsed. Täiendav valgustus peab olema selline, et iga lambi rike on kohe avastatav. Iga akupatarei tuleb asendada sõltuvalt nende kasutamise tähtajast;
  2) kantavad laetavate patareidega lambid peavad asuma kõikides laevapere ruumide koridorides, puhkeruumides ja tööruumides, kus normaaltingimustes asutakse, sõltumata käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud lisaelektrivalgustuse olemasolust.

§ 64.   Ettevaatusabinõud elektrienergia kasutamisel

  (1) Elektrimootorite või -seadmete avatud metallosad, mis ei ole voolu all, kuid võivad sattuda rikke tõttu voolu alla, peavad olema maandatud, välja arvatud juhtudel, kui mootorid või seadmed:
  1) on alalisvoolu toitega, mille pinge ei ületa 50 V, või vahelduvvoolu toitega, mille ruutkeskmine pinge ei ületa 50 V. Pinge saavutamiseks on keelatud kasutada autotransformaatoreid;
  2) on toitega läbi ohutustransformaatori ja mille pinge ei ületa 250 V, ning mis toidab ainult ühte tarbijat;
  3) on konstrueeritud kooskõlas kahekordse isolatsiooni põhimõtetega.

  (2) Elektriaparatuur peab olema paigaldatud ja seadistatud nii, et normaaltingimustel nende käitamine või puudutamine ei põhjusta vigastust.

  (3) Elektrikilpide küljed, tagakülg ja vajaduse korral esikülg peavad olema vastavalt kaitstud. Avatud elektrivoolu juhtivad osad, mille pinge maa suhtes ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pinge, ei tohi olla lülitatud elektrikilbi esiküljel. Vajaduse korral tuleb paigaldada elektrikilbi esikülje ja tagakülje ette elektrivoolu mittejuhtivad matid või restid.

  (4) Maanduseta jaotussüsteemides tuleb ette näha seade, mis on võimeline jälgima maandusisolatsiooni taset ja andma heliga või valgusega märku ebanormaalselt madalast isolatsioonist.

  (5) Kõik kaablite metallist ümbrised ja soomuskatted peavad olema maandatud ning sellised, et elektrivool saaks neid läbida.

  (6) Kõik elektrikaablid ja juhtmestik, mis asuvad väljaspool seadmeid, peavad olema vähemalt sellist tüüpi, mis välistab leegi leviku mööda kaablit ja olema paigaldatud nii, et ei halveneks nende omadus välistada leegi levikut mööda kaablit.

  (7) Kaablid ja juhtmestik, mis toidavad olulisi või avariielektrivõrke, valgustust, sisesidet või signalisatsiooni, peavad võimalusel olema monteeritud läbimata kambüüse, pesupesemisruume, A kategooria masinaruume ja nendešahte ning teisi kõrge tuleohtlikkusega piirkondi. Hädaohualarmi ja üldteadete süsteemi kaablid, mis paigaldatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad olema kooskõlastatud Transpordiametiga. Kaablid, mis ühendavad tuletõrjepumpasid avariijaotuskilbiga ja kui need läbivad kõrge tuleohtlikkusega piirkondi, peavad olema tulekindlat tüüpi. Võimalusel peavad kõik kaablid olema paigaldatud nii, et need ei muutuks kasutamiskõlbmatuks külgnevas ruumis toimuva tulekahju ja vaheseina kuumenemise tõttu.

  (8) Kaablid ja juhtmestik peavad olema paigaldatud ja kinnitatud nii, et vältida hõõrdumist või muid vigastusi. Kaablikingad ja juhtmete ühendused peavad olema sellised, et säiliks kaabli elektrilised, mehhaanilised, leegi levikut välistavad, ja kus vajalik, seal tulekindluse omadused.

  (9) Iga eraldiseisev vooluring peab olema kaitstud lühiühenduse ja ülekoormuse vastu.

  (10) Valgustusseadmed peavad olema seadistatud nii, et välditakse temperatuuri tõusu, mis võib vigastada kaableid ja juhtmestikku ning põhjustada ümbritsevate materjalide ülekuumenemist.

  (11) Akupatareid peavad olema paigaldatud kaitstutena ilmastikumõjust ning ruumid, mida kasutatakse nende hoidmiseks, peavad olema selleks otstarbeks sobivalt konstrueeritud ning hästi ventileeritavad. Elektri- või muid seadmeid, mis võivad olla põlevate aurude süttimise allikaks, ei tohi paigaldada nendesse ruumidesse.

  (12) Elektrivoolu jaotussüsteemid peavad olema paigaldatud nii, et tulekahju mis tahes peamises vertikaalses tsoonis ei takistaks teistes tsoonides asuvate ohutust tagavate seadmete ja süsteemide tööd. See nõue loetakse täidetuks, kui pea- ja avariifiidrid (toitejuhtmed), mis läbivad mis tahes tsooni, on paigaldatud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal võimalikult kaugele üksteisest.

11. peatükk TÄIENDAVAD NÕUDED PERIOODILISELT MEHITAMATA MASINARUUMILE 

§ 65.   Üldnõuded

  (1) Seadmed peavad tagama kõikides sõidutingimustes, kaasa arvatud manööverdamisel, laeva ohutuse sama taseme, mis mehitatud masinaruumis.

  (2) Seadmete töökindluse tagamiseks tuleb regulaarselt, kindla kava järgi neid kontrollida.

  (3) Laeva tunnistustel peab olema kanne, et laeva võib kasutada perioodiliselt mehitamata masinaruumiga.

§ 66.   Tuleohutus

  (1) Tuleb ette näha seadmed tule varajases staadiumis avastamiseks ja sellest alarmeerimiseks:
  1) katelde õhuvarustuskanalis ja heitgaaside (suitsu) kanalis;
  2) peamasina läbipuhke traktis.

  (2) Sisepõlemismootorid võimsusega 2500 kW ja enam või mille silindri diameeter on enam kui 300 mm, peavad olema varustatud karteris õliudu kontsentratsiooni anduritega või mootori laagrite temperatuuri jälgijaga või muu samaväärse seadmega

§ 67.   Uputusevastane kaitse

  (1) Perioodiliselt mehitamata masinaruumi pilsikaevud peavad olema paigutatud ja jälgitavad nii, et avastada neisse vedelike kogunemine normaalse kreeni ja diferendi korral ning olema sellise suurusega, et mahutada mehitamata perioodi jooksul normaalsetes tingimustes kogunenud pilsivesi.

  (2) Kui kuivenduspumbad on võimelised tööle hakkama automaatselt, tuleb ette näha seadmed, mis näitavad, kui sissetuleva vedeliku hulk ületab pumba tootlikkuse või kui pump lülitub tööle sagedamini, kui normaalselt. Automaatselt tööle hakkavate pumpade puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata reostuse vältimisele.

  (3) Allpool veeliini asuvate merevee sissevõtuavade ja väljavooluavade ning kuivendussüsteemi ežektorite klappide käitamisvahendid peavad asuma selliselt, et oleks küllaldaselt aega nende kasutamiseks vee sissevoolu korral, arvestades aega, mis kulub nendeni jõudmiseks ja nende käitamiseks.

§ 68.   Peamasina juhtimine sillast

  (1) Kõikides sõidutingimustes, kaasa arvatud manööverdamisel, peab olema võimalik täielikult juhtida sillast sõukruvi pöörete sagedust ja suunda ning pööratavate labadega sõukruvi puhul kruvi sammu.

  (2) Iga sõukruvi distantsjuhtimine peab toimuma eraldi juhtimisorgani abil ja koos kõigi sellega seotud seadmete automaatse tööga, kaasa arvatud seadmed, mis väldivad peamasina ülekoormust.

  (3) Peamasinad peavad olema varustatud hädaseiskamise seadmega peamasina kiireks seiskamiseks navigatsioonisillalt, mis on sõltumatu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süsteemist.

  (4) Sillast antud korraldused peamasinale peavad olema nähtavad, vastavalt olukorrale, kas keskjuhtimispuldis või peamasina juhtimiskohal.

  (5) Peamasina kaugjuhtimine peab olema võimalik üheaegselt ainult ühest asukohast, kus on lubatud kasutada vastastikku seotud juhtimisseadmeid. Igal juhtimiskohal peab olema näitur, mis näitab, millisest kohast toimub peamasina juhtimine. Juhtimise ümberlülitamine peab olema võimalik ainult sillast ja keskjuhtimispuldist või peamasina juhtimiskohalt. Peavad olema ette nähtud vahendid, mis välistavad sõukruvi pöörete sageduse olulise muutuse juhtimise ümberlülitamise ajal.

  (6) Peab olema ette nähtud võimalus peamasina juhtimiseks kohalikust juhtimiskohast automaat- või kaugjuhtimissüsteemi mis tahes osa rikke korral.

  (7) Peamasina kaugjuhtimissüsteemis peab olema ette nähtud alarm, mis signaliseerib süsteemi rikke korral.

  (8) Sillas peavad olema järgmised näiturid:
  1) fikseeritud sammuga sõukruvi puhul – pöörlemiskiiruse ja -suuna näitur;
  2) reguleeritava sammuga sõukruvi puhul – pöörlemiskiiruse ja labade asetuse näitur.

  (9) Peamasina ebaõnnestunud käivituste arv peab olema limiteeritud, et säilitada küllaldane käivitamiseks vajalik õhurõhk. Peab olema ette nähtud alarm, mis alarmeerib minimaalsest õhurõhust, mille puhul säilib peamasina käivitamise võimalus.

§ 69.   Side

  Peavad olema ette nähtud sidevahendid kõnelemiseks keskjuhtimispuldi või peamasina juhtimiskoha ja silla ning mehaanikute kajutite vahel.

§ 70.   Alarmsüsteem

  (1) Peab olema alarmsüsteem, mis osutab mis tahes tähelepanu nõudvale rikkele ja see peab:
  1) tagama helisignaali andmise keskjuhtimispuldis või peamasina juhtimiskohas ja iga signaali visuaalse näitamise vastavas asukohas;
  2) olema seotud mehaanikute kajutite ja messiga läbi selektorlüliti, et tagada side vähemalt ühega neist;
  3) mis tahes olukorra tekkimisel, mis nõuab vahitüürimehe tegutsemist või tähelepanu, andma sillas heli- ja visuaalalarmi;
  4) võimalusel olema konstrueeritud nii, et üksikute elementide rikke korral tagatakse kontrollitava seadme ohutus;
  5) andma mehaaniku väljakutsesignaali, kui heli- ja visuaalsele alarmile ei pöörata ettenähtud ajaperioodi jooksul tähelepanu.

  (2) Alarmsüsteem peab olema pidevalt varustatud elektrienergiaga ja normaalse elektrivarustuse katkemisel automaatselt ümber lülituma reservelektrienergiaallikale. Elektrivarustuse katkemine alarmsüsteemis peab esile kutsuma vastava alarmi.

  (3) Alarmsüsteem peab tagama enam kui ühe rikke üheaegse näitamise, kusjuures üks signaal ei tohi segada teise vastuvõttu. Alarm peab kestma seni, kuni see on vastu võetud, visuaalne näitamine aga kuni rikke parandamiseni.

§ 71.   Kaitsesüsteemid

  Peavad olema kaitsesüsteemid, et mehhanismi või katla tõsise rikke korral, mis kujutab otsest ohtu, need automaatselt seiskuksid ja antakse alarm. Peajõuseadmete automaatne seiskamine võib toimuda ainult juhul, kui neid ähvardab tõsine vigastus, purunemine või plahvatus. Peavad olema visuaalsed seadmed, mis näitavad, et kaitsesüsteemid on sisse lülitatud. Kaitsesüsteemide lülitid peavad olema eraldatud alarmsüsteemist.

§ 72.   Erinõuded mehhanismidele, kateldele ja elektriseadmetele

  (1) Peaelektrienergiaallikas peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) kui elektrienergia saadakse ühelt generaatorilt, peab olema vastav seade, mis koormuse suurenedes automaatselt lülitab välja vähemtähtsad tarbijad ja varustab pideva vooluga seadmeid ja süsteeme, mis tagavad laeva liikumise, juhitavuse ja ohutuse;
  2) kui elektrienergia saadakse mitmelt generaatorilt, mis töötavad üheaegselt ja on lülitatud paralleelselt, peab olema seade, mis ühe generaatori väljalülitumisest tingitud koormuse suurenedes automaatselt lülitab välja vähemtähtsad tarbijad ja varustab pideva vooluga seadmeid ja süsteeme, mis tagavad laeva liikumise, juhitavuse ja ohutuse.

  (2) Kui on vaja kasutada reservis asuvaid mehhanisme, mis on vajalikud laeva liikumise, juhitavuse ja ohutuse tagamiseks, peab olema ette nähtud nende seadmete automaatne ümberlülitumine.

  (3) Automaatjuhtimine peab olema selline, et süsteemid, mis tagavad pea- ja abimehhanismide töö, toimiks vajalike automaatseadmete abil.

  (4) Automaatsel ümberlülitamisel peab olema antud vastav alarm.

  (5) Alarmsüsteem peab hõlmama kõiki tähtsaid rõhu-, temperatuuri-, vedelike taseme- ja muid tähtsaid parameetreid.

  (6) Peab olema keskne juhtimiskoht, kus vastaval paneelil on kõik vajalikud alarmid.

  (7) Kui peajõuseadmeks on sisepõlemismootor, peavad olema seadmed, mis tagavad käivitusõhu rõhu nõutud tasemel.

12. peatükk PEELESTIK, ANKRU-, SILDUMIS- JA PUKSIIRSEADMED 

§ 73.   Peelestik ja taglas

  (1) Peelestik, seisev ja jooksev taglas peavad tagama lastimis- ja teiste laevatööde mugava ja ohutu läbiviimise ning signaallampide, antennide ja teiste vahendite kindla kinnituse peelestikule.

  (2) Seisev taglas peab olema pingul. Seisva taglase alumises osas peab asuma talrep, millel on pidur.

§ 74.   Ankruseadmed

  (1) Laeval kogumahutavusega 75 ja enam, kus ehituslikult on ette nähtud ankruseadmed, peab olema 2 vööriankrut, ankruketid või -trossid, pidurid ankrute kinnitamiseks käigus, vahendid ankruketi kinnitamiseks ketikastis ja selle kiireks vabastamiseks, ankruklüüsid, jõuajamiga ankrupeli või -kepsel koos piduritega.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (2) Laeval kogumahutavusega alla 75 võib olla käsiajamiga ankrupeli või -kepsel või need võivad üldse puududa, kui ankru hiivamiseks on võimalik kasutada muid jõuajamiga seadmeid.

  (3) Laeval kogumahutavusega alla 20 statsionaarseid ankruseadmeid ei nõuta, kuid laeval peab olema võimalus ankrusse jääda.

  (4) Ankrupeli või -kepsliga, mis on jõuajamiga, peab saama üheaegselt hiivata kaht ankrut, mis ei ole põhjas, sügavuselt 45 m kiirusega vähemalt 8 m/min ja üht ankrut kiirusega vähemalt 12 m/min.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (5) Käsiajamiga ankrupelil peab olema pidur, millega välditakse ankruketi viiramist ankru hiivamisel.

  (6) Ankruketi kaliiber peab vastama ankrupeli või -kepsli trumli pesa mõõtudele.

  (7) Ankruketi lülid tuleb asendada:
  1) lüli diameetri kulumisel 10% või enam;
  2) pragude või rebendite olemasolul;
  3) kontraforsi puudumisel või logisemisel.

  (8) Laeval, kus ehituslikult puuduvad ankruseadmed, peab olema võimalus ankrusse jääda.

§ 75.   Sildumisseadmed

  (1) Sildumisseadmed peavad olema seisukorras, mis tagavad kiire ja ohutu sildumise.

  (2) Pollerid, kiibid ja klüüsid peavad olema ilma pragudeta. Sildumisotstena kasutatavad terastrossid ei tohi olla jäigad ja nendel ei tohi olla katkenud traate 10% või enam trossi pikkusel, mis on võrdne 8 diameetriga.

  (3) Kiibid, kiibi rullid, pollarid, klüüsid ja piitengid peavad olema ilma sügavate kraabeteta. Kiibi rullid peavad vabalt pöörlema.

  (4) Trossi poolid peavad vabalt pöörlema.

§ 76.   Puksiirseadmed

  (1) Puksiirseadmed peavad olema seisukorras, mis tagavad kindla ja ohutu pukseerimise.

  (2) Puksiirtrossi kinnitus peab välistama selle iseenesliku lahtituleku, kuid vajadusel tagama selle kiire ja ohutu lahtiandmise.

  (3) Vedurlaeval peab olema vööris ja ahtris statsionaarne pehme venderkaitse.

13. peatükk PÜSTUVUS JA UPPUMATUS 
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 761.   Püstuvuse kriteeriumid

  (1) Laeva staatilise püstuvuse diagrammi pindala, mis jääb taastava õla (GZ kõver) alla, ei või olla väiksem kui:
  1) 0,055 meeter-radiaani kuni kaldenurgani 30º;
  2) 0,09 meeter-radiaani kaldenurgani 40º või sukeldumisnurgani ehk kaldenurgani, mille puhul kere, pealisehitise või tekimaja mis tahes avauste, mis ei ole ilmastikukindlalt suletavad, alumine serv läheb vette, kui see nurk on väiksem kui 40º. Nimetatud kriteeriumi kohaldamisel ei arvestata väikeseid avasid, mille kaudu puudub võimalus progresseeruvaks uputuseks;
  3) 0,03 meeter-radiaani kaldenurkade 30º ja 40º vahel või kaldenurga 30º ja sukeldumisnurga vahel, kui see on väiksem kui 40º.

  (2) Laeva püstiasendi taastav õlg peab olema vähemalt 200 mm kaldenurgal 30º või enam.

  (3) Maksimaalne taastav õlg peab olema kaldenurgal eelistatavalt 30º, kuid mitte väiksemal kui 25º-sel kaldenurgal.

  (4) Laeva algmetatsentriline kõrgus peab olema mitte vähem kui 150 mm ning kalalaeval 350 mm.

  (5) Alla 24 m pikkusega tekiga laeva püstuvus peab vastama järgmistele kriteeriumitele:
  1) maksimaalne taastav õlg (GZ kõver) peab kaldenurgal 30º olema vähemalt 230 mm;
  2) staatilise püstuvuse diagrammi loojangunurk peab olema vähemalt 55º.

  (6) Tekita laeva püstuvus peab olema selline, et kallutava kaldemomendi mõjul laeva kaldenurk ei ületaks 12º. Kaldemomendi suurus määratakse järgmise valemi järgi:

  Mk= (0,2 + 0,075 N) * B/2 (tm), kus:

N – lubatud inimeste arv (laevapere suurus) ja
B – tekita laeva laius.

  (7) Reisilaeva kreeni nurk ei tohi ületada 10º kõigi reisijate kogunemisel ühele pardale ning 12º kõigi reisijate kogunemisel ühele pardale laeva pöördel (tsirkulatsioonil).

  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 nimetatud nõuete täitmiseks on ette nähtud ballast, peab selle liik ja paigutus olema kooskõlastatud Transpordiametiga.

  (9) Transpordiameti kooskõlastuseta on keelatud püsiballasti eemaldamine.

§ 762.   Püstuvuse informatsioon

  (1) Laeval kogumahutavusega 20 ja enam peab olema püstuvuse informatsioon.

  (2) Kooskõlastatult Transpordiametiga peab kauba- ja reisilaeva püstuvuse kohta olema laeva püstuvuse informatsioonis kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) väljumine sadamast täislastis ning 100% kütuse ja muude varudega;
  2) saabumine sadamasse täislastis, 10% kütuse ja varudega;
  3) lahkumine sadamast ballastis, lastita ning 100% kütuse ja varudega;
  4) saabumine sadamasse ballastis, lastita ning 10% kütuse ja varudega.

§ 763.   Kreenikatse

  (1) Laeval peab olema kreenikatsega välja arvestatud tühja laeva kaal ja raskuskeskme koordinaadid.

  (2) Kui laeval on toimunud ümberehitus või ümberseadistamine, mis mõjutab tühja laeva kaalu või raskuskeskme koordinaate käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud mahus, tuleb laevale teha uus kreenikatse ning muudatused kajastada enne laeva kasutusele võtmist püstuvuse informatsioonis.

  (3) Vähemalt iga kümne aasta järel tuleb laeval läbi viia tühja laeva veeväljasurve ja raskuskeskme pikisuunalise asukoha kontroll. Kui tühja laeva kaal on muutunud enam kui 2% esialgsest kaalust või raskuskeskme asukoha pikisuunaline muutumine ületab 1% laeva pikkusest, tuleb teha kreenikatse ning muudatused kajastada enne laeva kasutusele võtmist püstuvuse informatsioonis.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontroll tuleb üle 24 meetri pikkusel reisilaeval läbi viia vähemalt iga viie aasta järel.

§ 764.   Veekindlate osade markeerimine, perioodiline käitamine ja kontroll

  (1) Kõiki merel kasutatavaid veekindlaid uksi peamistes põikivaheseintes käitatakse iga päev.

  (2) Kõiki veekindlaid uksi ja nende juurde kuuluvaid mehhanisme ja näidikuid ning kõiki ventiile, mille sulgemine on vajalik vaheruumi veekindluse tagamiseks või mida kasutatakse avariiolukorras vedelike põikisuunas juhtimiseks kreeni vähendamisel, tuleb merel perioodiliselt kontrollida vähemalt üks kord nädalas.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ventiilid, uksed ja mehhanismid tuleb vastavalt markeerida, et tagada nende nõuetekohane kasutamine maksimaalse ohutusega.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

§ 77.   Rakendussätted

  (1) Laev tuleb viia vastavusse käesoleva määruse nõuetega pärast määruse jõustumist esimeseks iga-aastaseks ülevaatuseks

  (11) Laev tuleb viia vastavusse käesoleva määruse 1. detsembril 2015. a jõustunud tingimustega esimeseks iga-aastaseks või täisülevaatuseks pärast nimetatud muudatuste jõustumist.
[RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

  (2) Eesmärgiga lihtsustada laevaõnnetuste juurdlust, peab reisilaev reisijate arvuga 200 ja enam, olema varustatud VDR-iga 1. jaanuariks 2004. a.

  (3) [Kehtetu – RT I, 20.11.2015, 1 - jõust. 01.12.2015]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json