Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Toetuse andmise tingimused ja kord toetusskeemis „Suuremate linnapiirkondade arendamine”

Vastu võetud 15.02.2023 nr 11

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega reguleeritakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng” tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng” tulemuste saavutamiseks toetuste andmist linnapiirkondade jätkusuutlikuks arendamiseks.

  (2) Määrusega panustatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti” erieesmärgi „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades” rahastatavate tegevuste „Ida-Virumaa linnapiirkondade taaselustamine” ning „Nutikad lahendused, sealhulgas rohelahendused” eesmärkide saavutamisse.

  (3) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste sihtpiirkonnad on Ida-Viru maakonna, Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad. Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud tegevuste sihtpiirkonnad on Ida-Viru maakonna linnapiirkonnad.

  (4) Ida-Viru maakonna linnapiirkondadena käsitatakse Kohtla-Järve linna Ahtme ja Järve linnaosa, Jõhvi valla Jõhvi linna, Jõhvi küla, Toila valla Järve küla, Narva linna ja Sillamäe linna.

  (5) Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse Tallinna linna, Maardu linna, Viimsi valda, Saue valla Laagri alevikku, Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku ja Harku alevikku, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Loo alevikku, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla, Kiisa alevikku, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevikku, Luige alevikku, Kiili alevit, Vaela küla, Keila linna ja Lääne-Harju valla Kulna küla.

  (6) Tartu linnapiirkonnana käsitatakse Tartu linna asustusüksusena, Tartu linna Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku ning Tartu valla Raadi alevit.

  (7) Pärnu linnapiirkonnana käsitatakse Pärnu linna asustusüksusena, Pärnu linna Paikuse alevit, Silla küla ning Tori valla Sauga alevikku, Sindi linna ja Tammiste küla.

  (8) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (9) Kui määruse alusel antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ette nähtud abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks ning spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule või kohalikule taristule investeeringuteks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14, 45, 53, 55 või 56 tähenduses, kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

  (10) Määrust ei kohaldata riigiabi ja vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata.

  (11) Kui määruse alusel antav toetus on lõikes 8 või 9 nimetatud abi, ei kohaldata määrust lisaks lõikes 10 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 2, 3, 4 või 5 ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi andmisel arvestatakse lisaks üldise grupierandi määruse artiklis 13 sätestatud välistustega.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on võtta kõigis § 1 lõikes 3 nimetatud linnapiirkondades kasutusele innovatiivsed linnakeskkonna kvaliteeti parandavad digi- ja rohelahendused. Toetuse andmise eesmärk Ida-Viru maakonna linnapiirkondades on tõsta linnaruumi, vaba aja veetmise võimaluste ja säästva liikuvuse taristu atraktiivsust.

  (2) Toetuse andmise tulemusena peab projektiga panustama vähemalt ühe lõike 3 punktis 1–4 nimetatud rahastatava tegevuse väljundnäitaja ja ühe rahastatava tegevuse tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse.

  (3) Rahastatavate tegevuste väljundnäitajad on:
  1) integreeritud territoriaalse arengu projektid;
  2) avalik ruum, mis on linnapiirkondades loodud või taastatud;
  3) roheline taristu, mida toetatakse muudel eesmärkidel kui kliimamuutustega kohanemine;
  4) toetatud jalgratta- või jalgteede infrastruktuur;
  5) integreeritud territoriaalse arengustrateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond;
  6) toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad.

  (4) Rahastatavate tegevuste tulemusnäitajad on:
  1) projektiga kaasatud investeeringute maht;
  2) arendatud avalikust linnaruumist kasu saanud elanike arv;
  3) uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajate arv;
  4) integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv.

  (5) Toetatavas projektis arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustatakse Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse.

  (6) Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega:
  1) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus;
  2) ligipääsetavuse mõõdik;
  3) keskkonnatrendide indeks.

§ 3.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

  (2) Rakendusasutus on Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 4.  Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, mis tuleneb linnapiirkonna arengustrateegiast ja millega:
  1) võetakse kasutusele linnakeskkonnas innovatiivsete digilahendustena tooted, teenused, programmid ja laiemas tähenduses kogu füüsiline taristu, mille toimimine sõltub info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast, laiendatakse eelnimetatud lahenduste kasutamist ning tõstetakse sellealast teadlikkust;
  2) võetakse kasutusele avalikus linnaruumis innovatiivsete rohelahendustena looduslikke ökosüsteeme toetavad või keskkonna seisukohalt jätkusuutlikud lahendused, sealhulgas uute rohealade loomine ja nende elurikkuse suurendamine, linnaaiandus, veesilmad ja arukad sadeveelahendused;
  3) kaasajastatakse avalikku linnaruumi ning arendatakse välja rekreatsioonialad, sealhulgas tänavaruumi kujundamine, mittevajalike ehitiste lammutamine, kooskäimiskohtade, väljakute ja parkide ning lastele ja noortele mõeldud atraktsioonide arendamine, parandatakse jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi, sealhulgas uute jalg- ja jalgrattateede, jalgratta- ja jalgteede sildade ja tunnelite rajamine, ristmike või tänavate ja teede ümberkohandamine jalgsi või jalgrattaga liikumiseks ning avaliku linnaruumi kujundamine säästvaid liikumisviise toetavamaks, või muudetakse linnaruumi ligipääsetavaks kõigile inimestele, olenemata nende vanusest või erivajadusest;
  4) arendatakse jätkusuutlikku elamufondi, sealhulgas kaasajastatakse korterelamute avalikke õuealasid, rajatakse tugitaristu uute korterelamuarenduste juurde, või ehitatakse üürimaju;
  5) arendatakse vaba aja veetmisega seotud avalikku taristut, sealhulgas spordihooned ja -rajatised, raamatukogud, kogukonnamajad, või arendatakse kaug- ja koostöötamiseks vajalikku infrastruktuuri.

  (2) Toetatavate tegevustega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning need vastavad asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

  (3) Vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringute toetamisel peab olema tagatud kliimakindluse nõuete täitmine vastavalt § 18 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

§ 5.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

  (2) Abikõlblikud on §-s 4 nimetatud tegevusteks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

  (3) Projektijuhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni kolm protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse saajaks või partneriks on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik või kui tegemist on vähemalt kahe erineva kohaliku omavalitsuse üksuse ühisprojektiga.

  (4) Kinnisasja soetamise kulu võib moodustada kuni kümme protsenti kogu projekti abikõlblikest kuludest või kuni 15 protsenti kogu projekti abikõlblikest kuludest, kui tegemist on mahajäetud või varem tööstuslikus kasutuses olnud aladega.

  (5) Teavitamiskulud on abikõlblikud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikafondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitusmäärus) tähenduses.

  (6) Käibemaks on abikõlblik, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata muul viisil.

  (7) Kui toetus on:
  1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse; suurettevõtja puhul on abikõlblikud vaid üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 nimetatud investeeringud materiaalsesse või immateriaalsesse varasse seoses uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga, mille puhul peab uuel majandustegevusel olema olemasolevast tegevusest erinev justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 sätestatud neljakohaline Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood;
  2) saastatud alade puhastamiseks antud investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 45 lõikes 4 nimetatud puhastustööde kulud, millest lahutatakse maa väärtuse tõus;
  3) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud investeerimisabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõikes 4 nimetatud kulud;
  4) spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõikes 8 sätestatud kulud;
  5) kohalikule taristule antud investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud.

  (8) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning tarnija või tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on tulumaksuseaduse tähenduses seotud isik.

  (9) Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud ja üldkulud.

§ 6.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2022. aasta 1. jaanuarist 2029. aasta 31. detsembrini.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäeval või taotluses märgitud varasemal või hilisemal kuupäeval.

  (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks võib määrata taotluse esitamise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 2022. aasta 1. jaanuari. Enne taotluse esitamist on lubatud teha kinnisasja soetamise, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, ideekonkursi korraldamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise ning muude projektiga seotud analüüside, uuringute ja projektijuhtimise kulusid. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

  (4) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi korral, kui üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi toetuse taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist.

  (5) Projekti rakendamise käigus võib toetuse saaja taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra, tingimusel et projekt ei lõpe hiljem kui 2029. aasta 31. detsembril.

§ 7.  Toetuse piirsumma ja osakaal

  (1) Projekti maksimaalne toetuse osakaal on 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. Toetuse maksimaalset osakaalu võib projektis suurendada juhul, kui sama toetuse saaja projektide lõppemisel on tagatud omafinantseering kumulatiivselt vähemalt 30 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (2) Toetuse maksimaalne summa § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevust sisaldava projekti kohta on 1 000 000 eurot.

  (3) Projekti minimaalne abikõlblik summa on 250 000 eurot.

  (4) Kui toetus on käsitatav riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgitakse lisaks lõigetes 5–12 sätestatud piiranguid.

  (5) Üldise grupierandi määruse alusel spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 55 lõikes 10 või 12 sätestatud metoodikale.

  (6) Üldise grupierandi määruse alusel kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 53 lõikes 6 või 8 sätestatud metoodikale.

  (7) Üldise grupierandi määrusel alusel kohalikule taristule antava investeeringuteks ette nähtud abi maksimaalne summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel eelnevalt maha arvata.

  (8) Üldise grupierandi määruse alusel investeeringuteks ette nähtud regionaalabi maksimaalne määr vastavalt Euroopa Komisjoni 19. novembri 2021. a otsusega SA.100251 kinnitatud Eesti regionaalabi kaardile on:
  1) Ida-Virumaa linnapiirkondades suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest kuni 2027. aasta 31. detsembrini;
  2) Tallinna linnapiirkonnas ja Pärnu linnapiirkonnas suurettevõtja puhul 20 protsenti abikõlblikest kuludest kuni 2024. aasta 31. detsembrini ja 15 protsenti abikõlblikest kuludest 2025. aasta 1. jaanuarist 2027. aasta 31. detsembrini ning keskmise suurusega ettevõtja puhul 30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti abikõlblikest kuludest 2024. aasta 31. detsembrini ja keskmise suurusega ettevõtja puhul 25 protsenti ning väikese suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti abikõlblikest kuludest 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2027. aasta 31. detsembrini;
  3) Tartu linnapiirkonnas suurettevõtja puhul 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti abikõlblikest kuludest kuni 2027. aasta 31. detsembrini.

  (9) Üldise grupierandi määruse alusel saastatud alade puhastamiseks antava investeeringuteks ette nähtud abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artiklis 45 sätestatule, arvestades lõikes 1 nimetatud piirangut.

  (10) Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruses.

  (11) Kui meetme raames antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:
  1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot;
  2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot;
  3) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes;
  4) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (12) Kui toetus on käsitatav riigiabina üldise grupierandi määruse tähenduses või vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses ja projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eespool nimetatud vahenditest ja määruse alusel antavast toetusest finantseerimise osakaal ületada kokku vastavale abile kohalduvaid finantseerimismäärasid.

  (13) Eelarve jaotus tegevuste ja linnapiirkondade vahel kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga hiljemalt § 10 lõikes 2 nimetatud ettepanekute kogumise väljakuulutamise ajaks. Eelarve jaotamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
  1) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste eelarvest jaotatakse 60 protsenti linnapiirkondade vahel võrdselt ja 40 protsenti arvestades linnapiirkonna elanike arvu, sealjuures arvestatakse Ida-Viru maakonna linnapiirkondi ühe tervikuna;
  2) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 3-5 nimetatud tegevuste eelarve vahendid jaotatakse Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkonna, Sillamäe linna ja Narva linna vahel, sealjuures 40 protsenti jaotatakse nende vahel võrdselt ja 60 protsenti arvestades elanike arvu.

3. peatükk Linnapiirkonna arengustrateegia ja linnapiirkonna tegevuskava 

§ 8.  Linnapiirkonna arengustrateegia

  (1) Toetuse andmise eeltingimuseks on rakendusasutuse positiivne hinnang, et maakonna arengustrateegia sisaldab vastava linnapiirkonna arengustrateegiat, mis kehtib vähemalt aastani 2027 ja vastab ühissätete määruse artikli 29 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

  (2) Rakendusasutus võib anda linnapiirkonna arengustrateegia eelnõule hinnangu selle vastavuse kohta lõikes 1 nimetatud tingimustele enne, kui selle kinnitavad kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud.

  (3) Rakendusasutus võib enne positiivse hinnangu andmist teha põhjendatud ettepanekuid linnapiirkonna arengustrateegia või selle eelnõu muutmiseks või täiendamiseks, kui see on vajalik lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavuse saavutamiseks.

  (4) Kui linnapiirkonna arengustrateegias kavandatakse muudatusi, mis puudutavad linnapiirkonna tegevuskavas sätestatud ja rahastatavate tegevuste rakendamist või lõikes 1 nimetatud tingimusi, teavitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6¹ lõike 2 või 3 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet täitev maakonna koostööorgan (edaspidi maakondlik arendusorganisatsioon) sellest enne muudatuste heakskiitmist rakendusasutust.

§ 9.  Linnapiirkonna tegevuskava ja selle koostajad

  (1) Linnapiirkonna tegevuskava on §-s 4 nimetatud tegevuste toetamiseks koostatav nimekiri projektidest, mille alusel saab esitada taotluse toetuse saamiseks vastavalt §-le 21.

  (2) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste toetamiseks koostatakse Tallinna linnapiirkonna, Tartu linnapiirkonna, Pärnu linnapiirkonna ja ühine Ida-Viru maakonna linnapiirkondade tegevuskava. Ida-Viru maakonna linnapiirkondade § 4 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud tegevuste kohta koostatakse Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkonna, Sillamäe linna ja Narva linna tegevuskava.

  (3) Linnapiirkonna tegevuskava koostajad on:
  1) Tallinna linn – Tallinna linnapiirkond;
  2) Tartu linn – Tartu linnapiirkond;
  3) Pärnu linn – Pärnu linnapiirkond;
  4) Jõhvi vald või Kohtla-Järve linn pooltevahelisel kokkuleppel – Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkond;
  5) Sillamäe linn – Sillamäe linn;
  6) Narva linn – Narva linn;
  7) Ida-Viru maakondlik arendusorganisatsioon – Ida-Viru maakonna linnapiirkonnad;
  8) linnapiirkonna asukohapõhine maakondlik arendusorganisatsioon, kui vastava linnapiirkonna tegevuskava koostamise on punktides 1–6 nimetatud organisatsioonid maakondlikule arendusorganisatsioonile volitanud.

§ 10.  Linnapiirkonna tegevuskavasse ettepanekute esitamine

  (1) Linnapiirkonna tegevuskavasse ettepanekute esitamise ajakava kinnitab rakendusüksus, arvestades linnapiirkonna tegevuskava koostaja arvamust. Ettepanekute esitamise tähtajaks määratakse minimaalselt 40 tööpäeva ettepanekute esitamise väljakuulutamisest arvates.

  (2) Rakendusüksus ja linnapiirkonna tegevuskava koostaja teavitavad avalikult linnapiirkonna tegevuskava koostamise alustamisest ja linnapiirkonna tegevuskavasse ettepanekute esitamise tähtajast ning info avaldatakse rakendusüksuse ja linnapiirkonna tegevuskava koostaja veebilehtedel.

  (3) Ettepanekud §-s 4 sätestatud tingimustele vastavate tegevuste linnapiirkonna tegevuskavasse lisamiseks esitatakse lõikes 2 nimetatud väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks e-toetuse keskkonna kaudu. Ettepanekuid saavad esitada kohaliku omavalitsuse üksused, sihtasutused ja mittetulundusühingud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja äriühingud. Ettepaneku ühisprojekti kohta esitab üks projektis osalevatest isikutest.

  (4) Ettepanekute esitamise tähtajal on võimalik pöörduda rakendusüksuse poole ettepanekus kirjeldatava projekti eelnõustamiseks. Rakendusüksus annab eelnõustamisel soovitusi ettepaneku esitajale kavandatava teostamiseks, lähtudes kavandatavate tegevuste vastavusest toetuse andmise eesmärgile ja määruse tingimustele. Rakendusüksus võib kaasata eelnõustamisse vastava valdkonna eksperte, vastava maakondliku arendusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse üksuse.

  (5) Ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni:
  1) projekti kirjeldus ja projektist kasusaajad;
  2) projekti elluviija koos potentsiaalse partneri või kaasatava organisatsiooniga ja omafinantseeringu finantseerimisallikad;
  3) tegevuste indikatiivne maksumus koos hinnakujunemise kirjeldusega;
  4) projekti panus väljund- ja tulemusnäitajatesse;
  5) projekti jätkusuutlikkuse tagamise kirjeldus;
  6) projekti ajakava, sealhulgas kavandatav taotluse esitamise tähtaeg, mis ei saa olla hilisem kui 2025. aasta 31. detsember;
  7) projekti panus § 2 lõikes 6 nimetatud näitajatesse.

  (6) Ettepaneku esitab selleks kehtestatud vormil ettepaneku esitaja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab ettepaneku tähtajaks esitamist, loetakse ettepaneku esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

§ 11.  Linnapiirkonna tegevuskava ettepaneku toetuse andmise eeldustele vastavuse kontrollimine

  (1) Rakendusüksus kontrollib linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks esitatud ettepanekute vastavust § 10 lõikes 5 sätestatule.

  (2) Kui ettepanek vastab määruses kehtestatud nõuetele, edastab rakendusüksus ettepaneku linnapiirkonna tegevuskava ettepanekute hindamiskomisjonile.

  (3) Kui ettepanek ei vasta toetuse andmise tingimustele, teavitab rakendusüksus sellest ettepaneku esitajat ja annab talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva.

  (4) Kui ettepaneku esitaja ei kõrvalda puudusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, teeb rakendusüksus ettepaneku mittevastavaks tunnistamise otsuse ja teavitab ettepaneku esitajat e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul ettepaneku mittevastavaks tunnistamise otsuse tegemisest.

§ 12.  Linnapiirkonna tegevuskava ettepanekute hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Linnapiirkonna tegevuskavasse esitatavate ettepanekute hindamiseks moodustab linnapiirkonna tegevuskava koostaja hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. Tegevuskava koostaja kiri hindamiskomisjoni liikmete kooskõlastamiseks peab sisaldama komisjoni liikmete ja nende esindatavate organisatsioonide nimesid ning liikmete valiku protsessi kirjeldust ja valiku põhjendusi.

  (2) Hindamiskomisjoni koosseisu kuulub lisaks linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste esindajatele vähemalt üks vastava linnapiirkonna maakondliku arendusorganisatsiooni esindaja, vähemalt üks piirkondliku ettevõtjate organisatsiooni või tunnustatud ettevõtja esindaja, kes ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all, vähemalt üks piirkondliku tunnustatud mittetulundusühingu esindaja, kes ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju alla, ja vähemalt üks piirkonnas tegutseva ülikooli, kolledži või kutsehariduskeskuse esindaja, kes ei ole kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all.

  (3) Linnapiirkonna hindamiskomisjoni koosseisust kuni 50 protsenti võivad moodustada sama linnapiirkonna linna- või vallavolikogu liikmed, linna- või vallavalitsuse liikmed ning linna- või vallavalitsuse ametnikud ja töötajad.

  (4) Hindamiskomisjoni liikmeks ei või olla piirkondliku ettevõtjate organisatsiooni või tunnustatud ettevõtja ega piirkondliku tunnustatud mittetulundusühingu või piirkonnas tegutseva ülikooli, kolledži või kutsehariduskeskuse esindaja, kes on samal ajal sama linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, ametnik, töötaja või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva isiku juht või töötaja.

  (5) Hindamiskomisjoni liige peab:
  1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
  2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast ettepanekust, selle esitajast ja esitaja partnerist ning isikliku seotuse korral ennast ettepaneku hindamisest taandama;
  3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

  (6) Hindamiskomisjoni liige omab soovituslikult teadmisi või kogemusi linnakeskkonna arendamisest ja eelnevat projektide hindamise kogemust.

  (7) Tegevuskava koostaja teavitab rakendusasutust ja rakendusüksust hindamiskomisjoni moodustamisest.

  (8) Hindamiskomisjoni teenindamise tagab rakendusüksus koos linnapiirkonna tegevuskava koostajaga.

§ 13.  Linnapiirkonna tegevuskava ettepanekute hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

  (1) Toetuse andmise tingimustele vastavaid ettepanekuid hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide ja osakaalude alusel:
  1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 35 protsenti valikukriteeriumide 1–4 koondhindest; hinnatakse toetuse mõju ja vajadust meetme eesmärkide seisukohast, panust vastavate meetme väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse, projekti tulemuste jätkusuutlikkust pärast projekti lõppu, projekti ruumilahenduste kvaliteeti ja esteetikat, ning strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamist ligipääsetavust toetaval moel;
  2) projekti põhjendatus – 30 protsenti valikukriteeriumide 1–4 koondhindest; hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas püstitatud probleem, kitsaskoht või kasutamata võimalus, kas kõik kavandatud tegevused on projekti eesmärkidega seotud ning selle elluviimise seisukohast vajalikud, kas ettepanekus märgitud projekt tuleneb linnapiirkonna strateegiast ja kuidas projektiga panustatakse linnapiirkonna strateegias seatud eesmärgi suunas edenemisele;
  3) toetuse taotleja või partnerite suutlikkus projekt ellu viia – 20 protsenti valikukriteeriumide 1–4 koondhindest; hinnatakse, kas projekti teostamiseks on toetuse taotlejal või partneritel võimekus leida projekti elluviimiseks vajalikud vahendid, kas neil on piisavalt kogemusi valdkonnas ja sarnaste projektide juhtimise kogemust ning kas projekti elluviimiseks on olemas vajalikud tehnilised eeldused (ehituslik põhiprojekt, ekspertiisid, load jms) või kas nende saamine on tõenäoline;
  4) projekti kuluefektiivsus – 15 protsenti valikukriteeriumide 1–4 koondhindest; hinnatakse, kas projekti eelarve on põhjendatud ning planeeritud optimaalselt, et saavutada maksimaalne mõju ja tulemused, arvestades sarnaste tegevuste tavalist kulukust ja konkreetse projekti võimalikku eripära;
  5) projekti panus strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel – valikukriteeriumide 1–4 koondhindele lisatakse 0,2 lisapunkti, kui projekti eesmärk on säästvate liikumisviiside arendamine, projekti raames võetakse kasutusele rohelahendused või projekt aitab kaasa keskkonnaseisundi parandamisele või kliimamuutuste leevendamisele.

  (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt ettepanekute esitamise tähtpäevast teavitamisel.

  (3) Rakendusüksus võib kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle hinnangut hindamiskomisjon ettepanekute hindamisel arvestab.

  (4) Projekte hinnatakse lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4 ning valikukriteeriumide hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

  (5) Hinnang ettepanekule loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75 ja kõiki lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriume on hinnatud vähemalt hindega 2,00.

  (6) Hinnang ettepanekule loetakse negatiivseks ja ettepanekut ei esitata linnapiirkonna tegevuskavasse lisamiseks, kui sellele hindamisel antud koondhinne on alla 2,75 või vähemalt üht lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumidest on hinnatud madalamalt hindest 2,00.

  (7) Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekti, millel lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on kõrgem. Kui lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumid on võrdsed, eelistatakse projekti, mille hinne vastavalt järgmisele hindamiskriteeriumile on kõrgem. Kõigi hindamiskriteeriumide võrdse hinde korral hääletab hindamiskomisjon, mis projekti eelistatakse.

  (8) Ettepanekute hindamistulemuste kohta koostab hindamiskomisjon hindamisprotokolli, mis peab sisaldama ettepanekute hindamistulemusi hindamiskriteeriumide lõikes.

§ 14.  Linnapiirkonna tegevuskava koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine

  (1) Kõik § 13 lõike 5 alusel positiivseks hinnatud ettepanekud esitatakse hindamistulemuse põhjal koondhinde järjekorras linnapiirkonna tegevuskavasse kinnitamiseks. Linnapiirkonna tegevuskavas tuuakse välja projekti nimetus, projekti elluviija, panus väljund- ja tulemusnäitajatesse, abikõlblike kulude eelarve, taotletav toetuse summa ja taotluse esitamise aeg aasta täpsusega.

  (2) Linnapiirkonna tegevuskava koosneb põhinimekirjast ja reservnimekirjast. Tegevuskava põhinimekirja kantakse projektid, millele taotletava toetuse kogusumma ei ületa linnapiirkonna eelarvet ja millele toetuse saamiseks võib taotleja esitada taotluse, arvestades § 20 lõikes 1 sätestatud tingimusi. Reservnimekirja kantakse linnapiirkonna eelarvet ületavad projektid, millele on õigus taotleda toetust § 28 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (3) Linnapiirkonna tegevuskava koostaja esitab rakendusüksusele hindamisprotokolli ülevaatamiseks ja linnapiirkonna tegevuskava eelnõu kinnitamiseks.

  (4) Rakendusüksus kontrollib linnapiirkonna tegevuskava eelnõu vastavust lõikes 2 nimetatud nõuetele ja hindamise läbiviimist valikumetoodikas sätestatud nõuete kohaselt. Rakendusüksusel on õigus osaleda hindamiskomisjoni koosolekutel ning küsida hindamise läbiviimise ja hinnangute kohta lisateavet.

  (5) Rakendusüksus võib nõuda hindamiskomisjonilt ettepanekute uuesti hindamist, kui valikumetoodikat ei ole nõuetekohaselt järgitud.

  (6) Kui hindamine on viidud läbi nõuetekohaselt ja linnapiirkonna tegevuskava eelnõu vastab lõikes 2 nimetatud nõuetele, kinnitab rakendusüksus linnapiirkonna tegevuskava ning teavitab sellest tegevuskava koostajat.

  (7) Linnapiirkonna tegevuskavasse arvamata jäetud projekti kohta teeb rakendusüksus sellekohase otsuse.

  (8) Linnapiirkonna tegevuskavasse arvatud või arvamata jäetud projektidest teavitab rakendusüksus ettepaneku esitajat e-toetuse keskkonna kaudu. Tegevuskavasse arvamata jäetud ettepaneku esitajale esitatakse sellekohane selgitus. Ettepaneku esitajal on õigus tutvuda tegevuskavasse arvatud projektidele antud hinnangutega. Projektile antud hinded ja põhjendused, sealhulgas hindajate lõikes, avaldatakse viisil, mis tagab, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada.

  (9) Linnapiirkonna tegevuskava tuleb avalikustada rakendusüksuse, linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste ja asukohapõhise maakondliku arendusorganisatsiooni veebilehel.

§ 15.  Linnapiirkonna tegevuskava muutmise tingimused ja kord

  (1) Linnapiirkonna tegevuskava koostaja võib kooskõlas rakendusüksusega algatada põhjendatud juhtudel linnapiirkonna tegevuskava muutmise.

  (2) Linnapiirkonna tegevuskavasse uute projektide lisamisel lähtutakse §-des 10–14 sätestatust.

4. peatükk Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 16.  Nõuded toetuse taotlejale ja partnerile

  (1) Toetuse taotluse võib esitada linnapiirkonna tegevuskavas projekti elluviijana nimetatud isik. Põhjendatud juhtudel ja rakendusüksusega kooskõlastatult võib taotluse esitada mõni muu projektiga seotud isik.

  (2) Toetuse taotlejaks ja partneriks võib olla § 10 lõikes 3 nimetatud isik.

  (3) Toetuse taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

§ 17.  Toetuse taotleja kohustused

  Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

§ 18.  Nõuded taotlusele ja projektile

  (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) toetust taotletakse projektile või projekti osale, mis on kajastatud linnapiirkonna tegevuskavas;
  2) projekt on läbinud pärast linnapiirkonna tegevuskava kinnitamist rakendusüksuses eelnõustamise.

  (2) Projekti tulemusena valminud objekti kasutamine peab olema tagatud viisil, mis muudab selle suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise (edaspidi universaaldisaini põhimõte).

  (3) Taristuinvesteeringute kliimakindluse analüüsimisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027”.

  (4) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:
  1) toetuse taotleja üldandmed;
  2) partneri kaasamisel partneri üldandmed;
  3) projekti andmed, sealhulgas projekti nimi, eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, projekti elluviimise koht, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;
  4) projekti meeskonna liikmete elulookirjeldus;
  5) toetuse taotleja põhikirja koopia, kui põhikiri ei ole äriregistrist kättesaadav;
  6) projekti eelarve;
  7) projekti ajakava;
  8) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta, sealhulgas partneri panust tõendavad dokumendid;
  9) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt;
  10) kinnitus, et toetuse taotleja tagab ühissätete määruse artiklis 65 nimetatud kestvuse nõude täitmise;
  11) kulude tekkimise ja maksete prognoos;
  12) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba, ja kooskõlastused;
  13) ehitiste puhul ehitusprojekti dokumentatsioon, mis vastab majandus- ja taristuministri 21. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud põhiprojekti staadiumile esitatud nõuetele;
  14) dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ja projekti lõppemisest arvates viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul, kui tegemist on väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga, välja arvatud riigi omandis oleva maa või objekti puhul, kui piisab riigivara valitseja kirjalikust nõusolekust;
  15) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral, kui tegemist on avalikuks kasutuseks mõeldud objektidega;
  16) kinnitus, et toetuse taotleja tagab projektis universaaldisaini põhimõtete rakendamise;
  17) rakendusüksuse nõudmisel kliimakindluse analüüs, kui see on vastava projekti puhul asjakohane;
  18) toetuse taotleja kinnitus ja vajadusel analüüs, kuidas on tagatud, et projekt ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
  19) rakendusüksuse nõutud dokumendid ja teave;
  20) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  21) toetuse taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

  (5) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse tähenduses, tuleb taotlusele täiendavalt lisada:
  1) abisaaja suurus;
  2) regionaalabi puhul abisaaja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering ning et abisaaja võtab kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.

  (6) Kui projekt kavatsetakse viia ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri allkirjaõigusliku isiku kinnitust projektis osalemise ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud tingimuste kohta.

5. peatükk Eelnõustamine ja taotluse menetlemine 

§ 19.  Eelnõustamine

  (1) Enne taotluse esitamist peab toetuse taotleja läbima eelnõustamise, mille käigus annab rakendusüksus hinnangu toetuse taotleja kavandatavale projektile.

  (2) Eelnõustamisse tuleb pöörduda esimesel võimalusel pärast linnapiirkonna tegevuskava kinnitamist, kuid hiljemalt kuus kuud pärast linnapiirkonna tegevuskava kinnitamist. Kui eelnõustamise ja taotlemise vahele jääb rohkem kui üks aasta, tuleb eelnõustamine uuesti läbida.

  (3) Eelnõustamise käigus lepivad rakendusüksus ja tulevane toetuse taotleja kokku projekti taotluse esitamise ja elluviimisega seotud asjaolud.

  (4) Rakendusüksusel on vajaduse korral õigus kaasata eelnõustamisse valdkonna eksperte.

§ 20.  Toetuse taotlemise tähtaeg

  (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt linnapiirkonna tegevuskavas sätestatud taotluse esitamise aastal. Taotluse, välja arvatud reservnimekirja kantud projekti või tegevuskava muutmisel sellesse lisatud projekti taotluse, esitamise tähtpäev ei või olla hilisem kui 2025. aasta 31. detsember. Taotlemine toimub jooksvalt.

  (2) Linnapiirkonna tegevuskavas sätestatud taotluse esitamise tähtpäeva võib põhjendatud juhul rakendusüksusega kooskõlastades muuta, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada.

§ 21.  Taotluse esitamine ja menetlemine

  (1) Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu toetuse taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

  (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.

  (4) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6.

§ 22.  Toetuse taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab toetuse taotleja ja partneri vastavaks, kui nad vastavad §-s 16 sätestatud nõuetele.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui § 21 lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks on täidetud kõik §-s 18 taotlusele sätestatud nõuded.

  (3) Kui projekti raames kavandatavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt tegevuskava koostamise aluseks olnud ettepanekust, muutuvad projekti partnerid või tegevuskavas toodud väljund- ja tulemusnäitajate realiseerimine ei ole taotluses esitatud tegevuste kaudu tagatud, küsib rakendusüksus § 12 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni hinnangut muudatuse otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta tegevuskava koostamise aluseks olnud kriteeriumidele.

  (4) Nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, mis tehakse toetuse taotlejale teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (5) Kui taotlus on tunnistatud nõuetele mittevastavaks, on taotlejal õigus esitada taotlus uuesti, arvestades § 20 lõikes 1 nimetatud tähtaega.

§ 23.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Rakendusüksus rahuldab taotlused, mis vastavad käesoleva määruse §-des 16–18 sätestatud nõuetele.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave, sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused ning projekti elluviimise ja toetuse väljamaksmise tingimused.

  (3) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses täiendavalt, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 tähenduses, viidates asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile.

  (4) Kui otsusega antav toetus on vähese tähtsusega abi, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 tähenduses.

  (5) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on ühendmääruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

  (6) Projekti abikõlblike kulude eelarve suurenemisel riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumise tõttu võib teha taotluse rahuldamise otsuse tegevuskavas näidatust suuremas summas, kui täidetud on järgmised tingimused:
  1) projekti toetuse summa ei ületa tegevuskavas esitatud toetuse summat rohkem kui 20 protsendi võrra ja minimaalne omafinantseerimise määr on sama toetuse taotleja projektidel kumulatiivselt vähemalt 30 protsenti abikõlblikest kuludest;
  2) samal toetuse taotlejal on linnapiirkonna tegevuskavasse kantud teise, kuid lõpetamata projekti rakendamisel tekkinud sellises ulatuses kasutamata vahendite jääk;
  3) riigiabi reeglid võimaldavad toetuse suurendamist.

§ 24.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluse rahuldamata jätmise põhjendused või kaalutlused ning viide haldusakti vaidlustamise võimaluse kohta.

  (3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse toetuse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 25.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

  (2) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib teha vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

  (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada muust andmeallikast.

§ 26.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust on lubatud muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.

  (3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuse asjakohasust ja vajalikkust.

  (4) Kui muudetavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt tegevuskava koostamise aluseks olnud ettepanekust või tegevuskavas toodud väljund- või tulemusnäitajate realiseerimine ei ole muudetavate tegevuste kaudu tagatud, küsib rakendusüksus § 12 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta tegevuskava koostamise aluseks olnud kriteeriumidega. Hindamiskomisjoni negatiivse hinnangu korral muudatusi ei aktsepteerita.

  (5) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümme protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga, tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.

  (6) Kui projekti abikõlblike kulude eelarve on suurenenud riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumisega ning taotletakse toetuse summa suurendamist, võib muuta taotluse rahuldamise otsust ning teha otsus tegevuskavas näidatust suuremas summas, kui täidetud on § 23 lõikes 6 sätestatud tingimused.

  (7) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (8) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

  (9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti kavandatud tulemuste saavutamisele, on põhjendatud ning ei ole vastuolus riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglitega.

  (10) Lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel arvestatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglitega.

§ 27.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7.

§ 28.  Linnapiirkonna tegevuskava reservprojektide menetlusse võtmine

  (1) Linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirja kantud projektid võetakse menetlusse pingerea järjestuse alusel, kui selleks vabaneb või tekib täiendavaid vahendeid.

  (2) Reservnimekirja projektidele ei suunata vahendeid, mida kasutatakse toetuse summa suurendamiseks § 23 lõike 6 alusel.

  (3) Rakendusüksus teavitab linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirjas oleva projekti toetuse taotlejat õigusest esitada taotlus toetuse saamiseks. Toetuse taotleja peab vastava informatsiooni saamisest arvates ühe kuu jooksul rakendusüksust teavitama valmisolekust projekt meetme abikõlblikkuse perioodil ellu viia.

  (4) Reservnimekirjas oleva projekti toetuse taotleja läbib § 19 lõike 2 kohase eelnõustamise kuue kuu jooksul pärast rakendusüksuse teavitamist valmisolekust projekt ellu viia.

6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 29.  Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 nimetatule kohustatud:
  1) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi;
  2) tagama ühissätete määruse artiklis 65 nimetatud kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul, kui tegemist on toetusega väikese või keskmise suurusega ettevõtjale;
  3) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  4) teavitama kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
  5) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

  (3) Partner täidab ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.

  (4) Kui toetuse saaja või partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab riigihanke korraldamisel järgima riigihangete seadust.

  (5) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt ühendmääruse § 11 lõigetest 4–7.

  (6) Toetuse saaja on kohustatud projektile kogumaksumusega üle kümne miljoni euro korraldama teavitusürituse vastavalt teavitusmääruses sätestatud nõuetele.

§ 30.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksus on lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele kohustatud:
  1) küsima Rahandusministeeriumi seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 6;
  2) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  3) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist;
  4) esitama toetuse saajale oma tähelepanekud riigihanke alusdokumentide, hankelepingu ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta;
  5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel;
  6) tegema projektide üle valimi põhiselt järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, et veenduda, kas projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt;
  7) teavitama vajadusel toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  8) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil määruse alusel viimast abi anti.

  (2) Rakendusüksusel on õigus:
  1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde käigus koostatavate dokumentidega;
  2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisega;
  6) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu.

7. peatükk Aruannete esitamine 

§ 31.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril või rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aegadel. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks.

  (2) Aruannete vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel.

  (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
  2) andmed projekti edenemise kohta (tehtud tööd ja tegevused ning kavandatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine);
  3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  4) panustamine § 2 lõikes 6 nimetatud horisontaalsete põhimõtete näitajatesse vastavalt taotluses kavandatule.

  (4) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded kümne tööpäeva jooksul nende e-toetuste keskkonnas registreerimisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

  (5) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist tulemuste kohta, mis saavutatakse ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu.

8. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 32.  Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse § 27 lõikest 1.

  (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (3) Toetuse väljamakse tegemise eeldus ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel on:
  1) projekti kulude tekkimine ja maksmine;
  2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
  3) rakendusüksuse nõudmisel käesoleva määruse § 31 lõikes 1 nimetatud aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt.

  (4) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

  (5) Makse saamise aluseks nõutud dokumente ja tõendeid ei esitata tihedamini kui kord kvartalis.

§ 33.  Ettemaksed

  (1) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, võib teha ettemakseid põhjendatud juhtudel ühendmääruse § 30 lõigetes 1–5 sätestatud tingimustel.

  (2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 sätestatud tingimustel.

  (3) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided 

§ 34.  Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

  Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule, sealhulgas projekti kavandatud tulemuse mittesaavutamisel või osalisel saavutamisel.

§ 35.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.