Teksti suurus:

Päästeteenistujate ning Sisekaitseakadeemia Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormi- ning eririietuse kirjeldus

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 21.02.2020, 6

Päästeteenistujate ning Sisekaitseakadeemia Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormi- ning eririietuse kirjeldus

Vastu võetud 11.09.2017 nr 36
RT I, 13.09.2017, 3
jõustumine 01.10.2017

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.02.2020RT I, 21.02.2020, 201.04.2020

Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 17 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Vormiriietuse liigid ja värvus

  (1) Vormiriietuse liigid on:
  1) tavavorm;
  2) õhtuvorm;
  3) eririietus.

  (2) Tavavorm ja õhtuvorm on mustad, käesoleva määruse 2. ja 3. peatükist tulenevate erisustega. Tavavormi ja õhtuvormi lisandid on punasest tekstiilist ja kuldsed. Eririietus on tumehall või must käesoleva määruse 4. peatükist tulenevate erisustega.

2. peatükk Tavavormi kirjeldus 

§ 2.   Tavavormi elemendid

  Tavavormi elemendid on:
  1) vormikuub;
  2) vormipüksid;
  3) vormiseelik;
  4) vormisärk;
  5) meeste lips;
  6) naiste ristlips;
  7) vormimüts;
  8) vormikübar;
  9) talvemüts;
  10) vormimantel;
  11) vormijope;
  12) vormisviiter;
  13) püksirihm;
  14) kingad.

§ 3.   Vormikuub

  (1) Vormikuub on kangast klassikaline taljes pintsak. Vormikuuel on reväärkrae, mille pealiskrae on eraldi kannaosaga. Krae nurkade pealmisel poolel on lõkmed.

  (2) Vormikuuel on ümarate nurkadega pealeõmmeldud rinna- ja küljetaskud, mille klapid on suletavad väikese vorminööbiga, ning kaks nööbiga suletavat põuetaskut.

  (3) Vormikuue seljaosa keskõmblus lõpeb allpool vööjoont kaetud lõhikuga.

  (4) Vormikuue esikinnisel on neli suurt vorminööpi.

  (5) Vormikuue varruka alläärest 80 mm kaugusel on läbilõige, mille vahel on 2 mm laiune punane kant. Varruka alläärest 25 mm kaugusel on kaks väikest vorminööpi. Vasaku varruka välisküljel, 70 mm kaugusel varruka ühendusõmblusest, on riigitunnus ja selle all päästeasutuse varrukaembleem. Parema varruka välisküljel, 70 mm kaugusel varruka ühendusõmblusest, on funktsiooniembleem.

  (6) Vormikuue õlgadel on 150 mm pikad ja 45 mm laiad pealismaterjalist õlakud, mis on varrukaõmbluse vahel ja mille kraepoolne nooljas ots kinnitatakse ühe väikese vorminööbiga. Õlakud kaetakse õlakukattega.

  (7) Vormikuue paremal hõlmal, rinnajoonel võib kanda nimesilti.

§ 4.   Vormipüksid

  (1) Vormipüksid on kangast sirgelõikelised viigipüksid.

  (2) Vormipükste esiosa on õmmeldud voodrile.

  (3) Vormipükste esikeskõmbluses on kaetud tõmblukk-kinnis.

  (4) Vormipükste värvel on suletav haagi ja/või nööbiga. Värvlil on vöötripid.

  (5) Vormipükste küljetaskud on kaldsuunalised.

  (6) Meeste vormipükste tagaosa paremal pool on nööbiga suletav nööpauktasku.

  (7) Vormipükste alumine äär on töödeldud kannapaelaga.

  (8) Vormipükste välisküljeõmbluste vahel on 2 mm laiune punane kaunistuskant. Päästeasutuse peadirektori ja peadirektori asetäitjate vormipükste välisküljeõmblustel on 18 mm laiune punane lampass.

§ 5.   Vormiseelik

  (1) Vormiseelik on kangast, sirgelõikeline ja põlvi katva pikkusega.

  (2) Vormiseelik on üleni voodril.

  (3) Seljakeskõmbluses on kaetud tõmblukk-kinnis ja kaetud lõhik, mis ei ole pikem kui 1/3 vormiseeliku kogupikkust.

  (4) Vormiseeliku värvel on suletav nööbiga.

§ 6.   Vormisärk

  (1) Pikkade varrukatega vormisärk on valge klassikalise lõikega triiksärk.

  (2) Lühikeste varrukatega vormisärk on valge, kinnise ja kannaga nurkkraega, eest nööbitav ja õlakutega. Õlakud on 45 mm laiad ja vähemalt 150 mm pikad. Vormisärgil on klapiga suletavad rinnataskud, mille keskel on vastandvolt.

  (3) Vormisärgi paremal hõlmal, rinnajoonel võib kanda nimesilti.

§ 7.   Meeste lips

  Meeste lips on tumesinine, allapoole laienev, täisnurkse otsaga, millel võib kasutada päästeasutuse või Sisekaitseakadeemia Päästekolledži embleemi. Päästeasutuse või Sisekaitseakadeemia Päästekolledži embleem paikneb lipsu allosa keskel, embleemi alumine nurk on 195 mm kaugusel lipsu alumisest tipust.

§ 8.   Naiste ristlips

  (1) Naiste ristlips on tumesinine, mis valmistatakse siidist või sünteetilisest materjalist.

  (2) Naiste ristlips koosneb kahest kiilukujulisest 220 mm pikast detailist, mille ülaserva laius on 30 mm ja alaserva laius on 50 mm.

  (3) Naiste ristlipsu ristatud detailid kinnitatakse keskelt väikese vorminööbiga.

§ 9.   Vormimüts

  (1) Vormimüts on eest keskelt tõstetud kõvendusega. Vormimütsil on ovaalne põhi, mille läbimõõt sirmist kuklani on 270 mm ja küljelt küljeni 255 mm.
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Mütsirummu kaunistab tammelehtede kujutistega siidpael ja rummu siseküljel on nahast higirihm.

  (3) Mütsirummu keskele sirmi kohale on kinnitatud mütsimärk.

  (4) Vormimütsi ääredetaili ääristab 2 mm laiune punane kant.

  (5) Lakknahast või fiibermaterjalist sirmi kohal on kuldne palmiknöör, mis kinnitub kahe väikese vorminööbiga.

  (6) Päästedirektori vormimütsi sirmile on kinnitatud üherealine tammelehti kujutav kuldne kaunistus.

  (7) Päästepeadirektori vormimütsi sirmile on kinnitatud kaherealine tammelehti kujutav kuldne kaunistus.

§ 10.   Vormikübar

  (1) Vormikübar on vildist, kübara ääre laiusega 25–30 mm. Vormikübar on eest tõstetud servaga.
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Vormikübara rummu kaunistab tammelehekujutistega siidpael.

  (3) Vormikübara põhja ümbritseb kuldne palmiknöör.

  (4) Vormikübara esikülje keskele on kinnitatud mütsimärk.

§ 11.   Talvemüts

  (1) Talvemüts on valmistatud kangast, millele on kinnitatud kunstkarusnahast mütsikõrvad. Mütsikõrvade ülanurgad on kinnitatud trukkidega.
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Talvemütsi sirm on valmistatud lakknahast või fiibermaterjalist.

  (3) Pealaedetail on ovaalne ja seda ääristab 2 mm laiune punane kaunistuskant. Külgdetail on eest kõrgem.

  (4) Talvemütsi esikülje keskele on kinnitatud mütsimärk.
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

  (5) Päästedirektori talvemütsi sirmile on kinnitatud üherealine kuldne tammelehti kujutav kaunistus.

  (6) Päästepeadirektori talvemütsi sirmile on kinnitatud kaherealine kuldne tammelehti kujutav kaunistus.

§ 12.   Vormimantel

  (1) Vormimantel on villane, üleni voodril ja 50 mm kõrguse püstkraega. Vormimantli esikeskjoonel jääb krae nurkade vahele 20 mm ja krae nurkade pealmisel poolel on lõkmed.

  (2) Naiste vormimantel on kergelt taljes, keha järgiva joonega ja kahe vertikaalse küljetaskuga.

  (3) Meeste vormimantel on sirgelõikeline ja kahe horisontaalse klapiga küljetaskuga.

  (4) Vormimantel on üherealine ja selle esikinnisel on viis suurt vorminööpi. Selja keskõmbluses on kaetud lõhik.

  (5) Vormimantli varruka alläärest 80 mm kaugusel on läbilõige, mille vahel on 2 mm laiune punane kaunistuskant. Mansetiosa küünarnuki õmblusjoonel on kaks väikest vorminööpi.

  (6) Päästepeadirektori vormimantli manseti punane kaunistuskant on 18 mm laiune.

  (7) Vormimantli õlgadel on 150 mm pikkused ja 45 mm laiused vormimantli materjalist õlakud, mis on varrukaõmbluse vahel ja mille kraepoolne nooljas ots kinnitatakse ühe väikese vorminööbiga. Õlakuid ümbritseb 2 mm laiune punane kaunistuskant. Õlakud kaetakse õlakukattega.

  (8) Vormimantli vasaku varruka välisküljel, 70 mm kaugusel varruka ühendusõmblusest, on riigitunnus ja selle all päästeasutuse varrukaembleem. Parema varruka välisküljel, 70 mm kaugusel varruka ühendusõmblusest, on funktsiooniembleem.

  (9) Vormimantli paremal hõlmal, rinnajoonel võib kanda nimesilti.

§ 13.   Vormijope

  (1) Vormijope on poolpikk, püstkrae, eemaldatava kapuutsi ja sooja voodriga. Vormijope on ilmastikukindlast materjalist. Vormijope küljeosa pealse sisemisel poolel on pingutusnööri kanalid. Hõlmadel on neli külje- ja kaks rinnataskut.

  (2) Vormijope esikinnises on tõmblukk, mida katab trukkidega suletav kinniseliist, mille all on lukuga suletav põuetasku.

  (3) Vormijope vasaku varruka välisküljel, 70 mm kaugusel varruka ühendusõmblusest, on riigitunnus ja selle all päästeasutuse varrukaembleem. Parema varruka välisküljel, 70 mm kaugusel varruka ühendusõmblusest, on funktsiooniembleem.

  (4) Vormijope õlgadel on 150 mm pikkused ja 45 mm laiused vormijope materjalist õlakud, mis on varrukaõmbluse vahel ja mille kraepoolne nooljas ots kinnitatakse ühe trukiga. Õlakud kaetakse õlakukattega.

  (5) Vormijope esi- ja seljaosa passe alumises servas on helkurkant.

  (6) Vormijope paremal hõlmal, rinnajoonel võib kanda nimesilti.

§ 14.   Vormisviiter

  (1) Vormisviiter on V-kaelusega. Vormisviitri varrukaotsad ja alläär on tugevdatud soonikkoes.

  (2) Vormisviitri õlgadele ja küünarnukkidel on mustad tugevdusdetailid. Vormisviitril on kaheosaline pealeõmmeldud vasak rinnatasku, mis koosneb pealt avatud pliiatsitaskust ja klapiga taskust, mille klapi saab sulgeda takjapaelaga.

  (3) Vormisviitri õlgadel on 150 mm pikkused ja 45 mm laiused õlakud õlakukatete kinnitamiseks. Õlaku üks ots kinnitub varruka ühendusõmbluse vahele, teine, kraepoolne nooljas ots suletakse takjapaelaga.

  (4) Vormisviitri vasaku varruka välisküljel, 70 mm kaugusel varruka ühendusõmblusest, on riigitunnus ja selle all päästeasutuse varrukaembleem. Parema varruka välisküljel, 70 mm kaugusel varruka ühendusõmblusest, on funktsiooniembleem.

  (5) Vormisviitri paremal hõlmal, rinnajoonel võib kanda nimesilti.

§ 15.   Püksirihm

  Püksirihm on mustast nahast ja tuhmi metallpandlaga. Rihma maksimumlaius on 30 mm.

§ 16.   Kingad

  Kingad on mustad, klassikalise lõikega ja kinnised. Naiste kingad on kontsaga.

§ 17.   Õlakukate ja lõkmed

  (1) Õlakukate on mustast poolvillasest kangast. Õlakukatte pikkus on 115 mm ja laius 50 mm, millele lisandub mõlemas külgservas 2 mm laiune punane kant.

  (2) Lõkmed on mustad ja ristkülikukujulised. Lõkme pikkus on 35 mm ja laius 50 mm.

  (3) Õlakukattel ja lõkmetel kantakse eraldusmärke.

3. peatükk Õhtuvormi kirjeldus 

§ 18.   Õhtuvormi elemendid

  Õhtuvormi elemendid on:
  1) vormikuub;
  2) vormipüksid;
  3) vormiseelik;
  4) vormivest;
  5) vormisärk;
  6) kikilips.

§ 19.   Vormikuub

  (1) Vormikuub on taljes, eest pikem ja tagant lühem sabata voodriga frakk.

  (2) Vormikuuel on klassikalised varrukad ja reväärkrae. Varruka küünarnukiõmbluses on avarusvolt, millel on kaunistuseks kaks väikest vorminööpi. Ülespoole suunatud teravnurkset reväärkraed katab matt must siid.

  (3) Vormikuue hõlma allääres on vööjoone sissevõtted. Mõlema hõlma voodris on põuetaskud, lisaks on vasaku hõlma voodris väike sisetasku. Hõlma eesääre servad on kolmnurksed ja ulatuvad vööjoonest allapoole. Seljakeskjoone lõpuosa on samuti kolmnurkne. Mõlemal hõlmal on diagonaalselt reas kolm suurt vorminööpi. Vormikuue hõlmasid hoiavad koos kaks peidetud kuldset väikest vorminööpi, mille vahel on kuldne kett.

  (4) Vormikuue õlakud on põimitud akselbandiga ühesugusest kuldnöörist ja kinnitatud kraepoolsest otsast vormikuue õlaõmblusele väikese vorminööbiga.

  (5) Päästepeadirektor ja päästedirektorid kannavad vormikuuel ümber parema õla klassikalist akselbanti, mis on valmistatud 5 mm laiusest kuldsest kardnöörist.

  (6) Vormikuue mõlemas varrukasuus on päästeteenistujate ametinimetustele vastava tunnusena vahelduv kuldne kardpael ja punasest mattsiidist triip. Kardpaela ja triibu laius on 5 mm. Esimene on kuldne kardpael, mis asub varrukasuu servast 70 mm kaugusel. Kardpaelade ja triipude arv vastab päästeteenistuja ametinimetusele:
  1) üks kardpael – päästja;
  2) kaks kardpaela ja üks triip – päästepeaspetsialist, päästejuhtivspetsialist, päästevanemspetsialist, päästespetsialist;
  3) kolm kardpaela ja kaks triipu – päästepealik;
  4) neli kardpaela ja kolm triipu – päästepeadirektor, päästedirektor.

  (7) Päästepeadirektoril on peale käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 4 kirjeldatud tunnuse mõlema varruka triipude kohale väikese riigivapi tikitud kujutis.

§ 20.   Vormipüksid

  (1) Vormipüksid on taskuteta frakipüksid, mille esiosa on siidvoodril. Vormipükste tagaosas on sissevõtted, esiosas kaks pehmet volti. Esipoolte viigijoon algab värvli juures olevast voldist. Vormipükstel on kaetud tõmblukk-kinnis. Värvlil on topeltkinnitus. Pükste allääres on kannapael.

  (2) Vormipükste küljeõmblustel on 20 mm laiune punasest mattsiidist lampass, mille keskel on 5 mm laiune kuldne pael.

§ 21.   Vormiseelik

  Vormiseelik on kangast, pikk ja sirge lõikega, üleni voodril. Seljakeskõmbluses on peitlukuga kinnis ja kaetud lõhik, mis ei ole pikem kui 1/3 vormiseeliku kogupikkust.

§ 22.   Vormivest

  Vormivest on must või valge puuvillapikeest klassikaline frakivest, mis ei tohi vormikuue alt välja paista. Vormivest on eest nööbitav nelja väikese vorminööbiga.

§ 23.   Vormisärk

  Vormisärk on valge klassikaline püstkraega frakisärk.

§ 24.   Kikilips

  Kikilips on must või valge klassikaline kikilips või valmis tehtud sõlmega lips ehk rosett.

4. peatükk Eririietuse kirjeldus 

§ 25.   Eririietuse elemendid

  Eririietuse elemendid on:
  1) talvejope;
  2) [kehtetu - RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]
  3) softshell jakk;
  4) püksid;
  41) dressipüksid;
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]
  5) seelik;
  6) välisärk;
  7) polosärk;
  8) T-särk;
  9) blusoon;
  10) kootud müts;
  11) nokkmüts;
  12) jalanõud;
  13) poolsaapad;
  14) kindad;
  15) torusall;
  16) püksirihm.

§ 26.   Talvejope

  (1) Talvejope on must, vatiinist tepitud voodri, krae ja kapuutsiga. Talvejope on ilmastikukindlast, vett ja mustust hülgavast materjalist. Talvejope seljaosa alläär on pikendatud.

  (2) Naiste talvejope on kergelt taljes, keha järgiva joonega. Meeste talvejope on sirge lõikega.

  (3) Talvejopel on eri suuruse ja asukohaga taskud.

  (4) Talvejope esikinnises on kahe kelguga tõmblukk, mida katab suletav kinniseliist.

  (5) Talvejope vasakul varrukal on Päästeameti embleem, selle kohal võib olla riigitunnus. Talvejope vasakul hõlmal, rinnajoonel ja seljaosal on sõna PÄÄSTE.

  (6) Talvejope esiosal, seljal ja varrukatel on helkurid.

  (7) Talvejope paremal hõlmal, rinnajoonel, kus on nimesildi alus, võib kanda nimesilti.

§ 27.   Suvejope
[Kehtetu - RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

§ 28.   Softshell jakk

  (1) Softshell jakk (edaspidi jakk) on must, püstkraega, ilma voodri ja kapuutsita. Jakk on softshell’i materjalist. Jaki seljaosa alläär on pikendatud.

  (2) Naiste jakk on kergelt taljes, keha järgiva joonega. Meeste jakk on lõikeliselt alt veidi kitsenev, visuaalselt sirge joonega.

  (3) Jakil on eri suuruse ja asukohaga taskud.

  (4) Jaki varrukaid on võimalik eemaldada ja seda saab kasutada vestina.

  (5) Jaki vasakule varrukal on Päästeameti embleem, selle kohal võib olla riigitunnus. Jaki vasakul hõlmal, rinnajoonel ja seljaosal on sõna PÄÄSTE.

  (6) Jaki eri õmbluste vahel on helkurkandid.

  (7) Jaki paremal hõlmal, rinnajoonel, kus on nimesildi alus, võib kanda nimesilti.

§ 29.   Püksid

  (1) Püksid on tumehallid ja sirge lõikega. Püksid on vett ja õli tõrjuva viimistlusega segamaterjalist.

  (2) Pükste esikeskõmbluses on kaetud tõmblukk-kinnis.

  (3) Pükste värvel on suletav haagi ja nööbiga. Värvlil on vöötripid.

  (4) Pükstel on eri suuruse ja otstarbega taskud.

§ 291.   Dressipüksid

  (1) Dressipüksid on tumehallist segamaterjalist, mõõduka avaruslisa ja alt soonikuga. Dressipükste tagaosal on passe ja esiosal on kaks küljetaskut ning parema küljetasku sees on väike lukuga tasku.

  (2) Dressipüksid on alt kitseneva joonega. Dressipükste sees on põhimaterjalist topeltdetailid istmiku- ja põlveosas.

  (3) Dressipükste tagaosa vasakul säärel on sõna PÄÄSTE, suunaga ülevalt alla.
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

§ 30.   Seelik

  (1) Seelik on tumehall ja sirgelõikeline. Seelik on vett ja õli tõrjuva viimistlusega segamaterjalist.

  (2) Seeliku seljakeskõmbluses on kaetud tõmblukk-kinnis.

  (3) Seeliku värvlil on vöötripid ja tõmblukk-kinnise kohal on nööbikinnis.

  (4) Seelikul on eri suuruse ja otstarbega taskud.

§ 31.   Välisärk

  (1) Välisärk on tumehallist segamaterjalist, nööpidega esikinnise, pikkade varrukate ja kortsumisvastase viimistlusega. Välisärgi esi- ja seljaosa passe õmbluse vahel on punane kant.

  (2) Naiste välisärk on keha järgiva ja meeste välisärk kergelt keha järgiva joonega. Meeste välisärgil on kaks klapiga rinnataskut.

  (3) Välisärgi vasakul varrukal on Päästeameti embleem, selle kohal võib olla riigitunnus. Välisärgi vasakul hõlmal, rinnajoonel ja seljaosal on sõna PÄÄSTE.

  (4) Välisärgi paremal hõlmal, rinnajoonel, kus on nimesildi alus, võib kanda nimesilti.

§ 32.   Polosärk

  (1) Polosärk on tumehallist segamaterjalist, lühikeste varrukate, kraega ja eest suletava kolme nööbiga. Polosärgi esi- ja seljaosa passe õmbluse vahel on punane kant.

  (2) Naiste polosärk on keha järgiva ja meeste polosärk sirge joonega.

  (3) Polosärgi vasakul varrukal on valge Päästeameti embleemi kontuurkujutis, selle kohal võib olla riigitunnus. Polosärgi vasakul hõlmal, rinnajoonel ja seljaosal on sõna PÄÄSTE.

  (4) Polosärgi paremal hõlmal, rinnajoonel, kus on nimesildi alus, võib kanda nimesilti.

§ 33.   T-särk

  (1) T-särk on tumehallist segamaterjalist, lühikeste varrukate ja ümara kaelusega. T-särgi esiosa passeõmbluse vahel on punane kant.

  (2) Naiste T-särk on keha järgiva ja meeste T-särk sirge joonega.

  (3) T-särgi vasakule varrukal on valge Päästeameti embleemi kontuurkujutis, selle kohal võib olla riigitunnus. T-särgi vasakul hõlmal, rinnajoonel ja seljaosal on sõna PÄÄSTE.

§ 34.   Blusoon

  (1) Blusoon on tumehallist segamaterjalist ja püstkraega. Blusooni esiosa keskel on tõmbluku abil suletav kinnis.

  (2) Blusoon on sirge joonega. Blusoonil on tugevdatud materjalist pealeõmmeldud õla- ja varrukadetailid ning klapiga rinnatasku.

  (3) Blusooni vasakul varrukal on valge Päästeameti embleemi kontuurkujutis, selle kohal võib olla riigitunnus. Blusooni vasakul hõlmal, rinnatasku klapil ja seljaosal on sõna PÄÄSTE.

  (4) Blusooni paremal hõlmal, rinnajoonel, kus on nimesildi alus, võib kanda nimesilti.

§ 35.   Kootud müts

  (1) Kootud müts on must, ümara suusamütsi lõikega, voodriga või voodrita.

  (2) Kootud müts on valmistatud lõngast või fliisist.

  (3) Kootud mütsi vasakul küljel on sõna PÄÄSTE.

§ 36.   Nokkmüts

  (1) Nokkmüts on mustast segamaterjalist. Nokkmüts koosneb kuuest siilust, milles igaühes on oksüdeeritud öös, mütsiga sama kangaga kaetud nokast ning nokkmütsi tagaosas olevast tripist ja reguleerimispandlaga kinnisest. Nokkmütsi esiosa on tugevdatud voodriga.

  (2) Nokkmütsi otsmikul on Päästeameti embleem.

§ 37.   Jalanõud

  Jalanõud on mustast, sandaali-tüüpi (päästjad) või klassikalised (ametnikud), naturaalnahast kingad.

§ 38.   Poolsaapad

  Poolsaapad on mustast, erinevate säärekõrgustega ja nöörkinnitusega, nahast või tekstiili ja nahaga kombineeritud ilmastikukindlaks töödeldud materjalidest pealsetega, tugevdatud nina- ja kannaosaga.

§ 39.   Kindad

  Kindad on mustast nahast ja sooja voodriga sõrmkindad.

§ 40.   Torusall

  Torusall on tumedat värvi ja segamaterjalist.

§ 41.   Püksirihm

  Püksirihm on mustast nahast ja metallpandlaga. Rihma maksimumlaius on 40 mm.

5. peatükk Eritunnused 

§ 42.   Vormiriietusel kasutatavad eritunnused

  Vormiriietusel kasutatavad eritunnused on:
  1) õlakul kantavad eraldusmärgid (lisa 1);
  2) lõkmetel kantavad eraldusmärgid (lisa 2);
  3) varrukaembleem (lisa 3);
  4) riigitunnus (lisa 4);
  5) akselband (lisa 5);
  6) nimesilt (lisa 6);
  7) sõna PÄÄSTE (lisa 7);
  8) mütsimärk (lisa 8–10);
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]
  9) vorminööbid (lisa 11);
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]
  10) funktsiooniembleem.

§ 43.   Õlakul kantavad eraldusmärgid

  (1) Päästeteenistuja õlakul kantavad eraldusmärgid on väikese riigivapi kujutis või tammelehepärg ja tärnid.

  (2) Päästeteenistuja õlakul on väikese riigivapi kujutis. Päästeasutuse peadirektori õlakul on tammelehepärg, mis asub rõngana ümber väikese riigivapi.

  (3) Päästeteenistuja õlakul on ametinimetuse tunnusena tärnid järgmiselt:
  1) päästepeadirektor ja päästedirektor – kolm suurt tärni;
  2) päästepealik – kaks suurt tärni;
  3) päästepeaspetsialist ja päästejuhtivspetsialist, teenistuskoha nimetusega vanemoperatiivkorrapidaja – üks suur tärn;
  4) päästejuhtivspetsialist ja päästevanemspetsialist, teenistuskoha nimetusega operatiivkorrapidaja – neli väikest tärni;
  5) päästevanemspetsialist – kolm väikest tärni;
  6) päästevanemspetsialist ametinimetusega rühmapealik – kaks väikest tärni;
  7) päästespetsialist – üks väike tärn.

  (4) Suur ja väike tärn on ruudukujulised ning koosnevad 20 kiiljast lehest.

  (5) Päästeeriala üliõpilase ja õpilase õlakul kantav eraldusmärk on K-täht.

  (6) Õlaku eraldusmärkide mõõtmed on järgmised:
  1) suure tärni diagonaali pikkus on 21 mm;
  2) väikese tärni diagonaali pikkus on 18 mm;
  3) väikese riigivapi kõrgus on 20 mm;
  4) K-tähe kõrgus on 25 mm ja laius 17 mm. K-tähe kaugus õlaku allservast on 35 mm;
  5) tammelehepärja välisläbimõõt on 32 mm.

  (7) Õlakul kantavad väikese riigivapi kujutis, tärnid ja K-täht on kuldsed.

  (8) Õlakul kantavad eraldusmärgid paigutatakse õlakule proportsionaalselt, arvestades nende hulka ja suurust. Viimase eraldusmärgi ja õlaku varrukaõmblusepoolse serva vahel peab olema vähemalt 11 mm ja kaugus eraldusmärkide vahel vähemalt 3 mm.

§ 44.   Lõkmetel kantavad eraldusmärgid

  Päästeteenistuja lõkmetel on ametinimetuse tunnusena tahapoole suunatud leegiga kuldsed tõrvikud järgmiselt:
  1) päästepeadirektor, päästedirektor – kolm kuldset kõrvuti tõrvikut;
  2) päästepealik – kaks kuldset kõrvuti tõrvikut;
  3) päästepeaspetsialist, päästejuhtivspetsialist, päästevanemspetsialist, päästespetsialist – üks kuldne tõrvik.

§ 45.   Varrukaembleem

  (1) Varrukaembleemil kasutatakse Päästeameti, Häirekeskuse või Sisekaitseakadeemia Päästekolledži embleemi.

  (2) Varrukaembleem on ringikujuline, ringi läbimõõt on 76 mm. Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia Päästekolledži varrukaembleemi ringi välisserv on ääristatud punase 1,5 mm laiuse kandiga. Häirekeskuse varrukaembleemi ringi välisserv on ääristatud musta 3 mm laiuse kandiga. Varrukaembleemil kasutatav Päästeameti, Häirekeskuse või Sisekaitseakadeemia Päästekolledži embleem on mustal alusmaterjalil.

  (3) Vormi- ja eririietuse vasakul varrukal, 70 mm kaugusel varrukaõmblusest, kantakse riigitunnust ja selle all varrukaembleemi.

  (4) Päästeameti varrukaembleemil on kaheksanurga tippude läbimõõt 68 mm ja tipud ulatuvad varrukaembleemi ääristava kandini. Kaheksanurk on varrukaembleemil kuldne või hõbedane. Embleemi keskosas oleva ringi läbimõõt on 25 mm ja seda lindina ümbritseva osa laius on 6 mm. Päästeameti varrukaembleemil kasutatakse järgmisi rahvusvahelise Pantone’i värvitabeli värvikoode:
  1) punane – 186 C;
  2) sinine – 285 C;
  3) kollane – 123 C;
  4) oranž –137 C;
  5) hõbe – hõbe;
  6) kuld – kuld;
  7) must – must;
  8) valge – valge.

  (5) Häirekeskuse varrukaembleemil on kaheksanurga tippude läbimõõt 62 mm ning tippude ja varrukaembleemi ääristava kandi vahe on 4 mm. Kaheksanurk on varrukaembleemil hõbedane ja nurkade tippudel on keskmise kiire keskosa valge. Embleemi keskosas oleva ringi läbimõõt on 25 mm ja seda lindina ümbritseva osa laius on 7 mm. Häirekeskuse varrukaembleemil kasutatakse järgmisi rahvusvahelise Pantone’i värvitabeli värvikoode:
  1) sinine – 285 C;
  2) hõbe – hõbe;
  3) valge – valge;
  4) kollane – 130 PMS.

  (6) Sisekaitseakadeemia Päästekolledži varrukaembleemil on kaheksanurga tippude läbimõõt 68 mm ja tipud ulatuvad varrukaembleemi ääristava kandini. Kaheksanurk on varrukaembleemil kuldne või hõbedane. Tähe peal on hõbedane tõrvik, millelt tõuseb punane kullaga ääristatud kolmikleek. Embleemi keskel paikneb väike riigivapp. Sisekaitseakadeemia Päästekolledži varrukaembleemil kasutatakse järgmisi rahvusvahelise Pantone’i värvitabeli värvikoode:
  1) punane – 186 C;
  2) sinine – 285 C;
  3) hõbedane – Cool Gray 3.

  (7) Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis kantakse vormil Sisekaitseakadeemia Päästekolledži varrukaembleemi või päästeasutuses töötades päästeasutuse varrukaembleemi.

§ 46.   Riigitunnus

  Riigitunnus on Eesti riigilipu kujutis, mille all on sõna ESTONIA. Riigitunnuse pikkus on 53 mm ja laius 65 mm. Riigitunnusel olev Eesti riigilipu kujutise ülemine triip on Pantone’i värvitabeli värvikoodide järgi sinine, värvus 18-4252 TP BLUE ASTER, keskmine triip on must, värvus 19-4205 TP PHANTOM ja alumine triip on valge, värvus 11-0601 TP BRIGHT WHITE. Sõna ESTONIA tähekõrgus on 6 mm ja tähejoone paksus 1 mm ning värvus on 11-0601 TP BRIGHT WHITE.

§ 47.   Nimesilt

  Nimesilt on must, mõõtmetega 25 × 85 mm. Nimesildil on 7 mm tähekõrgusega kollaste trükitähtedega ees- ja perekonnanimi.

§ 48.   Sõna PÄÄSTE

  Sõna PÄÄSTE on hallide trükitähtedega ja kirjaga Open Sans Extrabold. Eririietuse esiosal on sõna PÄÄSTE laius 90 mm ja kõrgus 24 mm ning tähejoone paksus 5 mm. Eririietuse seljaosal on sõna PÄÄSTE laius 263 mm ja kõrgus 69 mm ning tähejoone paksus 14 mm.

§ 49.   Mütsimärk

  (1) Mütsimärgil kasutatakse Päästeameti, Häirekeskuse või Sisekaitseakadeemia Päästekolledži embleemi.
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Päästeameti mütsimärk on klassikaline pressitud mütsimärk, mis on reljeefne ja kuldset värvi vasesulamist. Mütsimärgil oleva kaheksanurga tippude läbimõõt on 50 mm. Embleemi keskosas oleva sõõri läbimõõt on 19 mm ja seda ümbritseva rõnga laius on 4 mm. Rõnga ülemisel poolel on hõbedaste tähtedega kiri „PÄÄSTEAMET”. Mütsimärgi kujutis on esitatud määruse lisas 8.
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

  (3) Häirekeskuse mütsimärk on klassikaline pressitud mütsimärk, mis on reljeefne ja hõbedast värvi vasesulamist. Mütsimärgil oleva kaheksanurga tippude läbimõõt on 50 mm. Embleemi keskosas oleva sõõri läbimõõt on 19 mm ja seda ümbritseva rõnga laius on 4 mm. Rõnga ülemisel poolel on mustade tähtedega kiri „HÄIREKESKUS”. Mütsimärgi kujutis on esitatud määruse lisas 9.
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

  (4) Sisekaitseakadeemia Päästekolledži mütsimärk on klassikaline pressitud mütsimärk, mis on reljeefne ja kuldset värvi vasesulamist. Mütsimärgil oleva kaheksanurga tippude läbimõõt on 50 mm. Mütsimärgi kujutis on esitatud määruse lisas 10.
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

§ 50.   Vorminööbid

  Vorminööbid on kuldsed, kolme lõvi kujutisega. Suurte vorminööpide läbimõõt on 20 mm ja väikeste vorminööpide läbimõõt 14 mm.

§ 51.   Funktsiooniembleem

  Funktsiooniembleem on varrukaembleem, mis näitab päästeteenistuja teenistusvaldkonda. Funktsiooniembleemide kirjeldused ja kandmise korra kehtestab päästeasutuse peadirektor.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 52.   Üleminekuperiood

  (1) Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2007. aasta määruses nr 236 „Päästeteenistujate ning Sisekaitseakadeemia Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus” kirjeldatud vormiriietuse esemeid ja eritunnuseid, mis erinevad käesolevas määruses kirjeldatutest, võib kanda kuni laovarude lõppemiseni või nende kandmiskõlbmatuks muutumiseni, kuid mitte kauem kui 2020. aasta 31. detsembrini.

  (2) Päästeteenistuja vormimütsid, vormikübarad ja talvemütsid, mis ei vasta käesoleva määrusega kehtestatud kirjeldusele, vahetatakse välja nende kasutusaja lõpul, kuid mitte hiljem kui 2022. aasta 1. aprilliks.
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

§ 53.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. oktoobril 2017. aastal.

Lisa 1 Õlakutel kantavad eraldusmärgid

Lisa 2 Lõkmetel kantavad eraldusmärgid

Lisa 3 Varrukaembleemid

Lisa 4 Riigitunnus

Lisa 5 Akselbandi näidis

Lisa 6 Nimesilt

Lisa 7 Sõna PÄÄSTE

Lisa 8 Päästeameti päästeteenistuja mütsimärk
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

Lisa 9 Häirekeskuse päästeteenistuja mütsimärk
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

Lisa 10 Sisekaitseakadeemia päästeteenistuja mütsimärk
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

Lisa 11 Vorminööbid
[RT I, 21.02.2020, 2 - jõust. 01.04.2020]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json