Teksti suurus:

Turismisektori kesksete digilahenduste toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord

Turismisektori kesksete digilahenduste toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.11.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:03.12.2023
Avaldamismärge:RT I, 20.11.2021, 1

Turismisektori kesksete digilahenduste toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 18.11.2021 nr 67

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrus on suunatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse „Turismisektori elavdamise programm” eesmärkide elluviimiseks.

§ 2.   Kohaldamisala

  (1) Antav toetus on:
  1) teadus- ja arendusprojektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või
  2) vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (2) Määrust ei kohaldata:
  1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;
  2) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
  3) teadus- ja arendusprojektidele antava abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on suunata turismisektoris muudatusi, mille tulemusena investeerivad turismisektori ettevõtjad digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, suurendades Eesti turismisektori rahvusvahelist konkurentsivõimet.

  (2) Toetuse andmise alaeesmärgid on:
  1) turismiteenuste pakkujate ressursside haldamise digitaliseerimine ja tööprotsesside efektiivsemaks muutmine;
  2) lõpptarbijale teenuste kättesaadavuse, ligipääsetavuse ja lisateenuste broneerimise parandamine ning klienditeekonna sujuvamaks muutmine;
  3) andmeanalüüsi ja andmete kasutamise võimekuse arendamine.

  (3) Toetuse andmise tulemusena on turul toimivad kesksed digilahendused, mille läbi suureneb Eesti turismisektori siseriiklik ja rahvusvaheline konkurentsivõime.

  (4) Toetust saavad projektid peavad panustama meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse „Turismisektori elavdamise programm” väljundinäitajasse „Abi saavate ettevõtete arv”.

§ 4.   Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) keskne digilahendus on tarkvaraline infosüsteem, mis võib olla eraldiseisev või kombineeritud muude tarkvaralahendustega ja mille rakendamine aitab kaasa toetuse eesmärkide saavutamisele;
  2) turismiteenuse pakkuja on turismiettevõtja, kes võtab kasutusele keskse digilahenduse oma tööprotsesside efektiivsemaks ja teenuste kvaliteetsemaks muutmiseks;
  3) lõpptarbija on turismiteenuseid tarbiv sise- või välisturist;
  4) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele;
  5) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
  6) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta punktides 4 ja 5 viidatud kriteeriumitele.

§ 5.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas nimetatud rakendusüksus (edaspidi rakendusüksus).

§ 6.   Vaide esitamine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

  (2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse summa 

§ 7.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetatakse järgmiseid §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse panustavaid tegevusi:
  1) keskse digilahenduse loomine, sealhulgas analüüs, arendamine, integreerimine ja testimine;
  2) olemasoleva digilahenduse arendamine, sealhulgas analüüs, arendamine, integreerimine ja testimine.

  (2) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks:
  1) maksekeskkonna loomiseks ega maksekeskkonnaga liidestamiseks;
  2) lõpptarbijale suunatud turundustegevuseks.

  (3) Toetust antakse projekti nendele tegevustele, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil.

§ 8.   Nõuded projekti tulemusel loodavale ja arendatavale kesksele digilahendusele

  Keskne digilahendus peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) on uus lahendus Eestis või olemasoleva lahenduse edasiarendus Eesti turismiettevõtjate jaoks;
  2) on turismiteenuse pakkuja vaates kogu ulatuses vähemalt eestikeelne, lõpptarbija vaates kogu ulatuses vähemalt eesti-, inglise- ja venekeelne;
  3) lõpptarbijale suunatud kesksed digilahendused peavad sisaldama teenuste reaalajas broneerimist;
  4) võimaldab tehnoloogilist liitumist vähemalt sajale kasutavale turismiettevõtjale;
  5) vastab kaasaegsetele nõuetele tehnoloogiate valiku ja turvalisuse osas;
  6) võimaldab liidestuda väliste infosüsteemidega, sealhulgas riigi infosüsteemidega, majutusteenuse kasutajate info haldamise puhul peab võimaldama liitumist X-teega;
  7) kaasatud on vähemalt kolm turismisektoris tegutsevat pilootkasutajat, kes erinevad üksteisest;
  8) on koostatud ning pilootperioodi käigus pilootkasutajate poolt testitud ja heaks kiidetud kasutajajuhend ning kasutajatugi;
  9) on koostatud turvaanalüüs, mis käsitleb levinumaid tarkvaras esinevaid turvariske;
  10) vastab siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

§ 9.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse eeltaotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesoleva määruse tingimustele.

  (2) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning mille eest on toetuse saaja või partner tasunud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.

  (3) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud:
  1) turutingimustel ja välisallikatest ostetud või litsentsitud lepingulise teadusuuringu, teadmise ja patendi kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuse ja muu sarnase teenuse kulud;
  2) projekti abikõlblikkuse perioodil soetatud vahendi ja seadme kulud vastavalt lõikele 5;
  3) personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1 ja 4–6 ning lõikele 4.

  (4) Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi ning toetuse summa ei ületa 100 000 eurot, on § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud abikõlblikud kasutades ühte järgnevatest kulude lihtsustatud hüvitamisviisidest:
  1) projekti elluviimisega otseselt seotud personalikulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 10¹ nimetatud ühtse määra alusel arvestatuna 20 protsenti projekti otsestest abikõlblikest kuludest, välja arvatud juhul kui tegevust või selle osaks olevat projekti viiakse ellu ainult ehitustöö, asja või teenuse avaliku hanke kaudu;
  2) projekti ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 10 nimetatud ühtse määra alusel arvestatuna 40 protsenti otsestest personalikuludest, välja arvatud juhul kui tegevust või selle osaks olevat projekti viiakse ellu ainult ehitustöö, asja või teenuse avaliku hanke kaudu.

  (5) Kui vahendit ja seadet ei kasutata projektis kogu selle kasutusea vältel, on nende soetamise ja kasutamise kulu abikõlblikkuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.

  (6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalikud.

  (7) Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) turunduskulud välisriikides;
  2) kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, kui need hüvitatakse otsese kuluna;
  3) äriühingu tugifunktsioone toetava kontoritarkvara soetamise ja arendamise kulud;
  4) kindlustusmaksed;
  5) pangagarantii;
  6) finants- ja pangakulud;
  7) riigilõiv;
  8) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud;
  9) muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline;
  10) sularahas tasutud kulud.

§ 10.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on eeltaotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal toetatavad tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks toetatavad kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei ole varasem kui eeltaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev ja lõpp ei ole hiljem kui 31. oktoobril 2023. a.

  (3) Juhul kui taotletav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 mõttes, ei tohi taotleja alustada tegevusi ega võtta kohustusi tegevuste elluviimiseks enne eeltaotluse esitamist rakendusüksusele.

  (4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.

  (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2023. a.

§ 11.   Toetuse summa ja osakaal toetatavatest kuludest

  (1) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa 550 000 eurot.

  (2) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse maksimaalne osakaal 55 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (3) Kui toetust antakse teadus- ja arendusprojektidele antav abina üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel, on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (4) Taotleja omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

  (5) Taotlejale või partnerile VTA määruse alusel antud abi koos käesoleva määrusega antava vähese tähtsusega abiga ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

  (6) Kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud määruse ja VTA määruste alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määrusega taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot.

  (7) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal teisest meetmest või riigieelarve või muudest välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

  (8) Vähese tähtsusega abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist.

  (9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

3. peatükk Taotlemine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 12.   Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemine toimub kahes etapis:
  1) eeltaotluse esitamine (edaspidi ka eeltaotlusvoor);
  2) põhitaotluse esitamine.

  (2) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega eeltaotlusvooru avamise tingimused ja selle rahastamise eelarve.

  (3) Eeltaotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ning eeltaotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne eeltaotluste vastuvõtmise algust.

  (4) Põhitaotlus esitatakse 40 tööpäeva jooksul eeltaotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

  (5) Eeltaotlus ja põhitaotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna (edaspidi e-Toetuse keskkond) kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt.

§ 13.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud juriidiline isik.

  (2) Projekti partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eestis registreeritud juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.

  (3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-de 2 ja 3 nõuetele.

§ 14.   Nõuded eeltaotlusele

  (1) Eeltaotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse nõuetele.

  (2) Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) taotleja üldandmed;
  2) partneri olemasolul partneri andmed, vastutus ja tegevus projektis ning partneri rahaline panus projekti;
  3) kui taotleja või partner kuuluvad kontserni ja kontserni andmed ei ole tuvastatavad äriregistri andmete kohaselt, siis taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil;
  4) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, toetuse vajaduse põhjendus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
  5) keskse digilahenduse kirjeldus, kliendisegmendi ja kasutajate vajaduste kirjeldus, ning tulemuste lühikirjeldus;
  6) projekti tegevuste ja nende tulemuste kirjeldus ning ajakava;
  7) selgitus, kuidas projekt aitab kaasa §-s 3 loetletud toetuse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele;
  8) projekti eelarve ja selle põhjendus;
  9) turu- ja konkurentsianalüüs;
  10) projektimeeskonna kompetentside, oskuste ja töökogemuste kirjeldus;
  11) projekti riskianalüüs;
  12) potentsiaalsete liitujate arv Eestis ja finantsanalüüs kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal;
  13) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;
  14) taotleja kahe eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav ja nende esitamise kohustus on saabunud;
  15) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga, välja arvatud juhul kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav;
  16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

§ 15.   Nõuded põhitaotlusele

  (1) Põhitaotluse esitamise eelduseks on eeltaotluse rahuldamise otsus.

  (2) Põhitaotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse nõuetele.

  (3) Põhitaotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
  1) planeeritava keskse digilahenduse kasutuslugude ja äriprotsesside kirjeldus;
  2) funktsionaalsuste kirjeldus, arhitektuur, mittefunktsionaalsed nõuded ja liidestamisvajaduste kirjeldus;
  3) projektiplaan ja tööde teostamise täpsustatud ajakava koos piloottesti plaaniga;
  4) partneri olemasolul tema nimi, registrikood, kontaktisik ja partneriga sõlmitud koostööleping;
  5) projekti detailne eelarve ja maksumus;
  6) äriplaan ja finantsanalüüs kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal;
  7) keskse digilahenduse potentsiaalselt kasutusele võtvate turismiteenuse pakkujate ja nende kontaktisikute nimeline loetelu;
  8) projekti meeskonna kompetentside, oskuste ja töökogemuste kirjeldus koos kõigi meeskonnaliikmete elulookirjeldustega.

  (4) Põhitaotluse esitamise hetkeks peab taotleja pilootkasutajana olema kaasanud vähemalt kolm turismiteenuse pakkujat, kes osalevad pilootprojektis.

  (5) Taotleja peab turismiteenuse pakkujate kaasamisel järgima järgmiseid nõudeid:
  1) kaasatud turismiteenuse pakkujatele peab olema rakenduse kasutamine tasuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni;
  2) kaasatud turismiteenuse pakkuja peab võtma keskse digilahenduse kasutusse vähemalt kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni;
  3) pilootprojektis osalemiseks on sõlmitud mõlema osapoole kohustusi ja õigusi sätestav koostööleping.

  (6) Juhul kui põhitaotluse esitamise ajaks on muutunud eeltaotluses esitatud § 14 lõikes 2 nimetatud andmed, esitab taotleja muutunud või täiendatud informatsiooni nende andmete kohta põhitaotluses.

4. peatükk Eel- ja põhitaotluse menetlemine 

§ 16.   Taotluste menetlemine

  (1) Eel- ja põhitaotluse menetlemine koosneb:
  1) taotluse registreerimisest;
  2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;
  3) vajadusel selgituse ja lisateabe küsimisest;
  4) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
  5) nõuetele vastava taotluse hindamisest;
  6) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

  (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet.

  (3) Kui taotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest taotlejat e-Toetuse keskkonna kaudu viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale kuni kümnetööpäevase tähtaja.

  (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul rakendusüksuse küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud.

  (5) Eeltaotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva taotlusvooru lõppemise päevast arvates. Põhitaotluse menetlemise tähtaeg on 25 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

  (6) Taotluste kohta tehtud otsused saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates e-Toetuse keskkonna kaudu.

§ 17.   Taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Menetlusse võetud eeltaotluse nõuetele vastavust hindab rakendusüksus.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad §-s 13 sätestatud nõuetele.

  (3) Rakendusüksus tunnistab eeltaotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 14 eeltaotlusele esitatud nõuded.

  (4) Eeltaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) eeltaotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) eeltaotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja või partner mõjutab õigusvastasel viisil eeltaotluse menetlemist.

  (5) Taotleja, partneri või eeltaotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse eeltaotlust sisuliselt hindamata.

§ 18.   Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Eel- ja põhitaotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis avaldatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt eeltaotlusvooru avamisel.

  (2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.

§ 19.   Eeltaotluse hindamise kord ja valikukriteeriumid

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlust hinnatakse valikumetoodika alusel, mis on rakendusasutusega kooskõlastatud ja avaldatud rakendusüksuse veebilehel enne eeltaotlusvooru avamist.

  (2) Eeltaotluste valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindes on järgmised:
  1) projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele – 40% koondhindest;
  2) projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet – 30% koondhindest;
  3) taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus – 30% koondhindest.

  (3) Taotlust hinnatakse skaalal null kuni neli punkti.

  (4) Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki eeltaotlusi lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel. Eeltaotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest.

§ 20.   Eeltaotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlus, mis vastab järgmistele tingimustele:
  1) on § 19 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,6;
  2) ei ole üheski § 19 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,5.

  (2) Eeltaotluse rahuldamise otsusega ei kaasne rahalist toetust. Eeltaotluse rahuldamise otsus annab toetuse taotlejale õiguse esitada rakendusüksusele põhitaotlus.

  (3) Rakendusüksus teavitab taotlejat õigusest esitada põhitaotlus, põhitaotluse esitamise tähtajast ning vajadusel annab soovitusi põhitaotluse koostamiseks.

  (4) Eeltaotluse rahuldamata jätmisel teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (5) Kui eeltaotluse hindamisel selgub, et eeltaotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat, partnerit või eeltaotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 21.   Põhitaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab põhitaotluse nõuetele vastavaks, kui põhitaotlus vastab §-s 15 sätestatud nõuetele.

  (2) Kui põhitaotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele, teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 22.   Põhitaotluse hindamise kord ja valikukriteeriumid

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud põhitaotluse hindamisele ja valikukriteeriumitele kohaldatakse § 19.

  (2) Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab rakendusüksus põhitaotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta suurima koondhinde saanud põhitaotlusest alates.

§ 23.   Põhitaotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Rahuldamisele kuulub põhitaotlus, mis vastab § 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning mille rahuldamiseks piisab taotlusvooru rahastamise eelarvest, arvestades taotluse kohta § 22 lõike 2 alusel koostatud pingereas.

  (2) Põhitaotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamise otsuse. Põhitaotlus rahuldatakse kas täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

  (3) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse põhitaotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtajad ja väljamaksetaotluste esitamise tingimused.

  (4) Kui põhitaotluse hindamisel selgub, et põhitaotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu põhitaotlust või eeltaotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada, tehakse põhitaotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Põhitaotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

  (6) Põhitaotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

§ 24.   Põhitaotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Põhitaotluse võib osaliselt rahuldada taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud juhtudel.

  (2) Põhitaotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksus ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Põhitaotluse rahuldamise otsuse võib teha põhjendatud juhul kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 25.   Põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Põhitaotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud tingimustel ja korras.

  (2) Toetuse saaja esitab põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse rakendusüksusele e-Toetuse keskkonna kaudu.

  (3) Toetuse saaja võib põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvel kuni 20 protsenti võrreldes põhitaotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti toetatavate kulude kogumaht riigiabi liikide lõikes ja toetuse osakaal ei muutu.

  (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavat tulemust tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemus ei vasta §-s 3 sätestatud eesmärkidele või tulemustele.

  (5) Põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates. Täiendava asjaolu ilmnemisel on rakendusüksusel õigus pikendada taotluse menetlemise tähtaega kuni 21 tööpäeva võrra.

  (6) Põhitaotluse rahuldamise otsust võib muuta alates muudatustaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.

  (7) Põhitaotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 alusel.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 26.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel e-Toetuse keskkonna kaudu.

  (2) Aruandlusperioodi pikkus vahearuannete esitamiseks on üks kuni kolm kuud.

  (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (4) Toetuse saaja esitab projekti järelaruande rakendusüksuse nõudmisel.

  (5) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
  1) põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;
  2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund ja
tulemus, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;
  3) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.

  (6) Lõpparuandes esitatakse lisaks lõikes 5 sätestatule toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele.

§ 27.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–15 ja põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele.

  (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-Toetuse keskkonnas vähemalt üks kord kvartalis, aga mitte sagedamini kui üks kord kuus.

  (3) Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1, § 15 lõigete 1 ja 5 alusel või ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel.

  (4) Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 35 eurot.

  (5) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 40 tööpäeva selle saamisest arvates.

  (6) Tegelike kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
  1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või kulude tasumine vähemalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud omafinantseeringu määra ulatuses vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2, järgides ühendmääruse § 14 lõigetes 3, 4 ja 5 esitatud tingimusi;
  2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine rakendusüksusele rakendusüksuse nõutavas ulatuses, arvestades ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud erandit riigiasutusele.

  (7) Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi ning toetuse summa ei ületa 100 000 eurot, kasutatakse kulude hüvitamisel üht § 9 lõikes 4 toodud lihtsustatud hüvitamisviisi.

  (8) Põhjendatud juhul võib enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel teha toetuse saajale riigiabi ettemakse. Riigiabi ettemakse tõendamata summa võib moodustada kuni 20 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavad dokumendid hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (9) Riigiabi ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja rakendusüksusele esitatud maksetaotlus, kus on märgitud ettemakse vajadus, kulude prognoos, krediidiasutuse garantii ja muud rakendusüksuse nõutud dokumendid.

  (10) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni 10 tööpäeva selle saamisest arvates.

  (11) Toetust makstakse vastavalt põhitaotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikes kuludes ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.

  (12) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

  (13) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse
juhul, kui:
  1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
  2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile.

  (14) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

6. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioon 

§ 28.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule kohustub toetuse saaja:
  1) kasutama toetust vastavalt põhitaotluses ja põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbele;
  2) osutama auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks abi;
  3) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise otstarbekust;
  4) juhul, kui tema või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu hind vastab struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatule, esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist.

  (2) Kui lõike 1 punktis 4 nimetatud kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus.

§ 29.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmist:
  1) teostama vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi registrisse;
  2) teostama projekti elluviimise kontrolli;
  3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  4) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate
rakendusasutusele;
  5) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle
rakendusasutusele;
  6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
  7) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest;
  8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat arvates päevast, mil käesoleva määruse alusel viimane toetus anti.

  (2) Rakendusüksusel on õigus:
  1) vähendada toetuse suurust toetuse saaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse;
  2) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi.

§ 30.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23, kui konkurentsiseaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Ando Leppiman
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json