Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus
Vastu võetud 18.12.2023 nr 102
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Mulla- ja veekaitsetoetus” raames antava turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ning kord.
§ 2. Toetatav tegevus
(1) Toetust antakse turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul rohumaal, mis on kindlaks määratud esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel (edaspidi kohustus).
(2) Turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevust peab ellu viima viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood) jooksul.
(3) Esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik rohumaa, kus viiakse ellu turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevust (edaspidi kohustusealune maa), ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Kohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendriaasta 1. jaanuarist.
(5) Kohustusealuse maa asukoht võib muutuda põllu piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist.
(6) Turvas- ja erodeeritud mullaga väärtuslik püsirohumaa (edaspidi rohumaa) selle määruse tähenduses on turvasmulla (M, S, R, AM) või erodeeritud (E, e) ja deluviaalmuldade (D) kompleksi osatähtsusega:
1) kõrge loodusväärtusega püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused suurema liigirikkuse kujunemiseks (edaspidi kõrge loodusväärtusega püsirohumaa), ning
2) pärandniit, mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi ja mis ei asu looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil (edaspidi väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit).
§ 3. Toetuse ühikumäär
(1) Toetuse ühikumäär turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise eest on 100 eurot ühe hektari rohumaa kohta kohustuseperioodi ühes kalendriaastas (edaspidi kohustuseaasta).
(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral.
2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Toetust antakse füüsilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või juriidilise isiku staatuseta ühendusele, kes viib kohustuseperioodi jooksul ellu turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevust (edaspidi koos taotleja).
(2) Toetust antakse taotlejale:
1) kellele antakse esimese kohustuseaasta kohta strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust ja kes järgnevatel kohustuseaastatel taotleb sama toetust;
2) kellele antakse esimese kohustuseaasta kohta strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust ning kes järgnevatel kohustuseaastatel peab toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi;
3) kes esimesel kohustuseaastal peab toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi ning kes järgnevatel kohustuseaastatel taotleb strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust või
4) kes peab igal kohustuseaastal toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi.
(3) Veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise korral kasutatakse maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine” § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente.
(4) Lõikes 2 sätestatud loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ning kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse.
(5) Kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohustuse täitmisega, siis kohustus lõpeb.
§ 5. Nõuded toetusõigusliku maa kohta
(1) Toetust antakse rohumaa kohta, millel tegeletakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mis vastab sama määruse § 4 lõigetes 2–5, 7 ja 11 sätestatud nõuetele.
(2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse 70 protsendi turvasmulla (M, S, R, AM) või erodeeritud (E, e) ja deluviaalmuldade (D) kompleksi osatähtsusega rohumaa kohta, mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele:
1) see on eksperdi inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit;
2) see on eksperdi inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaa.
(3) Lõikes 2 nimetatud rohumaa pindala määramisel võetakse arvesse põld, mille pindala on vähemalt 0,30 hektarit, ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,30 hektarit.
(4) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel:
1) muud mulla- ja veekaitse toetust;
2) väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust.
(5) Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus” §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele.
3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded
§ 6. Tingimuslikkus
(1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud nõudeid.
(2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul.
(3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta.
§ 7. Baasnõuded
Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid:
1) kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse;
2) täidab maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” §-s 2, § 3 lõigetes 1, 2 ja 4 ning §-s 8 sätestatud nõudeid.
4. peatükk Turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise nõuded
§ 8. Tegevuse elluviimise nõuded rohumaal
(1) Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel maal.
(2) Rohumaad hoitakse rohukamaras. Rohukamaras hoidmine tähendab, et maad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega äestata ning sellel ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. Rohumaa uuendamine on keelatud.
(3) Rohumaa ülekarjatamine ja pärast 1. novembrit seal loomade pidamine on keelatud. Karjatatavatele loomadele ei tohi anda lisaks muud sööta kui mineraalsööt.
(4) Rohumaal on keelatud väetise, välja arvatud loomade karjatamisel mahajääva sõnniku, ning keemilise taimekaitsevahendi kasutamine.
§ 9. Koolitused
(1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab teise kohustuseaasta 1. detsembriks olema osalenud vähemalt ühel strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames korraldatud mullakaitselisel koolitusel või Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel.
(2) Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatud juhul peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, olema osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 1. detsembriks.
(3) Paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatud juhul ei pea taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osalema uuesti lõikes 1 nimetatud koolitusel.
(4) Selle määruse tähenduses loetakse koolituseks infopäev, konverents ja esitlustegevus.
5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine, kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine ja vähendamine
§ 10. Põllumajandusliku majapidamise üleandmine
Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatut.
§ 11. Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine
(1) Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või § 10 kohaselt põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral.
(2) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib ülevõetud kohustusealuse maa pindala suurus muutuda §-des 12 ja 13 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa pindala suurust enne selle üleandmist muutnud.
(3) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, siis kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus.
(4) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, siis kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse:
1) kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti;
2) kohustuse üleandja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.
(5) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, siis kohustused liidetakse ning kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus.
(6) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ning ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, siis kohustused liidetakse ning kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus.
(7) Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed:
1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood;
2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta;
3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse.
(8) Kui kohustusealune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb.
§ 12. Kohustuse suurendamine
(1) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu, kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti.
(2) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.
§ 13. Kohustuse vähendamine
(1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohane kohustus.
(2) Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse lõikes 1 või § 11 lõikes 8 sätestamata põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni kümme protsenti.
6. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 14. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–16, 19 ja 20 ja lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed;
2) andmed selle kohta, millise rohumaa kohta taotleja toetust taotleb;
3) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab selle määruse kohase kohustuse osaliselt või täielikult ja võtab sama maa kohta uue kohustuse § 13 lõike 1 kohaselt.
(2) Taotleja esitab nende põldude piiride muudatused, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.
(3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks.
(4) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel.
§ 15. Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine
(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus.
(2) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses.
§ 16. Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine
(1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut.
(2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa.
(3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut.
§ 17. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks.
(2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.
§ 18. Toetuse maksmine
Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks.
§ 19. Toetuse saaja andmete avalikustamine
PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Madis Kallas
Regionaalminister
Marko Gorban
Kantsler
Facebook
X.com