Teksti suurus:

Rahandusministri 21. augusti 2008. a määruse nr 26 „Investeerimisühingu ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise, arvutamise ja aruandluse kord ning riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta teabe avalikustamise kord” muutmine

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:31.12.2011
Avaldamismärge:RT I, 20.12.2011, 1

Rahandusministri 21. augusti 2008. a määruse nr 26 „Investeerimisühingu ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise, arvutamise ja aruandluse kord ning riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta teabe avalikustamise kord” muutmine

Vastu võetud 13.12.2011 nr 56

Määrus kehtestatakse „Väärtpaberituru seaduse” § 94 lõike 21, § 941 lõike 7, § 103 lõike 4, § 105 lõike 11 ja § 1101 lõike 5 alusel.

§ 1. Rahandusministri 21. augusti 2008. a määruses nr 26 „Investeerimisühingu ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise, arvutamise ja aruandluse kord ning riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta teabe avalikustamise kord” (RT I, 17.03.2011, 30) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) ülekanderiski ning kauplemisportfelli positsiooniriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuete arvutamise korra;”;

2) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud korras arvutatud kauplemisportfelli positsiooniriski ning vastaspoole krediidiriski kapitalinõuded, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,25;”;

3) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) käesoleva peatüki 8. jaos sätestatud korras arvutatud ülekanderiski kapitalinõue, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,25.”;

4) paragrahvi 9 lõikes 3 tunnistatakse kehtetuks tekstiosa „ning ülekande-”;

5) paragrahvi 10 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja on „Väärtpaberituru seaduse” § 1031 lõike 1 või teise lepinguriigi vastava õigusakti alusel vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelli positsiooniriski ja vastaspoole krediidiriski katmiseks, arvutatakse selle ettevõtja kauplemisportfelli positsioonidelt kapitalinõudeid krediidiriski katmiseks käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korras.”;

6) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt:

§ 12. Krediidiriski, ülekanderiski ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski ning operatsiooniriski konsolideeritud kapitalinõuete arvutamine

Konsolideeritud kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski, ülekanderiski ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski ning operatsiooniriski katmiseks arvutatakse kapitalinõuded kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vastavatelt positsioonidelt, välja arvatud konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute omavahelised positsioonid, käesoleva määruse 3. peatüki 2. jaos, 6. jao 3. jaotises ning 7. jaos sätestatud korras.”;

7) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) nõuded või tingimuslikud nõuded regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste vastu – regionaalsed ja kohalikud omavalitsusüksused;”;

8) paragrahvi 20 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui võlgnikul või emissioonil on rohkem kui kaks välisreitingut, kasutatakse kahte kõrgeimat välisreitingut. Kui kahe kõrgeima välisreitingu alusel saadud riskikaalud on erinevad, rakendatakse madalamat reitingut.”;

9) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Liikmesriikide regionaalsete ja kohalike omavalitsuste nende riikide ametlikus valuutas nomineeritud ja rahastatud nõuetele rakendatakse riskikaalu 20 protsenti.”;

10) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) Euroopa Nõukogu Arengupank (Council of Europe Development Bank);”;

11) paragrahvi 165 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Väärtpaberistatud positsioonile omistatud välisreiting peab olema investeerimisühingust sõltumatu. Kui nimetatud välisreiting on investeerimisühingu kaudse mõju all, käsitletakse positsiooni riskiga kaalutud vara arvutamisel välisreitinguta positsioonina.”;

12) paragrahvi 166 lõikes 7 asendatakse sõna „erisotstarbeline” sõnaga „eriotstarbeline”;

13) paragrahvi 166 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Edasiväärtpaberistamine (re-securitisation) on väärtpaberistamise tehing, mille puhul vähemalt üks väärtpaberistatavatest nõuetest on väärtpaberistatud positsioon.”;

14) määrust täiendatakse §-ga 1701 järgmises sõnastuses:

§ 1701. Kattuvate väärtpaberistatud positsioonide väärtus

(1) Kui investeerimisühingul on kaks või enam väärtpaberistatud positsiooni, milles kas osaliselt või täies ulatuses on tegemist sama riskipositsiooniga, kasutatakse positsioonide kattumise ulatuses riskiga kaalutud vara arvutamisel positsiooni või positsiooni osa, millelt arvutatud riskiga kaalutud vara on kõrgem.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud käsitlust võib kasutada kauplemisportfelli positsioonide spetsiifilise riski kapitalinõuete ja kauplemisportfelli välise portfelli positsioonide kapitalinõuete vahel tingimusel, et investeerimisühing saab neid kapitalinõudeid arvutada ja võrrelda.

(3) Investeerimisühing võib Finantsinspektsiooni nõusolekul kasutada kommertsväärtpaberite programmist tulenevalt väärtpaberistatud positsioonilt riskiga kaalutud vara arvutamisel likviidsuse tagamise tehingu riskikaalu, kui kommertsväärtpaberite programm ja likviidsuse tagamise tehing kuuluvad samasse nõudeõiguse järku ja kommertsväärtpaberite programmi raames väljastatud väärtpaber on likviidsuse tagamise tehingutega täielikult kaetud.”;

15) paragrahvi 172 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiriski standardmeetodiga kaetud väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsioonidelt arvutatud riskiga kaalutud vara on vastavalt käesoleva määruse §-le 170 arvutatud riskipositsiooni väärtuse ja käesoleva alljaotise kohaselt arvutatud riskikaalu korrutis.”;

16) paragrahvi 172 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui edasiväärtpaberistatud positsioonil on lühiajalise kohustuse välisreiting, on Finantsinspektsiooni käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad riskikaalud järgmised:
1) esimene krediidikvaliteedi aste 40 protsenti;
2) teine krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
3) kolmas krediidikvaliteedi aste 225 protsenti;
4) neljas ja madalam krediidikvaliteedi aste 1250 protsenti.

(32) Juhul kui edasiväärtpaberistatud positsioonile omistatud välisreiting ei ole lühiajalise kohustuse reiting, on Finantsinspektsiooni käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad riskikaalud järgmised:
1) esimene krediidikvaliteedi aste 40 protsenti;
2) teine krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
3) kolmas krediidikvaliteedi aste 225 protsenti;
4) neljas krediidikvaliteedi aste 650 protsenti;
5) viies ja madalam krediidikvaliteedi aste 1250 protsenti.”;

17) paragrahvi 183 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välisreitingu meetodit kasutatakse juhul, kui väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsioonil on välisreiting.”;

18) paragrahvi 183 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Välisreitingu meetodi puhul on riskiga kaalutud vara käesolevas jaotises sätestatud korras arvutatud väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsiooni väärtuse ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3–42 sätestatud riskikaalu korrutis. Riskiga kaalutud vara korrigeeritakse, korrutades seda koefitsiendiga 1,06.”;

19) paragrahvi 183 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Lühiajalise kohustuse välisreitinguga edasiväärtpaberistatud positsioonile kohaldatakse Finantsinspektsiooni käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astme alusel järgmises tabelis esitatud riskikaale:

Krediidikvaliteedi aste

Riskikaal (protsentides)

 

A

B

1.

20

30

2.

40

65

3.

150

225

4. ja madalam

1250

1250

(42) Kui edasiväärtpaberistatud positsioonile omistatud välisreiting ei ole lühiajalise kohustuse reiting, kohaldatakse sellele Finantsinspektsiooni käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astme alusel järgmises tabelis esitatud riskikaale:

Krediidikvaliteedi aste

Riskikaal (protsentides)

 

A

B

1.

20

30

2.

25

40

3.

35

50

4.

40

65

5.

60

100

6.

100

150

7.

150

225

8.

200

350

9.

300

500

10.

500

650

11.

750

850

12. ja madalam

1250

1250”;

20) paragrahvi 183 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–42 esitatud tabelite veerus A toodud riskikaale kohaldatakse väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsioonile, mille nõudeõiguse järk on kõrgem kõikide teiste sama väärtpaberistamise või edasiväärtpaberistamise tehingu positsioonide nõudeõiguse järgust. Edasiväärtpaberistatud positsiooni ükski väärtpaberistatud nõue ei või ise olla edasiväärtpaberistatud positsioon. Väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsiooni nõudeõiguse järgu määramisel ei võeta arvesse intressimakseid, teenustasu, valuutatuletistehinguid ega muid sarnaseid makseid.”;

21) paragrahvi 183 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kui tegemist on edasiväärtpaberistamisega, ei ole vaja kindlaks määrata algsete väärtpaberistatud nõuete arvu, vaid tuleb lähtuda edasiväärtpaberistamise portfelli kuuluvate väärtpaberistatud positsioonide arvust.”;

22) paragrahvi 183 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 käsitlemata juhtudel kohaldatakse väärtpaberistatud positsioonile käesoleva paragrahvi lõigetes 3–42 esitatud tabelite veerus B toodud riskikaale.”;

23) paragrahvi 184 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) Kirb on käesoleva peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatud korras arvutatud kapitalinõude, mis oleks arvutatud juhul, kui positsioon ei oleks väärtpaberistatud, ja positsiooni oodatava kahju summa;”;

24) paragrahvi 184 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) N on vastavalt käesoleva määruse § 182 lõigetes 8 ja 9 sätestatule arvutatud väärtpaberistatud nõuete tinglik arv;”;

25) paragrahvi 184 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui investeerimisühingu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud väärtpaberistatud positsiooni riskikaal on väiksem kui 7 protsenti, kohaldatakse riskikaalu 7 protsenti.”;

26) paragrahvi 184 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui investeerimisühingu poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud edasiväärtpaberistatatud positsiooni riskikaal on väiksem kui 20 protsenti, kohaldatakse riskikaalu 20 protsenti.”;

27) paragrahvi 266 lõike 1 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, peab kauplemisportfelli positsioone hindama konservatiivselt mudelipõhiselt.”;

28) paragrahvi 266 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) hindamisprotsessi kirjeldavaid dokumenteeritud kordasid ja protseduure, sh juhiseid nende sisendite kasutamise osas, mis ei ole turupõhised, kuid mis peegeldavad investeerimisühingu oletusi selle kohta, mida turuosalised positsiooni hindamisel kasutaksid;”;

29) paragrahvi 266 lõike 6 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) investeerimisühingu juhtkond peab olema teadlik, milliste kauplemisportfelli või muude õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide puhul kasutatakse hindamismudeleid, ning mõistma sellega kaasnevat ebakindlust riskide hindamisel ja tulemustest raporteerimisel;”;

30) paragrahvi 266 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „mudelite baasil” tekstiosaga „mudelite põhiselt”;

31) paragrahv 267 sõnastatakse järgmiselt:

§ 267. Hinnangute korrigeerimine

(1) Investeerimisühing peab välja töötama protseduurireeglid kauplemisportfelli positsioonide väärtuse hinnangute korrigeerimiseks ning neid järgima. Vajadusel tuleb protseduurireeglid üle vaadata ja ajakohastada.

(2) Investeerimisühing peab hinnanguid korrigeerima realiseerimata krediidimarginaali (unearned credit spreads), positsioonide või tehingute sulgemisega seotud kulude ja operatsiooniriski, tehingute võimaliku ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulude, investeerimis- ja finantseerimiskulude, tulevaste halduskulude ja, kui see on asjakohane, siis mudeliriski katteks.”;

32) paragrahvi 268 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vähelikviidsed positsioonid võivad tuleneda nii turusündmustest kui ka investeerimisühinguga seotud olukordadest, näiteks võivad vähelikviidsed olla kõrge kontsentratsiooniga või raskesti müüdavad positsioonid.

(11) Investeerimisühing peab välja töötama protseduurireeglid vähelikviidsete positsioonide väärtuse hinnangute korrigeerimiseks ning neid vajadusel ajakohastama. Korrigeerimiste summad peavad kompenseerima positsiooni vähest likviidsust ning need lisatakse vajadusel finantsaruandluses kajastatud positsioonide väärtuse muutustele.

(2) Vähelikviidsete positsioonide arvestuslike hinnangute korrigeerimise protseduurireeglid peavad arvesse võtma aega, mis kulub positsiooni sulgemiseks või selle riski täielikuks maandamiseks, keskmist ostu- ja müügihinna vahet ja selle volatiilsust, turunoteeringute kättesaadavust, turutegijate arvu, keskmist kauplemismahtu, kaasa arvatud kauplemismahtu stressiperioodil, ja selle volatiilsust, kontsentratsiooni üksikute turgude suhtes, positsioonide vananemist, ulatust, mille võrra hinnang sõltub mudelipõhisest hindamisest, ja muude mudeli kasutamisest tulenevate riskide mõju.

(3) Kui investeerimisühing kasutab kolmanda osapoole antud hinnanguid kauplemisportfelli positsiooni väärtusele või mudelipõhist hindamist, peab ta hinnangute korrigeerimise vajaduse pidevalt üle vaatama.

(4) Investeerimisühing hindab eraldi keeruliste toodete, kaasa arvatud väärtpaberistatud positsioonide ja teatud kindla makseviivituse juhu krediidituletisinstrumentide, hinnangute korrigeerimise vajadust, et kajastada võimaliku ebakorrektse hindamismetoodika kasutamisega seotud mudeliriski ning mitteturupõhiste ja seetõttu kõrgema veariskiga kalibreerimise parameetrite kasutamisega seotud mudeliriski.”;

33) paragrahvi 270 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing on kohustatud arvutama kapitalinõude intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski katmiseks, välja arvatud juhul, kui ta on saanud „Väärtpaberituru seaduse” § 1031 lõike 1 alusel vabastuse kohustusest arvutada kapitalinõudeid kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski ning vastaspoole krediidiriski katmiseks.”;

34) paragrahvi 276 lõike 1 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:

„Investeerimisühing võib krediidituletisinstrumendi nimiväärtuse asendada nimiväärtusega, millest on maha arvatud krediidituletisinstrumendi turuväärtuse muutused pärast kauplemise alustamist.”;

35) paragrahvi 277 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui teatud kindla makseviivituse juhu krediidituletisinstrumendil (n-th-to-default credit derivative) on välisreiting, mis vastab käesoleva määruse §-s 285 nimetatud tunnustatud instrumendile sätestatud tingimustele, arvutatakse spetsiifilise riski kapitalinõue tuletisinstrumendi pikalt positsioonilt ning rakendatakse vastavaid väärtpaberistamise riskikaalusid, kui see on asjakohane.”;

36) paragrahvi 282 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Investeerimisühing peab arvutama kapitalinõudeid intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks käesoleva määruse §-des 283 ja 284 sätestatud korras ning intressipositsiooni üldriski katmiseks käesoleva määruse §-des 286–289 sätestatud korras valuutade lõikes eraldi.”;

37) paragrahvi 283 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõue on pikkade ja lühikeste positsioonide ja käesoleva määruse §-s 284 sätestatud kapitalinõude määra korrutiste absoluutväärtuste summa, välja arvatud lõikes 21 sätestatud juhul.”;

38) paragrahvi 283 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Paragrahvis 2851 sätestatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli spetsiifilise riski kapitalinõude võib arvutada vastavalt sellele, kumb järgnevatest on suurem:
1) pikkadelt netopositsioonidelt arvutatud intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõuete summa;
2) lühikestelt netopositsioonidelt arvutatud intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõuete summa.”;

39) paragrahvi 284 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) kui need käesoleva määruse § 32 kohaselt vastavad esimesele, teisele või kolmandale krediidikvaliteedi astmele ja nende lõpptähtajani on jäänud vähem kui kuus kuud, on kapitalinõude määr 0,25 protsenti. Kui lõpptähtajani on jäänud kuus kuud kuni kaks aastat, on kapitalinõude määr 1 protsent ja kui lõpptähtajani on jäänud üle kahe aasta, on kapitalinõude määr 1,6 protsenti;”;

40) paragrahvi 284 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetamata, käesoleva määruse §-s 285 sätestatud tingimustele vastavate võlainstrumentide spetsiifilise riski kapitalinõuded on järgmised:
1) kui nende lõpptähtajani on jäänud vähem kui kuus kuud, on kapitalinõude määr 0,25 protsenti;
2) kui lõpptähtajani on jäänud kuus kuud kuni kaks aastat, on kapitalinõude määr 1 protsent;
3) kui lõpptähtajani on jäänud üle kahe aasta, on kapitalinõude määr 1,6 protsenti.”;

41) paragrahvi 284 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:

„(51) Väärtpaberistatud positsioonidele kohaldatav kapitalinõude määr on 8 protsenti käesoleva määruse 2. jao 4. jaotise kohaselt nendele positsioonidele rakendatavast riskikaalust, mida kasutataks juhul, kui nimetatud positsioonid kuuluksid investeerimisühingu kauplemisportfelli välisesse portfelli, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 52–6 sätestatud erisusi.

(52) Investeerimisühing, kes ei ole väärtpaberistatud positsiooni algne väljaandja, võib riskikaalude arvutamisel käesoleva määruse §-s 184 sätestatud regulatiivset meetodit kasutada ainult Finantsinspektsiooni eelneval loal.

(53) Investeerimisühing, kes kasutab Finantsinspektsioonilt eelnevalt saadud loa alusel kauplemisportfelli spetsiifilise riski katmiseks käesoleva määruse §-s 3101 sätestatud täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise meetodit, võib riskikaalu arvutamise regulatiivses meetodis kasutatava makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahju hinnangutes tugineda nimetatud meetodile.

(54) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini summeeritakse väärtpaberistatud positsioonide spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel eraldi pikad ja lühikesed kaalutud netopositsioonid. Neist absoluutväärtuselt suurem on spetsiifilise riski kapitalinõue.”;

42) määrust täiendatakse §-ga 2851 järgmises sõnastuses:

§ 2851. Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell

(1) Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell koosneb väärtpaberistatud positsioonidest ja teatud kindla makseviivituse juhu krediidituletisinstrumentidest, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
1) väärtpaberistatud positsioonid ei ole edasiväärtpaberistatud positsioonid, väärtpaberistamise seeria optsioonid ega muud alusvaraks oleva väärtpaberistatud seeria tuludest proportsionaalset osa mitteandvad tuletisinstrumendid;
2) kõigi alusvaraks olevate instrumentide puhul on tegemist kas ühe alusvaraga instrumentidega, sealhulgas ühe alusvaraga krediidituletisinstrumendiga, mille jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, või nende aluseks olevatele instrumentidele tuginevate üldkaubeldavate indeksitega. Kahesuunaline turg loetakse olemasolevaks juhul, kui eksisteerivad sõltumatud heas usus tehtud ostu- ja müügipakkumised, nii et hinna, mis on mõistlikul määral seotud viimase müügihinnaga või kehtiva usaldusväärse konkureeriva pakkumisega, ja pakkumise noteeringud saab määrata ühe päeva jooksul ning arveldada suhteliselt lühikese ajaga ja kauplemistavade kohaselt.

(2) Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli osaks ei ole positsioonid, mille aluseks on kas alusvara, mille võib investeerimisühingu kauplemisportfelli välises portfellis liigitada „Krediidiasutuste seaduse” § 863 lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud riskipositsiooni klassidesse, või nõue eriotstarbelisele ettevõttele.

(3) Investeerimisühing võib korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli arvata positsioonid, mis ei ole väärtpaberistatud positsioonid ega teatud kindla makseviivituse juhu krediidituletisinstrumendid, kuid mis maandavad selle portfelli teiste positsioonide riski tingimusel, et vastava instrumendi või tema alusvara jaoks on olemas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud likviidne kahesuunaline turg.”;

43) paragrahvi 290 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Lisaks intressipositsiooniriskile võib võlainstrument olla seotud valuutariskiga, ülekanderiskiga ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriskiga.”;

44) paragrahvi 293 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „4 protsenti” tekstiosaga „8 protsenti”;

45) paragrahvi 293 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 295 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Lisaks positsiooniriskile võib aktsia olla seotud valuutariskiga, ülekanderiskiga ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriskiga.”;

47) määruse 3. peatüki 5. jao 3. jaotise pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

3. jaotis Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõue”;

48) paragrahv 301 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 302 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõuet arvutatakse järgmistest tehingutest tulenevatelt riskipositsioonidelt:”;

50) paragrahv 303 tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 304 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui investeerimisühingul on krediidiriski ülekandetehingust (credit default swap) tulenev pikk positsioon krediidiriski ülekandetehingu tingimuste aluseks olevas võlainstrumendis, võib turuväärtuse meetodi puhul kohaldada tuleviku krediidiriski positsioonile protsendimäära null protsenti, välja arvatud juhul, kui krediidiriski ülekandetehing lõpetatakse selle tehingu vastaspoole maksejõuetuse tõttu, kelle riskipositsioon krediidiriski ülekandetehingus on lühikeseks positsiooniks alusvaras, sh kui alusvaraga seotud kohustused on täidetud. Viimasel juhul on investeerimisühingu võimalikuks tulevaseks krediidiriskile avatud positsiooni suuruseks summa, mis on selle tehingu vastaspoole poolt investeerimisühingule veel tasumata.”;

52) paragrahv 305 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvis 306 asendatakse sõna „riskijuhtimismudeleid” sõnaga „riskimõõtmismudeleid”;

54) paragrahvi 309 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Finantsinspektsioon kontrollib vähemalt investeerimisühingu võimet järeltestida mudeliga saadud tulemusi hüpoteetilise kauplemise suhtes, kasutades portfelli väärtuse hüpoteetilist muutust järgneva tööpäeva lõpuks, mis oleks toimunud, kui portfelli positsioone ei oleks muudetud.”;

55) paragrahvi 309 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole lõikes 4 nimetatud järeltestimise võime piisav, on tal õigus nõuda, et investeerimisühing võtaks järeltestimise programmi täiustamiseks kasutusele asjakohaseid meetmeid.”;

56) paragrahvi 310 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Finantsinspektsiooni loal võib investeerimisühing sisemudelit kasutada kapitalinõuete arvutamiseks kaubeldavate võlainstrumentide ja aktsiate positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski katmiseks, kui mudel lisaks teistele käesolevas jaos toodud tingimustele:
1) selgitab portfelli kuuluvate instrumentide hindade senist volatiilsust;
2) võtab kohaselt arvesse kontsentratsiooniriski, seda nii positsioonide piiratud likviidsuses avalduva kui ka positsioonide osatähtsusest portfelli struktuuris tuleneva kontsentratsiooniriski osas;
3) annab usaldusväärseid tulemusi ka tavapärasest oluliselt ebasoodsamatel turutingimustel;
4) on hinnatud ja heaks kiidetud mudeli spetsiifilise riski arvesse võtmise täpsust järeltestimisega. Kui selline järeltestimine viiakse läbi alamportfellide baasil, tuleb alamportfellide valikul lähtuda järjepidevuse põhimõttest;
5) võtab kohaselt arvesse riske, mis tulenevad olulistest erinevustest sarnaste, kuid mitte identsete positsioonide vahel (name-related basis risk);
6) võtab kohaselt arvesse erakorraliste oluliste mõjudega sündmustega seotud riske (event risk).

(2) Investeerimisühingu mudel peab kohase konservatiivsusega arvesse võtma vähelikviidsetest ja vähese kaubeldavuse tõttu raskesti määratava hinnaga positsioonidest (positions with limited price transparency) tulenevaid riske, arvestades realistlike turustsenaariumidega, ning vastama minimaalsetele andmestandarditele. Mudelis kasutatavad lähendid (proxies) peavad olema kohaselt konservatiivsed ja neid võib kasutada üksnes siis, kui olemasolevad andmed on puudulikud või kui need ei kajasta positsiooni või portfelli tegelikku volatiilsust.

(3) Investeerimisühing võib sisemudelit kasutades spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel välja jätta need väärtpaberistatud või teatud kindla makseviivitusjuhu krediidituletisinstrumentide positsioonid, millele ta arvutab aktsia- ja intressipositsiooniriskide kapitalinõudeid käesoleva jao 2. jaotise kohaselt, välja arvatud positsioonid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse §-s 3108 nimetatud sisemist meetodit.

(4) Investeerimisühing ajakohastab pidevalt kasutatavaid meetodeid ning järgib häid tavasid.

(5) Investeerimisühing ei pea mudelis hõlmama kaubeldavate võlainstrumentide makseviivituse riski ega reitingute muutumise riski juhul, kui nendele riskidele kohaldatakse §-des 3101–3107 sätestatut.

(6) Investeerimisühingud, mis kasutavad sisemudeleid, mis ei ole käesoleva jao kohaselt heaks kiidetud, peavad täitma eraldi spetsiifilise riski kapitalinõuet, mis arvutatakse vastavalt käesoleva peatüki 6. jao 2. jaotisele.”;

57) määrust täiendatakse §-dega 3101–3108 järgmises sõnastuses:

§ 3101. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamine

(1) Investeerimisühingul, mis kasutab kapitalinõuete arvutamiseks kaubeldavate võlainstrumentide ja aktsiate positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski katmiseks sisemudeleid, peab olema kehtestatud meetod, mis võimaldab kapitalinõuete arvutamisel hõlmata investeerimisühingu kauplemisportfelli positsioonidega seotud makseviivituse ja reitingute muutumise riski, mis lisandub § 310 kohaselt arvestatud riskihinnangule.

(2) Investeerimisühing peab tõendama, et tema lähenemisviis vastab käesoleva peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud nõuetele, eeldusel et riskitase on ühtlane ja seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele nii, et see kajastaks likviidsuse, riskide kontsentreerumise ja riskimaandamise mõjusid.

(3) Täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski arvessevõtmiseks kasutatav meetod (edaspidi meetod) peab hõlmama kõiki positsioone, mille suhtes rakendatakse intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõuet, välja arvatud väärtpaberistatud või teatud kindla makseviivitusjuhu krediidituletisinstrumentide positsioonid.

(4) Finantsinspektsiooni loal võib investeerimisühing kaasata täiendava riski arvestusse kõik börsil noteeritud aktsiate positsioonid ja nendel põhinevad tuletisinstrumentide positsioonid, kui selline lähenemine on kooskõlas investeerimisühingu sisemise riskide mõõtmise ja juhtimise poliitikaga. Nimetatud lähenemine peab olema järjepidev. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvestamisel peab arvesse võtma makseviivituse juhtumite ja reitingute muutumise vahelist korrelatsiooni.

(5) Makseviivituse ja reitingute muutumise ja muude tururiskiga seotud tegurite vahelise diversifitseerimise omavahelist mõju arvesse ei võeta.

§ 3102. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise parameetrid

(1) Käesoleva määruse §-s 3101 nimetatud meetod peab hõlmama makseviivitusega ning sise- ja välisreitingute muutumisega seotud kahjusid üheaastase ajavahemiku kohta 99,9-protsentiilise usaldusintervalliga.

(2) Korrelatsiooniprognoosid peavad põhinema objektiivsete andmete analüüsil usaldusväärses raamistikus.

(3) Meetod peab asjakohaselt kajastama emitentide kontsentratsioone ning kontsentratsioone, mis võivad halvenenud turutingimuste korral tekkida tooteklasside siseselt ja vahel.

(4) Meetodi aluseks on eeldus, et riskitase püsib ühtlasena üheaastase ajavahemiku jooksul, mis tähendab, et kauplemisportfelli positsioonid või positsioonide kogumid, millega seoses on sellel ajavahemikul tulnud ette makseviivituse või reitingute muutumise juhtumeid, tasakaalustatakse likviidsusperioodi lõpul, et saavutada esialgne riskitase. Investeerimisühing võib järjepidevalt lähtuda ka eeldusest, et positsioon püsib ühe aasta vältel sama.

(5) Meetod peab kajastama optsioonide, struktureeritud krediidituletisinstrumentide ja muude mittelineaarselt käituvate positsioonide mittelineaarset mõju seoses hinnamuutustega. Investeerimisühing peab nõuetekohaselt arvesse võtma ka mudeliriski, mis kaasneb selliste toodetega seotud hinnariskide hindamise ja prognoosimisega.

(6) Meetod peab põhinema andmetel, mis on objektiivsed ja ajakohased.

§ 3103. Likviidsustähtaegade määramise parameetrid

(1) Likviidsustähtajad määratakse vastavalt sellele, kui pikk aeg on vajalik positsiooni müümiseks või kõigi oluliste asjakohaste hinnariskide maandamiseks halvenenud turutingimustes ja arvestades positsiooni suurust. Likviidsustähtajad peavad kajastama tegelikku praktikat ja kogemusi nii süsteemsete kui ka unikaalsete stressiolukordade korral.

(2) Likviidsustähtaeg määratakse konservatiivsete eelduste põhjal ja see peab olema piisavalt pikk, et müük või riskimaandamine ise ei mõjutaks oluliselt hinda, mille alusel müük või riskimaandamine toimub.

(3) Positsioonile või positsioonide kogumile määratava likviidsustähtaja kestus on vähemalt kolm kuud.

(4) Positsioonile või positsioonide kogumile likviidsustähtaja määramisel arvestab investeerimisühing hinnangute korrigeerimise ja aegunud positsioonide haldamise kohta oma sise-eeskirjades sätestatut.

(5) Kui investeerimisühing määrab likviidsustähtajad üksikute positsioonide asemel positsioonide kogumitele, peavad positsioonide kogumite määratlemise kriteeriumid kajastama sisulisi likviidsuse erinevusi.

(6) Kontsentreeritud positsioonide likviidsustähtajad on pikemad, kajastades selliste positsioonide likvideerimiseks vajalikku pikemat aega. Väärtpaberistamise eesmärgil hoitavate positsioonide likviidsustähtaeg kajastab varade soetamiseks, müügiks ja väärtpaberistamiseks või oluliste riskitegurite maandamiseks vajalikku aega halvenenud turutingimuste korral.

§ 3104. Riskimaandamise parameetrid

(1) Investeerimisühing võib §-s 3101 nimetatud meetodi kasutamisel arvesse võtta riskimaandamisi.

(2) Positsioone võib tasaarveldada, kui pikad ja lühikesed positsioonid on seotud sama finantsinstrumendiga. Riskimaandamise või diversifitseerimise mõju, mis on seotud pikkade ja lühikeste positsioonidega sama võlgniku erinevates instrumentides või erinevates väärtpaberites ning pikkade ja lühikeste positsioonidega erinevate emitentide suhtes, võib arvesse võtta üksnes juhul, kui erinevate instrumentide pikki ja lühikesi brutopositsioone modelleeritakse eraldi.

(3) Investeerimisühing võtab riskimaandamise strateegias arvesse riskimaandamise lõpptähtaja ja likviidsustähtaja vahelisel ajal ilmneda võivate oluliste riskide mõju ning võimalike oluliste alusriskide maandamise strateegiaid toodete, kapitali struktuuri nõudeõiguse järkude, sise- või välisreitingute, lõpptähtaegade, väljalaskmise kuupäevade ja instrumentide teiste erinevuste lõikes. Riskimaandamist võetakse arvesse ainult ulatuses, mis on kehtiv ka juhul, kui on toimumas võlgnikku mõjutav krediidi- või muu sündmus.

(4) Kauplemisportfelli positsioonide puhul, mida maandatakse dünaamiliste riskimaandamisstrateegiatega, võib maandamise tasakaalustamist maandatud positsiooni likviidsustähtaja jooksul arvesse võtta tingimusel, et investeerimisühing:
1) modelleerib järjepidevalt maandamise tasakaalustamist kauplemisportfelli positsioonide vastava kogumi lõikes;
2) tõendab, et tasakaalustamise arvessevõtmine tagab usaldusväärsema riskide mõõtmise;
3) tõendab, et maandustena kasutatavate instrumentide turud on piisavalt likviidsed sellise tasakaalustamise arvessevõtmiseks ka ebasoodsate turutingimuste korral. Dünaamiliste riskimaandamisstrateegiate rakendamisel järelejäänud riskid peavad kajastuma kapitalinõudes.

§ 3105. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamisel kasutatava meetodi valideerimine

(1) Investeerimisühing teeb käesolevas jaotises sätestatud riskide mõõtmise süsteemi sõltumatu kontrollimise ja sisemudelite valideerimise käigus käesoleva määruse §-s 3101 nimetatud meetodiga seoses järgmist:
1) tõendab, et korrelatsioonide ja hinnamuutuste modelleerimise meetod sobib tema portfelli jaoks, arvestades ka süsteemsete riskitegurite laadi ja kaalu;
2) viib läbi mitmesugused stressitestid, sealhulgas tundlikkusanalüüsi ja stsenaariumianalüüsi, et hinnata meetodi kvalitatiivset ja kvantitatiivset õigsust, eriti kontsentratsioonide käsitlemise osas, kusjuures sellised testid ei tohi piirduda üksnes minevikus toimunud sündmuste valikuga;
3) viib läbi asjakohase kvantitatiivse valideerimise, mis hõlmab asjaomaseid sisemisi modelleerimise võrdlusaluseid.

(2) Meetod peab olema kooskõlas investeerimisühingu sisemise riskijuhtimismetoodikaga, mis on ette nähtud kauplemisriskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks.

§ 3106. Erinevatel parameetritel põhinevad sisemeetodid

(1) Kui investeerimisühing kasutab täiendava makseviivitusriski ja reitingute muutumise riski arvestamiseks meetodit, mis ei vasta kõikidele käesoleva määruse §-des 3101–3108 sätestatud nõuetele, ent on kooskõlas investeerimisühingu sisemise metoodikaga riskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks, peab ta suutma tõendada, et tema meetodi rakendamisel saadakse kapitalinõue, mis on vähemalt sama suur kui kapitalinõue, mis saadakse siis, kui meetod vastaks täielikult nimetatud paragrahvides sätestatud nõuetele.

(2) Finantsinspektsioon kontrollib meetodi vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vähemalt üks kord aastas.

§ 3107. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise sagedus ja dokumenteerimine

(1) Investeerimisühing teeb valitud meetodi kohaselt nõutavaid arvutusi täiendavate riskide hõlmamiseks vähemalt üks kord nädalas.

(2) Täiendava makseviivitusriski ja reitingute muutumise riski arvessevõtmiseks kasutatav meetod peab olema dokumenteeritud selliselt, et korrelatsiooniprognoosid ja muud modelleerimisel kasutatavad eeldused oleksid Finantsinspektsioonile läbipaistvad.

§ 3108. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise meetodi kasutamine kapitalinõude arvutamisel korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonidelt

(1) Finantsinspektsiooni loal võib investeerimisühing kasutada oma sisemist meetodit korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonidelt ning sisemises riskijuhtimises nendega sarnaselt käsitletavatelt positsioonidelt kapitalinõude arvutamisel juhul, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõigetes 2–8 sätestatud tingimused.

(2) Sisemine meetod võtab asjakohaselt arvesse kõik hinnariskid üheaastase ajavahemiku kohta 99,9-protsentiilise usaldusvahemikuga eeldades, et riskitase on ühtlane ja seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele nii, et see kajastaks likviidsuse, kontsentreerumiste ja riskimaandamise mõju.

(3) Sisemise meetodiga arvutatud kapitalinõue ei tohi olla väiksem kui 8 protsenti kapitalinõudest, mis arvutatakse § 283 lõike 21 kohaselt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sisemises meetodis on arvesse võetud muuhulgas järgmised riskid:
1) paljudest makseviivitustest tulenev kumulatiivne risk, sealhulgas järjestikused makseviivitused seeriatesse jagatud toodetes;
2) krediidiriskimarginaali muutumise risk, sealhulgas gamma ja rist-gamma mõju;
3) eeldatavate korrelatsioonide volatiilsus, sealhulgas marginaalide ja korrelatsioonide vaheline ristmõju;
4) alusrisk, sealhulgas nii indeksi marginaali ja indeksi üksikute komponentide marginaalide vaheline alusrisk kui ka indeksi eeldatava korrelatsiooni ja individuaalsete portfellide vaheline alusrisk;
5) taastumismäära volatiilsus, mis on seotud taastumismäära mõjuga seeriate hindadele;
6) riskimaandamise ebaõnnestumise risk ja selliste riskimaandamiste tasakaalustamise potentsiaalsed kulud sellises ulatuses, milles üldine riskinäitaja hõlmab dünaamilisest riskide maandamisest tulenevaid kasusid.

(5) Investeerimisühingul peab olema piisavalt turuandmeid, et tagada riskipositsioonide oluliste riskide täielik arvessevõtmine oma sisemises arvutusmeetodis vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud normidele, investeerimisühing peab tõendama järeltestimise või muude asjakohaste vahendite abil, et tema riskinäitajad suudavad nõuetekohaselt selgitada nende toodete varasemaid hinnamuutusi ja ta suudab eristada positsioone, mille suhtes ta on vastavalt käesolevale paragrahvile saanud loa nende lisamiseks kapitalinõude arvutamisse, positsioonidest, mille suhtes tal selline luba puudub.

(6) Investeerimisühing analüüsib käesoleva paragrahvi rakendusalasse kuuluvaid portfelle regulaarselt konkreetsete, varem kindlaks määratud stressistsenaariumide kogumite järgi. Selliste stressistsenaariumide abil tuleb analüüsida stressi mõju makseviivituse määradele ja taastumismääradele ning korrelatsioone kauplemisüksuse tulude ja kulude korrelatsioonidele. Investeerimisühing peab selliseid analüüse tegema vähemalt üks kord nädalas ja esitama Finantsinspektsioonile aruande tulemuste kohta vähemalt üks kord kvartalis, sealhulgas võrdluste kohta investeerimisühingu kapitalinõudega, mis on arvutatud vastavalt käesolevale paragrahvile.

(7) Investeerimisühing peab teatama Finantsinspektsioonile õigeaegselt kõigist juhtudest, mil stressitestid viitavad kapitalinõude olulisele puudujäägile. Kõnealuste stressitestide tulemuste põhjal kaalub Finantsinspektsioon „Krediidiasutuste seaduse” § 104 lõike 2 alusel täiendava kapitalinõude kehtestamist korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli suhtes.

(8) Investeerimisühing peab arvutama kõiki hinnariske hõlmava kapitalinõude vähemalt üks kord nädalas.”;

58) paragrahvi 311 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva määruse § 313 lõike 5 punktide 1 ja 2 kohaldamisel korrutatakse investeerimisühingu oma arvutustulemus korrutusteguritega mc ja ms. Korrutustegurite suurus on vähemalt kolm.”;

59) paragrahvi 311 lõike 2 tekstiosa sõnastatakse järgmiselt:

„Korrutustegureid suurendatakse käesolevas lõikes toodud tabeli kohaselt lisateguri võrra vahemikus 0–1, olenevalt järeltestimisel ilmnenud ületamiste arvust viimase 250 tööpäeva jooksul. Ületamisi loendatakse järjepidevalt portfelli tegeliku või hüpoteetiliste väärtuse muutuse järeltestimise põhjal. Ületamine on portfelli väärtuse päevane muutus, mis ületab investeerimisühingu VaR-mudeli abil leitud vastava päevase riskihinnangu (VaR measure). Lisateguri määramiseks kontrollitakse ületamiste arvu vähemalt kord kvartalis. Ületamiste arvuks on kõige suurem ületamiste arv, arvestades portfelli oletatavaid ja tegelikke muutusi.”;

60) paragrahv 312 tunnistatakse kehtetuks;

61) paragrahv 313 sõnastatakse järgmiselt:

§ 313. Riskihinnangu (VaR) miinimumnõuded

(1) Riskihinnangu andmisel arvestatakse järgmisi miinimumnõudeid:
1) riskihinnangu arvutamine toimub vähemalt kord päevas;
2) kasutatakse 99-protsentiilise ühepoolset usaldusvahemikku;
3) eeldatakse positsioonide 10-päevast hoidmisaega;
4) kohaldatakse vähemalt aastast tagasivaatelist vaatlusperioodi, välja arvatud juhul, kui lühem vaatlusperiood on põhjendatud hinna volatiilsuse märkimisväärse äkilise suurenemise tõttu;
5) andmeid ajakohastatakse iga kuu tagant.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule arvutab investeerimisühing halvenenud turutingimuste riskihinnangu, võttes aluseks olemasoleva portfelli riskihinnangu, mis on arvutatud 10-päevase hoidmisaja ja 99-protsentiilise ühesuunalise usaldusvahemiku alusel, ja kasutades sisenditena andmeid, mis esinevad investeerimisühingu portfellis 12-kuulisel järjestikusel perioodil oluliste pidevate finantsraskustena.

(3) Lõikes 2 nimetatud andmete valik peab olema Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud. Investeerimisühing peab andmete valiku üle vaatama vähemalt kord aastas.

(4) Investeerimisühing peab arvutama halvenenud turutingimuste riskihinnangu vähemalt üks kord nädalas.

(5) Investeerimisühingul peab iga päev olema täidetud kapitalinõue, mis on järgnevate näitajate summa:
1) investeerimisühingu eelmise päeva riskihinnang, mis on arvutatud vastavalt käeoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule (VaRt-1), või käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud eelneva 60 tööpäeva päevaste riskihinnangute keskmine (VaRavg) korrutatuna korrutusteguriga mc, sõltuvalt sellest, kumb on suurem;
2) investeerimisühingu viimane turutingimuste riskihinnangu näitaja, mis on arvutatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 (sVaRt-1), või käeoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud viisil ja lõikes 4 nimetatud sagedusel halvenenud turutingimuste riskihinnangute keskmine (sVaRavg) korrutatuna korrutusteguriga ms.

(6) Kui investeerimisühing kasutab spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamiseks sisemudelit, on tema kapitalinõue järgmiste näitajate summa:
1) kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistatud positsioonide ja teatud kindla makseviivituse juhu krediidituletisinstrumentide intressi- ja aktsiapositsiooni kapitalinõue, välja arvatud kapitalinõue, mis on arvutatud vastavalt § 3108 lõigetele 2–8;
2) käesoleva määruse § 3101 lõigete 1 ja 2 kohaselt mõõdetud investeerimisühingu täiendava maksejõuetusriski ja reitingute muutumise riski viimane näitaja või nende näitajate viimase 12 nädala keskmine olenevalt sellest, kumb on suurem ning kui on asjakohane, käesoleva määruse § 3108 lõigete 2–8 kohaselt mõõdetud kõigi hinnariskide viimane näitaja või nende näitajate viimase 12 nädala keskmine sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

(7) Investeerimisühing peab läbi viima ka vastupidiseid stressiteste.”;

62) paragrahv 314 sõnastatakse järgmiselt:

§ 314. Riskihinnangu arvutamise üldnõuded

(1) Riskihindamise mudel peab hõlmama piisavat hulka riskitegureid, olenevalt investeerimisühingu tegevuse ulatusest asjakohastel turgudel.

(2) Kui mõni riskitegur on kaasatud investeerimisühingu hindamismudelisse, aga mitte riskimõõtmismudelisse, peab selle väljajäämist riskimõõtmismudelist Finantsinspektsioonile põhjendama.

(3) Riskimõõtmismudel peab hõlmama optsioonide ja teiste instrumentide mittelineaarsust ning korrelatsiooni- ja baasriski.

(4) Kui riskiteguritena kasutatakse lähendeid (proxies), peavad nad vastama tegelike positsioonide käitumisele.

(5) Lisaks lõigetes 1–4 sätestatule peavad erinevate riskiliikide puhul täidetud olema järgmised tingimused:
1) riskihindamise mudel peab täpselt mõõtma kõiki optsioonide või optsioonisarnaste positsioonide olulisi hinnariske ja kõik muud mudeliga hõlmamata riskid peavad olema omavahenditega kohaselt kaetud;
2) riskimõõtmissüsteemis võetakse arvesse intressimääradest tulenevaid riskitegureid kõikides vääringutes, milles investeerimisühingul on intressimääratundlikke bilansisiseseid või -väliseid positsioone. Investeerimisühing koostab intressitootluse mudelid üldtunnustatud meetodit kasutades. Kui olulised positsioonid on olulisemates vääringutes ja olulisematel turgudel avatud intressimäärariskile, jagatakse tulukõver intressimäärade volatiilsuse muutuste mõõtmiseks lõpptähtaegade lõikes vähemalt kuude vööndisse. Riskimõõtmissüsteem peab samuti hõlmama erinevate tulukõverate muutuste mittetäielikust korrelatsioonist tulenevat riski;
3) riskimõõtmissüsteemis võetakse arvesse riskitegureid, mis tulenevad investeerimisühingu positsioonide nomineeritusest kullas ja erinevates välisvaluutades. Valuutade avatud netopositsioonide arvutamisel võetakse investeerimisfondi investeeringul arvesse investeerimisfondi välisvaluutapositsioonid. Investeerimisühing võib investeerimisfondi välisvaluutapositsioonide arvessevõtmisel kasutada kolmanda osapoole aruandeid, kui on piisavalt alust olla veendunud vastavate aruannete usaldusväärsuses. Kui investeerimisühingul ei ole investeerimisfondi välisvaluutapositsioonide kohta teavet, tuleb sellist positsiooni käsitleda vastavalt käesoleva määruse §-le 257;
4) riskimõõtmissüsteemis võetakse eraldi arvesse igast sellisest aktsiaturust tulenevaid riskitegureid, kus investeerimisühingul on olulisi positsioone;
5) riskimõõtmissüsteemis võetakse arvesse eraldi riskitegurid iga kauba suhtes, milles investeerimisühingul on olulisi positsioone. Riskimõõtmissüsteem peab arvesse võtma ka riske, mis tulenevad sarnaste, kuid mitte identsete kaupade ning erinevate lõpptähtaegadega forward tehingute hinnamuutuste ebatäielikust korrelatsioonist. Samuti võetakse arvesse turgude iseärasusi, eelkõige tarnepäevi ja kauplejate võimalusi positsioonide sulgemiseks.”;

63) määruse 3. peatükki täiendatakse 8. jaoga järgmises sõnastuses:

8. jagu
Ülekanderiski kapitalinõue ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõue reguleerimata väärtpaberiülekannetelt

§ 3291. Kapitalinõue ülekanderiski katmiseks

(1) Kapitalinõuet ülekanderiski katmiseks arvutatakse, kui võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kaubaga seotud ülekanded on jäänud arveldamata nendele ette nähtud tehingupäevaks ja kui ülekande viibimisaja jooksul toimunud hinnamuutustest tingituna võib investeerimisühing kanda kahjumit.

(2) Kapitalinõude arvutamisel ei võeta arvesse repo- ja pöördrepo tehinguid ega väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja laenuks võtmise tehinguid.

(3) Kapitalinõude arvutamiseks korrutatakse võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema jooksva turuväärtuse vahe, juhul kui see tekitab investeerimisühingule kahju, järgmiste kapitalinõude määradega:

Arveldustähtajale järgnevate tööpäevade arv

Kapitalinõude määr (protsentides)

5–15

8

16–30

50

31–45

75

46 ja enam

100

§ 3292. Vastaspoole krediidiriski kapitalinõue reguleerimata väärtpaberiülekannetelt

(1) Reguleerimata väärtpaberiülekanneteks loetakse järgmised tehingud:
1) tehingud, mille korral on väärtpaberite või kauba eest tasutud enne nende kättesaamist või on väärtpaberid või kaubad loovutatud enne nende eest tasu saamist;
2) piiriülesed tehingud, mille korral on makse sooritamisest või väärtpaberite või kauba ülekandmisest möödunud üks päev või rohkem.

(2) Kui tähtajaks ei ole väärtpaberid üle antud või raha laekunud, käsitletakse antud tehingust tulenevaid positsioone riskipositsioonidena, millelt arvutatakse kapitalinõudeid käesoleva peatüki 2. jao 1. või 2. jaotises sätestatud korras, vastavalt sellele, missugust meetodit investeerimisühing krediidiriski kapitalinõude arvutamisel kasutab, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Kapitalinõude arvutamist alustatakse esimesel päeval pärast esimese lepingulise laekumise või väärtpaberite üleandmise tähtaega ning kapitalinõude arvutamist kohaldatakse kuni neljanda päevani pärast teise lepingujärgse laekumise või väärtpaberite ülekande tähtaega.

(3) Alates viiendast päevast pärast teise lepingulise laekumise või väärtpaberite ülekande tähtaega arvatakse üleandmata väärtpaberite tehingu väärtus koos väärtpaberite suurenenud väärtuse summaga investeerimisühingu omavahenditest maha.

(4) Investeerimisühing, kes kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodeid, võib vastaspoole makseviivituse tõenäosuse hindamisel aluseks võtta vastaspoole välisreitingu, juhul kui kauplemisportfelli välises portfellis puuduvad antud vastaspoolega seotud positsioonid, ning kohaldada §-s 74 sätestatud kahjumäärasid.

(5) Olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust, võib investeerimisühing, kes kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodeid, kohaldada reguleerimata väärtpaberitehingutest tulenevatele positsioonidele käesoleva peatüki 2. jao 1. jaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodit või riskikaalu 100 protsenti. Valitud käsitlust tuleb kohaldada kõikidele reguleerimata väärtpaberitehingutest tulenevatele positsioonidele.

§ 3293. Ülekanderiski ja reguleerimata väärtpaberiülekannete vastaspoole krediidiriski katmiseks nõutavatest kapitalinõuetest vabastamine

Kogu makse- või arveldussüsteemi toimimist hõlmava vea puhul ei nõuta kuni vea parandamiseni §-des 3291 ja 3292 sätestatud kapitalinõuete täitmist ning vastaspoole kohustuse täitmata jätmist ei loeta makseviivituseks.”;

64) määruse tekstiosa „2. peatükk RISKIDE KONTSENTREERUMINE” asendatakse tekstiosaga „4. peatükk RISKIDE KONTSENTREERUMINE”;

65) paragrahvi 332 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) nõuded ja tingimuslikud nõuded, millele vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodile rakendatakse riskikaalu null protsenti (välja arvatud raha ja raha ekvivalendid ning kullakangid);”;

66) määruse tekstiosa „3. peatükk AVALIKUSTATAV TEAVE” asendatakse tekstiosaga „5. peatükk AVALIKUSTATAV TEAVE”;

67) paragrahvi 341 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Investeerimisühingu avalikustamise põhimõtted ja protseduurireeglid peavad võimaldama hinnata, kas investeerimisühingu avalikustatav teave annab turuosalistele investeerimisühingu riskiprofiilist igakülgse ja kõikehõlmava ülevaate.

(3) Kui käesolevas määruses nõutud teave ei ole investeerimisühingu hinnangul turuosalistele ülevaate andmiseks piisav, avalikustab investeerimisühing täiendava teabe.”;

68) paragrahvi 356 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing avalikustab väärtpaberistamise tehingute kohta järgmise teabe:
1) väärtpaberistamise tehingute eesmärk ning nendega tehingupartneritele ülekantava krediidiriski ulatus;
11) väärtpaberistatud positsioonide nõudeõiguse järgust ja alusvaradest tulenevate riskide, sealhulgas likviidsusriski laad ja ulatus;
2) investeerimisühingu roll (algne väljaandja, sponsor või muu) väärtpaberistamise tehingutes ning tehingute ulatus rollide lõikes;
3) väärtpaberistamise tehingutelt kapitalinõuete arvutamisel kasutatavad meetodid riskipositsioonide liikide lõikes;
31) väärtpaberistatud positsioonide krediidiriski ja tururiski muutuste jälgimise protsesside kirjeldus ja alusvara muutuste mõju väärtpaberistatud positsioonile;
32) väärtpaberistatud ja edasiväärtpaberistatud positsioonide riskide maandamise ja kaudse krediidiriski kaitse kasutamise põhimõtted ning riskimaandamise tehingute vastaspoolte määratlus riskipositsioonide liikide lõikes;
33) kolmandate isikute riskipositsioonide väärtpaberistamiseks kasutatavate väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtete liigid ja investeerimisühingu positsioonide liigid nimetatud asutustes;
4) väärtpaberistatud tehingutelt kapitalinõuete arvutamisel kasutatavate reitinguagentuuride nimetused väärtpaberistatud tehingutest tulenevate riskipositsioonide liikide lõikes;
5) kommertsväärtpaberite programmi kuuluvate väärtpaberistatud positsioonide riskikaalu arvutamiseks kasutatava sisemudeli kirjeldus ja riskipositsioonide liigid, mille korral mudelit rakendatakse.

(2) Väärtpaberistatud tehingute raamatupidamises kajastamise kohta avalikustatakse järgmine teave:
1) kas väärtpaberistamise tehingud on kajastatud bilansist eemaldamisena või finantseerimisena;
2) väärtpaberistamise tehingute kasumite ja kahjumite kajastamise kriteeriumid;
3) väärtpaberistamise tehingutega üle antud finantsvaraga seotud riskide ja hüvede säilimise hindamise põhimõtted ja põhimõtete muutus võrreldes eelmise perioodiga;
4) sünteetilise väärtpaberistamise tehingute raamatupidamises kajastamise põhimõtted;
5) väärtpaberistamise ootel olevate finantsvarade hindamise põhimõtted ning kas nimetatud varasid kajastatakse kauplemisportfellis või kauplemisportfelli välises portfellis;
6) väärtpaberistatud varadega seoses võimaliku rahalise toetuse pakkumisega seotud kohustuste kajastamise põhimõtted.”;

69) paragrahvi 357 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing avalikustab väärtpaberistatud positsioonidelt kapitalinõuete arvutamise kohta riskipositsioonide liikide lõikes eraldi kauplemisportfelli ja kauplemisportfelli välise portfelli kohta järgmised andmed:
1) väärtpaberistatud positsioonide kogusumma, näidates eraldi traditsiooniliselt ja sünteetiliselt väärtpaberistatud positsioonid, sh esitades eraldi positsioonid, milles investeerimisühing tegutseb sponsorina;
2) bilansiliste väärtpaberistatud positsioonide ja bilansiväliste väärtpaberistatud positsioonide kogusumma;
3) väärtpaberistamise ootel olevate varade kogusumma;
4) väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, millele kohaldatakse riskikaalu 1250 protsenti või mis on omavahenditest maha arvatud;
5) ennetähtaegse amortiseerimise nõuet sisaldavate väärtpaberistatud nõuete kogusumma ja nendelt positsioonidelt arvutatud kapitalinõuete kogusumma, nõuete algsele väljaandjale ja investorile kuuluvate osade lõikes nii kasutatud kui kasutamata krediidilimiitide kohta;
6) perioodi jooksul väärtpaberistatud positsioonide kogusumma ning väärtpaberistatud positsioonide müügist saadud kasum ja kahjum;
7) väärtpaberistatud positsioonide kogusumma ja kapitalinõuded, eraldi väärtpaberistatud ja edasiväärtpaberistatud positsioonide, riskikaalude või kapitalinõuete vahemike ja kapitalinõuete arvutamise meetodite lõikes;
8) edasiväärtpaberistatud positsioonide kogusumma enne ja pärast riskimaandamist garantide krediidivõime kategooriate või garantide nimede lõikes.

(2) Investeerimisühing avalikustab kauplemisportfelli välise portfelli allahinnatud ja tähtajaks laekumata väärtpaberistatud positsioonide kogusumma ning perioodi jooksul väärtpaberistatud positsioonidelt saadud kahju.

(3) Investeerimisühing avalikustab kauplemisportfelli väärtpaberistatud positsioonide kogusumma, millele arvutatakse tururiski kapitalinõue, näidates summa eraldi traditsiooniliselt ja sünteetiliselt väärtpaberistatud positsioonide lõikes.

(4) Investeerimisühing avalikustab selgitused lõigetes 1–3 toodud andmete oluliste muutuste kohta, mis on toimunud võrreldes eelmise aruandeperioodiga.”;

70) paragrahvi 358 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses:

„4) käesoleva määruse § 3101 lõigete 1 ja 2 ning § 3108 lõigete 2–8 alusel kapitalinõuete arvutamisel kasutatav metoodika ja sisemudelite abil mõõdetavad riskid, kaasa arvatud investeerimisühingu likviidsustähtaegade määramiseks ning nõutava usaldusväärsusega kapitali vajaduse hindamiseks kasutatava metoodika kirjeldus;
5) mudeli valideerimiseks kasutatud meetodite kirjeldus;
6) informatsioon Finantsinspektsiooni nõusoleku ulatuse kohta sisemudelite kasutamisel.”;

71) paragrahvi 359 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing avalikustab tururiski kohta järgmised arvandmed:
1) intressipositsiooniriski kapitalinõue;
2) aktsiapositsiooniriski kapitalinõue;
3) välisvaluutariski kapitalinõue;
4) kaubariski kapitalinõue.

(2) Sisemiste riskimõõtmismudelite kasutamisel avalikustatakse lisaks lõikes 1 sätestatule lõigetes 3–5 sätestatud teave.

(3) Investeerimisühing avalikustab aruandeperioodi kõrgeima, keskmise ja madalaima seisu ning aruandeperioodi lõpu seisu järgmiste näitajate kohta:
1) positsioonide päevane riskihinnang (daily value-at-risk measure);
2) positsioonide riskihinnang stressi tingimustes;
3) paragrahvi 3101 lõigete 1 ja 2 ja § 3108 lõigete 2–8 kohaselt arvutatud kapitalinõuded.

(4) Investeerimisühing avalikustab § 3101 lõigete 1 ja 2 ja § 3108 lõigete 2–8 kohaselt arvutatud kapitalinõude ja kaalutud keskmise likviidsustähtaja alamportfellide lõikes.

(5) Investeerimisühing avalikustab riskihinnangute ja tegeliku tulu või kulu võrdluse ning järeltestimisel ilmnenud olulised erinevused hinnangute ja tegelikkuse vahel.”;

72) määruse tekstiosa „4. peatükk ARUANDLUS” asendatakse tekstiosaga „6. peatükk ARUANDLUS”;

73) paragrahvi 365 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) „Ülekanderiski aruanne” vastavalt lisale 11;”;

74) paragrahvi 369 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) „Ülekanderiski aruanne”: soolo baasil 540 ja konsolideeritud baasil 560;”;

75) määruse tekstiosa „5. peatükk LÕPPSÄTTED” asendatakse tekstiosaga „7. peatükk LÕPPSÄTTED”;

76) määruse lisad 1 ja 11 asendatakse lisadega käesoleva määruse sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2011. aasta 31. detsembril.

Jürgen Ligi
Minister

Veiko Tali
Kantsler

Lisa 1 Kapitali adekvaatsuse aruanne

Lisa 11 Ülekanderiski aruanne