Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevuse üldregulatsioon

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Konkurentsiseadus¹

Vastu võetud 05.06.2001
RT I 2001, 56, 332
jõustumine 01.10.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesoleva seaduse reguleerimisala on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste (edaspidi kaubad) ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise (edaspidi kahjustamine) ärahoidmine ja kõrvaldamine ning kahjustamisest tekkinud nõuete menetlemine ja vastutus.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsi kahjustamisele suunatud tegevus või tegevusetus toimub väljaspool Eesti territooriumi, kuid kahjustab konkurentsi Eesti territooriumil.

  (2¹) Käesoleva seaduse 7¹. peatükk sätestab eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatele ettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse.
[RT I, 30.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (3) Käesolev seadus ei reguleeri suhteid tööjõuturul.

  (3¹) Käesolevas seaduses ettenähtud tsiviilkohtumenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

  (4) Käesolevas seaduses haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.   Ettevõtja

  (1) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevusega tegelev isik sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) [Kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) Käesoleva seaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (4) Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:
  1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või
  2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 3.   Kaubaturg

  (1) Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

  (2) Kaubaturu piiritlemisel arvestatakse asendatavate kaupade käivet üldjuhul rahalises väljenduses. Kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib kaubaturu mahtu ja sellel tegutseva ettevõtja turuosa arvestada mõne muu võrreldava näitaja alusel.

2. peatükk KOKKULEPPE, KOOSKÕLASTATUD TEGEVUSE JA ETTEVÕTJATE ÜHENDUSE OTSUSE KEELD 

§ 4.   Konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keeld

  (1) Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus (edaspidi kokkulepe, tegevus ja otsus), sealhulgas:
  1) otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine;
  2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
  3) kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda;
  4) konkurentsi kahjustava teabe vahetamine;
  5) võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
  6) kolmandale isikule kokkuleppe sõlmimiseks tingimuse seadmine kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse võtmiseks.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse põllumajandustootjate, nende ühenduste ja selliste ühenduste liitude kokkuleppele, tegevusele ja otsusele, mis käsitlevad põllumajandussaaduse tootmist, müüki või ühiste vahendite kasutamist, üksnes ulatuses, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 42 sätestatu alusel.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

§ 5.   Vähese tähtsusega kokkulepe, tegevus või otsus

  (1) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 4–6 sätestatut ei kohaldata vähese tähtsusega kokkuleppele, tegevusele ja otsusele.

  (2) Vähese tähtsusega on käesoleva seaduse tähenduses kokkulepe, tegevus ja otsus, kui kokkulepet sõlmivate, kooskõlastatult tegutsevate või otsust vastuvõtvate ettevõtjate käivete osatähtsus kaubaturul ei ole suurem kui:
  1) 15 protsenti vertikaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse igal osalisel;
  2) 10 protsenti horisontaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse kõigil osalistel kokku;
  3) 10 protsenti kokkuleppe, tegevuse ja otsuse, milles esinevad üheaegselt nii vertikaalse kui ka horisontaalse kokkuleppe, tegevuse või otsuse tunnused, igal osalisel.

  (3) Vertikaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (näiteks tooraine või valmiskauba tootmine, jae- või hulgiturustus). Horisontaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena.

  (4) Vähese tähtsusega on kokkulepe, tegevus või otsus siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud selle kokkuleppe, tegevuse või otsuse kogu toimimise aja jooksul.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 6.   Kokkuleppe, tegevuse ja otsuse lubatavus

  (1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kokkuleppe, tegevuse või otsuse suhtes, mis:
  1) aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa;
  2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
  3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes.

  (2) Käesolevast paragrahvist tulenevaid tingimusi kasutav ettevõtja on kohustatud tõendama, et lõike 1 kõik tingimused on täidetud.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 7.   Grupierand

  (1) Käesoleva seaduse § 6 lõike 1 kohaldamisel rakendatakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkuleppe, tegevuse või otsuse suhtes (edaspidi Euroopa Liidu grupierand), isegi kui asjaomane kokkulepe, tegevus või otsus ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust.
[RT I, 18.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

  (2) Nimekirja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu grupieranditest ning nende kohaldamise ulatuse, erisused ja tingimused juhul, kui asjaomane kokkulepe, tegevus või otsus ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust, kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 18.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu grupieranditele võib Vabariigi Valitsus kehtestada teatud liiki konkurentsi kahjustava või kahjustada võiva kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks riigisisese grupierandi määruse, milles nähakse ette grupierandi kohaldamise tähtaeg ning vajaduse korral:
  1) kokkuleppe, tegevuse või otsuse liigi nimetus, mille suhtes grupierand kohaldub;
  2) piirangud või tingimused, mis sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses ei tohi sisalduda;
  3) tingimused, mis peavad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduma;
  4) piirangud ja tingimused, mis võivad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduda;
  5) muud tingimused, millele kokkulepe, tegevus või otsus peab vastama.
[RT I, 18.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

  (5) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud grupierandi kohaldamata või selle kohaldumise tühistada olukordades, kus sellised õigused on vastavas Euroopa Liidu grupierandis antud Euroopa Komisjonile.
[RT I, 18.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

§ 8.   Kokkuleppe ja otsuse tühisus
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  Kokkulepe ja otsus või nende osa, millel on käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud eesmärk või tagajärg, on tühine, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 5–7 alusel lubatud kokkulepe ja otsus.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

3. peatükk ERANDI ANDMISE MENETLUS 
[Kehtetu - RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 9. – § 12. [Kehtetud - RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

4. peatükk TURGU VALITSEVAT SEISUNDIT OMAV ETTEVÕTJA 
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 13.   Turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja

  (1) Turgu valitsevat seisundit omab käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.

  (2) Turgu valitsev seisund on ka käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud olulist vahendit omaval ettevõtjal.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

§ 14.   Eri- või ainuõigus

  Eri- või ainuõigus on käesoleva seaduse tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühele või mitmele ettevõtjale antud õigus, millega piiratakse nende ettevõtjate arvu, kellele on antud luba tegutseda teatavas geograafilises piirkonnas, või mis annab ühele või mitmele ettevõtjale eeliseid, mis oluliselt mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi tegutseda samas geograafilises piirkonnas.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 15.   Olulist vahendit omav ettevõtja

  Olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda.

§ 16.   Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

  Keelatud on ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas:
  1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või rakendamine;
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]
  2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
  3) võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]
  4) teisele poolele kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse seadmine;
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]
  5) ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks;
  6) põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest.

§ 17.   Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja tegevuse piirangud
[Kehtetu - RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

§ 18.   Olulist vahendit omava ettevõtja kohustused
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (1) Olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil:

  (2) Olulist vahendit omav ettevõtja võib keelduda lubamast teisele ettevõtjale juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile, kui keeldumiseks on objektiivsed alused, sealhulgas:
  1) on ohustatud selle võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga ühendatud seadme ohutus ja turvalisus ning võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi töö efektiivsus ja turvalisus;
  2) on ohustatud võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi terviklikkuse hoidmine või vastastikuses seoses toimimine;
  3) seade, mida soovitakse ühendada võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga, ei vasta kehtivale tehnilisele standardile või reeglile;
  4) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puuduvad tehnilised ja finantsilised võimalused ning vahendid, et vajalikul määral efektiivselt ja turvaliselt teenindada vastava võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi kaudu või abil;
  5) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puudub seadusega ettenähtud luba vastavaks tegevuseks;
  6) juurdepääsu tagajärjel ei ole tagatud seadusega ettenähtud andmete kaitse.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

§ 18¹.   Raamatupidamise erinõue

  Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

5. peatükk KOONDUMISE KONTROLLIMINE 
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 19.   Koondumine

  (1) Koondumine on:
  1) eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine äriseadustiku tähenduses või ettevõtjate osade ühendamine;
  2) ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
  3) ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
  4) füüsilise isiku poolt, kes juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
  5) mitme füüsilise isiku poolt, kes juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle.

  (2) Ettevõtja üle valitseva mõju omandamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 5 tähenduses on ka neis nimetatud isikute poolt ühiselt uue ettevõtja moodustamine, kelle äritegevus on kavandatud pikaajaliseks ja iseseisvaks.

  (3) Ettevõtja osa käesoleva peatüki tähenduses on ettevõtja vara või ettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte või käitis, mis on äritegevuse aluseks ja millele on selgelt omistatav käive kaubaturul.

  (4) Koondumiseks ei loeta:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehinguid, kui need toimuvad kontsernisiseste ümberkorraldustena;
  2) kui krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja kas enda või teiste isikute nimel omandab edasimüümise eesmärgil ajutiselt teise ettevõtja väärtpabereid tingimusel, et ta ei kasuta nende väärtpaberitega seotud hääleõigust väärtpaberid käibele lasknud ettevõtja käitumise mõjutamiseks, vaid ainult nimetatud väärtpaberite või ettevõtja või tema osamüügi ettevalmistamisel, ning nende väärtpaberite edasimüümine toimub ühe aasta jooksul väärtpaberite omandamisest arvates;
  3) kui valitseva mõju omandab vastavate volitustega isik kooskõlas seadustega, mis käsitlevad likvideerimist, sundlõpetamist, maksejõuetust või muid samalaadseid menetlusi;
  4) kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 osutatud toiminguid teevad ettevõtjad, kelle äritegevuse ainus eesmärk on omandada ja vallata osalusi teistes ettevõtjates investeeringu väärtuse säilitamise eesmärgil, tingimusel, et osalusega seotud hääleõigust kasutatakse eelkõige küsimustes, mis puudutavad selliste ettevõtjate juht- ja järelevalveorganite liikmete määramist, mitte selleks, et otseselt või kaudselt mõjutada nende ettevõtjate käitumist, mis mõjutab konkurentsi.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud müük ei ole ühe aasta jooksul mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt võimalik, võib Konkurentsiamet oma otsusega pikendada seda tähtaega isiku põhjendatud taotluse alusel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 20.   Koondumise osalised

  Koondumise osaline on:
  1) ühinev ettevõtja või ettevõtja, kelle osa ühendatakse;
  2) füüsiline isik või ettevõtja, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
  3) füüsilised isikud või ettevõtjad, kes ühiselt omandavad valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
  4) ettevõtja, kelle üle või kelle osa üle omandatakse valitsev mõju.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 21.   Koondumise kontrollimise kohaldamine

  (1) Konkurentsiamet kontrollib koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot.
[RT I, 30.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Konkurentsiamet ei kontrolli koondumist, kui koondumine kuulub kontrollimisele vastavalt EL Nõukogu määrusele 139/2004/EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22), välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon suunab koondumise vastavalt nimetatud määruse artiklile 9 menetlemiseks Konkurentsiametile.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 22.   Koondumisele hinnangu andmine

  (1) Koondumisele hinnangu andmisel lähtutakse vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:
  1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
  2) juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid;
  3) kaupade nõudlust ja pakkumist;
  4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1, 3 ja 5 ning lõikes 2 nimetatud koondumise eesmärgiks või tagajärjeks on ettevõtjate käitumise kooskõlastamine, mis mõjutab või võib mõjutada konkurentsi, hinnatakse sellise käitumise vastavust ka § 4 lõikes 1 ja § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Hindamisel võetakse eelkõige arvesse:
  1) kas kaks või enam ühise ettevõtja moodustanud ettevõtjat jätkavad olulisel määral tegevust ühise ettevõtjaga samal kaubaturul või sellele kaubaturule eelneval või järgneval või muul sellega seotud kaubaturul;
  2) kas käitumise kooskõlastamine, mis on ühise ettevõtja moodustamise otsene tagajärg, annab ühise ettevõtja moodustanud ettevõtjatele võimaluse kõrvaldada konkurents kaubaturul või selle olulisel osal.

  (3) Konkurentsiamet keelab koondumise, kui see oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Konkurentsiamet keelab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koondumise lõike 3 alusel või kui koondumine ei vasta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 23.   Koondumise osaliste käive

  (1) Koondumise osalise käive on koondumisele eelnenud majandusaastal koondumise osalise poolt müüdud kaupade müügitulu, mis on arvutatud vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõike 8 alusel kehtestatud käibe arvutamise juhendile.

  (2) Koondumise osalise käive Eestis saadakse kaupade müügist Eesti territooriumil asuvale ostjale.

  (3) Krediidi- ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse järgmiste tulude summa, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks:
  1) intressitulu;
  2) tulu finantsinvesteeringutelt;
  3) teenustasutulu;
  4) tulu finantstehingutelt;
  5) muud põhitegevusega seotud tulud.

  (4) Krediidi- ja finantseerimisasutuse käive Eestis hõlmab sissetulekuid, mis on teenitud Eestis asutatud krediidi- ja finantseerimisasutuse ning välisriigi krediidi- ja finantseerimisasutuse Eesti filiaali poolt.

  (5) Kindlustusandja käibeks loetakse tema majandusaasta brutopreemiad, mis sisaldavad nii kindlustusandja enda kui ka tema nimel sõlmitud kindlustuslepingute alusel saadud ja saadavaid kindlustuspreemiaid, sealhulgas edasikindlustuspreemiaid, ning millest on maha arvatud maksud ja muud lõivud ja maksed, mida võetakse üksikute kindlustuspreemiate või kõigi kindlustuspreemiate kogumahu pealt.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 24.   Käibe arvutamine

  (1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud koondumise osalise käibe arvutamisel liidetakse kokku järgmiste ettevõtjate käive:
  1) koondumise osaline;
  2) ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle koondumise osaline omab valitsevat mõju;
  3) ettevõtja või ettevõtjad, kes omab või kes omavad koondumise osalise üle valitsevat mõju;
  4) ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ettevõtja omab valitsevat mõju;
  5) ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud ettevõtjatest kaks või enam ühiselt omavad valitsevat mõju.

  (2) Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult selle ettevõtja ja tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate käibed.

  (3) Kui ettevõtja osa üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult ettevõtja selle osa käive, mille suhtes tehing tehti.

  (4) Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud viisil, võetakse käibe arvutamisel arvesse ühiselt uut ettevõtjat moodustavate ettevõtjate käibed.

  (5) Koondumise osalise käive ei sisalda kaupade müüki ettevõtjate vahel, kes kuuluvad ühte kontserni.

  (6) Kui koondumine kujutab endast ühe või mitme ettevõtja osade üle valitseva mõju omandamist samade füüsiliste isikute või ettevõtjate poolt kahe või enama tehingu teel kaheaastase ajavahemiku jooksul, loetakse need tehingud üheks ja samaks koondumiseks, mille toimumise ajaks loetakse viimase tehingu toimumise kuupäev. Sellise koondumise korral võetakse nende osade, mille üle valitsev mõju omandatakse, käibe arvutamisel arvesse kõigi nende osade käive, mis olid eelneva kahe aasta jooksul vastavate tehingute esemeks, kuid vastavate osade käivet ei võeta samaaegselt arvesse valitsevat mõju omandavate füüsiliste isikute või ettevõtjate käibe arvutamisel.

  (7) Kui eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja või samasse kontserni kuuluv ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate või ettevõtja osade üle, kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus, peab selle ettevõtja käive, kelle üle omandatakse valitsev mõju, sisaldama ka nende ettevõtjate käivet, kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva kahe aasta jooksul.

  (8) Käibe arvutamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruses sätestatakse käibe arvutamise kord, kusjuures eri majandusharudes tegutsevate koondumise osaliste käibe arvutamisel võib ette näha erinevaid metoodikaid.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 25.   Koondumisest teatamine

  (1) Kontrollimisele kuuluvast koondumisest teatatakse Konkurentsiametile enne koondumise jõustumist, arvestades käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 sätestatud tähtaegu, ning pärast:
  1) ühinemislepingu sõlmimist või ettevõtjate osade ühendamiseks tehingu või muu toimingu tegemist;
  2) valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist;
  3) ühise valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist;
  4) väärtpaberite avaliku pakkumise väljakuulutamist.

  (2) Kavandatavast käesoleva seaduse § 21 lõike 1 kohaselt kontrollimisele kuuluvast koondumisest võib Konkurentsiametile teatada enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 ühinemiseks või valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist või avaliku pakkumise väljakuulutamist tingimusel, et koondumise osalised tõendavad oma tehingu või muu toimingu tegemise kavatsust või avaliku pakkumise korral on koondumise osalised teatanud avalikult oma kavatsusest korraldada selline pakkumine.

  (3) Koondumisest teatab või teatavad käesoleva seaduse § 19 lõike 1 alusel:
  1) ettevõtjad ühiselt, kui eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjad ühinevad äriseadustiku tähenduses või ettevõtjate osad ühendatakse;
  2) ettevõtja, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
  3) ettevõtjad ühiselt, kui nende poolt omandatakse ühiselt valitsev mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
  4) füüsiline isik, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle, kui ta eelnevalt juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju;
  5) füüsilised isikud ühiselt, kes omandavad ühise valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle, kui nad eelnevalt juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju.

  (4) Krediidiasutused, finantseerimisasutused ja kindlustusandjad teatavad koondumisest pärast vastava ala riikliku järelevalve asutuselt loa saamist.

  (5) Enne koondumisest teatamist tuleb tasuda riigilõiv koondumise teate menetlemise eest riigilõivuseaduses sätestatud korras.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 26.   Koondumise teade

  (1) Koondumise teade esitatakse Konkurentsiametile kirjalikult ja selles peavad sisalduma:
  1) andmed iga koondumise osalise kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, kontaktandmed, tegevusala;
  2) koondumise kirjeldus;
  3) andmed iga koondumise osalise eelmise majandusaasta käibe kohta;
  4) andmed koondumise osalistega samasse kontserni kuuluvate ja käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ettevõtjate valitseva mõju ja osaluse kohta teistes ettevõtjates;
  5) andmed kaubaturgude kohta, sealhulgas andmed koondumise osaliste turuosade, peamiste konkurentide, ostjate ja nende turuosade ning kaubaturule sisenemise või sealt lahkumise tõkete kohta;
  6) teate esitaja kirjeldus koondumise mõjust kaubaturule;
  7) andmed ettevõtjate ühenduste kohta, kuhu kuulub vähemalt üks koondumise osaline;
  8) koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud konkurentsipiirangud, kui neid esineb, ja põhjendus nende vajalikkuse kohta;
  9) andmed muude koondumisega seotud asjaolude kohta, kui neid esineb, sealhulgas ettepanekud koondumisega otseselt seotud kohustuste osas;
  10) nimekiri teiste riikide konkurentsiasutuste kohta, kellele on koondumisest teatatud või kavatsetakse teatada.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (2) Koondumise teate võib Konkurentsiametile esitada lühendatud kujul, jättes käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud andmetest täpsustamata punktis 5 nõutud lisateabe kaubaturgude kohta, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
  1) koondumise osaline ja temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja ei tegutse ühel ja samal kaubaturul teise koondumise osalise või temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtjaga (puudub kaubaturgude horisontaalne kattuvus) või kaubaturul, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja (puudub kaubaturgude vertikaalne seotus);
  2) vähemalt kaks koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat tegutsevad ühel ja samal kaubaturul ning koondumise järel ei ole nende ühine turuosa suurem kui 15 protsenti või üks või mitu koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat tegutsevad kaubaturul, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb mõni teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, ning kui mõne koondumise osalise individuaalne turuosa või koondumise osaliste ühine turuosa ei ületa 25 protsenti;
  3) koondumise osalised moodustavad ühiselt uue ettevõtja käesoleva seaduse § 19 lõike 2 tähenduses, kes ei tegutse ega kavatse tegutseda Eestis;
  4) koondumise osaline omandab valitseva mõju ettevõtja üle, kelle üle tal on juba koos teise ettevõtjaga ühine valitsev mõju.

  (3) Koondumise teatele lisatakse järgmised dokumendid või nende kinnitatud ärakirjad:
  1) registriväljavõtted teiste riikide registritesse kantud koondumise osaliste kohta;
  2) dokumendid, mille alusel koondumine jõustatakse;
  3) koondumise osaliste koondumisele eelnenud majandusaasta aruanded;
  4) teate esitaja volitusi tõendav dokument;
  5) dokument riigilõivu tasumise kohta;
  6) analüüsid, aruanded, uuringud, ülevaated ja muud dokumendid, et hinnata või analüüsida koondumist seoses turuosade, konkurentsitingimuste, müügi võimaliku kasvu või laienemisega muudele turgudele või üldiste turutingimustega;
  7) koondumise teatele lisatud dokumentide loetelu.

  (4) Teatel peavad olema selle esitamise kuupäev ja esitaja allkiri.

  (5) Koondumise teate esitamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Kui teade ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele või lõikes 5 nimetatud juhendile, määrab Konkurentsiamet tähtaja koondumise teate puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Kui Konkurentsiamet on määranud tähtaja koondumise teates puuduste kõrvaldamiseks, hakkab käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Kui koondumise osalised ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks, loetakse teade mitteesitatuks.

  (9) Konkurentsiamet võib vabastada koondumise osalise mõnede käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise kohustusest, kui need ei ole vajalikud antud koondumise menetlemisel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (10) Koondumise teates sisalduva teabe juurde, mida koondumisest teataja peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke. Ärisaladuseks ei saa lugeda koondumist ennast ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud teavet.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 27.   Koondumise menetlemine

  (1) Koondumise teate esitamisest arvates 30 kalendripäeva jooksul Konkurentsiamet:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) teeb koondumiseks loa andmise otsuse, kui kontrollitava koondumise korral ei esine käesoleva seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolusid;
  2) teeb täiendava menetluse alustamise otsuse, et selgitada käesoleva seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumine kontrollitava koondumise korral;
  3) teeb otsuse, kui tegemist ei ole koondumisega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 või 2 tähenduses või koondumist ei kontrollita § 21 kohaselt;
  4) lõpetab menetluse otsusega, kui koondumise osalised loobuvad koondumisest.

  (2) Täiendava menetluse käigus teeb Konkurentsiamet nelja kuu jooksul täiendava menetluse algusest arvates ühe järgmistest otsustest:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) annab koondumiseks loa, kui kontrollitava koondumise korral ei esine käesoleva seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolusid;
  2) keelab koondumise, kui kontrollitava koondumise korral esinevad käesoleva seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud;
  3) lõpetab menetluse, kui koondumise osalised loobuvad koondumisest.

  (3) Konkurentsi kahjustamise vältimiseks võib Konkurentsiamet anda koondumiseks loa tingimusel, et koondumise osalised täidavad endale võetud kohustused.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Koondumise osalise põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võib Konkurentsiamet muuta koondumiseks loa andmise otsuses sisalduvaid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmise tingimusi või tunnistada need kehtetuks, kui olukord koondumisega mõjutatud kaubaturul on oluliselt muutunud või kui esineb muu mõjuv põhjus.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Koondumine on lubatud, kui Konkurentsiamet ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul teinud ühte nendes lõigetes sätestatud otsustest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Koondumist, mis kuulub kontrollimisele vastavalt käesoleva seaduse §-le 21, ei või jõustada enne, kui on tehtud koondumist lubav otsus või kui koondumine on lubatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5.

  (6¹) Koondumise osalised peavad koondumise jõustama kuue kuu jooksul koondumiseks loa andmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Konkurentsiamet võib koondumise osalise põhjendatud taotluse alusel seda tähtaega ühe korra pikendada kuni ühe aastani.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (6²) Koondumiseks loa andmise otsusega loetakse lubatuks ka koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud konkurentsipiirangud.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei keela läbi viimast väärtpaberite avalikku pakkumist või seeriatena tehingute tegemist väärtpaberitega, sealhulgas selliste väärtpaberitega, mis on vahetatavad teisteks väärtpaberiturul kauplemiseks lubatud väärtpaberiteks, mille kaudu omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 tähenduses erinevatelt müüjatelt, tingimusel, et:
  1) Konkurentsiametile teatatakse koondumisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 25 viivitamata;
  2) väärtpaberite omandaja ei kasuta omandatud väärtpaberitega kaasnevat hääleõigust või teeb seda üksnes eesmärgiga säilitada investeeringute väärtus.

  (8) Koondumise osaliste põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiamet teha erandi käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 kehtestatud nõuetest ning anda loa toimingute tegemiseks. Taotluse läbivaatamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse taotletud toimingute tegemise mõju ühele või mitmele koondumise osalisele või kolmandale osapoolele ning koondumisest konkurentsile tekkivat ohtu. Loa andmisel võib Konkurentsiamet koondumise osalistele panna toimingute tegemisega seotud kohustusi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (9) Käesolev paragrahv ei mõjuta väärtpaberitehingute kehtivust, kaasa arvatud selliste väärtpaberitega, mis on vahetatavad teisteks väärtpaberiturul kauplemiseks lubatud väärtpaberiteks, tehtavaid tehinguid, välja arvatud juhul, kui ostja ja müüja teadsid või oleksid pidanud teadma, et tehing tehti käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut rikkudes.

  (10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul selgub, et koondumise teates on puudused, teavitab Konkurentsiamet sellest koondumise teate esitajat kirjalikult. Lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine peatub Konkurentsiameti kirja saatmise kuupäevale järgnevast päevast kuni puuduste kõrvaldamiseni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (11) Kui koondumise osalised ei esita Konkurentsiameti määratud tähtaja jooksul vajalikku või täiendavat teavet või materjale, peatub käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine Konkurentsiameti kirja saatmise kuupäevale järgnevast päevast kuni teabe või materjalide esitamiseni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (12) Koondumise teate saamise ning käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsuste kohta avaldab Konkurentsiamet teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldatav teadaanne sisaldab koondumise osaliste nimesid ja ärinimesid, elu- või asukohariike ja koondumise viisi viitega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 vastavale punktile.

  (13) Asjast huvitatud isikutel on õigus seitsme kalendripäevajooksul käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud koondumise teate saamise kohta teadaande avaldamisest arvates esitada Konkurentsiametile oma arvamus ja vastuväited.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 28.   Kohustuse võtmine koondumise osalise poolt
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (1) Kui Konkurentsiamet leiab, et menetletava koondumise korral esinevad käesoleva seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud, teatatakse sellest viivitamata koondumise osalistele kirjalikult, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne täiendava menetluse tähtaja lõppemist. Teates märgitakse tähtaeg vastuväidete esitamiseks või ettepaneku tegemiseks § 27 lõikes 3 sätestatud kohustuste võtmiseks.

  (2) Koondumise osalised peavad piisava põhjalikkusega kirjeldama endale võetavaid kohustusi, et Konkurentsiametil oleks võimalik hinnata võetavate kohustuste sobivust konkurentsi kahjustamise vältimiseks kaubaturul.

  (3) Kui võetavad kohustused Konkurentsiameti hinnangul ei ole sobivad konkurentsi kahjustamise vältimiseks kaubaturul ja koondumise osalised ei ole nõus võetavaid kohustusi muutma või koondumise osalised ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul teinud ettepanekut kohustuste võtmise kohta, keelab Konkurentsiamet koondumise, lähtudes käesoleva seaduse § 22 lõikest 3.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3¹) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võetavad kohustused vajavad lisaanalüüsi või kui koondumise osalised on nõus võetavaid kohustusi muutma või täiendama, peatub käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemine. Menetlus peatatakse alates kuupäevast, mis järgneb Konkurentsiameti vastavasisulise teate saatmise kuupäevale, ning § 27 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemine jätkub kohustuse võtmise ettepaneku kättesaamise päevast.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud alusel võib menetluse peatada ühe korra kuni kaheks kuuks
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (4) Koondumise osalised on kohustatud teavitama Konkurentsiametit võetud kohustuste täitmisest 10 kalendripäeva jooksul pärast kohustuse täitmist või pärast koondumiseks loa andmise otsuses viidatud kohustuse täitmise tähtaja saabumist.

  (5) [Kehtetu - RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

§ 28¹.   Suuline ärakuulamine

  Koondumise osalise taotlusel või Konkurentsiameti soovil viiakse koondumise osalise suuliseks ärakuulamiseks läbi istung Konkurentsiameti määratud ajal ja kohas. Istungist teatatakse ärakuulamisele kutsutavale isikule vähemalt kümme kalendripäeva enne ärakuulamist. Istungile kutsutud isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiamet ettenähtud tähtaega või kohta muuta. Konkurentsiameti ja ärakuulamisele kutsutud isiku kokkuleppel võib istungi läbiviimisest teatada suuliselt.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

§ 29.   Koondumise kehtetus

  (1) Konkurentsiamet võib teha otsuse koondumiseks loa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, kui:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) koondumise osalised on esitanud valeandmeid või eksitavat või mittetäielikku teavet, mis oli otsuse tegemisel määrav;
  2) koondumisel on rikutud käesolevas seaduses või koondumiseks loa andmise otsuses määratud tähtaegu, muid tingimusi või kohustusi.

  (2) Koondumise loa kehtetuks tunnistamine ei võta koondumise osalistelt õigust taotleda koondumiseks uut luba.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

6. peatükk RIIGIABI 

§ 30.   Riigiabi

  (1) Riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (2) Riigiabi antakse turutõrke kõrvaldamiseks kindlaks määratud perioodil ja ulatuses, mis on vajalik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Riigiabi peab olema ergutava mõjuga.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata transpordisektorile antava abi suhtes, põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise ning metsandusega seotud abi suhtes ega kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud abi suhtes, arvestades järgmisi erisusi:
  1) transpordisektorile antava abi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 42, § 49 lõikes 5 ja §-s 49² sätestatut;
  2) maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega reguleeritud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega ning metsandusega seotud abi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 ja §-s 49² sätestatut, ebaseadusliku ja väärkasutatud põllumajandusliku riigiabi ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel antava muu riigiabi suhtes kohaldatakse ka käesoleva seaduse §-s 42 sätestatut;
  3) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega reguleeritud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega ning metsandusega seotud abi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 ning §-des 42 ja 49² sätestatut;
[RT I, 23.11.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
  4) kalandusturu korraldamise seadusega reguleeritud kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud abi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 ja §-s 49² sätestatut ning ebaseadusliku ja väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi suhtes kohaldatakse ka §-s 42 sätestatut.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

§ 30¹.   Riigiabi andja

  (1) Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu isik, sealhulgas sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või käesoleva seaduse § 31 lõikes 3¹ nimetatud avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (1¹) Kui riigiabi andjat ei ole võimalik üheselt kindlaks teha või abi andvad institutsioonid ei jõua kokkuleppele riigiabi andmisega seotud kohustuste täitmises, määrab riigiabi andja Vabariigi Valitsus oma korraldusega, lähtudes abi eesmärgist, abi andmise valdkonnast või muudest asjaoludest, mis mõjutavad abi andmisega seotud kohustuste täitmist.
[RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Riigiabi andja on kohustatud tagama riigiabi andmise läbipaistvuse ja efektiivsuse ning pärast riigiabi andmist kontrollima selle kasutamise sihipärasust.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (2¹) Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne, kui Euroopa Komisjon on teinud või kui loetakse, et ta on teinud käesoleva seaduse §-s 34¹ nimetatud riigiabi teatise kohta lubava otsuse. Nimetatud keeld ei kehti, kui antakse grupierandiga hõlmatud riigiabi vastavalt §-s 34² sätestatule.
[RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

  (2²) Kui riigiabi andja on esitanud Euroopa Komisjonile teatise õiguskindluse saamiseks, ei tohi ta alustada abi andmist enne, kui Euroopa Komisjon on teinud või kui loetakse, et ta on teinud teatise kohta lubava otsuse vastavalt käesoleva seaduse § 30¹ lõikele 2¹ või otsuse, et tegemist ei ole riigiabiga. Teatisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 34¹ sätestatut.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (3) Rahandusministeeriumil on õigus riigiabi andjalt nõuda teavet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise kohta.
[RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

§ 31.   Avalik ettevõtja ja üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (1) [Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

  (3¹) Avalik ettevõtja on ettevõtja, kelle üle riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel või avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil.

  (3²) Üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja on ettevõtja, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks. Üldist majandushuvi pakkuv teenus määratletakse ning selle osutamise kohustus kehtestatakse õigusakti või lepinguga.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (4) [Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

  (5) [Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

  (6) [Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 32.   Eksporditegevusega seotud riigiabi ja abi impordi asendamiseks
[Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 33.   Vähese tähtsusega abi

  (1) Vähese tähtsusega abiks loetakse komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artiklis 3 ja komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023) artiklis 3 nimetatud abi.
[RT I, 18.12.2024, 1 - jõust. 28.12.2024]

  (2) Vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole vaja käesoleva seaduse §-s 34¹ nimetatud riigiabi teatist Euroopa Komisjonile esitada.

  (3) Vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määrustes (EL) 2023/2831 ja (EL) 2023/2832 sätestatud korras.
[RT I, 18.12.2024, 1 - jõust. 28.12.2024]

  (4) [Kehtetu - RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008, kehtis kuni 31.12.2011]

  (4¹) Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi andmisest ning komisjoni määruses (EL) 2023/2831 või (EL) 2023/2832 sätestatud üldpõhimõtetest. Kui vähese tähtsusega abi antakse abikava raames, peab abi andja viitama vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja sätestama abikavas muud komisjoni määruses (EL) 2023/2831 või (EL) 2023/2832 sätestatud üldpõhimõtted.
[RT I, 18.12.2024, 1 - jõust. 28.12.2024]

  (4²) [Kehtetu - RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012, kehtis kuni 31.12.2012]

  (4³) [Kehtetu - RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012, kehtis kuni 31.12.2012]

  (4⁴) Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja kohustatud abi andmise otsuses, mis annab abi saajale õigusliku aluse abi saada, märkima, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 või (EL) 2023/2832 artikli 3 tähenduses, välja arvatud maksualase abi puhul, kui abi andmise otsust ei tehta.
[RT I, 18.12.2024, 1 - jõust. 28.12.2024]

  (5) Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära.
[RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

§ 34.   Riigiabi andmise luba
[Kehtetu - RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

§ 34¹.   Riigiabi teatise esitamine Euroopa Komisjonile

  (1) Riigiabi andja esitab komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), vastava riigiabi teatise koos kogu vajaliku teabega kirjalikult ja Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks.
[RT I, 20.12.2017, 2 - jõust. 30.12.2017]

  (2) Kui riigiabi teatis vastab nõuetele, edastab riigiabi andja selle koos kogu vajaliku teabega Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

  (3) Rahandusministeeriumil on 10 tööpäeva jooksul riigiabi teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha ettepanek teatist täiendada, kui:
  1) riigiabi teatis ei vasta Rahandusministeeriumi hinnangul nõuetele;
  2) riigiabi andja on jätnud nõutud andmed riigiabi teatises esitamata või
  3) esitatud teabes esineb puudusi.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (4) Euroopa Komisjoni poolt riigiabi teatise menetlemise käigus nõutud lisateabe esitab riigiabi andja elektrooniliselt Rahandusministeeriumi kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.
[RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui riigiabi andja otsustab Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatise tagasi võtta, esitab ta taotluse Rahandusministeeriumile, kes edastab selle Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

§ 34².   Grupierandiga hõlmatud riigiabi

  (1) Grupierandiga hõlmatud riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 1–8), artiklis 1 nimetatud abi, mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud vastava grupierandi määruse.
[RT I, 20.12.2017, 2 - jõust. 30.12.2017]

  (2) Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmiseks ei ole vaja käesoleva seaduse §-s 34¹ nimetatud riigiabi teatist Euroopa Komisjonile esitada.
[RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

  (2¹) Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral on abi andja kohustatud abi andmise otsuses, mis annab abi saajale õigusliku aluse abi saada, märkima, et antav abi on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni grupierandi määruse tähenduses, välja arvatud maksualase abi puhul, kui abi andmise otsust ei tehta.
[RT I, 20.12.2017, 2 - jõust. 30.12.2017]

  (2²) Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral on abi andja enne grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajat teavitama grupierandi määruses sätestatud üldpõhimõtetest, mis kohalduvad abi saajale antava abi suhtes. Kui grupierandiga hõlmatud riigiabi antakse abikava raames, peab abi andja viitama vastavale Euroopa Komisjoni grupierandi määrusele ja määruse asjakohasele artiklile ning sätestama abikavas muud grupierandi määruses sätestatud asjakohased üldpõhimõtted.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

  (3) Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral esitab riigiabi andja hiljemalt 10 tööpäeva enne kavandatava individuaalse riigiabi andmist või abikava rakendamist Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuetele vastava grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise kokkuvõtliku teabelehe (edaspidi grupierandi teatis) kirjalikult ja Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks. Koos grupierandi teatisega esitatakse Rahandusministeeriumile individuaalse riigiabi või abikava andmise aluseks olev õigusakt või selle eelnõu ja vajaduse korral abi kirjeldus, mis tõendab kavandatava riigiabi kokkusobivust Euroopa Komisjoni grupierandi määruses sätestatud tingimustega.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (4) [Kehtetu - RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

  (5) [Kehtetu - RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

  (6) [Kehtetu - RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Kui grupierandi teatis vastab nõuetele, edastab riigiabi andja selle Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.
[RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

  (7¹) Rahandusministeeriumil on 10 tööpäeva jooksul grupierandi teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha ettepanek grupierandi teatist täiendada, kui:
  1) grupierandi teatis ei vasta Rahandusministeeriumi hinnangul nõuetele;
  2) riigiabi andja on jätnud nõutud andmed grupierandi teatises esitamata või
  3) esitatud teabes esineb puudusi.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (8) Grupierandi teatis peab olema Euroopa Komisjonile edastatud 20 tööpäeva jooksul individuaalse riigiabi andmisest või abikava rakendamisest arvates.
[RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2¹, 3 ja 7–8 sätestatut ei kohaldata grupierandiga hõlmatud riigiabile, mis on vastavalt lõikes 1 nimetatud grupierandi määrusele grupierandi teatise esitamise kohustusest vabastatud.
[RT I, 23.11.2022, 1 - jõust. 01.01.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022]

§ 35. – § 41. [Kehtetud - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 42.   Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagastamine

  (1) Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi.
[RT I, 20.12.2017, 2 - jõust. 30.12.2017]

  (2) Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut.
[RT I, 20.12.2017, 2 - jõust. 30.12.2017]

  (3) Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Kohus on Eesti Vabariigile esitanud otsuse, et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, edastatakse nimetatud otsus vastavale ebaseadusliku riigiabi või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt vastavalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Liidu Kohtu otsusele riigiabi tagasi nõudma koos intressidega.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

  (4) Kui riigiabi andja on ise tuvastanud, et antud riigiabi on ebaseaduslik või väärkasutatud, peab riigiabi andja selle omal algatusel riigiabi saajalt tagasi nõudma. Riigiabi andja nõuab ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasi koos intressidega.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

  (5) Ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise kohustust ei ole riigiabi andjal juhul, kui Euroopa Komisjon on oma vastavasisulise otsusega tunnistanud ebaseaduslikult antud riigiabi tagantjärele siseturuga kokkusobivaks.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

  (6) Intressi arvutatakse riigiabi väljamaksmisest või muul viisil riigiabi saajale kättesaadavaks tegemisest arvates kuni riigiabi tegeliku tagastamise kuupäevani vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul tuleb riigiabi saajal tagasimaksmisele kuuluv riigiabi koos intressiga tagastada riigiabi andjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui neli kuud tagasinõude kättesaamisest arvates. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib riigiabi andja tagasimakse tähtaega pikendada.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

  (8) Riigiabi andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui riigiabi saajale anti ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi kas üksikabina või abikava raames.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul peab riigiabi andja nõudma riigiabi saajalt intressi ebaseaduslikult riigiabilt ajavahemiku eest, mis algab ebaseadusliku riigiabi väljamaksmisest või muul viisil riigiabi saajale kättesaadavaks tegemisest ja lõpeb selle siseturuga kokkusobivaks tunnistamisega.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul tuleb riigiabi saajal tasuda intressi vastavalt lõike 6 alusel arvutatud intressimäärale ja samas lõikes nimetatud kohaldamismeetodile lõikes 7 sätestatud tähtaja jooksul.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

  (11) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõue on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat riigiabi ei maksta tagasi tähtaja jooksul, annab riigiabi andja ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagastamise nõude sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

§ 43. – § 48. [Kehtetud - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 49.   Riigiabi aruandlus

  (1) Rahandusministeerium koostab komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 III peatükis sätestatud riigiabi aruanded Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduses ja esitab need igal aastal hiljemalt 30. juunil veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab need Euroopa Komisjonile. Aruannete koostamiseks kasutab Rahandusministeerium käesoleva seaduse §-s 49² nimetatud registri andmeid.
[RT I, 20.12.2017, 2 - jõust. 30.12.2017]

  (2) Kui Euroopa Komisjon on oma otsusega kehtestanud riigiabi andjale kohustuse esitada komisjonile vastava riigiabi kohta täiendav aruanne või kui komisjon nõuab riigiabi andjalt täiendavat aruandlust antud riigiabi kohta, esitab riigiabi andja selle Rahandusministeeriumile iga aasta 30. aprilliks või hiljemalt 10 tööpäeva enne Euroopa Komisjoni otsuses nimetatud tähtpäeva.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (3) [Kehtetu - RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008, kehtis kuni 31.12.2011]

  (3¹) [Kehtetu - RT I, 20.12.2017, 2 - jõust. 30.12.2017]

  (4) Rahandusministeerium edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruanded elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab need Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juunil või komisjoni määratud tähtpäevaks.
[RT I, 20.12.2017, 2 - jõust. 30.12.2017]

  (5) Rahandusministeerium esitab Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta ülevaate Vabariigi Valitsusele üks kord aastas. Ülevaates ei kajastata riigiabi, mis on vastavalt käesoleva seaduse § 34² lõikes 1 nimetatud grupierandi määrusele grupierandi teatise esitamise kohustusest vabastatud.
[RT I, 23.11.2022, 1 - jõust. 01.01.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022]

§ 49¹.   Koostöö Euroopa Komisjoniga järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamisel

  (1) Rahandusministeerium osutab Euroopa Komisjonile riigiabi järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamiseks vajaduse korral abi.

  (2) Nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 27 lõikes 6 nimetatud juhul esitab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik kirjaliku taotluse Tallinna Halduskohtule anda Euroopa Komisjoni volitatud ametnikele ja ekspertidele kontrolli teostamiseks luba. Koos taotlusega esitatakse Tallinna Halduskohtule kirjalik volitus, milles on täpsustatud kontrollimise põhjus ja eesmärk.
[RT I, 20.12.2017, 2 - jõust. 30.12.2017]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
[RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

§ 49².   Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register

  (1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register, kus peetakse arvestust riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise ja kasutamise üle.

  (2) Registri asutab, selle põhimääruse kehtestab ja volitatud töötleja määrab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2¹) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2²) Registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid: nimi, isikukood ja elukoht (linn, vald).
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2³) Registri andmete alusdokumente ja registri andmeid säilitatakse kümme aastat alates üksikabi andmisest või abikava raames viimase abi andmisest. Tähtaja möödumisel andmed kustutatakse.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad on kohustatud registrile esitama andmed kogu nende poolt antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (3¹) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab registrile maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 20 lõikes 3 ning kalandusturu korraldamise seaduse § 64 lõikes 4 nimetatud abi andjate kavandatava vähese tähtsusega abi summa nimetatud seadustes sätestatud korras.
[RT I, 18.12.2024, 1 - jõust. 28.12.2024]

  (3²) Rahandusministeerium esitab registri alusel andmed antud riigiabi kohta Euroopa Komisjoni loodud läbipaistvusmoodulisse (Transparency Award Module) komisjoni nõutud ulatuses.
[RT I, 20.12.2017, 2 - jõust. 30.12.2017]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3² sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud riigiabi suhtes, välja arvatud juhul, kui seda abi antakse käesoleva seaduse §-des 34¹ ja 34² sätestatud juhtudel.
[RT I, 20.12.2017, 2 - jõust. 30.12.2017]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata grupierandiga hõlmatud riigiabile, mis on vastavalt käesoleva seaduse § 34² lõikes 1 nimetatud grupierandi määrusele grupierandi teatise esitamise kohustusest vabastatud.
[RT I, 23.11.2022, 1 - jõust. 01.01.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022]

7. peatükk KÕLVATU KONKURENTS 
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]

§ 50.   Kõlvatu konkurentsi keeld
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]

§ 51.   Eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]

§ 52.   Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]

§ 53.   Kõlvatu konkurentsi tuvastamine
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]

7¹. peatükk JÄRELEVALVETASU 
[RT I, 30.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

§ 53¹.   Järelevalvetasu ja selle arvutamine

  (1) Eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile käesolevas peatükis ettenähtud järelevalvetasu.

  (2) Eriseadusteks käesoleva peatüki tähenduses on elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus.

  (3) Järelevalvetasu laekumisest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd eriseadustega reguleeritud turgude üle, et tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus majanduslikult põhjendatud hinna eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut. Konkurentsiamet tagab oma tegevusalade kulude lahususe.

  (4) Ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt käesoleva seaduse §-s 53² sätestatud järelevalvetasu määrale.
[RT I, 22.09.2022, 1 - jõust. 01.07.2024; jõustumine muudetud [RT I, 02.05.2024, 2]]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettevõtjaks loetakse:
  1) võrguettevõtja ja soojuse tootja kaugkütteseaduse tähenduses, kellel on hinna kooskõlastamise kohustus;
  2) võrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses, kellel on võrgutasu kooskõlastamise kohustus;
  3) võrguettevõtja maagaasiseaduse tähenduses, kellel on võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohustus;
  4) vee-ettevõtja ning isik, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus.
  5) [kehtetu - RT I, 22.09.2022, 1 - jõust. 01.07.2024; jõustumine muudetud [RT I, 02.05.2024, 2]]

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud ettevõtja on hinna kooskõlastanud hinnavalemi alusel, arvutatakse järelevalvetasu aluseks olev müügitulu vastavalt eelmise kalendriaasta 15. juuli seisuga antud hinna kooskõlastamise haldusaktile.
[RT I, 03.03.2023, 2 - jõust. 01.01.2024]

  (7) Ettevõtjad, kelle tegevuse üle teostab Konkurentsiamet seaduses sätestatud ulatuses järelevalvet ilma teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastamata, maksavad järelevalvetasu vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettevõtjaks loetakse:
  1) universaalse postiteenuse osutaja;
  2) lennujaama haldaja;
  3) sadama pidaja;
  4) veeldatud gaasi terminali haldur.
[RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 19.08.2022]

  (9) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud järelevalvetasu maksmise kohustusega (edaspidi rahastamiskohustus) ettevõtja on teenuse osutamise lõpetanud, on ta rahastamiskohustusest vabastatud.

  (10) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja on teenuse osutamise andnud üle teisele ettevõtjale, läheb rahastamiskohustus üle sellele ettevõtjale, kes teenuse osutamise üle võttis.

  (11) Konkurentsiametil on õigus nõuda rahastamiskohustusega isikult vajaduse korral täiendavaid andmeid, dokumente ja kirjalikke selgitusi järelevalvetasu arvutamiseks.

§ 53².   Järelevalvetasu määr

  (1) Käesoleva seaduse § 53¹ lõikes 5 ja lõike 8 punktis 1 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.

  (2) Käesoleva seaduse § 53¹ lõike 8 punktides 2–4 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja järelevalvetasu määr on 0,02 protsenti vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul.
[RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 19.08.2022]

§ 53³.   Järelevalvetasu tasumine ja tasumise tähtaeg

  (1) Järelevalvetasu makstakse üks kord kalendriaastas.

  (2) Käesoleva seaduse § 53¹ lõikes 5 nimetatud ettevõtja puhul on järelevalvetasu arvutamise aluseks eelneva kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt.
[RT I, 03.03.2023, 2 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Käesoleva seaduse § 53¹ lõike 8 punktis 1 nimetatud universaalse postiteenuse osutaja puhul võtab Konkurentsiamet järelevalvetasu väljaarvutamisel ja vastavasisulise korralduse andmisel aluseks postiteenuse osutaja poolt postiseaduse alusel üks kord kvartalis esitatava tulu- ja kuluarvestuse deklaratsiooni.

  (4) Käesoleva seaduse § 53¹ lõike 8 punktis 2 nimetatud lennujaama haldaja, punktis 3 nimetatud sadama pidaja ja punktis 4 nimetatud veeldatud gaasi terminali haldur esitavad pärast majandusaasta aruande esitamise tähtaja möödumist kahe nädala jooksul Konkurentsiametile deklaratsiooni vastavalt teenuste müügitulule eriseadustega reguleeritud turul. Kui majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, esitatakse deklaratsioon hiljemalt iga kalendriaasta 15. juulil.
[RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 19.08.2022]

  (5) Järelevalvetasu saamiseks teeb Konkurentsiamet igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja.

  (6) Järelevalvetasu makstakse igal kalendriaastal hiljemalt 30. septembril.

  (7) Järelevalvetasu laekub riigieelarvesse.

  (8) Rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata.

§ 53⁴.   Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg

  Käesoleva seaduse § 53³ lõikes 5 nimetatud korraldus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui järelevalvetasu maksma kohustatud isik ei tasu seda korralduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib Konkurentsiamet anda korralduse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I, 30.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

7². peatükk KONKURENTSIJÄRELEVALVEMENETLUS 
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53⁵.   Käesoleva peatüki reguleerimisala ja konkurentsijärelevalvemenetluse üldised alused

  (1) Käesolev peatükk sätestab konkurentsijärelevalvemenetluse põhimõtted, alused ja korralduse.

  (2) Konkurentsijärelevalvemenetlus on haldusmenetlus, millele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

  (3) Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada keelatud teo toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonutamata konkurents.

  (4) Konkurentsijärelevalvemeetmed on kohustuse võtmise heakskiitmine ja keelatud teo toimepanemise lõpetamine.

  (5) Konkurentsijärelevalvemenetlust viib läbi ja konkurentsijärelevalvemeetmed määrab Konkurentsiamet. Konkurentsiameti peadirektor kinnitab loetelu ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel on pädevus Konkurentsiameti nimel konkurentsijärelevalvemenetlust läbi viia.

  (6) Konkurentsiametil on õigus käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel seada konkurentsijärelevalvemenetluste läbiviimisel prioriteete, võttes arvesse:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud eesmärki;
  2) oma ressursside tulemuslikku kasutamist;
  3) menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloomu, ulatust ja mõju konkurentsiolukorrale ning sellest tulenevat avalikku huvi.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53⁶.   Konkurentsijärelevalvemenetluse algus ning selle algatamata jätmise ja lõpetamise alused

  (1) Konkurentsijärelevalvemenetlus algab:
  1) Konkurentsiameti esimese menetlustoimingu tegemisega, kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele, või
  2) käesoleva seaduse §-s 53⁷ nimetatud keelatud teo toimepanemise lõpetamise taotluse lubatavaks tunnistamisega.

  (2) Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui:
  1) käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine prioriteetne;
  2) selleks tuleneb alus nõukogu määrusest (EÜ) nr 1/2003;
  3) ettevõtja või ettevõtjate ühenduse tegevuses puuduvad keelatud teo tunnused;
  4) ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle keelatud teo toimepanemisele ilmnenud teave viitab, on surnud või lõppenud.

  (3) Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada minevikus toime pandud keelatud teo tuvastamisega konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata.

  (4) Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel ja menetlus lõpetatakse lõike 2 punktide 1–3 alusel, annab Konkurentsiamet selle kohta haldusakti.

  (5) Kui Konkurentsiamet otsustab pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõike 3 alusel Euroopa Komisjoni teavitamist konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel, teavitab ta sellest Euroopa Komisjoni.

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamise alus on ära langenud, võib Konkurentsiamet omal algatusel või haldusmenetluse seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud tingimustel menetlusosalise taotluse alusel menetluse uuendada.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53⁷.   Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks

  (1) Isik võib kirjaliku avaldusega taotleda Konkurentsiametilt, et amet kohustaks keelatud teo toimepanijat lõpetama taotleja õigusi oluliselt puudutava keelatud teo toimepanemise. Seejuures ei ole isikul õigust nõuda keelatud teo lõpetamist kindlal viisil, sealhulgas ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist.

  (2) Konkurentsiametile esitatav kirjalik avaldus (edaspidi taotlus) keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks peab sisaldama järgmist teavet:
  1) taotleja nime, isikukoodi või registreerimisnumbrit, aadressi ja muid kontaktandmeid;
  2) identifitseerimist võimaldavaid andmeid ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kohta, kes väidetavalt paneb toime keelatud tegu;
  3) keelatud teo põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ning keelatud teo toimepanemise geograafilist ulatust, aega ja viisi;
  4) põhjendust, kuidas puudutab keelatud teo toimepanemine oluliselt taotleja õigusi ja miks taotleja ei saa oma õigusi samaväärselt kaitsta tsiviilkohtumenetluses.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53⁸.   Taotluse lubatavus

  (1) Konkurentsiamet tunnistab käesoleva seaduse §-s 53⁷ nimetatud taotluse lubatavaks, kui ei ole alust jätta see läbi vaatamata.

  (2) Lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule jätab Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-s 78¹⁵ nimetatud taotluse läbi vaatamata, kui:
  1) taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, sealhulgas kui ilmselgelt ei ole taotleja õigused oluliselt puudutatud või puudub vältav rikkumine;
  2) taotlejal on samaväärne võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53⁹.   Järelevalvealune isik ning tema õigused ja kohustused

  (1) Järelevalvealune isik konkurentsijärelevalvemenetluses on ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab, kui tal tekib kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud menetluse esemeks oleva keelatud teo. Järelevalvealuseks isikuks ei saa olla füüsiline isik, välja arvatud ettevõtjana tegutsev füüsiline isik.

  (2) Järelevalvealusele isikule omistatakse teise isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud ja teadmised, kui see teine isik on järelevalvealuse isiku organ, selle liige, töötaja või muu isik, kelle pädevuses on tegutseda järelevalvealuse isiku nimel või huvides. Nimetatud teine isik ei ole konkurentsijärelevalvemenetluses järelevalvealune isik.

  (3) Järelevalvealust isikut teavitatakse viivitamata konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest.

  (4) Järelevalvealust isikut ei teavitata konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest:
  1) kuni see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist või
  2) kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne järelevalvealuse isiku suhtes esimese uurimismeetme kohaldamist käesoleva seaduse § 53⁶ lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku teavitamine ohustaks tõendite edasist kogumist.

  (5) Järelevalvealust isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 53⁶ lõike 2 punkti 1 alusel lõpetatud konkurentsijärelevalvemenetlusest hiljemalt viie aasta möödumisel konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamisest arvates.

  (6) Järelevalvealuse isiku teavitamisel konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest teatatakse talle tema õigused ja kohustused. Isiku taotlusel selgitatakse talle nende õiguste ja kohustuste sisu.

  (7) Järelevalvealusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses õigus:
  1) menetluse läbiviimisele tema põhiõigusi austades, sealhulgas mõistliku aja jooksul;
  2) saada ja anda teavet endale arusaadavas keeles menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta;
  3) teada, et tema antud teavet võidakse kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses ja väärteomenetluses tema vastu;
  4) keelduda sellise teabe andmisest, millega ta möönaks keelatud teo toimepanemist või süüstaks ennast kuriteo toimepanemises;
  5) keelduda teabe andmisest ulatuses, millega järelevalvealune isik avaldaks enda ja oma lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 53¹¹ lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vahelist konfidentsiaalset teabevahetust konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasemat konfidentsiaalset teabevahetust või avaldaks teavet, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse kaitse advokatuuriseaduse § 43 lõikes 2 ja §-s 45 sätestatud ulatuses;
  6) tõlgi abile haldusmenetluse seaduses ja käesolevas peatükis sätestatud tingimustel;
  7) lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja abile;
  8) riigi õigusabile riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja tingimustel;
  9) teada uurimismeetme eesmärki;
  10) tutvuda tema suhtes kohaldatud uurimismeetme talletusega ning teha selle uurimismeetme tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis talletatakse;
  11) esitada tõendeid ja taotlusi;
  12) olla endale arusaadavas keeles ära kuulatud enne ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist käesolevas peatükis sätestatud korras;
  13) tutvuda menetlustoimiku materjalidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustel;
  14) viibida juures, kui Konkurentsiamet avab pitseri käesoleva seaduse § 53¹⁵ lõike 4 punktis 2 sätestatud korras kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, saada mõistliku aja jooksul võimalus käesoleva lõike punktis 5 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse, advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabe ja ilmselgelt asjakohatu teabe märkimiseks Konkurentsiameti täpsustatud korras ning viibida ka teabe edasise läbivaatamise juures.

  (8) Järelevalvealusel isikul on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid.

  (9) Füüsilisest isikust järelevalvealusel isikul on õigus keelduda teabe andmisest, mis võiks teda ennast või tema tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 lõikes 1 nimetatud lähedast isikut süüstada keelatud teo või mistahes süüteo toimepanemises.

  (10) Järelevalvealusel isikul ei ole õigust keelduda Konkurentsiametile välja andmast andmeid ja dokumente, mille kogumine ja säilitamine on talle seaduse alusel kohustuslik.

  (11) Kui konkurentsijärelevalvemenetluse käigus selgub, et isik on järelevalvealuse isikuna kaasatud ekslikult, arvatakse see isik järelevalvealuste isikute ringist välja. Konkurentsiamet teavitab isikut sellest viivitamata.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53¹⁰.   Menetlusosalised

  (1) Konkurentsijärelevalvemenetluses on menetlusosalised:
  1) taotleja käesoleva seaduse § 53⁷ tähenduses;
  2) järelevalvealune isik;
  3) muu turuosaline, kelle õigusi võib konkurentsijärelevalvemeede oluliselt puudutada ja kelle Konkurentsiamet on menetlusse kaasanud.

  (2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on keelatud teo toimepanemine lõppenud, arvatakse taotleja menetlusosaliste ringist välja. Enne seda annab Konkurentsiamet taotlejale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53¹¹.   Esindamine

  (1) Kui menetlusosaline või muu uurimismeetmele allutatud isik on juriidiline isik, osaleb ta konkurentsijärelevalvemenetluses oma seadusliku esindaja kaudu, kellel on kõik esindatava menetlusõigused ja -kohustused.

  (2) Menetlusosaline ja muu uurimismeetmele allutatud isik võivad konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada esindaja abi muu hulgas uurimismeetme kohaldamisel. Kui Konkurentsiamet nõuab isikult teavet suuliselt küsitluse teel, võib isiku esindaja viibida küsitlemise juures ja anda esindatavale nõu, kuid ta ei tohi anda teavet esindatava nimel.

  (3) Lepinguline esindaja konkurentsijärelevalvemenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

  (4) Advokaati ei või teabenõudega kohustada andma Konkurentsiametile teavet ega juurdepääsu teabele, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse kaitse advokatuuriseaduse § 43 lõikes 2 ja §-s 45 sätestatud ulatuses, välja arvatud juhul, kui Konkurentsiametil on põhjendatud alus arvata, et advokaat, advokaadibüroo töötaja või advokatuuri töötaja on pannud toime keelatud teo ja kutsesaladust sisaldavad andmed võivad olla seotud konkurentsijärelevalvemenetlusega.

  (5) Konkurentsiamet võib advokaadile käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alusel teabenõude esitada halduskohtu eelneval loal, mille on halduskohus andnud halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete alusel. Halduskohtu loas tuleb märkida, milline advokaadi kutsesaladust sisaldada võiv teave tuleb vastusena teabenõudele üle anda ning milliseid meetmeid tuleb rakendada, et vältida advokaadi kutsesaladuse õigustamatut ilmsikstulekut.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53¹².   Menetlustoimik ja õigus sellega tutvuda

  (1) Menetlustoimik sisaldab ajalises järgnevuses kogu teavet konkurentsijärelevalvemenetluse esemeks oleva keelatud teo kohta, sealhulgas Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluses saadud, koostatud või kogutud teabe saamise aega, allikat ja viisi.

  (2) Menetlustoimikut peetakse eesti keeles. Võõrkeelne teave võib menetlustoimikus olla vaid koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi sisu ja mahtu.

  (3) Taotlejal käesoleva seaduse § 53⁷ tähenduses on õigus taotleda juurdepääsu teabele, mille alusel on Konkurentsiamet otsustanud konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada § 53⁶ lõike 2 punktis 3 sätestatud alusel. Konkurentsiamet ei võimalda taotlejal juurdepääsu ärisaladusele ega muule konfidentsiaalsele teabele.

  (4) Konkurentsiamet teeb menetlustoimiku järelevalvealusele isikule kättesaadavaks hiljemalt koos arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalusega.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53¹³.   Saladuse hoidmise kohustus

  (1) Menetlustoimikule juurdepääsu saanud järelevalvealune isik peab hoidma saladuses leebuse kohaldamise taotlusest ja kokkuleppe sõlmimise taotlusest saadud teavet. Nimetatud teavet võib järelevalvealune isik kasutada lisaks konkurentsijärelevalvemenetlusele, milles ligipääs menetlustoimikule tagati, üksnes enda esindamiseks või kaitse tagamiseks kohtumenetluses, mis on otseselt sama konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumenetluse esemeks võib olla:
  1) käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises osalenud isikutele solidaarselt määratud trahvi jagamine;
  2) keelatud tegu tuvastava haldusakti vaidlustamine;
  3) järelevalvealuse isiku karistamine konkurentsialase väärteo eest.

  (3) Enne Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamist on menetlusosalisel keelatud kohtumenetluses kasutada järgmist konkurentsijärelevalvemenetluse käigus saadud teavet:
  1) teave, mille muu isik on konkurentsijärelevalvemenetluse jaoks koostanud;
  2) teave, mille Konkurentsiamet on konkurentsijärelevalvemenetluses koostanud ja menetlusosalisele saatnud;
  3) konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud kokkuleppe sõlmimise taotlus, mis on tagasi võetud.

  (4) Menetlusosalise ja muu uurimismeetmele allutatud isiku lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle konkurentsijärelevalvemenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud teavet. Järelevalvealuse isiku esindajal on lubatud seda teavet avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivat teavet võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul.

  (5) Konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud mitteavalikele andmetele mistahes alusel juurdepääsu saanud menetlusväline isik võib konkurentsijärelevalvemenetluse andmeid avaldada üksnes Konkurentsiameti eelneval loal ja ameti määratud ulatuses.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53¹⁴.   Uurimismeetmed

  (1) Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 53⁵ lõikes 3 sätestatud eesmärgist lähtuvalt tõendite kogumiseks kohaldada §-des 53¹⁵ ja 53¹⁷ sätestatud uurimismeetmeid.

  (2) Konkurentsiamet võib uurimismeetme kohaldamiseks anda korraldusi.

  (3) Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus saada juurdepääs teabele või koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet, sõltumata teabekandjast. Konkurentsiametil ei ole õigust nõuda juurdepääsu järelevalvealuse isiku ja tema lepingulise esindaja või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 53¹¹ lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vahelisele konfidentsiaalsele teabevahetusele konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasemale konfidentsiaalsele teabevahetusele, samuti teabele, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse kaitse advokatuuriseaduse § 43 lõikes 2 ja §-s 45 sätestatud ulatuses.

  (4) Uurimismeetme kohaldamise aja, koha, selles osalenud Konkurentsiameti ametnike ja muude kohal viibinud isikute andmed ning uurimismeetme kohaldamise käigu ja selle vahetud tulemused talletab Konkurentsiamet. Talletusena võib lisaks kirjalikele dokumentidele kasutada ka pildi-, heli- ja videosalvestisi. Uurimismeetmele allutatud isikul võimaldatakse talletusega tutvuda ning teha uurimismeetme kohaldamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mille Konkurentsiamet talletab.

  (5) Uurimismeetme kohaldamise talletus loetakse samaväärseks protokolliga haldusmenetluse seaduse § 18 tähenduses.

  (6) Uurimismeetme kohaldamisse võib Konkurentsiamet kaasata:
  1) spetsialisti, kelle oskusi on vaja uurimismeetme kohaldamiseks või kogutud teabe hindamiseks;
  2) politsei, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-s 53¹⁵ sätestatud uurimismeetme eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas uurimismeetme ettevalmistamiseks või kohaldamiseks, turvalisuse tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks.

  (7) Uurimismeetme kohaldamisel tutvustatakse uurimismeetmele allutatud isikule kohtu luba, kui see on meetme kohaldamiseks vajalik, meetme eesmärki ja kavandatavat käiku ning meetmes osalevate isikute menetluslikku seisundit, õigusi ja kohustusi ning hoiatatakse teda kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse eest. Kui käesoleva seaduse §-s 53¹⁵ sätestatud uurimismeetme kohaldamise eesmärk on konkreetse teabe saamine, tehakse ettepanek see teave Konkurentsiametile üle anda.

  (8) Uurimismeetmele allutatud isikul, kes ei ole järelevalvealune isik, on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid.

  (9) Uurimismeetme kohaldamisel teeb Konkurentsiamet uurimisel vajalikust teabekandjast esimesel võimalusel koopia ning tagastab teabekandja viivitamata isikule, kellelt see ära võeti. Uurimismeetme kohaldamise käigus Konkurentsiameti poolt teabekandjalt talletatud teave hävitatakse, kui see ei ole menetluses enam vajalik ning ei ole teisiti kokku lepitud.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53¹⁵.   Läbiotsimine

  (1) Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha läbiotsimise järelevalvealuse isiku äriruumis või muus ehitises, sõidukis ja maa-alal, kui on põhjendatud kahtlus, et läbiotsitavas kohas asub järelevalvealuse isikuga seotud äri- või raamatupidamisteave või muud konkurentsijärelevalvemenetluses asjakohased tõendid.

  (2) Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha läbiotsimise advokaadi valduses. Advokaadi valdust ei või läbi otsida advokaadi kutsesaladust sisaldavate andmete äravõtmise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et advokaat, advokaadibüroo töötaja või advokatuuri töötaja on pannud toime keelatud teo ning kutsesaladust sisaldavad andmed võivad olla seotud konkurentsijärelevalvemenetlusega. Advokaadi valduse läbiotsimisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikus advokaadi valduse läbiotsimise kohta sätestatut käesolevas lõikes sätestatud erisustega.

  (3) Halduskohus võib läbiotsimise loas määrata, et Konkurentsiametil on õigus saada juurdepääs läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui on põhjendatud kahtlus, et seal võib olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- või raamatupidamisteavet, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks.

  (4) Kui halduskohus on Konkurentsiametile andnud läbiotsimiseks loa, on Konkurentsiametil õigus:
  1) ette teatamata siseneda läbiotsimise loas nimetatud kohta ning seal otsida läbiotsimise loas märgitud tõendeid;
  2) kopeerida või võtta pitseeritult kaasa läbiotsitavas kohas olevaid asitõendeid, andmekandjaid või nende koopiaid, millel võib olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks;
  3) saada juurdepääs läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui halduskohus on seda oma loas märkinud, ja läbiotsimisel leitud andmekandjatel olevatele andmetele ning andmekandjatel sisalduvat teavet talletada;
  4) pitseerida järelevalvealuse isiku äriruumi või selle osa, selles oleva teabekandja või muu eseme enda määratud tähtajaks, samuti keelata läbiotsimisele allutatud isikul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine;
  5) kohustada läbiotsimise käigus järelevalvealust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise juures ja nõuda neilt teavet käesoleva seaduse §-s 53¹⁷ sätestatud tingimustel ja korras, sealhulgas võib Konkurentsiamet isiku kohale kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes kohale ilmumiseks piisava ajavaru.

  (5) Konkurentsiamet võib kohustada läbiotsimisele allutatud isikut läbiotsimise käigus või pärast läbiotsimist ning enne seda, kui Konkurentsiamet asub pitseeritud teabekandjal oleva teabega tutvuma, märkima ära käesoleva seaduse § 53¹⁴ lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse teabe, advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabe ja teabe, mis ilmselgelt ei ole asjakohane keelatud teo tuvastamiseks läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Isik märgib konfidentsiaalse või ilmselgelt asjakohatu teabe Konkurentsiameti ettenähtud korras, eristades märgitava teabe võimalikult täpselt ning esitades igal üksikjuhul selgituse asjaolude kohta, millega seoses ta käsitleb teavet konfidentsiaalsena või ilmselgelt asjakohatuna. Kui isik on teabe läbivaatamise juures viibides esitanud taotlused teabe märkimiseks, asendavad need järelevalvealuse isiku kohustuse teave eelnevalt märkida.

  (6) Kui Konkurentsiameti ja läbiotsimisele allutatud isiku vahel tekib vaidlus teabe konfidentsiaalsuse üle, lahendab vaidluse halduskohus oma määrusega Konkurentsiameti taotlusel, kuulates ära Konkurentsiameti ja läbiotsimisele allutatud isiku seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse teabega ja vajaduse korral menetlustoimiku materjalidega. Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Konkurentsiamet võib vaidlusaluse teabega tutvuda kohtumääruses lubatud osas pärast kohtumääruse jõustumist. Kuni kohtumääruse jõustumiseni tuleb vaidlusalune teave läbiotsimisele allutatud isiku juuresolekul pitseerida.

  (7) Kui Konkurentsiameti ja läbiotsimisele allutatud isiku vahel tekib vaidlus teabe asjakohasuse üle, lahendab vaidluse halduskohus oma määrusega läbiotsimisele allutatud isiku taotlusel, kuulates ära Konkurentsiameti ja läbiotsimisele allutatud isiku seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse teabega ja vajaduse korral menetlustoimiku materjalidega. Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Konkurentsiamet arvab halduskohtu määruses tuvastatud asjakohatu teabe läbiotsimise käigus kogutud materjalidest välja ning seda edasises menetluses ei kasutata ja menetlustoimikusse ei panda.

  (8) Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisse kohaliku omavalitsuse esindaja, kui läbiotsimisele allutatud isik ei ole kohal ja tema kohale kutsumine käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 sätestatu kohaselt ei ole võimalik või tulemuslik. Käesolevat lõiget ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud advokaadi valduse läbiotsimisele.

  (9) Kui läbiotsimisele allutatud järelevalvealune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet isiku moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 53²⁷ sätestatud korras ja määras.

  (10) Kui läbiotsimisele allutatud muu isik kui järelevalvealune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud meetmete kohaldamiseks võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldab politsei oma kaalutlusel korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva peatüki erisusi.

  (12) Edasilükkamatul juhul, kui taotluse kirjalik vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib Konkurentsiamet taotluse halduskohtule läbiotsimiseks esitada muus taasesitatavas vormis. Käesoleva lõike alusel esitatavas taotluses tuleb põhjendada, miks taotlus on edasilükkamatu.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53¹⁶.   Halduskohtu luba

  (1) Läbiotsimiseks annab loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete alusel.

  (2) Läbiotsimiseks loa andmisel hindab kohus, kas seaduses läbiotsimisele seatud eeldused on täidetud, sealhulgas seda, kas läbiotsimine on proportsionaalne.

  (3) Halduskohtu loas märgitakse, kus ja mille otsimiseks ning millistele andmetele juurdepääsuks läbiotsimise luba on antud.

  (4) Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist.

  (5) Konkurentsiamet tutvustab läbiotsimiseks loa andvat kohtumäärust läbiotsimise algul isikule, kelle juures läbi otsitakse, või läbiotsimise juures viibivale kohaliku omavalitsuse esindajale. Kui läbiotsimisele allutatud isik ei viibi läbiotsimise juures, toimetatakse talle halduskohtu luba kätte viivitamata pärast läbiotsimise algust.

  (6) Käesoleva seaduse § 53¹⁵ lõike 12 alusel esitatud edasilükkamatu taotluse võib halduskohus lahendada määrusega, millest on kirjeldav ja põhjendav osa ära jäetud. Sellisel juhul tuleb nõuetele vastav määrus vormistada 72 tunni jooksul. Kui halduskohus leiab, et taotlus ei ole edasilükkamatu, jätab halduskohus Konkurentsiameti taotluse käiguta ja annab tähtaja taotluse kirjalikuks vormistamiseks.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53¹⁷.   Teabe nõudmine

  (1) Konkurentsiamet võib kirjalikult või suuliselt nõuda järelevalvealuselt isikult või muult isikult teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas selgitusi. Konkurentsiamet võib teabenõudes määrata, milline juriidilisest isikust järelevalvealuse isiku juhtorgani liige on juriidilise isiku nimel kohustatud teabenõude suuliselt küsitluse teel täitma. Konkurentsiametil on õigus teavet nõuda ka riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt.

  (2) Konkurentsiamet märgib teabenõudes nõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, milliste asjaolude ja faktide kohta teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja. Teabenõudes tuleb märkida, millistel tingimustel on teabenõude adressaadil õigus teabenõude täitmisest keelduda ja millised on sanktsioonid ebaõige või eksitava teabe esitamise eest. Teabenõue peab olema proportsionaalne ega tohi rikkuda posti, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust.

  (3) Teabenõude adressaadi õigusele teabe andmisest keelduda kohaldatakse käesoleva seaduse § 78¹⁷ lõike 7 punktides 4 ja 5 ning sama paragrahvi lõigetes 9 ja 10 sätestatut.

  (4) Isiku suhtes, kellele on esitatud teabenõue, ei kohaldata haldusmenetluse seaduses eksperdi ja tunnistaja kohta sätestatut.

  (5) Konkurentsiamet võib nõuda, et teave esitatakse kirjalikult või suuliselt. Kui teavet nõutakse suuliselt küsitluse teel, võib Konkurentsiamet kohustada isikut kutse peale ilmuma teabe andmiseks ametiruumi ja talletab teabe andmise isikusamasuse tuvastamist võimaldaval viisil. Teabe esitamiseks, sealhulgas kutse peale ilmumiseks, antakse mõistlik aeg.

  (6) Kui Konkurentsiamet nõuab, et teave esitatakse kirjalikult:
  1) esitab järelevalvealune isik teabe eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt, sisu ja mahtu;
  2) esitab muu isik kui järelevalvealune isik teabe keeles, mida ta valdab või milles teave on koostatud.

  (7) Kui järelevalvealune isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet talle kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 53²⁷ sätestatud korras ja määras.

  (8) Kui muu isik kui järelevalvealune isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53¹⁸.   Ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamine

  (1) Konkurentsiamet võib järelevalvealusele isikule kohaldada ajutist konkurentsijärelevalvemeedet, kui esialgne teave viitab järelevalvealuse isiku poolt sellise keelatud teo toimepanemisele, millega kaasneb vahetult oht, et konkurents saab tõsist ja korvamatut kahju.

  (2) Järelevalvealusele isikule ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet järelevalvealusele isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Selline kohustus peab olema proportsionaalne ja määratud kindlaks tähtajaks. Konkurentsiamet võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada, kuid mitte kauemaks kui konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamiseni.

  (3) Konkurentsiamet teavitab ajutisest konkurentsijärelevalvemeetmest teiste liikmesriikide konkurentsiasutusi ja Euroopa Komisjoni, kui meedet on kohaldatud konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks oleva keelatud teo toimepanemise tuvastamise korral peaks Konkurentsiamet kohaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 või 102.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik jätab talle määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet järelevalvealusele isikule kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 53²⁷ sätestatud korras ja määras.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53¹⁹.   Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine

  (1) Konkurentsiamet annab enne keelatud teo toimepanemise tuvastamist ning ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist järelevalvealusele isikule võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited tema suhtes asjas koostatud etteheidete kohta. Järelevalvealuse isiku põhjendatud taotlusel annab Konkurentsiamet talle võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited suuliselt ja need talletatakse. Suuliselt arvamuse ja vastuväidete esitamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta võimaldatakse järelevalvealusel isikul teha avaldusi, mis talletatakse.

  (2) Konkurentsiamet võib keelatud teo toimepanemise tuvastamisel ning ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisel tugineda üksnes nendele etteheidetele, mille kohta on järelevalvealusel isikul olnud võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited.

  (3) Konkurentsiamet esitab asjas koostatud etteheited taotlejale käesoleva seaduse § 78¹⁵ tähenduses ja annab talle võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited etteheidete kohta, mille puhul Konkurentsiamet kohaldaks konkurentsijärelevalvemeedet keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks. Taotlejale ei anta arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalust, kui Konkurentsiamet lõpetab konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 53⁶ lõike 2 punkti 1 alusel.

  (4) Konkurentsiamet esitab asjas koostatud etteheited muule turuosalisele, kes on konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasatud, osas, mis tema õigusi puudutab, ning annab talle võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel esitatakse etteheited vormis, mis ei sisalda ärisaladust ega muud konfidentsiaalset teavet.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53²⁰.   Tõendamine konkurentsijärelevalvemenetluses

  (1) Konkurentsiamet kogub keelatud teo ja muu käesolevas peatükis sätestatud rikkumise kohta nii rikkumise toimepanemist tõendavaid kui ka seda välistavaid tõendeid. Keegi ei ole kohustatud esitama end õigustavaid tõendeid, välja arvatud seaduses või Euroopa Liidu õiguses ette nähtud ulatuses.

  (2) Ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo või muu käesolevas peatükis sätestatud rikkumise toimepanemist peab tõendama Konkurentsiamet. Kahtlused tõlgendatakse ettevõtja või ühenduse kasuks.

  (3) Konkurentsiamet lähtub tõendatud või üldtuntud asjaoludest. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendeid hinnatakse nende kogumis.

  (4) Konkurentsijärelevalvemenetluses ei või tugineda teabele, mis on saadud jälitustegevust kasutades või isiku põhiõigusi rikkudes.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53²¹.   Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine

  (1) Konkurentsijärelevalvemenetlus lõpeb konkurentsijärelevalvemeedet kohaldava otsuse kättetoimetamisega või menetluse lõpetamisega käesolevas peatükis sätestatud muul alusel. Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud käesoleva seaduse §-s 53⁷ nimetatud taotluse lubatavaks tunnistamisega, ei lõpe menetlus taotluse tagasivõtmisega.

  (2) Konkurentsiametil on õigus tuvastada keelatud teo toimepanemine järelevalvealuse isiku poolt ja kohaldada sellele isikule konkurentsijärelevalvemeedet. Keelatud teo toimepanemise tuvastamine ja kõik konkurentsijärelevalvemeetmed peavad sisalduma ühes otsuses, sealhulgas peab keelatud teo tuvastamine sisalduma nimetatud otsuse resolutiivosas.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53²².   Kohustuse võtmise heakskiitmine

  (1) Järelevalvealune isik võib Konkurentsiameti heakskiidul võtta kohustuse Konkurentsiameti väljendatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Konkurentsiameti poolt tehtud kohustuse võtmise heakskiitmise otsus lõpetab konkurentsijärelevalvemenetluse.

  (2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on konkurentsijärelevalvemenetlus võimalik lõpetada kohustuse võtmise heakskiitmisega, kuid järelevalvealusele isikule ei ole veel etteheiteid esitatud, annab Konkurentsiamet järelevalvealuse isiku ettepanekul talle esialgse ülevaate konkurentsiprobleemidest, mille on põhjustanud järelevalvealune isik. Kohustuse võtmiseks esitab järelevalvealune isik kirjaliku taotluse, mis on piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata selles pakutud kohustuse sobivust nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks.

  (3) Kui järelevalvealune isik soovib kohustuse võtta pärast talle etteheidete esitamist, peab kohustuse võtmise taotlus olema piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata selles pakutud kohustuse sobivust etteheidete kõrvaldamiseks.

  (4) Konkurentsiamet võib kohustuse järelevalvealusele isikule siduvaks muuta pärast teiste turuosaliste arvamuse küsimist. Kohustuse võib siduvaks muuta kindlaksmääratud tähtajaks. Kohustuse võtnud isik peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest Konkurentsiameti määratud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid.

  (5) Konkurentsiamet võib kohustuse võtmise heakskiitmisega lõpetatud konkurentsijärelevalvemenetluse omal algatusel või taotluse alusel uuendada, kui:
  1) asjaolud, millel menetluse lõpetamine põhines, on olulisel määral muutunud;
  2) kohustuse võtnud isik ei täida võetud kohustust;
  3) kohustus kiideti heaks menetlusosaliste esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel.

  (6) Kui kohustuse võtnud isik jätab kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet isikule kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 53²⁷ sätestatud korras ja määras.

  (7) Sama süüteo tunnustele vastava keelatud teo väärteomenetluses käsitletakse Konkurentsiameti poolt heakskiidetud kohustuse võtmist karistust kergendava asjaoluna, välja arvatud juhul, kui kohustuse võtnud isik jättis võetud kohustuse kas osaliselt või täielikult täitmata.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53²³.   Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine kokkuleppega

  (1) Konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks on käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud tegu, võib Konkurentsiamet järelevalvealuse isikuga konkurentsijärelevalvemeetmetes kokku leppida. Kestva keelatud teo puhul on konkurentsijärelevalvemenetluse kokkuleppega lõpetamise tingimuseks sellise keelatud teo toimepanemise lõpetamine.

  (2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on konkurentsijärelevalvemeetmetes kokku leppimine võimalik:
  1) selgitab ta käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises osalenud järelevalvealustele isikutele kokkuleppe võimalust, järelevalvealuse isiku õigusi selles ning kokkuleppe sõlmimise tagajärgi;
  2) annab järelevalvealustele isikutele tähtaja, mille jooksul võib kirjalikult Konkurentsiametile teada anda oma soovist alustada läbirääkimistega konkurentsijärelevalvemeetmete üle.

  (3) Kui käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises osalenud ettevõtja moodustavad mitu järelevalvealust isikut, tuleb neil endi seast läbirääkimistel osalemiseks valida esindaja.

  (4) Konkurentsiamet esitab kokkuleppeläbirääkimisteks tähtajaks soovi avaldanud järelevalvealusele isikule või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelevalvealuste isikute esindajale asjas koostatud etteheited koos asjakohaste tõenditega ja ettepaneku nende moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises osalemise eest kohaldatavate konkurentsijärelevalvemeetmete ja võimalikus väärteomenetluses taotletava trahvi suuruse kohta.

  (5) Konkurentsiamet võib kokkuleppeläbirääkimised katkestada, kui ta jõuab järeldusele, et kokkuleppe saavutamine on ebatõenäoline.

  (6) Kokkuleppeläbirääkimiste tulemusel esitab järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealuste isikute esindaja Konkurentsiametile viimase poolt määratud tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimise kirjaliku taotluse, mis sisaldab:
  1) käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ja keelatud teo geograafilist ulatust;
  2) selget ja ühemõttelist tunnistust, et järelevalvealune isik on käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises osalenud ja vastutab selle eest, sealhulgas keelatud teo toimepanemises osalemise perioodi ja järelevalvealuse isiku või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealuste isikute rolli selles;
  3) kinnitust, et järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealused isikud on nõus Konkurentsiametiga läbiräägitud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega;
  4) kinnitust, et järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealused isikud on teadlikud asjas nende suhtes koostatud etteheidetest ning neile on antud võimalus esitada etteheidete kohta oma arvamus ja vastuväited;
  5) kinnitust, et järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealused isikud loobuvad õigusest vaidlustada järelevalvealuse isiku käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises osalemine ja selle eest kohaldatavad kokkulepitud konkurentsijärelevalvemeetmed.

  (7) Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuetele ja selles esitatud teabe õigsuses ei ole alust kahelda, kinnitab Konkurentsiamet kokkuleppe läbiräägitud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega.

  (8) Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuetele, võib Konkurentsiamet jätta kokkuleppe kinnitamata või anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

  (9) Kui Konkurentsiamet katkestab läbirääkimised või ei kinnita kokkulepet või järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealuste isikute esindaja ei esita kokkuleppe sõlmimise taotlust või võtab esitatud taotluse tagasi, jätkatakse konkurentsijärelevalvemenetlust üldises korras. Sellisel juhul ei tohi Konkurentsiamet läbirääkimiste käigus ega kokkuleppe sõlmimise taotluses esitatud teavet edasises konkurentsijärelevalvemenetluses ega väärteomenetluses kasutada.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 5 alusel antud kinnitus loobuda õigusest konkurentsijärelevalvemeetmeid vaidlustada võtab isikult õiguse konkurentsijärelevalvemeetmeid loobumise ulatuses vaidlustada, sealhulgas esitada vaiet Konkurentsiameti otsuse peale. Kinnitus ei too kaasa vaidlustamisõigusest loobumist ulatuses, milles kohaldatud meetmed ei vasta Konkurentsiametiga kokkulepitule.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53²⁴.   Lepitusraha

  (1) Lepitusraha on Konkurentsiameti ja järelevalvealuse isiku vahel käesoleva seaduse § 53²³ kohases kokkuleppes fikseeritud rahasumma, mille järelevalvealune isik peab tasuma riigi tuludesse eesmärgiga lõpetada keelatud teo suhtes läbiviidavad menetlused.

  (2) Lepitusraha suurus arvutatakse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 73¹⁶ leppides kokku võimalikust väärteomenetluses taotletavast rahatrahvist väiksemas summas.

  (3) Lepitusraha tasumise tähtaja määravad Konkurentsiamet ja järelevalvealune isik kindlaks kokkuleppega, kuid see ei või olla pikem kui kuus kuud.

  (4) Lepitusraha täielikul tasumisel vormistab Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 53²³ ja käesoleva paragrahvi kohased kokkulepped otsusena, millega lõpetab keelatud teo suhtes läbiviidava menetluse.

  (5) Kui järelevalvealune isik kokkulepitud tähtaja jooksul lepitusraha täielikult ei tasu, jätkab Konkurentsiamet keelatud teo suhtes poolelioleva menetluse läbiviimist või alustab keelatud teo suhtes uue menetluse.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53²⁵.   Keelatud teo toimepanemise lõpetamine

  (1) Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib Konkurentsiamet järelevalvealusele isikule kohaldada käitumuslikku või struktuurset meedet.

  (2) Käitumusliku või struktuurse meetme kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet järelevalvealusele isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Kohustus peab olema keelatud teo toimepanemise tõhusaks lõpetamiseks vajalik ja proportsionaalne.

  (3) Konkurentsiamet võib järelevalvealusele isikule määrata kohustuse likvideerida osalus konkureerivas äriühingus, võõrandada ettevõte või teha muu struktuurne muudatus üksnes juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei ole samaväärselt võimalik lõpetada vähem koormava kohustusega.

  (4) Järelevalvealune isik, kellele Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi alusel määranud kohustuse, peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest Konkurentsiameti määratud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid.

  (5) Kui järelevalvealune isik jätab käesoleva paragrahvi alusel määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet järelevalvealusele isikule kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 53²⁷ sätestatud korras.

  (6) Konkurentsiamet võib haldusakti, millega määrati järelevalvealusele isikule käesoleva paragrahvi alusel kohustus, kehtetuks tunnistada, eelkõige kui määratud kohustus ei täida Konkurentsiameti hinnangul oma eesmärki.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53²⁶.   Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed ning kohtulik kontroll

  (1) Konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks tunnistamist võib menetlus- või vorminõuete rikkumise põhjendusel nõuda juhul, kui see rikkumine võis mõjutada asja otsustamist või sellega kaasnes meetme adressaadi õiguste oluline rikkumine.

  (2) Konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel, sealhulgas keelatud teo toimepanemise tuvastamise õiguspärasust hinnates, teostab halduskohus täiemahulise kontrolli.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53²⁷.   Sunniraha määr ja kohaldamise kord

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud alusel järelevalvealusele isikule kohaldatava sunniraha päevamääraks on kuni viis protsenti järelevalvealuse isiku keskmisest päevasest üleilmsest kogukäibest sunniraha kohaldamisele eelneval majandusaastal.

  (2) Järelevalvealusele isikule sunniraha kohaldamiseks rakendab Konkurentsiamet sunniraha järelevalvealuse isiku suhtes asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Kui Konkurentsiamet rakendab sunniraha mitmele järelevalvealusele isikule, vastutavad nad sunniraha tasumise eest solidaarselt.

  (3) Sunnirahahoiatuses märgib Konkurentsiamet sunniraha päevamäära ülempiiri, mis ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksimaalset päevamäära. Lõpliku sunniraha päevamäära, mis ei tohi ületada eelnimetatud ülempiiri, märgib Konkurentsiamet sunniraha rakendamise aktis.

  (4) Konkurentsiamet võib sunniraha rakendada alates kohustuse täitmise päevast või päevast, kui Konkurentsiamet peab vajalikuks sunniraha päevamäära ülempiiri tõsta. Rakendatava sunniraha summa arvutab Konkurentsiamet, korrutades lõpliku sunniraha päevamäära päevade arvuga sunnirahahoiatuses märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisest kuni kohustuse täitmiseni või sunniraha päevamäära suurendamiseni, ja märgib selle sunniraha rakendamise aktis.

  (5) Kohustuse täitmine ei välista vabatahtliku täitmise tähtaega ületanud päevade eest sunniraha rakendamist.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha rakendamise akt on sunniraha sissenõudmise aluseks olev haldusakt täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 11 tähenduses.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53²⁸.   Menetluskulude hüvitamine

  (1) Konkurentsiamet võib järelevalvealuselt isikult nõuda põhjendatud tõlkekulude hüvitamist, kui konkurentsijärelevalvemenetluses on tuvastatud keelatud tegu, mille on toime pannud järelevalvealune isik. Kui Konkurentsiamet nõuab tõlkekulude hüvitamist mitmelt järelevalvealuselt isikult, vastutavad nad kulude hüvitamise eest solidaarselt.

  (2) Konkurentsiamet määrab hüvitamisele kuuluvad tõlkekulud kindlaks haldusaktiga. Nimetatud haldusakt on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Täitedokumendile lisab kinnituse otsuse täidetavuse kohta Konkurentsiamet.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53²⁹.   Konkurentsijärelevalvemenetluse tagamine

  (1) Konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks võib Konkurentsiamet taotleda halduskohtult järelevalvealuse isiku lõpetamise, ühinemise, jagunemise või muu ümberkujundamisega seotud tehingute ja toimingute keelamist.

  (2) Menetluse tagamise meetme otsustamisel arvestab kohus avalikku huvi ja järelevalvealuse isiku õigusi ning hindab järelevalvemenetluse perspektiive ja menetluse tagamise meetmete rakendamise ettenähtavaid tagajärgi.

  (3) Kohus lahendab taotluse konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki sätete kohaselt.

  (4) Halduskohtu määrus, millega kohus kohaldab konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise meetmeid, toimetatakse järelevalvealusele isikule viivitamata kätte ja edastatakse Tartu Maakohtu registriosakonnale.

  (5) Kui kohus ei ole määranud teisiti, kehtib keeld konkurentsijärelevalvemenetluse eseme suhtes lõpliku otsuse tegemiseni ja kui väärteomenetluse alustamine konkurentsijärelevalve esemeks olnud teo suhtes ei ole seaduse kohaselt välistatud, kehtib keeld veel üks kuu selle järel.

  (6) Järelevalvealuse isiku taotlusel kontrollib halduskohus konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise meetmete jätkuvat põhjendatust, kui meetmete rakendamisest või meetmete põhjendatuse viimasest kontrollist on möödunud vähemalt kuus kuud. Konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise meetmete jätkuva põhjendatuse kontrolliks võib halduskohus nõuda selgitusi Konkurentsiametilt ja tutvuda menetlustoimikuga.

  (7) Kui vajadus rakendada konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise meetmeid ära langeb, tühistab kohus või Konkurentsiamet menetluse tagamise meetmed viivitamata ja teatab sellest Tartu Maakohtu registriosakonnale ja järelevalvealusele isikule.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53³⁰.   Menetlusalane teabevahetus

  (1) Kui konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel on ilmnenud teave kuriteotunnustega teo toimepanemise kohta, teeb Konkurentsiamet selle prokuratuurile kättesaadavaks. Teavet ei edastata, kui teave saadi teise riigi või riikide ühenduse konkurentsiasutuselt tingimusel, et seda süüteomenetluses ei kasutata.

  (2) Muul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei ole Konkurentsiametil lubatud avaldada konkurentsijärelevalve käigus kaasaaitamiskohustuse raames isikutelt süütegude kohta saadud teavet.

  (3) Kui prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale on ilmnenud teave, mis viitab keelatud teo toimepanemisele, teeb ta selle Konkurentsiametile kättesaadavaks, kui see ei kahjusta süüteomenetlust.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53³¹.   Menetlusalane koostöö spetsialisti ja teise haldusorganiga

  (1) Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 53¹⁴ lõike 6 punkti 1 alusel uurimismeetme kohaldamisse spetsialisti või ametiabi korras teise haldusorgani, täidavad nad neile antud ülesannet Konkurentsiameti juhtimisel ja nimel. Ülesande täitmisel on neil õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja edastada neid Konkurentsiametile, kui see on vajalik nendele antud ülesande täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses.

  (2) Konkurentsiamet vastutab uurimismeetmele allutatud isiku ees meetme kohaldamisse kaasatud spetsialisti ja teise haldusorgani tekitatud kahju eest ning lahendab nende tegevuse peale esitatud vaided.

  (3) Käesoleva seaduse § 53¹⁴ lõike 6 punkti 1 alusel kaasatud spetsialisti taandamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatut.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53³².   Menetlusalane koostöö politseiga

  (1) Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 53¹⁴ lõike 6 punkti 2 alusel uurimismeetme kohaldamisse politsei, on politseil õigus:
  1) kohaldada käesoleva seaduse §-s 53¹⁵ sätestatud uurimismeedet Konkurentsiameti juhtimisel ja nimel, sealhulgas anda uurimismeetme kohaldamiseks korraldusi;
  2) saada teavet riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 53¹⁴ lõike 6 punktis 2 nimetatud ülesande täitmiseks;
  3) edastada Konkurentsiametile isikuandmeid, kui need on Konkurentsiametile vajalikud käesoleva seaduse §-s 53¹⁵ sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks.

  (2) Konkurentsiamet teavitab Politsei- ja Piirivalveametit käesoleva seaduse § 53¹⁴ lõike 6 punkti 2 alusel politsei kaasamise vajadusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teavitus peab sisaldama politsei kaasamise eesmärki, läbiotsimise kavandatud aega ning läbiotsimise kohtade ja läbiotsimisele allutatud isikuga seotud füüsiliste isikute arvu. Kaasabi osutamise täpsemad tingimused ja aeg lepitakse kokku vastavalt Konkurentsiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti vahelisele koostöökokkuleppele.

  (3) Konkurentsiamet hüvitab Politsei- ja Piirivalveametile politsei kaasamisest tekkinud kulud kuluarvestuse alusel. Kulu suurus peab olema põhjendatud ja tõendatud.

  (4) Konkurentsiamet vastutab uurimismeetmele allutatud isiku ees meetme kohaldamisse kaasatud ametnike ja töötajate tekitatud kahju eest ning lahendab nende tegevuse peale esitatud vaided.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 53³³.   Isikuandmete töötlemine konkurentsijärelevalvemenetluses

  (1) Konkurentsiametil on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.

  (2) Konkurentsiametil on õigus edastada isikuandmeid, välja arvatud eriliiki isikuandmed, teisele haldusorganile ja käesoleva seaduse § 53¹⁴ lõike 6 alusel uurimismeetme kohaldamisse kaasatud spetsialistile ning politseile, kui isikuandmed on neile vajalikud nende ülesande täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses.

  (3) Konkurentsiamet võib piirata andmesubjekti õigusi, kui Konkurentsiamet on lõpetanud konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 53⁶ lõike 2 punkti 1 alusel ja andmesubjekti õiguste piiramata jätmine ohustaks tõendite kogumist.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:
  1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;
  2) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
  3) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
  4) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

8. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 54.   Riikliku ja haldusjärelevalve korraldus
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

  Konkurentsiamet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatu täitmise üle.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 54¹.   Riikliku järelevalve erimeetmed

  Konkurentsiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 55.   Konkurentsiameti pädevus

  (1) Konkurentsiamet on konkurentsiasutus, välja arvatud käesoleva seaduse 7¹. peatüki tähenduses, kes on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud ülesandeid.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Konkurentsiamet konkurentsiasutuse ülesannetes analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, kohaldab meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks, teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsiasutustega.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) Konkurentsiamet vastutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise eest nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artikli 35 tähenduses.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 55¹.   Konkurentsiameti sõltumatus

  Konkurentsiamet on oma käesolevas seaduses ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2003 sätestatud konkurentsiasutuse ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, Euroopa Liidu õigusaktidest, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 55².   Konkurentsiameti aruandekohustus

  Konkurentsiamet esitab valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 1. aprilliks eelmise kalendriaasta kohta Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevuse koondaruande, mis sisaldab ülevaadet Konkurentsiametile kui konkurentsiasutusele käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmise kohta, teavet Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse teenistujate tööle võtmise ja töölt vabastamise, teenistujate arvu ja eelarvevahendite suuruse kohta ning selle kohta, kuidas teenistujate arv ja eelarvevahendite suurus on eelmiste aastatega võrreldes muutunud. Koondaruanne avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 55³.   Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud isiku tegevuspiirang

  (1) Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud isik ei või mõistliku aja jooksul vabastamise päevast arvates mistahes alusel tegeleda menetlusega, millega ta oli oma teenistuse ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud.

  (2) Konkurentsiteenistusest vabastatud isiku taotlusel tuvastab Konkurentsiamet, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on möödunud. See tuvastus on isikule siduv. Mõistliku aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse isiku seotust menetlusega ning menetluse käiku pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 56.   Konkurentsiameti koostöö Euroopa Liidus
[Kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 57.   Konkurentsiameti õigus nõuda teavet

  (1) Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet:
  1) konkurentsiolukorra analüüsimiseks;
  2) kaubaturu piiritlemiseks;
  3) [kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  4) [kehtetu - RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]
  5) [kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  6) koondumise või koondumise loa tingimuste täitmise kontrollimiseks.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]
  7) [kehtetu - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]
  8) [kehtetu - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]
  9) [kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teabe esitamise tähtajaks määratakse vähemalt kümme kalendripäeva. Teabenõude täitmise tagamiseks võib Konkurentsiamet kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 57¹ sätestatud määras.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 57¹.   Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule kuni 6400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 9600 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 58.   Konkurentsiametisse kutsumine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 59.   Konkurentsiameti õigus nõuda materjale

  (1) Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt ja esindajatelt dokumentide, nende kavandite ja muude materjalide originaale või nende ärakirju, mille vastavust originaalile kinnitab nende esitaja oma allkirjaga. Ärakirja esitamise korral on Konkurentsiametil õigus nõuda algdokumenti ärakirja õigsuse kontrollimiseks.

  (2) Materjali üle andnud isiku või tema esindaja nõudel väljastatakse talle Konkurentsiameti kinnitus vastava materjali vastuvõtmise kohta ning neil on õigus Konkurentsiametilt pärast järelevalvetoimingute lõppu nende poolt esitatud dokumentide, kavandite ja muude materjalide originaalid tagasi saada.

§ 60.   Ettevõtja asukoha ja tegevuskoha kontrollimine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 61.   Soovituste andmine

  (1) Konkurentsiamet võib anda riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (2) Isik, kellele on Konkurentsiamet teinud soovituse, peab Konkurentsiameti nõudel teavitama Konkurentsiametit soovituse täitmiseks rakendatavatest meetmetest või põhjustest, miks meetmeid ei rakendata.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

§ 61¹.   Keelatud teo toimepanemise tuvastamine ja ettekirjutus
[Kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 62.   Ettekirjutus ja sunniraha määramine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 63.   Ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustus
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (1) [Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]

  (1¹) Konkurentsiamet on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks lisaks avaliku teabe seaduses sätestatule:
  1) teabe taotluse kohta käesoleva seaduse § 53⁷ tähenduses;
  2) teabe konkurentsijärelevalvemenetluse kohta, mille Konkurentsiamet on lõpetanud käesoleva seaduse § 53⁶ lõike 2 punkti 1 alusel;
  3) teabe, mis võib isikut või tema lähedast süüstada, kui see isik on konkurentsijärelevalvemenetluses olnud uurimismeetmele allutatud isik, keda Konkurentsiamet on käesoleva seaduse § 53¹⁷ lõike 1 alusel kohustanud nimetatud teavet välja andma;
  4) teabe, mis sisaldub leebuse kohaldamise taotluses;
  5) teabe, mis sisaldub kokkuleppe sõlmimise taotluses.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (1²) Konkurentsiamet kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktides 3–5 sätestatud teabele ja avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktis 17 sätestatud teabele tähtajatu juurdepääsupiirangu arvates nimetatud teabe saamisest või koostamisest.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (1³) Konkurentsiamet võimaldab isikule juurdepääsu leebuse kohaldamise taotlusele ja kokkuleppe sõlmimise taotlusele, kui see isik on menetlusosaline muus menetluses kui konkurentsijärelevalvemenetluses, milles nimetatud taotlused on esitatud, ning selles muus menetluses on juurdepääs nimetatud taotlusele vajalik selle isiku kaitse tagamiseks.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja ärisaladuseks peetava teabe ära märkima ja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudel on ettevõtja kohustatud koostama dokumendist ärisaladust mittesisaldava kokkuvõtte.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) [Kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (4) [Kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (5) Konkurentsiamet jätab avalikustamisele kuuluvate otsuste ja ettekirjutuste tekstist välja ärisaladused ja muu konfidentsiaalse teabe.

§ 63¹.   Taotlus

  (1) Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus Konkurentsiametile esitatav taotlus peab olema kirjalik ja selles märgitakse haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmed.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Taotlusele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Juriidilise isiku ja juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse nimel esitatud taotlusele kirjutab alla selleks volitatud isik. Taotluse esitaja esindaja lisab taotlusele volitust tõendava dokumendi. Taotlusele lisatakse taotluse esitajale kättesaadavad tõendid.

  (3) Konkurentsiamet võib taotluse esitaja nime tema põhjendatud taotluse alusel tunnistada teistele isikutele avaldamisele mittekuuluvaks.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

§ 63².   Taotluse läbi vaatamata jätmine

  (1) Konkurentsiamet jätab taotluse läbi vaatamata, kui:
  1) taotlus on ilmselgelt põhjendamatu;
  2) sama asi on Euroopa Komisjoni menetluses või samas asjas on Euroopa Komisjoni otsus;
  3) taotlejat ei ole võimalik taotluses sisalduva teabe põhjal tuvastada;
  4) taotluses on puudused ning taotleja on jätnud need Konkurentsiameti antud tähtajaks kõrvaldamata.

  (2) Konkurentsiamet võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui sama asi on teise liikmesriigi konkurentsiasutuse menetluses või samas asjas on teise liikmesriigi konkurentsiasutuse otsus.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

§ 63³.   Menetluse peatamine

  (1) Konkurentsiamet võib menetluse peatada, kui asja lahendamisel olulist tähtsust omav ja selle asjaga seotud haldus-, halduskohtu-, tsiviil-, väärteo- või kriminaalmenetlus on pooleli.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Konkurentsiamet taastab menetluse oma otsusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetluses kohtulahendi või haldusakti jõustumisel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 63⁴.   Menetluse lõpetamine

  (1) Konkurentsiamet võib menetluse lõpetada, kui:
  1) ettevõtja tegevuses puuduvad käesoleva seaduse rikkumise tunnused;
  2) konkurentsi ei ole oluliselt kahjustatud;
  3) [kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  4) samas asjas on alustatud väärteomenetlust;
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  5) taotluse esitaja on oma taotluse tagasi võtnud ning menetluse lõpetamine ei kahjusta kolmanda isiku õigusi;
  6) sama asi on teise liikmesriigi konkurentsiasutuse menetluses või samas asjas on teise liikmesriigi konkurentsiasutuse otsus;
  7) haldusakti adressaat on surnud või lõppenud;
  8) [kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  9) ettevõtja on lõpetanud menetluse esemeks oleva tegevuse ning puudub vajadus ettekirjutuse tegemiseks;
  10) taotluses kirjeldatud asjaolud viitavad sisult tsiviilõiguslikule vaidlusele ning puudub ilmselge oht konkurentsi kahjustamiseks.

  (2) Konkurentsiamet lõpetab menetluse, kui sama asi on Euroopa Komisjoni menetluses või samas asjas on Euroopa Komisjoni otsus.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

§ 63⁵.   Kohtu luba kontrolli teostamiseks

  (1) Kirjaliku ja põhjendatud taotluse anda luba Euroopa Komisjonile kontrolli teostamiseks nõukogu määruse 139/2004/EÜ artiklis 13 sätestatud tingimustel ja korras esitab halduskohtule Konkurentsiamet.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Enne loa andmist kontrollib kohtunik Euroopa Komisjoni otsuse autentsust ning proportsionaalsust selles osas, et kavandatud sunnimeetmed ei oleks kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed, võttes eelkõige arvesse kahtlustatava rikkumise tõsidust, otsitava tõendusmaterjali tähtsust, asjaomase ettevõtja osalust ning tõenäosust, et kontrolli sisuga seotud raamatupidamis- ja äridokumente hoitakse ruumides, millega seoses luba taotletakse. Loa andmisel ei hinda kohtunik kontrolli teostamise vajalikkust.

  (3) Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib kohtunik nõuda Euroopa Komisjonilt otse või Konkurentsiameti kaudu selgitusi kavandatavate sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimiseks. Kohtunikul ei ole õigust nõuda Euroopa Komisjoni toimikus sisalduva teabe esitamist.

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
[RT I 2006, 25, 186 - jõust. 01.07.2006]

§ 63⁶.   Ettekirjutus konkurentsi kahjustamise ohu korral
[Kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 63⁷.   Kohustuse võtmine, kohustuse võtmise taotlus ja kohustuse võtmise heakskiitmine
[Kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 64. – § 73. [Kehtetud - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

9. peatükk VASTUTUS 

§ 73¹.   Riikliku järelevalve teostamise takistamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 73².   Riigiabi väärkasutamine
[Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 73³.   Eri- ja ainuõigust ning olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste rikkumine
[Kehtetu - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 73⁴.   Menetlus
[Kehtetu - RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 73⁵.   Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

  (1) Ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) [Kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73⁶.   Koondumise jõustamine koondumiseks loa puudumisel ja konkurentsi kahjustav koondumine
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (1) Koondumise jõustamise eest, kui koondumiseks puudub luba, samuti koondumise keelu või koondumise loa tingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 73⁷.   Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  Ettevõtja poolt teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile juurdepääsu mittelubamise eest, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud olulist vahendit omava ettevõtja seaduses sätestatud kohustuste rikkumine, –
karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73⁸.   Raamatupidamise erinõude täitmata jätmine

  Ettevõtja poolt käesolevas seaduses sätestatud raamatupidamise erinõude täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73⁹.   Menetlus
[Kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73¹⁰.   Uurimismeetme kohaldamise takistamine

  (1) Konkurentsijärelevalvemenetluses või käesoleva seaduse §-des 73⁵, 73⁷, 73⁸, 73¹³ ja 73¹⁴ sätestatud väärteo menetluses teadvalt läbiotsimise takistamise, Konkurentsiameti korraldusel paigaldatud pitseri rikkumise või väära, ebatäieliku või eksitava teabe andmise või teabe andmisest ebaseadusliku keeldumise eest uurimismeetmele allutatud muu isiku kui konkurentsijärelevalvemenetluses järelevalvealuse isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse eest konkurentsijärelevalvemenetluses järelevalvealuse isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73¹¹.   Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 53¹³ sätestatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73¹².   Tegevuspiirangu rikkumine

  Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud isiku poolt käesoleva seaduse §-s 55³ sätestatud tegevuspiirangu teadva rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73¹³.   Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus

  (1) Ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keelu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.

  (2) Vastutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo eest kergendab see, kui isik tõendab, et ta keelatud kokkuleppe osaliseks olemise ajal kokkulepet ei täitnud ja käitus kaubaturul ausat konkurentsi austavalt.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73¹⁴.   Konkurentsijärelevalvemeetme täitmata jätmine

  Ettevõtja poolt konkurentsijärelevalves enda võetud kohustuse või talle määratud ajutise või järelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73¹⁵.   Juriidilise isiku vastutuse erisused

  (1) Käesoleva seaduse §-des 73⁵–73⁸, 73¹⁰, 73¹³ ja 73¹⁴ sätestatud väärteo eest vastutusele võtmisel ei kohaldata karistusseadustiku § 14 lõiget 4. Riigile väärteovastutust ei kohaldata.

  (2) Ettevõtja vastutab tema valitseva mõju all oleva ettevõtja poolt toime pandud käesoleva seaduse §-des 73⁵–73⁸, 73¹⁰, 73¹³ ja 73¹⁴ sätestatud väärteo eest, välja arvatud juhul, kui ta näitab, et tal ka kohusetundliku ja hoolika suhtumise korral ei olnud võimalust väärteo toimepanekut takistada.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73¹⁶.   Trahvi suuruse arvutamine

  (1) Kui käesolev seadus näeb rahatrahvi suuruse alusena ette kogukäibe, võetakse aluseks kogukäive trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal.

  (2) Kui ettevõtjate ühenduse toimepandud keelatud tegu on seotud ühenduse liikmeks olevate ettevõtjate tegevusega, on trahvi suuruse arvestamise aluseks ühenduse nende liikmete üleilmse kogukäibe summa, kes tegutsevad samal kaubaturul, mida toimepandud väärtegu on mõjutanud. Seejuures ei või ühelegi menetlusalusele isikule määrata trahvi, mis ületaks koosseisu sanktsiooni ülemmäära.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73¹⁷.   Liikmeskonnaga juriidilise isiku trahvimine

  (1) Kui ettevõtjate ühenduseks olevale juriidilisele isikule kohaldatakse konkurentsialase väärteo eest rahatrahvi tema liikmeks olevate ettevõtjate käibe alusel, võib ühenduseks olev juriidiline isik maksejõuetuse korral taotleda maakohtult rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamist ning kohtu määratud tähtaja jooksul nõuda trahvi tasumiseks rahalist panust oma liikmetelt. Rahalist panust saab liikmelt nõuda osas, mis vastab liikme kogukäibe osale trahvisumma määramise aluseks olnud ettevõtjate ühenduse kogukäibest.

  (2) Kui rahatrahv ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kohtu määratud ajaks täies ulatuses tasutud, määrab maakohus Konkurentsiameti taotlusel rahatrahvi tasumata osa täitmisele pööramise kõikide liikmete suhtes, kelle esindajad on liikmeskonnaga juriidilise isiku otsuseid tegevate organite liikmed või tegutsesid kaubaturul, kus väärtegu aset leidis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juriidiline isik ei saa lõikes 1 nimetatud rahalist panust nõuda liikmetelt ega tasumata rahatrahvi täitmisele pöörata nende liikmete suhtes, keda sama väärteo toimepanemise eest on juba karistatud või kes tõendavad, et nad ei kohaldanud ettevõtjate ühenduse otsust, ei teadnud sellest või on enne konkurentsijärelevalvemenetluse algust end sellest aktiivselt eemaldanud.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73¹⁸.   Konkurentsialaste väärtegude menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 73⁶ ja 73¹⁰–73¹² sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 73⁵, 73⁷, 73⁸, 73¹³ ja 73¹⁴ sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on viis aastat. Nimetatud väärtegude aegumine peatub väärteo kohtumenetluse ajaks ning selle keelatud teo suhtes konkurentsiasutuse või Euroopa Komisjoni poolt konkurentsijärelevalvemenetluse otsuse kättetoimetamisel kuni ajani, mil konkurentsijärelevalvemenetluse otsust ei saa enam vaidlustada, või selle vaidlustamisel tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Isikut ei tohi väärteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui väärteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud selle teo aegumistähtajaks sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

  (3) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.

  (4) Käesoleva seaduse §-des 73⁵, 73⁷, 73⁸, 73¹⁰, 73¹³ ja 73¹⁴ sätestatud väärtegusid arutab maakohus.

  (5) Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud väärteomenetlus lõpetatakse lisaks väärteomenetluse seadustiku § 29 lõikes 1 toodud alustele ka juhul, kui:
  1) konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetati käesoleva seaduse §-s 53²³ sätestatud kokkuleppega, milles järelevalvealuse isikuga lepiti kokku lepitusraha tasumises;
  2) ettevõtja suhtes otsustati kohaldada leebust ja ei esine käesoleva seaduse § 53¹¹ lõikes 3 nimetatud asjaolusid.

  (6) Väärteomenetluse võib käesolevas seaduses sätestatud väärteo suhtes olenemata konkurentsijärelevalvemenetluse alustamisest, tulemustest või väärteotunnuste esinemisest jätta alustamata ja Konkurentsiamet võib alustatud väärteomenetluse lõpetada lisaks väärteomenetluse seadustikus toodud alustele, kui:
  1) Konkurentsiameti hinnangul ei ole väärteomenetluse läbiviimine konkurentsinormide täitmise tagamise seisukohalt prioriteetne;
  2) konkurentsijärelevalvemenetluses kiidetakse heaks ettevõtja poolt kohustuste võtmine käesoleva seaduse § 53²² lõike 4 kohaselt.

  (7) Kui väärteomenetlus lõpetati käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 toodud alusel, võib Konkurentsiamet oma määrusega väärteomenetluse uuendada, kui ettevõtja ei täida endale menetluse lõpetamisel võetud kohustusi.

  (8) Käesoleva seaduse §-des 73⁵, 73⁷, 73⁸, 73¹⁰, 73¹³ ja 73¹⁴ sätestatud väärtegude tõendamisel on Konkurentsiametil lubatud kasutada ka konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendeid, mille kohus loeb väärteomenetluses lubatavaks. Konkurentsijärelevalvemenetluses kogutud tõendeid ei tohi tunnistada väärteomenetluses lubamatuks üksnes põhjusel, et neid ei kogutud väärteomenetluse toiminguga. Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse kogutud tõendid on väärteomenetluses lubatavad, kui neid kogudes ei ole rikutud Eesti konkurentsijärelevalvemenetluse põhimõtteid. Füüsilise isiku väärteoasjas ei ole lubatud tema süü tõendamisel kasutada teavet, mille see füüsiline isik oli sunnitud avaldama vastusena teabenõudele.

  (9) Tõendid esitatakse ja neid uuritakse kohtus väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73¹⁹.   Leebuse kohaldamine

  (1) Konkurentsiamet ei alusta väärteomenetlust ja juba alustatud väärteomenetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 78¹ lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on esimesena esitanud leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis võimaldab Konkurentsiametil konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks olev keelatud tegu on taotluses kirjeldatud käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud tegu, kohaldada §-s 53¹⁵ sätestatud uurimismeedet. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui Konkurentsiametil on käesoleva seaduse §-s 53¹⁵ sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks piisav teave olemas enne leebuse kohaldamise taotluse saamist, kuid uurimismeedet ei ole veel kohaldatud.

  (2) Konkurentsiamet ei alusta väärteomenetlust ja juba alustatud väärteomenetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 78¹ lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on esimesena esitanud leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis Konkurentsiameti hinnangul võimaldab taotluses kirjeldatud käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud tegu tuvastada. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult juhul, kui Konkurentsiametil ei ole enne leebuse kohaldamise taotluse saamist käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo tuvastamiseks piisavat teavet ja käesoleva paragrahvi lõige 1 ei ole kohaldatav ühegi teise leebusetaotleja suhtes.

  (3) Käesoleva seaduse § 78¹ lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes võib vaatamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule siiski väärteomenetlust alustada, kui leebusetaotleja on teisi ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi sunniga kallutanud käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises osalema.

  (4) Käesoleva seaduse § 78¹ lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes väärteomenetluse alustamata jätmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel ei välista tema poolt käesoleva seaduse §-4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanekus osalemise tuvastamist konkurentsijärelevalvemenetluses või teiste käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises osalejate suhtes toimuvas väärteomenetluses.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt ei ole alust leebusetaotleja suhtes, kes täidab käesoleva seaduse § 78¹ lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi, väärteomenetlust alustamata jätta, on Konkurentsiamet leebusetaotleja soovil kohustatud väärteomenetluses kohut teavitama tema osutatud kaasabist.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 73²⁰.   Leebuse tingimuslikust kohaldamisest ja kohaldamata jätmisest teavitamine

  Konkurentsiamet koostab käesoleva seaduse § 73¹⁹ lõigetes 1 ja 2 sätestatud leebuse kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta otsuse ja edastab selle viivitamata leebusetaotlejale.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 74. – § 77. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 78.   Keelatud teo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

  (1) Igaühel on õigus talle käesoleva seaduse 2. või 4. peatükis või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 või 102 sätestatud keelatud teo (edaspidi keelatud tegu) toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Eeldatakse, et konkurentidevaheline kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on koordineerida turul oma konkureerivat käitumist või mõjutada asjakohaseid konkurentsiparameetreid, või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes tekitab kahju.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 78¹.   Leebuse kohaldamise taotlus

  (1) Käesoleva seaduse §-s 73¹⁹ sätestatud leebuse kohaldamiseks võib käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises osalevat või osalenud ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik esitada leebuse kohaldamise taotluse Konkurentsiametile vormis, mis võimaldab kirjalikku taasesitamist ning taotluse Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja fikseerimist. Ettevõtjate ühendust moodustaval isikul on käesolevas lõikes nimetatud õigus üksnes juhul, kui ühendus tegeleb majandustegevusega ühenduse nimel ja osaleb või osales käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises samuti ühenduse nimel, mitte selle liikmeks olevate ettevõtjate nimel.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (1¹) Leebusetaotleja peab leebuse kohaldamise taotluse esitama eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde. Konkurentsiameti nõusolekul võib taotluse esitada muus keeles.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Leebuse kohaldamise taotlus peab sisaldama järgmist teavet:
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  1) leebusetaotleja nimi, registreerimisnumber või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed ning teave selle kohta, kas leebusetaotleja soovib, et tema leebusetaotluse rahuldamata jätmise korral avaldataks tema taotlus väärteomenetluses karistust kergendava asjaoluna;
  2) identifitseerimist võimaldavad andmed teiste ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta, kes osalevad või on osalenud käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises;
  3) käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo põhjalik kirjeldus, sealhulgas leebusetaotleja osalus selles, teave mõjutatud kaupade kohta, käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo geograafiline ulatus ning sama keelatud teo toimepanemise aeg ja viis;
  4) kõik leebusetaotlejale teadaolev muu teave käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo kohta;
  5) andmed teiste konkurentsiasutuste kohta, kellele leebusetaotleja on esitanud leebuse kohaldamise taotluse või kellele ta kavatseb selle esitada.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe esitamine ei ole kohe võimalik, võib leebusetaotleja leebuse kohaldamise taotluses esmalt taotleda leebuse kohaldamise järjekohta. Selleks esitab leebusetaotleja Konkurentsiametile kogu eelnimetatud lõikes nimetatud talle kättesaadava teabe koos samas lõikes nimetatud muu teabe esitamise viivitust tingivate asjaoludega. Kui Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud anda leebuse kohaldamise järjekoht, annab ta leebusetaotlejale täiendava tähtaja kogu kõnealuses lõikes nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud teave loetakse esitatuks taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2²) Kui Konkurentsiameti hinnangul ei ole leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud järjekoha andmine põhjendatud või kui ta annab leebusetaotlejale järjekoha, kuid leebusetaotleja ei esita tähtajaks kogu lõikes 2 nimetatud teavet, jätab Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2³) Kui leebusetaotleja on varem esitanud rohkem kui kolme Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi mõjutanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud salajase keelatud teo kohta Euroopa Komisjonile taotluse leebuse kohaldamiseks või leebuse kohaldamise järjekoha saamiseks, võib ta Konkurentsiametile sama keelatud tegu puudutavas leebuse kohaldamise taotluses esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe asemel selle teabe lühikirjelduse ja teatada liikmesriigid, kust tõenäoliselt on võimalik sama keelatud teo tuvastamiseks tõendeid koguda. Sellisel juhul käsitleb Konkurentsiamet esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 2³ nimetatud juhul on leebusetaotleja peamiseks kontaktpunktiks Euroopa Komisjon, kuni Euroopa Komisjon otsustab, kas ta menetleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud tegu osaliselt või täielikult. Senikaua võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt lõikes 2 nimetatud teabe osas nõuda üksnes selgitusi konkreetsete asjaolude kohta. Kogu lõikes 2 nimetatud teavet võib Konkurentsiamet enne Euroopa Komisjoni nimetatud otsust nõuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on vajalik keelatud teo piiritlemiseks või liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevuse jaotamiseks.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2⁵) Kui Euroopa Komisjon teatab Konkurentsiametile oma otsusest käesoleva paragrahvi lõikes 2³ nimetatud salajast käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud tegu mitte menetleda, annab Konkurentsiamet leebusetaotlejale täiendava tähtaja kogu lõikes 2 nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud teave loetakse esitatuks lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal ning taotlus loetakse tagantjärele leebuse kohaldamise taotluseks juhul, kui selles kirjeldatud käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud tegu puudutab samu mõjutatud kaupu ning on sama geograafilise ulatuse ja kestusega kui Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2⁶) Kui Konkurentsiamet annab leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 2⁵ nimetatud täiendava tähtaja, kuid leebusetaotleja ei esita tähtajaks kogu lõikes 2 nimetatud teavet või esitatud teabe kohaselt ei puuduta leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud keelatud tegu samu mõjutatud kaupu või ei ole sama geograafilise ulatuse või kestusega kui Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada, jätab Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) [Kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (4) Kui leebusetaotleja seda taotleb, kinnitab Konkurentsiamet talle viivitamata kirjalikult, et on saanud kätte leebuse kohaldamise taotluse, mis sisaldab kogu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavet või mida Konkurentsiamet käsitleb esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena, märkides selle Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (4¹) Kui Konkurentsiamet käsitleb talle esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena, kinnitab ta leebusetaotlejale viivitamata, kas leebusetaotleja on käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo suhtes esimene leebusetaotleja. Kui leebusetaotleja on keelatud teo suhtes esimene leebusetaotleja, teavitab Konkurentsiamet leebusetaotlejat ka sellest, kas tema leebuse kohaldamise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2³ sätestatud tingimustele.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (5) Leebuse kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  1) leebuse kohaldamise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud nõuetele;
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  2) leebusetaotleja lõpetab Konkurentsiametiga kooskõlastatult viivitamata osalemise käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo toimepanemises, välja arvatud juhul, kui keelatud teo toimepanemises osalemise jätkamine on Konkurentsiameti hinnangul vajalik konkurentsijärelevalvemenetluse terviklikkuse tagamiseks;
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  3) [kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  4) leebusetaotleja teeb viivitamata oma kulul täielikku, pidevat ja heauskset koostööd Konkurentsiametiga käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud teo suhtes läbiviidava menetluse lõpuni, sealhulgas on Konkurentsiametile kättesaadav, et vastata igale teabenõudele, mis võib nimetatud keelatud teo asjaolude tuvastamisele kaasa aidata, ning võimaldab Konkurentsiametil küsitleda temaga seotud füüsilisi isikuid ja teeb mõistlikke jõupingutusi, et võimaldada küsitleda temaga varem seotud olnud füüsilisi isikuid;
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  5) [kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  6) leebusetaotleja ei ole enne ega pärast leebuse kohaldamise taotluse esitamist võltsinud, hävitanud ega kõrvale toimetanud asjakohast teavet;
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  7) leebusetaotleja ei ole leebuse kohaldamise taotluse esitamise ja sisuga seotud asjaolusid enne taotluse esitamist avaldanud kellelegi muule kui teisele konkurentsiasutusele ega pärast taotluse esitamist, kuid enne asjas koostatud etteheiteid käesoleva seaduse § 78²⁷ tähenduses avaldanud kellelegi ilma Konkurentsiameti loata.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 78².   Keelatud teo toimepanemisega tekitatud otsese varalise kahju edasisuunamine kaudsele ostjale

  (1) Eeldatakse, et kaudne ostja on tõendanud otsese ostja poolt keelatud teo toimepanemisega talle tekitatud otsese varalise kahju edasisuunamist kaudsele ostjale, kui kaudne ostja on tõendanud, et ta on omandanud keelatud teo esemeks olevaid kaupu või selliseid kaupu sisaldavaid või neist saadud kaupu.

  (2) Otsene ostja on isik, kes omandab keelatud teo toime pannud ettevõtjalt keelatud teo esemeks olevaid kaupu.

  (3) Kaudne ostja on isik, kes omandab keelatud teo esemeks olevaid kaupu või selliseid kaupu sisaldavaid või neist saadud kaupu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otseselt või järgnevalt ostjalt.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 78³.   Keelatud teo toimepanemisega tekitatud otsese varalise kahju edasisuunamine kaudsele tarnijale

  (1) Eeldatakse, et kaudne tarnija on tõendanud otsese tarnija poolt keelatud teo toimepanemisega talle tekitatud otsese varalise kahju edasisuunamist kaudsele tarnijale, kui kaudne tarnija on tõendanud, et ta on võõrandanud keelatud teo esemeks olevaid kaupu või selliseid kaupu sisaldavaid kaupu.

  (2) Otsene tarnija on isik, kes võõrandab keelatud teo toime pannud ettevõtjale keelatud teo esemeks olevaid kaupu.

  (3) Kaudne tarnija on isik, kes võõrandab keelatud teo esemeks olevaid kaupu või selliseid kaupu sisaldavaid kaupu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsesele või eelnevale tarnijale.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 78⁴.   Keelatud teo toime pannud solidaarvõlgnike vastuväited ning omavahelised suhted

  (1) Kui keelatud teo toime pannud solidaarvõlgnik on väikese või keskmise suurusega ettevõtja, peab ta kohustuse täitma üksnes oma otsese ja kaudse ostja ning otsese ja kaudse tarnija ees, kui:
  1) tema turuosa asjaomasel kaubaturul oli keelatud teo toimepanemise ajal väiksem kui 5 protsenti ja
  2) võlaõigusseaduse § 65 lõike 1 kohaldamine muudaks ta püsivalt maksejõuetuks.

  (2) Väikese või keskmise suurusega ettevõtja käesoleva paragrahvi tähenduses on vähem kui 250 töötajaga majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kelle aastane käive on kuni 50 miljonit eurot või aastane bilansimaht on kuni 43 miljonit eurot.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandit ei kohaldata, kui:
  1) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on juhtinud keelatud teo toimepanemist või kallutanud teisi ettevõtjaid selles osalema;
  2) varem on tuvastatud keelatud teo toimepanemine väikese või keskmise suurusega ettevõtja poolt või
  3) võlausaldajad, kes ei ole väikese või keskmise suurusega ettevõtja otsesed või kaudsed ostjad ega otsesed või kaudsed tarnijad, ei saa nõuet teiste solidaarvõlgnike vastu rahuldada.

  (4) Kui keelatud teo toime pannud solidaarvõlgniku suhtes on Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 73¹⁹ lõike 1 või 2 alusel või teise liikmesriigi konkurentsiasutus või Euroopa Komisjon kohaldanud leebust (edaspidi karistusest vabastatud solidaarvõlgnik), peab karistusest vabastatud solidaarvõlgnik kohustuse täitma üksnes oma otsese ja kaudse ostja ning otsese ja kaudse tarnija ees. Teiste võlausaldajate ees peab karistusest vabastatud solidaarvõlgnik kohustuse täitma üksnes juhul, kui võlausaldajad ei saa nõuet teiste võlgnike vastu rahuldada.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (5) Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes peab karistusest vabastatud solidaarvõlgnik kohustuse täitma üksnes ulatuses, milles ta vastutab oma otsese ja kaudse ostja ning otsese ja kaudse tarnija ees. Kui keelatud teo toimepanemine tekitab lisaks solidaarvõlgnike otsestele ja kaudsetele ostjatele ning otsestele ja kaudsetele tarnijatele kahju ka teistele turuosalistele, vastutab omavahelises suhtes karistusest vabastatud solidaarvõlgnik teistele turuosalistele tekitatud kahju eest võlaõigusseaduse § 69 lõikes 1 sätestatud korras.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 78⁵.   Keelatud teo toime pannud solidaarvõlgniku ja võlausaldaja vaheline kompromissleping

  (1) Keelatud teo toime pannud solidaarvõlgniku ja võlausaldaja vahelise kompromisslepingu tagajärjel jääb kehtima solidaarvõlgniku solidaarkohustus võlausaldaja ees, välja arvatud juhul, kui kompromisslepingu pooled on sõnaselgelt kokku leppinud solidaarkohustuse lõppemises.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõnaselget kokkulepet ei ole, peab solidaarvõlgnikust kompromisslepingu pool ülejäänud võlgnike kohustuse täitma üksnes juhul, kui võlausaldajast kompromisslepingu pool ei saa nõuet teiste võlgnike vastu rahuldada.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 78⁶.   Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude korral viivise arvestamise algus

  Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude korral arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 78⁷.   Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumine

  (1) Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumistähtaeg on viis aastat arvates ajast, kui õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte enne keelatud teo toimepanemise lõppemist.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

  (2) Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumistähtaeg peatub keelatud teo menetleja poolt esimese keelatud teo toimepanemist puudutava menetlustoimingu tegemisega. Aegumistähtaja peatumine lõpeb aasta pärast peatumise aluseks olevat menetlust lõpetava ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja möödumist, kui kaebust ei ole esitatud, või peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud otsusega lõppemist või muul viisil lõpetamist.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

9¹. peatükk MENETLUSNORMID 
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 78⁸.   Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses tõendite kogumine

  (1) Kohus võib keelduda tõendite kogumisest keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses, kui tõend sisaldab ärisaladust või muud konfidentsiaalset teavet, eelkõige kolmandaid isikuid puudutavat teavet, mis kohtu hinnangul ei ole nõude asjaolude tõendamiseks proportsionaalne.

  (2) Kohus võib keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses koguda järgmisi tõendeid üksnes juhul, kui keelatud teo menetleja või keelatud tegu menetlev kohus (edaspidi menetleja) on oma menetluse lõpetanud:
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
  1) tõend, mille isik on keelatud teo menetluse jaoks koostanud;
  2) tõend, mille menetleja on keelatud teo menetluses koostanud ja menetlusosalisele saatnud;
  3) keelatud teo menetluses esitatud kokkuleppe sõlmimise taotlus, mis on tagasi võetud.

  (3) Kokkuleppe sõlmimise taotlus käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja poolt või tema nimel Euroopa Komisjonile või liikmesriigi konkurentsiasutusele tehtud vabatahtlik avaldus, milles ettevõtja tunnistab oma osalemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 või 102 sätestatu rikkumises või liikmesriigi õiguse sellise sätte rikkumises, mille põhieesmärk on sama mis Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 101 ja 102 ning mida kohaldatakse sama juhtumi suhtes paralleelselt artikliga 101 või 102, nagu on ette nähtud EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 3 lõikes 1, või loobub oma osalemise vaidlustamisest ja tunnistab oma vastutust kõnealuse rikkumise eest ning mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et Euroopa Komisjonil või liikmesriigi konkurentsiasutusel oleks võimalik kohaldada lihtsustatud või kiirmenetlust.

  (4) Kohus ei korralda keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses järgmiste tõendite kogumist:
  1) keelatud teo menetluses Konkurentsiametile esitatud käesoleva seaduse §-s 78¹ sätestatud leebuse kohaldamise taotlus, sealhulgas leebuse kohaldamise taotleja ülekuulamise protokoll, või teise liikmesriigi konkurentsiasutusele või Euroopa Komisjonile keelatud teo menetluses esitatud leebuse kohaldamise taotlus;
  2) keelatud teo menetluses esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kokkuleppe sõlmimise taotlus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 78⁹.   Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses tõendi lubatavus

  (1) Kohus keeldub seni, kuni menetleja on keelatud teo menetluse lõpetanud, keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses tõendi vastuvõtmisest ja tagastab selle, kui tegemist on käesoleva seaduse § 78⁸ lõikes 2 nimetatud tõendiga, mille esitaja on saanud menetleja keelatud teo toimikus sisalduvate tõenditega isikliku või kolmanda isiku kaudu tutvumise käigus.

  (2) Kohus keeldub keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses tõendi vastuvõtmisest ja tagastab selle, kui tegemist on käesoleva seaduse § 78⁸ lõikes 4 sätestatud tõendiga, mille esitaja on saanud menetleja keelatud teo toimikus sisalduvate tõenditega isikliku või kolmanda isiku kaudu tutvumise käigus.

  (3) Kui menetlusosaline esitab keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses kohtule tõendi, mille ta on saanud menetleja keelatud teo toimikus sisalduvate tõenditega isikliku tutvumise käigus ning mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tõendite hulka, on kohtul õigus see vastu võtta. Kohtul on õigus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tõend vastu võtta ka juhul, kui selle esitab menetleja keelatud teo toimikus sisalduvate tõenditega isiklikult tutvunud menetlusosalise õigusjärglane, sealhulgas tema nõude üle võtnud isik.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 78¹⁰.   Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses tõendite kogumise korraldamine

  (1) Kohus edastab keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses esitatud tõendite kogumise taotluse keelatud teo menetlejale juhul, kui tõend sisaldub ühtlasi menetleja keelatud teo toimikus. Menetleja võib kohtu määratud tähtaja jooksul esitada käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tõendite kogumise taotluse kohta oma seisukoha.

  (2) Kui keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses on tõendi uurimiseks vaja tõendeid koguda, korraldab kohus tõendite kogumise keelatud teo menetlejalt üksnes juhul, kui seda ei ole mõistlikult võimalik korraldada üheltki menetlusosaliselt ega kolmandalt isikult.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 78¹¹.   Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluse peatamine poolte ühisel taotlusel

  Kohus võib keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluse peatada poolte ühisel taotlusel kuni kaheks aastaks, kui võib eeldada, et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissläbirääkimiste tõttu.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 78¹².   Keelatud teo toimepanemise tuvastamise tagajärjed
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  Keelatud teo toimepanemise asjaolude tuvastamine Konkurentsiameti poolt on siduv keelatud teo toimepanemisest tekkinud haginõuet menetlevale kohtule, kui keelatud tegu tuvastavat haldusakti ei ole tähtajaks vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb keelatud tegu tuvastav haldusakt kehtima.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

9². peatükk KOOSTÖÖ EUROOPA LIIDUS 
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 78¹³.   Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 rakendamine

  (1) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ja tingimustel kohaldada käesoleva seaduse §-des 53¹⁵ ja 53¹⁷ sätestatud uurimismeetmeid.

  (2) Kui Euroopa Komisjon on Konkurentsiametilt taotlenud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 lõike 2 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist, teeb Konkurentsiamet seda käesoleva seaduse §-s 53¹⁵ sätestatu kohaselt.

  (3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 21 lõike 1 tingimustel ja korras kontrolli teostamiseks annab Euroopa Komisjonile loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete alusel.

  (4) Euroopa Komisjonile osutab nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõike 6 ja artikli 21 lõike 4 alusel kaasabi politsei. Kaasabi osutamisel võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 erisusi.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 78¹⁴.   Uurimismeetme kohaldamine teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides

  (1) Konkurentsiamet võib lisaks nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2003 sätestatule teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel kohaldada käesoleva seaduse §-des 53¹⁵ ja 53¹⁷ sätestatud uurimismeetmeid kõnealuse asutuse nimel ja huvides, et tuvastada, kas ettevõtja või ettevõtjate ühendus on allunud selle teise liikmesriigi kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33), artiklite 6 ja 8–12 kohastele uurimismeetmetele või samade artiklite kohaselt antud korraldustele ning tehtud otsustele. Uurimismeetmele allutatud isikul on tema suhtes uurimismeetme kohaldamisel kõik käesoleva seaduse peatükis 7² sätestatud järelevalvealuse isiku asjakohased õigused.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 53¹⁵ sätestatud uurimismeetme kohaldamisse ja §-s 53¹⁷ sätestatud küsitluse läbiviimisse kaasab Konkurentsiamet teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel nimetatud asutuse ametniku ning temaga kaasas oleva sama asutuse määratud isiku, kui Konkurentsiamet kohaldab uurimismeedet nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 alusel selle teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 78¹⁵.   Piiriülene teabevahetus

  (1) Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 78¹⁴ lõikes 1 nimetatud eesmärgil uurimismeetme kohaldamisel kogutud teabe esitada teise liikmesriigi konkurentsiasutusele, kelle nimel ja huvides uurimismeedet kohaldati. Kui kõnealune asutus on Konkurentsiameti nimel ja huvides samal eesmärgil kohaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1 artiklite 6–9 kohaseid uurimismeetmeid, võib Konkurentsiamet nende käigus kogutud teabe sellelt asutuselt vastu võtta ja seda kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 12 sätestatud tingimustel.

  (2) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 12 sätestatud teabevahetuse korras edastada teise liikmesriigi konkurentsiasutusele leebuse kohaldamise taotluse või selle temalt vastu võtta ja seda kasutada üksnes:
  1) leebusetaotleja nõusolekul või
  2) kui konkurentsiasutus, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus leebuse kohaldamise taotluse edastab, on sama rikkumist puudutava leebuse kohaldamise taotluse saanud samalt leebusetaotlejalt, tingimusel et teabevahetuse ajal ei saa leebusetaotleja tagasi võtta teavet, mille ta on esitanud konkurentsiasutusele, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus teabevahetuse korras leebuse kohaldamise taotluse esitab.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 78¹⁶.   Dokumendi piiriülene teatavaks tegemine ja kättetoimetamine

  Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel teeb Konkurentsiamet viivituseta selle asutuse nimel haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras isikule teatavaks või toimetab kätte järgmised isikule adresseeritud dokumendid:
  1) asjas, mille esemeks on keelatud teo toimepanemine, koostatud etteheited ja samu artikleid kohaldav otsus;
  2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 täitmise tagamisel antud korraldus või tehtud otsus, mis tuleb teise liikmesriigi õiguse kohaselt adressaadile teatavaks teha või kätte toimetada;
  3) muu asjakohane Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 või 102 kohaldav dokument, sealhulgas dokument, mis seondub teise liikmesriigi konkurentsiasutuse trahviotsuse või sunnirahaotsuse täitmisega.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 78¹⁷.   Trahvi- ja sunnirahaotsuse piiriülene täitmine

  (1) Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel esitab Konkurentsiamet viivituseta selle asutuse nimel kohtutäiturile täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1 artiklite 13 ja 16 kohasest jõustunud või täidetavast otsusest tuleneva nõude juhul, kui kõnealune asutus on pärast oma liikmesriigi territooriumil mõistlike jõupingutuste tegemist kindlaks teinud, et ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel, kellele trahv või sunniraha on kohaldatud, puuduvad selles teises liikmesriigis piisavad vahendid nõude täitmiseks. Muul juhul võib Konkurentsiamet nimetatud otsusest tuleneva nõude teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel jätta täitmiseks esitamata.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus koos samas lõikes nimetatud otsuse koopiaga on Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi kohtu lahend täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 5 tähenduses või Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi ametlik dokument sama lõike punkti 5¹ tähenduses.

  (3) Välisvääringus teise liikmesriigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue arvutatakse täitemenetluses ümber eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel samas lõikes nimetatud otsuse tegemise päeva seisuga.

  (4) Teise liikmesriigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest tuleneva nõude täitmise aegumisele kohaldatakse selle teise liikmesriigi õigust.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 78¹⁸.   Taotlus dokumendi piiriüleseks teatavaks tegemiseks, kättetoimetamiseks ja täitmiseks

  (1) Käesoleva seaduse §-s 78¹⁶ ja § 78¹⁷ lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema esitatud koos koopiaga §-s 78¹⁶ nimetatud dokumendist, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist taotletakse, või koos koopiaga § 78¹⁷ lõikes 1 nimetatud otsusest, mille täitmist taotletakse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama:
  1) isiku, kellele dokument on adresseeritud, või võlgniku nime, teadaolevat aadressi ning muid identifitseerimist võimaldavaid andmeid;
  2) asjakohaste faktiliste ja muude asjaolude kokkuvõtet;
  3) dokumendi, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist taotletakse, või otsuse, mille täitmist taotletakse, koopia kokkuvõtet;
  4) Konkurentsiameti kontaktandmeid;
  5) teise liikmesriigi õigusest tulenevat tähtaega, mille jooksul peab dokument olema teatavaks tehtud või kätte toimetatud või otsus täidetud.

  (3) Käesoleva seaduse § 78¹⁷ lõikes 1 nimetatud taotlus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule sisaldama veel:
  1) teavet otsuse kohta, mille täitmist taotletakse;
  2) kuupäeva, millal otsus, mille täitmist taotletakse, jõustus või muutus täidetavaks;
  3) trahvi või sunniraha summat;
  4) asjakohasel juhul teavet selle kohta, milliseid mõistlikke jõupingutusi on teise liikmesriigi konkurentsiasutus teinud selleks, et otsust oma liikmesriigi territooriumil täita.

  (4) Käesoleva seaduse §-s 78¹⁶ ja § 78¹⁷ lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema eesti keeles. Konkurentsiameti nõusolekul võib taotlus olla muus keeles. Vajaduse korral võib Konkurentsiamet või kohtutäitur taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koopia tõlkimist eesti keelde.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 78¹⁹.   Keeldumine dokumendi piiriülesest teatavaks tegemisest, kättetoimetamisest ja täitmisest

  (1) Konkurentsiamet keeldub käesoleva seaduse §-s 78¹⁶ nimetatud taotluse alusel isikule samas paragrahvis nimetatud dokumendi teatavaks tegemisest või selle kättetoimetamisest või § 78¹⁷ lõikes 1 nimetatud taotluse alusel samas lõikes nimetatud otsuse täitmisele esitamisest, kui:
  1) taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 78¹⁸ sätestatud nõuetele või
  2) dokumendi teatavaks tegemine või kättetoimetamine või otsuse täitmine oleks ilmselgelt vastuolus Eesti avaliku korraga.

  (2) Konkurentsiamet teavitab teise liikmesriigi konkurentsiasutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeldumisest.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 78²⁰.   Piiriülese koostööga seotud kulud

  (1) Konkurentsiametil on õigus nõuda käesoleva seaduse §-des 78¹⁴–78¹⁶ sätestatud koostöö käigus tekkinud mõistlike kulude hüvitamist nimetatud paragrahvides sätestatud koostööks taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt.

  (2) Kui kohtutäituril ei õnnestu käesoleva seaduse § 78¹⁷ lõikes 2 nimetatud täitedokumenti täita, võib ta täitekulude tasumist nõuda sissenõudjalt.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 78²¹.   Piiriülese koostöö kohtualluvus ja kohaldatav õigus

  (1) Asi allub teise liikmesriigi kohtule ja sellele kohaldatakse selle teise liikmesriigi õigust, kui asja esemeks on:
  1) käesoleva seaduse §-s 78¹⁶ nimetatud teise liikmesriigi dokumendi või § 78¹⁷ lõikes 1 nimetatud teise liikmesriigi otsuse õiguspärasus või
  2) käesoleva seaduse § 78¹⁷ lõikes 1 nimetatud taotluse nõuetele vastavus.

  (2) Asi allub Eesti kohtule ja sellele kohaldatakse Eesti õigust, kui asja esemeks on:
  1) käesoleva seaduse §-s 78¹⁶ nimetatud teise liikmesriigi dokumendi Eesti territooriumil teatavaks tegemise või kättetoimetamise õiguspärasus või
  2) kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitemenetluses, mida viiakse Eesti territooriumil läbi käesoleva seaduse § 78¹⁷ lõikes 1 nimetatud teise liikmesriigi otsuse täitmiseks.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 78²².   Konkurentsiameti taotlus piiriüleseks koostööks

  Käesolevas peatükis sätestatud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt Konkurentsiametile esitatud piiriülese koostöö taotlusega samadel tingimustel ja korras võib ka Konkurentsiamet esitada taotluse teise liikmesriigi konkurentsiasutusele või asjakohasel juhul teise liikmesriigi muule pädevale asutusele, kui Konkurentsiamet peab vajalikuks teises liikmesriigis saavutada sama tulemus, mida teise liikmesriigi konkurentsiasutus soovib käesolevas peatükis sätestatud taotlusega saavutada Eesti territooriumil.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 79. – § 86. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 87.   Seaduse rakendamine

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigi konkurentsi kahjustavate kokkulepete, kooskõlastatud tegevuste ja otsuste suhtes, mis kehtivad käesoleva seaduse jõustumise hetkel ja mis teostatakse pärast seda.

  (2) Juhtumeid, mille menetlemine on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, menetletakse juhtumi menetluse alustamise ajal kehtinud seaduse järgi.

  (3) Eri- ja ainuõiguseks loetakse ka enne 1998. aasta 1. oktoobrit ettevõtjale riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ükskõik millises vormis ja korras antud luba, mis võimaldab ettevõtjal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks antud kaubaturul.

  (4) Vabariigi Valitsus ja ministrid viivad konkurentsiseaduse alusel vastuvõetud määrused käesoleva seadusega kooskõlla kolme kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

  (5) Käesoleva seaduse § 33 lõige 4 ja § 49 lõige 3 kehtivad 2011. aasta 31. detsembrini.
[RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Käesoleva seaduse § 33 lõiked 4² ja 4³ kehtivad 2012. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 27.06.2012, 3 - jõust. 07.07.2012]

  (7) Käesoleva seaduse §-des 78⁸–78¹² sätestatut kohaldatakse tsiviilasja suhtes, mis on kohtumenetlusse võetud pärast nimetatud paragrahvide jõustumist.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

  (8) Käesoleva seaduse § 42 lõikeid 4, 5 ja 9 rakendatakse tagasiulatuvalt kõigil ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

  (9) Käesoleva seaduse § 42 lõikeid 6–8 ja 10 rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel, kui riigiabi on antud alates 2021. aasta 1. juulist.
[RT I, 02.06.2021, 2 - jõust. 01.07.2021]

§ 87¹.   Konkurentsijärelevalvemenetluse rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse § 53⁶ jõustumisel lõpetatakse käimasolev kriminaalmenetlus, mille esemeks on karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuritegu, menetleja määrusega ja kriminaalmenetluses kogutud tõendid edastatakse Konkurentsiametile konkurentsijärelevalvemenetluse ja väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Lõpetatud kriminaalmenetluse esemeks oleva teo aegumine jätkub väärteomenetluses.

  (2) Käesoleva seaduse § 53⁶ jõustumisel jätkub võimaliku konkurentsialase rikkumise suhtes käimasolev riikliku järelevalve või haldusjärelevalve menetlus konkurentsijärelevalvemenetlusena käesoleva seaduse sätete kohaselt. Konkurentsiamet teavitab menetluskorra muutumisest menetlusosalisi, selgitades neile ühtlasi nende õigusi ja kohustusi konkurentsijärelevalvemenetluses.

  (3) Muudes menetlustes kogutud tõendeid võib kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses juhul, kui selliste tõendite kasutamine on konkurentsijärelevalvemenetluses lubatav.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 87².   Konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsiooni järelhindamine

  Justiits- ja Digiministeerium analüüsib 2030. aasta 1. juuniks konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning vajaduse korral esitab ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 88.   Olemasoleva riigiabi menetlemine
[Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 89.   Seaduse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 90.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. oktoobril.
[RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva seaduse § 49² jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2007, 60, 384 - jõust. 01.01.2008]

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (ELT L 349, 05.12.2014, lk 1–19);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33).
[RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]