Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Kohalik omavalitsus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Püsiasustusega väikesaarte seadus

Vastu võetud 11.02.2003
RT I 2003, 23, 141
jõustumine 01.01.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse toimimisala

  Käesolev seadus sätestab erisused, mis tulenevad püsiasustusega väikesaarte saareliste tingimuste eripärast ning ei ole sätestatud teiste seadustega.

§ 2.  Seaduses kasutatavad mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) saarvald – püsiasustusega väikesaart või saarterühma tervikuna haldav vald;
[RT I 2007, 25, 133 - jõust. 01.01.2008]
  2) saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksus – saarvaldade hulka mittekuuluv kohaliku omavalitsuse üksus, mille koosseisus on püsiasustusega väikesaari;
[RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]
  3) püsiasustusega väikesaar (edaspidi väikesaar) – alla 100 km² suurune saar, kus elab vähemalt viis elanikku;
[RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]
  4) suursaared – Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu.
  5) püsiasustus – alaliselt ja peamiselt väikesaarel elamine;
[RT I 2007, 25, 133 - jõust. 01.01.2008]
  6) püsielanik – isik, kes alaliselt ja peamiselt elab väikesaarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva asustusüksuse täpsusega.
[RT I 2007, 25, 133 - jõust. 01.01.2008]

§ 3.  Riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärgid

  Riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärgid püsiasustusega väikesaarte haldamisel on:
  1) püsiasustuse taastamine, säilitamine ja arengusuutlikkuse toetamine;
  2) omavalitsusliku suutlikkuse toetamine ja osalusdemokraatia suurendamine;
  3) püsielanikele töökohtade ja toimetulekuvõimaluste loomine ning ettevõtluse toetamine;
  4) esmatähtsate avalike teenuste (politsei- ja päästeasutused, joogivesi, post- ja elektronside, elektrivarustus, transpordiühendus, alus-, põhi- ja keskharidus, sotsiaalabi) kättesaadavuse tagamine;
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]
  5) saarte elulaadi omapära ja rahvakultuuri järjepidevuse säilitamine;
  6) väikesaartele iseloomuliku maastikuilme ja looduskeskkonna säilitamine ja kaitsmine;
  7) püsielanike tegevuse ja huvide sidumine territoriaalmere ja riigipiiri kaitse ning keskkonnahoiu riiklike vajadustega.
[RT I 2007, 25, 133 - jõust. 01.01.2008]

§ 4.  Väikesaarte komisjon

  (1) Väikesaarte arenguga seonduvate küsimuste arutamiseks ja Vabariigi Valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatud regionaalpoliitika küsimustes moodustatakse väikesaarte komisjon (edaspidi komisjon).

  (2) Komisjoni pädevuses on:
  1) seisukoha esitamine Vabariigi Valitsusele väikesaarte arengut mõjutavate programmide ja arengukavade kohta;
  2) ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele väikesaartele suunatud riiklike programmide algatamiseks ja finantseerimiseks;
  3) seisukoha esitamine Vabariigi Valitsusele riigieelarve eelnõu kohta, lähtudes selle võimalikust mõjust väikesaarte arengule;
  4) ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele seoses püsiasustuse taastamisega väikesaartel;
[RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]
  5) ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele väikesaarte liikluse ühendusteede ning nendega seotud sadamate ja sadamarajatiste määramiseks;
  6) riiklike investeeringute taotlemise koordineerimine väikesaartel;
  7) ettepanekute esitamine avaliku sektori töökohtade loomiseks väikesaartel;
  8) soovituste andmine väikesaartel tekkivate probleemide lahendamiseks ja vahendamine konfliktolukordades;
  9) muude põhimäärusega talle pandud ülesannete täitmine.

  (3) Komisjoni kuulub hääleõigusega valdkonna eest vastutav minister, kaks Rahandusministeeriumi esindajat, üks Keskkonnaministeeriumi ning üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, kaks maavanemate esindajat, üks iga väikesaarte nimekirja kantud saare esindaja, üks saarte elanike huve esindavate ühingute esindaja ja kaks väikesaarte esindajate kutsutud Riigikogu liiget. Komisjoni koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (4) Komisjoni esimees on regionaalpoliitika eest vastutav minister. Komisjon valib oma liikmete hulgast aseesimehe, kes asendab esimeest tema äraolekul. Komisjoni tehnilise teenindamise tagab Rahandusministeerium.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon esitab oma ettepanekud ja seisukohad Vabariigi Valitsusele komisjoni esimehe kaudu.

  (6) Komisjon tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

2. peatükk OMAVALITSUSKORRALDUSE ERISUSED 

§ 5.  Üldkogu

  (1) Üldkogu pädevuses on kooskõlastuse andmine väikesaare arengukavale, üldplaneeringule, maakasutuse üldistele põhimõtetele, transpordiühenduse arendamisele mandri või lähima suursaarega, üldkogu reglemendile ja saarevanema valimise korrale, samuti teistele saarvalla või saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruses sätestatud küsimustele.
[RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]

  (1¹) Saarvaldades ei ole üldkogu kokkukutsumine kohustuslik.
[RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]

  (2) Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased väikesaare püsielanikud.

  (3) Esimese üldkogu kutsub kokku volikogu.

  (4) Üldkogu toimub vähemalt üks kord aastas.

  (5) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled väikesaare hääleõiguslikud püsielanikud.

  (6) Saarvallaks mitteoleva väikesaare üldkogu valib saarevanema. Saarevanem osaleb volikogu istungitel sõnaõigusega.

  (7) Üldkogu reglement ja saarevanema valimise kord sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruses.
[RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]

§ 6.  Osavalla ja linnaosa moodustamine
[RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]

  (1) Osavalla või linnaosa moodustamise ettepaneku tegemiseks on vajalik vähemalt poolte väikesaare hääleõiguslike püsielanike sooviavaldus.

  (2) Osavalla või linnaosa moodustamise taotlus esitatakse ning moodustamine otsustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vajaduse korral korraldab volikogu selles küsimuses elanike küsitluse või kutsub kokku üldkogu.
[RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]

§ 7.  Arengukavad

  Saarvalla ja saarelise osaga valla arengukava peab käsitlema kõigi valla koosseisu kuuluvate väikesaarte arengut ning järgima käesoleva seaduse §-s 3 loetletud eesmärke.

3. peatükk TEENUSED JA INFRASTRUKTUUR 

§ 8.  Transporditeenused

  (1) Transporditeenus käesoleva seaduse mõistes on ühendus erinevat liiki transpordivahenditega väikesaare ja mandri või suursaare vahel.

  (2) Transporditeenust korraldatakse ühistranspordiseaduses sätestatud korras, lähtudes väikesaare püsielanike liikumisvajadusest.
[RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]

  (3) Maanteeamet korraldab jääteede rajamise vastavalt ehitusseadustiku § 92 lõike 10 ja liiklusseaduse § 65 lõike 15¹ alusel kehtestatud nõuetele.
[RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]

§ 9.  Sadamad ja veeteed
[Kehtetu - RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]

§ 10.  Sideteenused ja elektrienergiaga varustamine

  (1) Väikesaarel peab ööpäevaringselt olema elanike avalikus kasutuses avariiside, et telefoniühenduse katkemise korral edastada elutähtsaid teateid.

  (2) Riik peab tagama väikesaare varustamise elektrienergiaga. Asustuse eriiseloomust tulenevad lisakulutused kompenseeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 11.  Politsei- ja päästeasutuste tegevuse koordineerimine

  Väikesaare politsei- ja päästeasutuste tegevuskava koostamisel kuulatakse ära väikesaare üldkogu arvamus.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

§ 11¹.  Saarevaht

  Väikesaarel looduskaitseseaduse, muinsuskaitseseaduse, jäätmeseaduse ja teiste seaduste ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide täitmise tagamiseks ja nimetatud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamiseks võib ametisse nimetada saarevahi. Saarevahi nimetab ametisse maavanem väikesaart või saarterühma haldava kohaliku omavalitsuse ettepanekul.
[RT I 2007, 25, 133 - jõust. 01.01.2008]

§ 12.  Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus

  Riigieelarvest eraldatakse saarvaldade ja saarelise osaga valdade eelarvetesse täiendavad vahendid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

4. peatükk MAJANDUS JA LOODUSHOID 

§ 13.  Majandustegevuse toetamine saartel

  Riigi regionaalse arengu programmides tuleb ette näha vahendid majandustegevuse toetamiseks väikesaartel riiklike sihtotstarbeliste investeeringute, laenusoodustuste ja laenude garanteerimise kaudu.

§ 14.  Loodushoid

  (1) Riik toetab väikesaarte looduskeskkonna ja maastikuilme taastamisele, säilitamisele ja parandamisele suunatud tegevust riigieelarvest selleks ettenähtud programmide kaudu.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks korraldab tegevuskava koostamist, selles vajaduse korral muudatuste tegemist ja selle elluviimist Keskkonnaministeerium.

§ 14¹.  Kinnisasja ostueesõigus

  (1) Saarvallal või saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksusel on väikesaarel asuva kinnisasja ostueesõigus.
[RT I, 20.12.2017, 1 - jõust. 30.12.2017]

  (2) Kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui asi võõrandatakse abikaasale, alanejale sugulasele või vanemale, samuti vennale, õele ja nende alanejatele sugulastele.

  (3) Kohaliku omavalitsuse ühepoolse lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus selle kohta, et kinnistu on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ostueesõigusega. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale paragrahvile.

  (4) Kui kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab notar poolte kulul viie tööpäeva jooksul pärast võõrandamislepingu tõestamist lepingu koopia ostueesõiguse teostamiseks võõrandatava kinnisasja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.
[RT I 2007, 25, 133 - jõust. 01.01.2008]

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 15.  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 16.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.