Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2012
Avaldamismärge:RT I, 21.03.2011, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
09.03.2011 otsus nr 854

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 17.02.2011

§ 1.  Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I, 21.12.2010, 29) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1. Seadustiku reguleerimisala

(1) Käesolevas seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord.

(2) Käesolevas seadustikus sätestatakse ka jälitustoimingute tegemise alused ja kord.”;

2) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Eeluurimiskohtunik

(1) Eeluurimiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.

(2) Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel annab jälitustoiminguks loa eeluurimiskohtunik.”;

3) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõna „teabesalvestis” sõnaga „teabetalletus”;

4) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör, arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 2 ja § 1269 lõikes 2 nimetatud piiranguid.”;

5) paragrahvi 64 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Jälitustoiminguga tõendite kogumine on reguleeritud käesoleva seadustiku peatükis 31.”;

6) seadustiku 3. peatüki 8. jagu „Tõendite kogumine jälitustoiminguga” tunnistatakse kehtetuks;

7) seadustikku täiendatakse peatükiga 31 järgmises sõnastuses:

31. peatükk
JÄLITUSTOIMINGUD

§ 1261. Jälitustoimingu tegemise üldtingimused

(1) Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest.

(2) Jälitustoiming on käesolevas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigeaegselt võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

(3) Jälitustoiminguga ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi.

(4) Jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid.

(5) Jälitustoiminguid tehakse vahetult nii käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud asutuste kui ka nende hallatavate asutuste ja jälitustoimingute tegemiseks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate kaudu, samuti politseiagentide, variisikute ja salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu.

(6) Käesolevas peatükis sätestatud toimingutesse võib kaasata Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikme, kohtuniku, prokuröri, advokaadi ja vaimuliku, Riigikogu valitava ja nimetatava ametiisiku nende nõusolekul ning alaealise isiku tema seadusliku esindaja nõusolekul eeluurimiskohtuniku loal üksnes juhul, kui kuritegu on suunatud nende või nende lähedase vastu.

(7) Kui jälitustoimingu tegemist taotleb teine uurimisasutus, edastab jälitustoimingu teinud jälitusasutus taotlenud asutusele jälitustoiminguga saadud teabe koos jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega.

(8) Jälitusasutusel on õigus töödelda jälitustoimingu tegemisel ka andmeid, mis pärinevad muudest allikatest kui jälitustoimingud.

§ 1262. Jälitustoimingu tegemise alused

(1) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla (edaspidi jälitusasutus) võivad teha jälitustoimingu järgmistel alustel:
1) vajadus koguda teavet esimese astme kuriteo ettevalmistamise kohta või tahtliku teise astme kuriteo ettevalmistamise kohta selle ennetamise ja tõkestamise eesmärgil, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust;
2) käesoleva seadustiku §-s 140 nimetatud määruse täitmine;
3) vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt käesoleva seadustiku 161. peatükis sätestatule;
4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet esimese astme kuriteo kohta või tahtliku teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust;
5) vajadus täita välislepingust tulenevaid kohustusi.

(2) Jälitusasutus võib teha jälitustoimingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel, kui see on seotud kuriteoga, mis on selle jälitusasutuse uurimisalluvuses.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad teha jälitustoiminguid ka muu uurimisasutuse taotlusel.

(4) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad teha jälitustoiminguid kinnipidamiskohas ka muu uurimisasutuse taotlusel.

(5) Jälitustoimingu aluse äralangemisel tuleb jälitustoiming viivitamata lõpetada.

(6) Käesolevas seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes muus seaduses sätestatud alusel. Jälitustoimingu tegemisel muus seaduses sätestatud alusel, jälitustoiminguga kogutud andmete töötlemisel, jälitustoimingust teavitamisel ja andmete tutvustamisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut muus seaduses sätestatud erisustega.

§ 1263. Jälitustoimingud

(1) Käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud alusel võib jälitusasutus teha järgmisi jälitustoiminguid:
1) koguda varjatult isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
2) jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada varjatult asi;
3) teha päring elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jälitustoimingutele võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel karistusseadustiku §-des 244, 246, 248, 255 ja 256 nimetatud kuriteo ettevalmistamise kohta teabe kogumisel ning punktides 3–5 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid:
1) vaadata varjatult läbi postisaadetist;
2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet;
3) kasutada politseiagenti.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud alusel kuriteo avastamise või kurjategija kinnipidamise eesmärgil matkida kuritegu.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jälitustoimingutele võib Justiitsministeeriumi vanglate osakond või vangla käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid:
1) vaadata varjatult läbi postisaadetist;
2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet.

(5) Käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud alusel ning punktis 1 nimetatud alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel tehtava jälitustoimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks.

(6) Käesoleva seaduse mõttes loetakse teise isiku valdusesse sisenemine varjatuks, kui sisenemise fakt jääb valdaja eest varjatuks või kui sisenemisel on pettuse teel loodud teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud.

§ 1264. Jälitustoiminguks loa andmine

(1) Jälitustoimingu võib teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 1265 sätestatud juhul. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub sellest.

(2) Edasilükkamatul juhul võib prokuratuuri luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.

(3) Käesoleva seadustiku § 1263 lõikes 2 sätestatud juhul esitab põhjendatud taotluse jälitustoimingu tegemiseks eeluurimiskohtunikule riigi peaprokurör või tema poolt määratud prokurör.

(4) Edasilükkamatul juhul võib eeluurimiskohtuniku luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Prokuratuur teatab jälitustoimingust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul eeluurimiskohtunikule, kes otsustab prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel jälitustoimingu lubatavuse ja jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega.

(5) Kui jälitustoimingu tegemise aluseks on vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta vastavalt käesoleva seadustiku § 1263 lõikele 2, võib edasilükkamatul juhul jälitustoimingu teha riigi peaprokuröri või tema poolt määratud prokuröri loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Prokuratuur teatab jälitustoimingust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul eeluurimiskohtunikule, kes otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud taotluse alusel jälitustoimingu lubatavuse ja jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega.

(6) Kui jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi, taotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku loa.

§ 1265. Isikuandmete varjatud kogumine

(1) Jälitustoiminguks loetakse andmete varjatud kogumist teisest riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.

(2) Riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu pidaja on kohustatud hoidma käesolevas paragrahvis nimetatud päringute tegemise saladuses.

§ 1266. Varjatud jälgimine, võrdlusmaterjali varjatud kogumine ja esmauuringute tegemine, asja varjatud läbivaatus ja asendamine

(1) Isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks, võrdlusmaterjali varjatud kogumiseks ja esmauuringute tegemiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks või asendamiseks annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks. Prokuratuur võib luba pikendada kuni kahe kuu kaupa.

(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoimingu käigus teostatakse vajaduse korral videosalvestamist, fotografeerimist või kopeerimist või talletatakse kogutud teave muul viisil.

§ 1267. Elektroonilise side ettevõtjale päringu tegemine

(1) Elektroonilise side ettevõtjale päringu tegemiseks elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete kohta annab prokuratuur loa, milles märgib kuupäevalise täpsusega ajavahemiku, mille ulatuses andmete nõudmine on lubatud.

(2) Lisaks käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktis 1 nimetatud kuritegudele võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga koguda tõendeid prokuratuuri loal üksikpäringuna karistusseadustiku §-de 120, 156, 157, 1571, 179, 180, 242, 245, 247, 249, 265, 275, 300, 3001, 305, 3231, 3312 ja 398 ning § 377 lõike 1 järgi alustatud kriminaalasjades. Üksikpäring käesoleva paragrahvi mõttes on päring elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.

§ 1268. Postisaadetise varjatud läbivaatus

(1) Postisaadetise varjatud läbivaatusel kogutakse saadetise kohta vaatlusandmeid.

(2) Pärast postisaadetise varjatud läbivaatuse tegemist edastatakse saadetis adressaadile.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud toimingu käigus teostatakse vajaduse korral videosalvestamist, fotografeerimist või kopeerimist või talletatakse kogutud teave muul viisil.

(4) Postisaadetise varjatud läbivaatuse käigus võib saadetise asendada.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik luba pikendada kuni kahe kuu kaupa.

§ 1269. Teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine

(1) Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud teave salvestatakse.

(2) Tõendina ei kasutata käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui:
1) käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isik on samade asjaolude kohta juba andnud ütlusi või kui need on muul viisil avalikustatud;
2) nimetatud isiku suhtes on antud luba salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks või
3) mõne muu isiku salajasest pealtkuulamisest või -vaatamisest nähtub, et nimetatud isik paneb või on pannud ise toime kuriteo.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik luba pikendada kuni kahe kuu kaupa.

§ 12610. Kuriteo matkimine

(1) Kuriteo matkimine on kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine, arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 3 ettenähtud piiranguid.

(2) Võimaluse korral jäädvustatakse kuriteo matkimine foto, filmi, heli- või videosalvestise vahendusel.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik luba pikendada kuni kahe kuu kaupa.

§ 12611. Politseiagendi kasutamine

(1) Politseiagent käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes kogub kriminaalmenetluses tõendeid muudetud identiteeti kasutades.

(2) Politseiagendi kasutamiseks annab kirjaliku loa prokuratuur. Politseiagendi kasutamiseks antakse luba kuni kuueks kuuks ning seda võib pikendada korraga kuni kuue kuu võrra.

(3) Politseiagendil on kõik jälitusasutuse ametniku kohustused niivõrd, kuivõrd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.

(4) Politseiagendi ütlusi tõendina kasutades järgitakse käesoleva seadustiku sätteid tunnistaja kohta.

(5) Prokuratuuri otsusel jäetakse politseiagendi kasutamise fakt või politseiagendi isik salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, kui avalikustamine võib seada ohtu politseiagendi või tema lähikondsete elu, tervise, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise politseiagendina.

§ 12612. Jälitustoimingu dokumenteerimine

(1) Jälitustoiminguga kogutud teabe alusel koostab jälitustoimingu teinud või jälitustoimingut taotlenud asutuse ametnik jälitustoimingu protokolli, kuhu kantakse:
1) jälitustoimingu teinud asutuse nimetus;
2) jälitustoimingu tegemise aeg ja koht;
3) isiku nimi, kelle suhtes jälitustoimingut tehti;
4) jälitustoimingu aluseks oleva kohtu loa või prokuratuuri loa kuupäev;
5) prokuratuuri taotluse esitamise kuupäev, kui jälitustoimingu aluseks on kohtu luba;
6) jälitustoiminguga kogutud teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik.

(2) Protokollile lisatakse vajaduse korral jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus.

(3) Vajaduse korral vormistab jälitustoimingu teinud jälitusasutus jälitustoiminguga kogutud teabe jälitustoimingu kokkuvõttes. Jälitustoimingu kokkuvõte ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus lisatakse jälitustoimikusse.

§ 12613. Jälitustoimiku pidamine

(1) Jälitustoimingud tehakse avatud jälitustoimiku raames.

(2) Jälitustoimiku avamiseks annab loa prokuratuur.

(3) Jälitustoimiku avamiseks käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks. Prokuratuur võib luba pikendada kuni kahe kuu kaupa.

(4) Jälitustoimik suletakse käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud aluse äralangemise korral või prokuratuuri korraldusel.

(5) Jälitustoimikus säilitatakse jälitustoiminguga kogutud andmed, käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 8 nimetatud viisil saadud andmed ning jälitustoiminguga kogutud teabe terviklikkuse tajumiseks vajalikud andmed variisiku ning teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali kohta.

(6) Jälitustoimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

§ 12614. Jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste säilitamine, kasutamine ja hävitamine

(1) Jälitustoimingu käigus tehtud fotot, filmi, heli- või videosalvestist või muud teabetalletust või selle osa, mis on vajalik kriminaalasja lahendamiseks, säilitatakse kriminaaltoimikus või kriminaalasja juures. Ülejäänud jälitustoimingu materjale säilitatakse jälitusasutuses vastavalt käesoleva seadustiku § 12313 lõikes 6 nimetatud korrale.

(2) Jälitustoimikuid säilitatakse alljärgnevalt:
1) ettevalmistatava kuriteo kohta peetud jälitustoimikud, isiku tagaotsimise toimikud ja konfiskeerimistoimikud – kuni neis sisalduva teabe kasutamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 50 aastat;
2) kuriteotoimikud – kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni või kuriteo aegumistähtaja möödumiseni.

(3) Jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada teises jälitustoimingus, kriminaalmenetluses, välislepingust tuleneva kohustuse täitmisel või kui selline õigus on sätestatud muus seaduses.

(4) Jälitustoiminguga saadud andmeid võib säilitada õppe- ja uurimisotstarbeks. Teabes sisalduvad isikuandmed ja vajaduse korral ka olustik peavad olema täielikult muudetud, vältimaks jälitustoimingus osalenud või sellesse kaasatud isikute avalikuks tulemist.

(5) Kui kriminaaltoimikusse on lisatud jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletus, mida ei ole vaja säilitada, võib isik, kelle põhiõigusi on jälitustoiminguga riivatud, pärast kohtuotsuse jõustumist taotleda selle teabetalletuse hävitamist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud teabetalletuse hävitab kohus. Teabetalletuse hävitamise kohta koostatakse protokoll, mis lisatakse kriminaaltoimikusse.

(7) Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavad toimikud säilitatakse ja hävitatakse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.

(8) Hävitamisele kuuluvad jälitustoimikud ja kogutud teabetalletused hävitab jälitusasutuse juhi moodustatud komisjon prokuröri juuresolekul. Toimiku ja kogutud teabetalletuse hävitamise kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud toimiku number või teave hävitatud teabetalletuse kohta ja hävitamise põhjus.

§ 12615. Jälitustoimingust teavitamine

(1) Jälitustoimingu tegemise aluse äralangemisel teavitab jälitusasutus viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud.

(2) Jälitusasutus võib jätta jälitustoimingust teavitamata, kui teavitamine võib:
1) kahjustada teise isiku seaduslikke õigusi ja vabadusi;
2) ohustada jälitustoimingu eesmärki;
3) kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust;
4) seada ohtu jälitusasutuse töötaja, politseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara;
5) seada ohtu politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuses.

(3) Isiku võib prokuratuuri loal jätta jälitustoimingust teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemiseni.

(4) Isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda.

§ 12616. Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine

(1) Isikul, keda on vastavalt käesoleva seadustiku §-le 12615 teavitatud, võimaldatakse soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. Prokuratuuri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed:
1) teiste isikute eraelu kohta;
2) mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seaduslikke õigusi ja vabadusi;
3) mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või teise isiku seadusega kaitstud saladusi;
4) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, politseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara;
5) mille tutvustamine võib seada ohtu politseiagendi, variisiku ja salajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuses;
6) mille tutvustamine võib kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust;
7) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva lõike punktides 1–6.

(2) Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra kehtestab siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 12617. Järelevalve jälitustoimingute üle

(1) Järelevalvet jälitustoimingu vastavuse üle käesoleva seadustiku §-s 1264 ja § 12613 lõikes 2 sätestatud loale teostab prokuratuur.

(2) Järelevalvet jälitustoimingu seaduslikkuse ja põhjendatuse üle teostab julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud Riigikogu komisjon. Jälitusasutus esitab vähemalt üks kord kolme kuu jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande jälitustoimingute tegemisest.

§ 12618. Kaebuse esitamine seoses jälitustoiminguga

(1) Käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud alusel tehtud jälitustoimingu, jälitustoimingust teavitamata jätmise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise peale võib esitada vaide või kaebuse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluses teabe kogumise eesmärgil punktis 5 nimetatud alusel tehtud jälitustoimingu, jälitustoimingust teavitamata jätmise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise peale võib esitada kaebuse käesoleva seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras. Isik, kelle õigusi vaidlustatava toiminguga rikuti, või tema esindaja või kaitsja võib kaebuse esitada 10 päeva jooksul alates päevast, millal ta vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(3) Kui kaebuse aluseks on kriminaalmenetluses tehtud jälitustoiming ning vastav kriminaalmenetlus on kaebuse esitamise ajaks lõppenud, võib esitada vaide või kaebuse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.”;

8) paragrahvi 140 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tagaotsitavaks kuulutamise määrus edastatakse täitmiseks jälitusasutusele, kelle menetluses on või kelle menetluses oli tagaotsimise aluseks olev kriminaalasi. Kui kriminaalasi on või oli jälitusasutuseks mitteoleva uurimisasutuse menetluses, edastatakse tagaotsitavaks kuulutamise määrus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamise korral edastatakse jälitusasutusele koos tagaotsitavaks kuulutamise määrusega ka vahistamismäärus või täitmisele pööratud vangistuse aluseks olev jõustunud kohtulahend.”;

9) paragrahvi 4033 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 472 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 110 lõikes 1” tekstiosaga „§ 1262 lõike 1 punktis 4”;

11) paragrahvi 5081 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „teabesalvestis” sõnaga „teabetalletus”.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust (RT I 2004, 46, 329; 23.02.2011, 1) täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

§ 251. Jälitustoimingu lubade kehtivus

Kuni 2011. aasta 31. detsembrini antud jälitustoimingu load kehtivad neis märgitud isikute suhtes neis märgitud tähtaja lõpuni.”

§ 3. Hasartmänguseaduse muutmine

Hasartmänguseaduses (RT I, 06.01.2011, 11) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Maksu- ja Tolliamet võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada tegevusloa andmine.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.”;

2) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Maksu- ja Tolliamet võib korraldusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada korraldusloa andmine.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.”

§ 4. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine

Julgeolekuasutuste seaduse (RT I 2001, 7, 17; 17.02.2011, 2) § 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Kaitsepolitseiameti volitused

(1) Kaitsepolitseiameti tegevusele kohaldatakse politsei ja piirivalve seaduse 22. peatükki käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2) Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelevalve meedet ning vahetut sundi.

(3) Politsei ja piirivalve seadusest tulenevat rakendades täidab Kaitsepolitseiameti peadirektor meetme üle otsustamisel ning sellega seotud toimingute tegemisel politseiasutuse juhi ülesandeid.”

§ 5. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 06.01.2011, 14) täiendatakse §-ga 801 järgmises sõnastuses:

§ 801. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja teenistusse võtmise otsustamiseks

(1) Sõjaväepolitsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku Sõjaväepolitseisse teenistusse võtmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.”

§ 6. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seadust (RT I, 10.12.2010, 13) täiendatakse peatükiga 71 järgmises sõnastuses:

71. peatükk
JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ

§ 811. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja teenistusse võtmise otsustamiseks

(1) Maksu- ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.

§ 812. Salajane koostöö ja konspiratsioonivõtted

(1) Maksu- ja Tolliametil on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel.

(2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht või tema määratud ametnik.

(3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht.

(4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Maksu- ja Tolliameti juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.”

§ 7. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seadust (RT I 2009, 26, 159; 31.12.2010, 3) täiendatakse peatükiga 22 järgmises sõnastuses:

22. peatükk
JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ

§ 748. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks

(1) Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isikuankeedis esitatud teabe kontrollimiseks, et otsustada sobivus politseiteenistusse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.

§ 749. Kaasamine salajasele koostööle

(1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut.

(2) Salajasele koostööle kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö politseiga ei ole kolmandatele isikutele teada.

(3) Loa isiku kaasamiseks annab politseiasutuse juht või tema poolt määratud ametnik.

(4) Salajasele koostööle võib kaasata ainult täisealisi isikuid nende nõusolekul, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku § 1261 lõikes 6 sätestatud juhul.

(5) Salajasele koostööle kaasatud isikud on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses neile koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti jälitustoimingute tegemisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika.

(6) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda jälitustoimingute tegemisest oma lähedaste isikute suhtes.

(7) Kontrolli salajasele koostööle kaasatud isiku tegevuse üle teostab isiku kaasanud asutus.

(8) Isiku kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 750. Andmete kogumine isiku salajasele koostööle kaasamiseks sobivuse või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks

(1) Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku sobivus salajasele koostööle või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks.

(2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiming on lubatud, kui muud kontrolli võimalused on ammendunud ja esineb põhjendatud kahtlus isiku usaldusväärsuse suhtes, mis võib seada ohtu salajase koostöö eesmärgipärasuse või esineb põhjendatud kahtlus teabe usaldusväärsuse osas ja see võib oluliselt riivata isikute põhiõigusi või mõjutada kriminaalmenetluse käiku.

(3) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoimingu tegemiseks annab politseiasutuse juht või tema poolt määratud ametnik.

(4) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab maakohtu esimees või tema poolt määratud kohtunik Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.

§ 751. Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, töövõimetuse ja talle kehavigastuse tekitamise korral

(1) Kui isik salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel hukkub, maksab riik tema lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist 120-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses.

(2) Kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst tunnistab isiku oma otsusega salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel püsivalt töövõimetuks, maksab riik ühekordset hüvitist:
1) osalise töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 10–30 protsenti – 10-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses;
2) osalise töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 40–90 protsenti – 20-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses;
3) täieliku töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 100 protsenti – 60-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses.

(3) Kui isik saab salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, mis kestab üle 30 päeva, maksab riik ühekordset hüvitist politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses.

(4) Kui isik saab salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel vigastada või haigestub, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitise maksmisele kohaldatakse § 75 lõigetes 4–9 sätestatut.

(6) Salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise või töövõimetuks jäämise hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 752. Konspiratsioonivõtted

(1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib kasutada konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata andmesubjekti eest jälitustoimingu tegijaid, jälitustoimingu eesmärki ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.

(2) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb politseiasutuse juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.

§ 753. Teesklemine

(1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaali.

(2) Teeseldava isiku või välisriigi äriühingu filiaali asutab või soetab Politsei- ja Piirivalveamet üldises korras siseministri kirjalikul nõusolekul. Isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemine lõpetatakse üldises korras ja lõpetamisest teavitatakse siseministrit.

(3) Siseminister annab kirjaliku nõusoleku isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori põhistatud taotlusel, milles näidatakse:
1) isiku teesklemise vajadus;
2) teeseldava isiku liik;
3) isiku teesklemise kulud;
4) isiku teesklemise kestus, kui see on kindlaks määratav.

(4) Struktuuriüksuse või organi teesklemise otsustab siseminister käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude alusel.

(5) Teeseldava isiku, struktuuriüksuse, organi või välisriigi äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuse tehtud tehinguks.

(6) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor esitab iga teeseldava isiku majandusaasta alguses siseministrile ülevaate teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali eelmise majandusaasta tegevuse kohta.

§ 754. Variisiku kasutamine

(1) Jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada variisikut.

(2) Variisik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes aitab tagada jälitustoimingu varjatust.

(3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa politseiasutuse juht.

(4) Variisikul on kõik politseiametniku kohustused niivõrd, kuivõrd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.

(5) Variisiku isik jäetakse salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, kui avalikustamine võib seada ohtu variisiku või tema lähikondsete elu, tervise, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise variisiku või politseiagendina.

§ 755. Jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamine ja säilitamine

Käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamise ja säilitamise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 756. Jälitustoimingust teavitamine ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine

(1) Isiku võib politseiasutuse juhi loal jätta käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata kriminaalmenetluse seadustiku § 12615 lõikes 2 sätestatud alusel ja jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvustamata kriminaalmenetluse seadustiku § 12616 lõikes 1 sätestatud alusel kuni selle aluse äralangemiseni.

(2) Käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise korra kehtestab siseminister määrusega.”

§ 8. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses (RT I, 27.12.2010, 9) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 352 järgmises sõnastuses:

§ 352. Andmete kogumine jälitustoimingutega

(1) Kui tulirelva soetamisluba või tulirelva relvaluba taotleb välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisloa alusel, võib politsei taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada loa andmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 671 järgmises sõnastuses:

§ 671. Andmete kogumine jälitustoimingutega

(1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada tegevusloa andmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil.”

§ 9. Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmine

Riigikogu liikme staatuse seaduse (RT I 2007, 44, 316; 28.12.2010, 6) § 19 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) riigisaladuse avaldamine seab ohtu isikud, kelle suhtes on tehtud jälitustoiming, jälitustoimingu tegemises osalenud ja jälitustoimingu tegemisse kaasatud isikud, samuti nende lähedased või kui avaldamine ohustab koostöö salajasust.”

§ 10. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seadust (RT I 2004, 2, 7; 2010, 26, 129) täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses:

51. peatükk
ANDMETE KOGUMINE JÄLITUSTOIMINGUTEGA

§ 431. Andmete kogumine jälitustoimingutega

(1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud pädev asutus võib taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada litsentsi või väljaveo üldloa kasutaja õiendi andmine strateegilise kauba sisseveoks, väljaveoks, transiidiks või sõjalise kaubaga seotud teenuse osutamiseks või ettevõtja kandmise sõjalise kauba vahendajate riiklikusse registrisse otsustamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil.”

§ 11. Tolliseaduse muutmine

Tolliseadust (RT I, 18.11.2010, 6) täiendatakse peatükiga 21 järgmises sõnastuses:

21. peatükk
JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ

§ 221. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja teenistusse võtmise otsustamiseks

(1) Maksu- ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.

§ 222. Salajane koostöö ja konspiratsioonivõtted

(1) Maksu- ja Tolliametil on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel.

(2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht või tema määratud ametnik.

(3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht.

(4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Maksu- ja Tolliameti juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.”

§ 12. Tunnistajakaitse seaduse muutmine

Tunnistajakaitse seaduses (RT I 2005, 39, 307; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „asjaomast kriminaalasja menetleva ametniku” sõnadega „uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu”;

2) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

§ 171. Kaasabi osutamine välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlusel

(1) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kirjalikul taotlusel võib tunnistajakaitset teostav asutus osutada ühekordset kaasabi taotluse esitaja poolt tunnistajakaitse alla võetud isiku kaitsmisel välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kaitstava suhtes lepingut sõlmimata.

(2) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus kaasabi osutamiseks esitatakse tunnistajakaitset teostava asutuse juhile, kes vaatab selle läbi ja annab nõusoleku taotluse rahuldamiseks või keeldub kaasabi osutamisest viie tööpäeva jooksul, alates kaasabi taotluse saamisest.

(3) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaasabi taotluse koopia ja teave taotluse rahuldamise või kaasabi osutamisest keeldumise kohta edastatakse Riigiprokuratuurile.”;

4) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 18 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Kaitselepingus” sõnadega „või välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni esitatud kaasabi taotluses”;

6) seadust täiendatakse §-dega 181 ja 182 järgmises sõnastuses:

§ 181. Jälitustoimingute tegemine tunnistajakaitsealases tegevuses

(1) Tunnistajakaitse taotluse menetlemisel ja kaitseabinõude kohaldamisel on tunnistajakaitset teostaval asutusel õigus teha kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud jälitustoiminguid.

(2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab loa tunnistajakaitset teostava asutuse juht või tema määratud ametnik.

(3) Kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab loa Harju Maakohtu esimees või tema määratud kohtunik riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.

(4) Kohtunik vaatab esitatud taotluse viivitamata läbi ja annab loa või keeldub põhjendatult selle andmisest määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa jälitustoimingu tegemiseks võib kohus anda kuni kaheks kuuks ja seda võib riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri taotlusel pikendada korraga kahe kuu võrra.

(6) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jälitustoimingu teha riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Prokuratuur teatab jälitustoimingust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul eeluurimiskohtunikule, kes otsustab prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel jälitustoimingu lubatavuse ja jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega.

(7) Isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, sellest ei teavitata.

§ 182. Konspiratsiooni tagamine

Konspiratsiooni tagamiseks on tunnistajakaitset teostaval asutusel õigus politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras:
1) kasutada konspiratsioonivõtteid, mis võimaldavad varjata tunnistajakaitse kohaldamisega seotud isikuid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust;
2) teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaali;
3) kasutada variisikuid ja salajasele koostööle kaasatud isikuid.”;

7) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Tunnistajakaitsega seotud teave

(1) Tunnistajakaitset teostaval asutusel on õigus talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks töödelda isikuandmeid ning asutada andmekogusid.

(2) Tunnistajakaitse alla võtmise otsustamiseks ja tunnistajakaitse kohaldamisel kogutud teavet ning muid tunnistajakaitse kohaldamisega seonduvaid materjale säilitatakse kaitsetoimikutes. Kaitsetoimik avatakse iga kaitstava kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab siseminister määrusega.

(3) Tunnistajakaitsega seotud teave, mis ei ole riigisaladuseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse mõttes, on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse mõttes.”

§ 13. Turvaseaduse muutmine

Turvaseadust (RT I 2003, 68, 461; 06.12.2010, 1) täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:

§ 461. Andmete kogumine jälitustoimingutega

(1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada hädaolukorra seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud objekti hõlmava tegevusloa andmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil.”

§ 14. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses (RT I, 09.12.2010, 15) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis ning käesoleva seaduse 2. peatüki 31. jaos sätestatud alustel ja korras.”;

2) seaduse 2. peatükki täiendatakse 31. jaoga järgmises sõnastuses:

31. jagu
Jälitustoimingud ja salajane koostöö

§ 331. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja teenistusse võtmise otsustamiseks

(1) Justiitsministeeriumi vanglate osakond võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või vanglasse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.

§ 332. Salajane kaastöö ja konspiratsioonivõtted

(1) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglal on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel.

(2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Justiitsministeeriumi vanglate osakonna või vangla juht või tema määratud ametnik.

(3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Justiitsministeeriumi vanglate osakonna või vangla juht.

(4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juhi või vangla juhi või nende volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.”;

3) paragrahvi 97 lõikes 2 asendatakse sõnad „jälitustegevuse seaduses” sõnadega „kriminaalmenetluse seadustikus”.

§ 15. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seadust (RT I, 09.12.2010, 9) täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

§ 311. Andmete kogumine jälitustoimingutega

(1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud pädev asutus võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil.”

§ 16. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (RT I 1998, 98, 1575; 23.02.2011, 3) § 2611 lõikes 3 asendatakse sõnad „jälitustegevuse seaduses” sõnadega „kriminaalmenetluse seadustikus”.

§ 17. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 23.02.2011, 1) § 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Jälitustoiminguga tõendite kogumise keeld

(1) Väärteomenetluses on keelatud tõendite kogumine jälitustoiminguga, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud erandid.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus väärtpaberituru seaduse §-des 2371–23744 sätestatud väärtegude toimepanemise põhjendatud kahtluse korral koguda prokuratuuri loal andmeid tõendamiseseme asjaolude kohta kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõike 1 punktis 3 nimetatud jälitustoiminguga.

(3) Kriminaalmenetluses jälitustoiminguga kogutud tõendit võib väärteomenetluses tõendina kasutada asjas, milles on kriminaalmenetlus lõpetatud.”

§ 18. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses (RT I, 22.12.2010, 26) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2303 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse §-des 2371–23744 sätestatud väärtegude toimepanemise põhjendatud kahtluse korral on inspektsioonil õigus koguda prokuratuuri loal andmeid tõendamiseseme asjaolude kohta kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõike 1 punktis 3 nimetatud jälitustoiminguga.”;

2) paragrahvi 231 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „jälitustegevuse seaduse §-s 5” sõnadega „kriminaalmenetluse seadustikus”;

3) paragrahvi 231 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Jälitustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Jälitustegevuse seadus (RT I 1994, 16, 290; 2009, 62, 405) tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json