Teksti suurus:

Kutselise kalapüügi võimalused ning aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2014. aastaks

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.01.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:21.08.2014
Avaldamismärge:RT I, 21.01.2014, 3

Kutselise kalapüügi võimalused ning aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2014. aastaks
[RT I, 21.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

Vastu võetud 14.11.2013 nr 163
RT I, 19.11.2013, 2
jõustumine 22.11.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.01.2014RT I, 21.01.2014, 124.01.2014

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 134 lõigete 3, 32 ja 33 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.
[RT I, 21.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse 2014. aastaks:
  1) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
  2) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel, mida kasutavad nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad nii Läänemerel kui ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.

  (2) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2014. aastaks eraldatud aastane lubatud saak.

  (3) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud aastane räimesaak veealade ja maakondade kaupa ning püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa.
[RT I, 21.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

§ 2.   Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär kalapüügiks Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas maakondade kaupa kehtestatakse vastavalt lisale 1.

§ 3.   Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär agarikupüügiks Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

  (1) Hiiu maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.

  (2) Saare maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.

§ 4.   Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa kehtestatakse vastavalt lisale 2.

§ 5.   Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär kalapüügiks Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas on järgmised:
  1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem – 324 tükki ja tasu ühe mõrra kohta on 128,79 eurot;
  2) nakkevõrk – 320 tükki ja tasu ühe nakkevõrgu kohta on 15,85 eurot.

§ 6.   Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa kehtestatakse vastavalt lisale 3.

§ 7.   Püügiõiguse tasumäär Läänemerel kutselisel kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel on kalapüügiõiguse tasumäärad järgmised:
  1) räim – 3,52 eurot/t;
  2) kilu – 3,52 eurot/t;
  3) tursk – 33,55 eurot/t;
  4) lõhe – 0,30 eurot/isend;
  5) lest – 10,6 eurot/t.

§ 8.   Püügivõimalused kalapüügiks Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

  Kutselise kalapüügi võimalused piirkonniti Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel kehtestatakse vastavalt lisale 4.
[RT I, 21.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

§ 9.   Kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd asuval veealal, mis ei kuulu Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla, ja kalapüügiõiguse tasumäärad

  (1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritavatel veealadel on:
  1) Euroopa Liidu kehtestatud Eesti püügivõimalused;
  2) reguleerimata liikide püügivõimalused.

  (2) Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 1 esitatud püügivõimaluste korral on järgmised:
  1) krevetilised NAFO piirkonnas 3L – 63,90 eurot tonn;
  2) meriahven – 10 eurot tonn;
  3) kalmaar – 19,17 eurot tonn;
  4) süvalest – 63,90 eurot tonn;
  5) makrell – 33 eurot tonn;
  6) rai – 22,36 eurot tonn;
  7) sinine molva – 11,95 eurot tonn;
  8) kalju-tömppeakala – 24,92 eurot tonn;
  9) süsisaba – 19,17 eurot tonn;
  10) tursk – 50 eurot tonn;
  11) reguleerimata liigid NAFO piirkonnas – 31,95 eurot tonn;
  12) reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas – 4,47 eurot tonn.

  (3) Teravmägede püügipiirkonnas, kus samal ajal on lubatud krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval, on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva ja tasu ühe püügipäeva eest on 200 eurot.

  (4) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 5 märgitud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe tonni püügiõiguse tasu on 12,78 eurot.

  (5) Edela-Atlandi püügipiirkond määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikut mööda 10º lõunalaiust kuni 20º läänepikkuseni ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º lõunalaiuseni, seejärel mööda 50º paralleeli läände kuni 50º läänepikkuseni, sealt piki 50º meridiaani lõunasse 60º lõunalaiuseni, siis mööda 60º paralleeli läände 67º16′ läänepikkuseni, seeärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56º22′ lõunalaiust ja 67º16′ läänepikkust, edasi itta mööda 56º22′ lõunalaiust punktini 65º43′ läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º22′ lõunalaiust ja 65º43′ läänepikkust, 55º11′ lõunalaiust ja 66º04′ läänepikkust, 55º07′ lõunalaiust ja 66º25′ läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.

  (6) Reguleerimata liigid käesoleva paragrahvi mõistes on sellised kalaliigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ja Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.
[RT I, 21.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

§ 10.   Räimesaak Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel

  (1) Aastane lubatud räimesaak kaluri kalapüügiloa alusel Liivi lahel (Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu – edaspidi ICES – alarajoonis 28-1) on maakondade kaupa järgmine:
  1) Pärnu maakonnas – 5108 tonni;
  2) Pärnu maakonnas Kihnu ja Manija püsielanikele kokku – 901 tonni;
  3) Saare maakonnas – 452 tonni.

  (2) Aastane lubatud räimesaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel (ICESi alarajoonides 28-2, 29 ja 32) on 1437 tonni, millest 1137 tonni täitumisel võib nimetatud piirkondades püüda räime järgmiselt:
  1) Saare maakonnas – 50 tonni;
  2) Hiiu maakonnas – 50 tonni;
  3) Lääne maakonnas – 50 tonni;
  4) Harju maakonnas – 50 tonni;
  5) Lääne-Viru maakonnas – 50 tonni;
  6) Ida-Viru maakonnas – 50 tonni.

  (3) Kalapüügiseaduse § 134 lõike 34 kohaselt ei loeta lõigetes 1 ja 2 nimetatud saake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 tähenduses.
[RT I, 21.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

§ 11.   Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

  (1) Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak kalaliikide kaupa järgmine:
  1) ahven – 800 tonni, sellest kuni 400 tonni esimesel poolaastal;
  2) latikas – 750 tonni, sellest kuni 375 tonni esimesel poolaastal;
  3) koha – 650 tonni, sellest kuni 325 tonni esimesel poolaastal;
  4) haug – 120 tonni, sellest kuni 60 tonni esimesel poolaastal;
  5) särg – 350 tonni;
  6) kiisk – 150 tonni;
  7) luts – 50 tonni;
  8) rääbis – 25 tonni;
  9) vimb, säinas, linask, nurg, angerjas kokku – 25 tonni.

  (2) Kalapüügiseaduse § 134 lõike 34 kohaselt ei loeta lõikes 1 nimetatud saake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 tähenduses.
[RT I, 21.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

Lisa 1 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas

Lisa 2 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas
[RT I, 21.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

Lisa 3 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas

Lisa 4 Püügivõimalused kalapüügiks Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
[RT I, 21.01.2014, 1 - jõust. 24.01.2014]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json