Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Haridus ja teadus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tartu Ülikooli seadus

Vastu võetud 16.02.1995
RT I 1995, 23, 333
jõustumine 21.03.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

§ 1.   Seaduse ülesanne

  Käesolev seadus määrab Tartu Ülikooli õigusliku seisundi suhetes riiklike institutsioonidega. Seadus sätestab ülikooli autonoomia, tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.

§ 1¹.   Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.   Tartu Ülikooli eesmärk ja õiguslik seisund

  (1) Tartu Ülikool (edaspidi ülikool), asutatud 1632. aastal, on Eesti Vabariigi rahvusülikool.

  (2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel.

  (3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid.

  (4) Ülikool edendab eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, säilitab rahvuslikku kultuuripärandit ning pakub avalikkusele sellega seotud teenuseid.

  (5) Ülikool teeb koostööd teiste ülikoolide ja kogu ühiskonnaga, toetades Eesti ühiskonna arengut, luues ja arendades lõimitud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja elukestvaks õppeks ning kujundades üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

§ 2¹.   Ülikooli juhtorganid

  Ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

§ 2².   Nõukogu

  (1) Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise.

  (2) Nõukogu koosseisu kuulub üksteist liiget, kellest:
  1) viis liiget nimetab senat ülikooli põhikirjas sätestatud korras;
  2) ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia isikute hulgast, kes ei ole ülikooli töötajad;
  3) viis liiget nimetab valdkonna eest vastutav minister, kaasates kandidaatide esitamisesse avalikkust ning lähtudes sellest, et nõukogu koosseisust enamuse moodustavad isikud, kes ei ole ülikooli töötajad.

  (3) Nõukogu koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul viieks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (4) Nõukogu:
  1) kinnitab ülikooli põhikirja, omades ühekordset vetoõigust senati vastava otsuse suhtes;
  2) võtab vastu ülikooli arengukava ja selle rakenduskava;
  3) võtab vastu ülikooli eelarve, kinnitab finantsplaani ja majandusaasta aruande;
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]
  4) annab hinnangu ülikooliseaduse § 50¹ lõikest 5 tuleneva halduslepingu täitmisele;
[RT I, 20.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  5) täidab ülikooliseaduse § 13³ lõikes 1 nimetatud ülikooli nõukogu ülesandeid;
  6) otsustab ülikooli nimel laenu võtmise;
  7) otsustab ülikooli kinnisvara omandamise, piiratud asjaõiguse koormamise ja võõrandamise põhimõtted;
  8) võtab ülikooli põhikirjas sätestatud korras seisukoha esitatud rektorikandidaatide kohta;
  9) nimetab audiitori;
  10) võib korraldada ülikooli tegevuse kontrollimiseks revisjone;
  11) täidab teisi seaduse või ülikooli põhikirjaga talle pandud ülesandeid.

  (5) Nõukogu annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid. Nõukogu määrused ja otsused jõustuvad allakirjutamisel, kui neis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega, välja arvatud ülikooli eelarve, mis jõustub ülikooli põhikirjas sätestatud korras.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

§ 2³.   Senat

  (1) Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi.

  (2) Senati koosseisu kuuluvad:
  1) rektor, kes on senati esimees;
  2) kuni kakskümmend üks liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased.

  (3) Senati moodustamise tingimused ja korra ning tegevuse alused sätestab ülikooli põhikiri.

  (4) Senat:
  1) võtab vastu ülikooli põhikirja ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks;
  2) otsustab õppekavade avamise, muutmise ja sulgemise ning kinnitab õppekavad;
  3) otsustab ühisõppekava avamise, kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise ja kinnitab ühisõppekava;
  4) omab ühekordset vetoõigust nõukogu otsuse suhtes ülikooli eelarve vastuvõtmisel;
  5) võtab ülikooli põhikirjas sätestatud korras seisukoha esitatud rektorikandidaatide kohta;
  6) täidab ülikooliseaduse § 13² lõikes 1, § 14 lõike 3 punktides 4¹, 5–8, 11, 13–13¹ ja 14–15, § 22 lõigetes 8 ja 11, § 22³ lõikes 4, § 23 lõigetes 1 ja 2, § 27 lõikes 5, § 28 lõikes 5, § 29 lõikes 3¹, § 29¹ lõikes 3, § 30¹ lõikes 1, § 34 lõigetes 2 ja 5, § 35 lõikes 3, § 36 lõikes 2 ning § 42 lõike 1 punktides 1 ja 8 nimetatud ülikooli nõukogu ülesandeid;
  7) täidab teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest tulenevaid teadusnõukogu ülesandeid, kui käesolevast seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti;
  8) täidab teisi seaduse või ülikooli põhikirjaga talle pandud ülesandeid.

  (5) Senat annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid. Senati määrused ja otsused jõustuvad allakirjutamisel, kui neis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega, välja arvatud põhikiri, mis jõustub kinnitamisel nõukogu poolt.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

§ 3.   Rektor

  (1) Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust, vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Rektori valivad nõukogu ja senati liikmed ning teised põhikirjas nimetatud isikud ülikooli põhikirjas sätestatud korras.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Nõukogu esimees sõlmib rektoriga kuni viieks aastaks lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused. Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.
[RT I, 20.06.2014, 2 - jõust. 01.09.2014]

  (5) Rektor:
  1) tagab nõukogu ning senati määruste ja otsuste täitmise;
  2) on aruandekohustuslik nõukogu ja senati ees;
  3) omab ühekordset vetoõigust senati määruse või otsuse suhtes;
  4) tagab ülikooli eelarveprojekti koostamise;
  5) tagab ülikooli eelarve täitmise ning esitab selle kohta aruande nõukogule;
  6) esindab ülikooli ja teostab ülikooli nimel tehinguid seaduse ja ülikooli põhikirjaga antud volituste ulatuses;
  7) otsustab ülikooli nõukogu kehtestatud põhimõtetest lähtudes kinnisvara omandamise, piiratud asjaõigusega koormamise ja võõrandamise;
  8) täidab ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punktides 2 ja 13², § 19 lõigetes 2 ja 3¹–3² ning § 43 lõikes 4 nimetatud ülikooli nõukogu ülesandeid;
  9) täidab ülikooliseaduse § 16 lõike 2 punktides 2–3, 5–6 ja 8–10, § 34 lõikes 5, § 39 lõikes 4, § 42 lõike 1 punktis 6, § 43 lõikes 7 ning § 53² lõikes 3 nimetatud ülikooli rektori ülesandeid;
  10) otsustab muid seaduse või ülikooli põhikirjaga või nõukogu või senati poolt tema pädevusse antud küsimusi.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

  (6) Rektor annab oma ülesannete täitmiseks käskkirju ja korraldusi.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

  (7) Nõukogul ja senatil on õigus avaldada rektorile umbusaldust ning rektor vabastatakse enne lepingutähtaja möödumist ametist, kui selle otsuse poolt on 2/3 mõlema kogu koosseisust.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

  (8) Rektori volitused lõpevad lepingutähtaja möödumise päeval, omal soovil ametist tagasiastumise päeval või ametist enne lepingutähtaja möödumist vabastamise päeval.
[RT I, 20.06.2014, 2 - jõust. 01.09.2014]

  (9) Volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi ametikohale, kus ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

  (10) Rektori ametist vabastamisel enne lepingutähtaja möödumist sõlmib nõukogu esimees senati ettepanekul kuni üheks aastaks lepingu rektori kohusetäitjaga.
[RT I, 20.06.2014, 2 - jõust. 01.09.2014]

§ 4.   Kultuuripärandi säilitamine ja avalike teenuste osutamine

  (1) Käesoleva seaduse § 2 lõikest 4 tuleneva ülesande täitmiseks säilitab ja arendab ülikool kultuuripärandi hulka kuuluvat hoonestust ning teadus-, kunsti- ja ajalooväärtusi sisaldavaid kogusid ja arhiive.

  (2) Käesoleva seaduse § 2 lõigetest 3 ja 4 tulenevate avalike teenuste osutamiseks on ülikoolil raamatukogu, botaanikaaed, muuseumid ja teaduskool.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

§ 5.   [Kehtetu - RT I 1998, 61, 986, jõust. vastavalt §-le 2]

§ 6.   Ülikooli raamatukogu
[Kehtetu - RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

§ 7.   Residentuur

  (1) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal. Lisaks arsti või hambaarsti erialale võib residentuuris omandada eriala lisapädevuse, mis tähendab täiendavaid spetsiifilisi oskusi eriala raames.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 01.03.2016]

  (2) Residentuur koosneb teoreetilisest ja praktilisest koolitusest. Residentuuri läbiviimise alus on residentuuri raamnõuded, mille kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega, ja residentuuri programm, mille kinnitab senat. Residentuuri programmid kantakse pärast nende kooskõlastamist Sotsiaalministeeriumiga Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Residentuuri alustamise tingimus on arstiõppe või hambaarstiõppe õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. Residentuuri vastuvõtmise ja residentuurist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab senat.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Residentuuri korraldab ülikool.

  (5) Residentuuri teoreetiline koolitus toimub ülikoolis ja praktiline koolitus residentuuri baasasutustes. Residentuuri baasasutused ja residentuuri juhendajad residentuuri baasasutuses nimetab ülikool kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. Residentuuri läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Residentuuri baasasutus sõlmib arst-residendiga määratud ajaks töölepingu residentuuri baasasutuses läbiviidava praktilise koolituse ajaks.

  (6) Residentuuri lõpetanule annab ülikool vastaval arsti või hambaarsti erialal residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega. Ülikooli väljaantud residentuuri lõpetamist tõendavad tunnistused kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2004, 56, 404 - jõust. 01.09.2004]

§ 7¹.   Arst-resident

  (1) Arst-resident on isik, kes on vastu võetud arstiõppele või hambaarstiõppele järgnevasse residentuuri.

  (2) Arst-residendil on õigus:
  1) kasutada tasuta ülikooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras;
  2) residentuuri programmi sulgemisel jätkata residentuuri läbimist residentuuri teise programmi alusel;
  3) valida oma esindajaid ja olla valitud ülikooli kollegiaalsetesse otsustuskogudesse;
  4) saada residentuuri läbimiseks vajalikku õppematerjali ja muud informatsiooni;
  5) esitada rektorile põhjendatud taotlus õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest;
  6) nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni;
  7) kasutada muid seadusest, seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidest, ülikooli põhikirjast ja ülikooli teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi.

  (3) Arst-residendil on kohustus järgida seadusega, seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega, ülikooli põhikirjaga ja ülikooli teiste õigusaktidega arst-residendile pandud kohustusi ning ta kannab vastutust nende rikkumise eest.
[RT I 2001, 16, 71 - jõust. 16.02.2001]

§ 7².   Riiklik residentuuritellimus

  (1) Riikliku residentuuritellimuse esitamisel lähtub Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuste osutajate, arstide ja hambaarstide erialakomisjonide ning ülikooli ettepanekutest, samuti riiklikuks residentuuritellimuseks riigieelarves ettenähtud vahenditest.
[RT I 2007, 63, 399 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Riiklik residentuuritellimus vormistatakse ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitava halduslepinguga. Lepingu kohustuslikud tingimused on:
[RT I 2007, 63, 399 - jõust. 01.01.2008]
  1) riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst-residentide arv erialade ja residentuuri kestuse lõikes;
  2) riikliku residentuuritellimuse täitmiseks ülikoolile vahendite eraldamise kord;
  3) riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residendi koha arvestuslik maksumus;
  4) ülikooli poolt Sotsiaalministeeriumile riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst-residentide arvestuse pidamiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad;
[RT I 2007, 63, 399 - jõust. 01.01.2008]
  5) poolte vastutus.

  (3) Sotsiaalministeeriumil on:
  1) kohustus finantseerida riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residentide kohti arsti või hambaarsti vastava eriala residentuuri kestuse lõpuni;
  2) õigus saada ülikoolilt andmeid riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst-residentide ja nende hõives toimunud muudatuste kohta.
[RT I 2007, 63, 399 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Ülikoolil on kohustus:
  1) luua arst-residendile võimalused residentuuri programmi täitmiseks arsti või hambaarsti vastava eriala residentuuri kestuse jooksul;
  2) informeerida Sotsiaalministeeriumi riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst-residentide hõives toimunud muudatustest.
[RT I 2007, 63, 399 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui riikliku residentuuritellimuse alusel õppiv arst-resident arvatakse residentuurist välja enne arsti või hambaarsti vastava eriala residentuuri kestuse lõppu, lõpetab Sotsiaalministeerium arst-residendi residentuurist väljaarvamise ajast arvates selle riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residendi koha finantseerimise.
[RT I 2007, 63, 399 - jõust. 01.01.2008]

§ 7³.   Residentuuri finantseerimine

  (1) Riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residendi koha maksimaalne maksumus sätestatakse riigieelarves.

  (2) Residentuuri kulud, sealhulgas ülikoolis toimuva koolitusega seotud kulud ja ülikooli korralduskulud, residentuuri baasasutuse korralduskulud ning arst-residendi töötasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu riigieelarves sätestatud riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residendi koha maksimaalsest maksumusest lähtuvalt.
[RT I 2007, 63, 399 - jõust. 01.01.2009]

§ 8.   Ülikooli õigus omandile

  Ülikool on oma vara omanik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ja oma põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras.

§ 9.   Ülikooli vara koosseis

  (1) Ülikoolil on:
  1) vara, mida ülikool kasutab oma põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks ja mille riik annab seaduse alusel ülikooli omandisse;
  2) vara, mis ülikooli taotlusel antakse seaduse alusel tema omandisse hiljem;
  3) vara, mille teine isik võõrandab ülikooli kasuks;
  4) vara, mille ülikool soetab oma tegevuse käigus.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

  (2) Ülikoolil on õigus omada vara, mis oli ülikooli omandis enne 1940. aasta 16. juunit.

§ 10.   Varaga seotud õigused ja kohustused

  (1) Ülikool omandab ja võõrandab vara seaduse alusel oma põhikirjas ettenähtud korras. Ülikoolile kuuluvat kinnisvara on õigus omandada, piiratud asjaõigusega koormata või võõrandada nõukogu kehtestatud põhimõtetest lähtudes.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Ülikooli vara väljendub tema bilansis.

  (3) [Kehtetu - RT I 1998, 61, 986, jõust. vastavalt §-le 2]

  (4) Ülikool osutab tasulisi koolitusteenuseid ning teostab tasulisi teadusuuringuid, millest saadavaid vahendeid kasutatakse tema põhikirjalise tegevuse finantseerimiseks.

§ 11.   Finantseerimine

  (1) Ülikooli koolitustegevust finantseeritakse riigieelarvest samadel alustel teiste avalik-õiguslike ülikoolidega, riigieelarvest riikliku residentuuritellimuse ulatuses, samuti õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest saadud vahenditest ning muudest allikatest.
[RT I, 30.05.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (1¹) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 nimetatud ülesande täitmiseks loob ülikool Eesti kultuuri, eesti keele ja Eesti ajaloo õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevad professuurid. Professuuride täpsem loetelu lepitakse kokku ülikooliseaduse § 50¹ lõikest 5 tulenevas halduslepingus.
[RT I, 20.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud professuuride aluseks olevates teadusvaldkondades sihtevalveeritakse Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevust teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 20² sätestatud korras vähemalt kord viie aasta jooksul.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Ülikooli teaduskulude finantseerimise kord sätestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses.

  (3) Ülikooli raamatukogu finantseeritakse riigieelarvest infoteenuste osutamiseks ja trükiste kogumiseks samadel alustel teiste vastavate raamatukogudega.

  (4) [Kehtetu - RT I 1998, 61, 986, jõust. vastavalt §-le 2]

§ 12.   Järelevalve ja aruandlus

  (1) Haldusjärelevalve ülikooli tegevuse üle ja ülikooli aruandlus oma tegevusest toimub ülikooliseaduse ja teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1¹) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-des 7–7³ sätestatu üle, välja arvatud Eesti Hariduse Infosüsteemiga seotud tegevuste üle, teostab Sotsiaalministeerium ülikooliseaduse §-des 53¹ ja 53² kehtestatud korras. Haldusjärelevalve teostajal on õigus kaasata haldusjärelevalve teostamisele eksperte.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I 1998, 61, 986, jõust. vastavalt §-le 2]

  (3) [Kehtetu - RT I 1998, 61, 986, jõust. vastavalt §-le 2]

  (4) [Kehtetu - RT I 1998, 61, 986, jõust. vastavalt §-le 2]

§ 13.   Vara andmine ülikooli omandisse

  Vabariigi Valitsus annab oma määrusega hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist ülikoolile tasuta üle sellise enne 1940. aasta 16. juunit ülikooli omandis olnud vara, mida ülikool taotleb ja mida on ülikooli omandisse võimalik üle anda ning mis on ülikoolile vajalik tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks.

§ 14.   Muudatus varasemas seaduses

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 14¹.   Üleminek

  (1) Tartu Ülikooli kuratooriumi volitused lõpevad 2011. aasta 31. detsembril.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

  (2) Nõukogu esimese koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega ning nõukogu esimese koosseisu volitused algavad 2012. aasta 1. jaanuaril. Eesti Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile liikmed loodava ülikooli nõukogu koosseisu hiljemalt 2011. aasta 1. oktoobriks.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

  (3) Tartu Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu võtab hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks vastu senati esimese koosseisu valimise tingimused ja korra.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

  (4) Tartu Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused lõpevad 2011. aasta 31. detsembril.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

  (5) Senati esimese koosseisu valimised toimuvad hiljemalt 2011. aasta 1. detsembril ning senati esimese koosseisu volitused algavad 2012. aasta 1. jaanuaril.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

  (6) Ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid viiakse käesoleva seaduse 2012. aasta 1. jaanuaril jõustuvate muudatustega kooskõlla hiljemalt 2012. aasta 1. märtsiks.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

  (7) Tartu Ülikooli 2007. aasta 31. mail valitud rektori volitused kehtivad töölepingus sätestatud tähtaja saabumiseni või enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastamiseni.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

  (8) 2014. aasta 1. septembri seisuga ametis oleva rektoriga sõlmitud tööleping kehtib kuni töölepingus sätestatud tähtaja saabumiseni või töölepingu ennetähtaegse lõppemiseni ning temaga ei sõlmita käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud lepingut.
[RT I, 20.06.2014, 2 - jõust. 01.09.2014]

§ 15.   Rakendussäte

  (1) Enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse või hambaarstiõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse õpet, mis koosneb:
  1) arstiõppest nominaalkestusega kuus aastat või hambaarstiõppest nominaalkestusega viis aastat;
  2) internatuurist nominaalkestusega üks aasta;
  3) residentuurist nominaalkestusega kaks kuni viis aastat.

  (2) Enne 1997/98. õppeaastat proviisoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse õpet, mis koosneb:
  1) proviisoriõppest nominaalkestusega viis aastat;
  2) internatuurist nominaalkestusega kuus kuud.

  (3) Internatuuri lõpetamine annab üldarsti, hambaarsti või proviisori kutse. Residentuuri lõpetamine annab eriarsti kutse.

  (4) Internatuuri läbimine toimub baastervishoiuasutuses, mille määrab ülikooli ettepanekul Sotsiaalministeerium.

  (5) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud internatuuri õppekohtade kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

  (6) Enne 2001/02. õppeaastat riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud residentuuri õppekohtade kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

  (7) Ülikool annab residentuuri lõpetanule residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse alusel kutsetunnistuse, mis tõendab eriarsti kutsekvalifikatsiooni vastaval arsti või hambaarsti erialal, kuni vastavat kutsekvalifikatsiooni omistava organi määramiseni kutseseadusega sätestatud korras.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

  (8) Ülikool võib pärast ülikooli kehtestatud korras toimunud hindamist anda arsti või hambaarsti eriala lisapädevust tõendava dokumendi eriarstile, kes on tervishoiutöötajate registris registreeritud vastava eriala eriarstina enne 2013. aasta 1. juulit.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 01.03.2016]