Välja kuulutanud
Vabariigi President
09.03.2011 otsus nr 864
Muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 23.02.2011
§ 1. Muinsuskaitseseaduses (RT I 2002, 27, 153; 2010, 38, 231) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud kohad;”;
2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid;”;
3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) veealused uppunud vee-, õhu- ja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga.”;
4) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Mälestised võib liigitada arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestisteks.”;
5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Veealuseks mälestiseks võivad olla sise- ja piiriveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis paiknevad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjad või asjade kogumid.”;
6) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Veealuse mälestise kuuluvus
(1) Sise- ja piiriveekogus ning sise- ja territoriaalmeres paiknev veealune mälestis, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, kuulub riigile.
(2) Veealuseid mälestisi haldab Muinsuskaitseamet.”;
7) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Muinsuskaitse Nõukogu koosneb vähemalt seitsmest liikmest ning selle koosseisu kinnitab neljaks aastaks kultuuriminister.”;
9) paragrahvi 9 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 9. Valla- ja linnavalitsus”;
10) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kontrollib, kas mälestistega, nende kaitsevöönditega ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitistega seotud tööd ja asjaomased projektid on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga;”;
11) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Valla- või linnavalitsus võib käesolevast seadusest tuleneva muinsuskaitse korraldamise pädevuse anda üle valla või linna ametiasutusele.”;
12) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Asi tunnistatakse kinnismälestiseks ja asja kinnismälestiseks olemine lõpetatakse kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel. Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut tutvustatakse eelnevalt asja või kinnismälestise omanikule.
(2) Asi tunnistatakse vallasmälestiseks ja asja vallasmälestiseks olemine lõpetatakse kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja ettepaneku alusel. Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja ettepanekut tutvustatakse eelnevalt asja või vallasmälestise omanikule.
(3) Mälestiseks tunnistamise õigusaktis sätestatud mälestise andmeid, nagu nimetus, koosseis ja piirid, muudetakse kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja ettepaneku alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kultuuriministri käskkirjad avaldatakse Riigi Teatajas.
(5) Mälestiseks tunnistamise ja mälestiseks olemise lõpetamise ning mälestise andmete muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;
13) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Veealused mälestised kannab Veeteede Amet koostöös Muinsuskaitseametiga navigatsioonikaardile.”;
14) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kinnismälestisi tähistatakse ning vallasmälestisi ja veealuseid mälestisi võib tähistada asjakohase tähisega.
(2) Mälestiste tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet. Mälestise tähistamisel võib Muinsuskaitseamet teha koostööd valla- ja linnavalitsusega.
(3) Tähistamise korra kehtestab ja tähise kujutise kinnitab kultuuriminister määrusega.
(4) Tähise rikkumine või eemaldamine on keelatud.
(5) Muinsuskaitseameti ja omaniku nõusolekul võib kinnismälestisele ja selle kaitsevööndisse kohtkindlalt paigaldada kinnismälestise kirjeldamiseks kuni 2 meetri laiuse ja 2 meetri pikkuse ning maapinnast kuni 2,5 meetri kõrgusele ulatuva teabekandja. Sellisele kinnismälestise teabekandjale kohaldatakse väikeehitisele sätestatud nõudeid vastavalt ehitusseadusele.”;
15) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Muinsuskaitsealaks tunnistamise otsustab Vabariigi Valitsus kultuuriministri ettepanekul.
(2) Muinsuskaitsealaks tunnistamisel kinnitab Vabariigi Valitsus muinsuskaitseala põhimääruse, milles sätestatakse muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid, märgitakse esmakordne muinsuskaitse alla võtmise aeg ning täpsustatakse muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis kehtivaid nõudeid ning kitsendusi ja muinsuskaitse korraldajate tööjaotust. Kui muinsuskaitsealal asub kaitstav loodusobjekt, sätestatakse põhimääruses ka koostöö muinsuskaitse korraldajate ja kaitstava loodusobjekti valitseja vahel.
(3) Enne muinsuskaitsealaks tunnistamist küsib Muinsuskaitseamet muinsuskaitseala põhimääruse eelnõu kohta asukohajärgse kohaliku omavalitsuse volikogu arvamust ja korraldab muinsuskaitseala põhimääruse eelnõu avaliku väljapaneku asukohajärgses valla- või linnavalitsuses ning Muinsuskaitseameti veebilehel, teavitades sellest eelnevalt vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja kohalikus ajalehes. Avalik väljapanek ei tohi kesta vähem kui neli nädalat.
(4) Avaliku väljapaneku kestel võib kirjalikult taasesitatavas vormis esitada Muinsuskaitseametile ettepanekuid ja vastuväiteid. Pärast ettepanekute ja vastuväidete menetlemist korraldab Muinsuskaitseamet laekunud ettepanekute ja vastuväidete põhjal avaliku arutelu.”;
16) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) mälestist remontima, kui see on vajalik mälestise säilimise tagamiseks;”;
17) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) järgima käesolevast seadusest tulenevaid kitsendusi niivõrd, kuivõrd Muinsuskaitseamet ei ole andnud konkreetseteks tegevusteks luba;”;
18) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) teatama Muinsuskaitseametile vallasmälestise pärimisest või hoiuleandmisest.”;
19) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Remontimine käesoleva seaduse tähenduses on mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise seisundi, seahulgas tehnilise seisundi korrashoid, millega ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilmet ega detaile.”;
20) paragrahvi 16 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 18 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kinnismälestise kaitsekohustuse teatises tuleb märkida:
1) mälestise nimetus, asukoht, tunnused, kultuurimälestiste riikliku registri number ning
mälestiseks tunnistamise õigusakti nimetus, number ja kuupäev;
2) vajaduse korral mälestise hooldamiseks tehtavate tööde loetelu;
3) vajaduse korral ajaloo- ja arheoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused;
4) mälestise piirid ja kaitsevööndi ulatus, kui need on määratud, ning kaitsevööndis kehtivates
kitsendustes tehtavad leevendused.
(3) Vallasmälestise kaitsekohustuse teatis peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid ning vajaduse korral vallasmälestise säilitamise tingimusi.”;
22) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Mälestisest või muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis paiknevast kinnisasjast või ehitisest müügi-, kinke- või vahetuslepingus teavitamine
Mälestise ja muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis paikneva kinnisasja või ehitise müügi-, kinke- või vahetusleping peab sisaldama sätet, et tegemist on mälestise või muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis paikneva kinnisasja või ehitisega.”;
23) paragrahvi 23 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, remontida”;
24) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud:
1) konserveerimine ja restaureerimine;
2) ehitamine, sealhulgas katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja
täisehitamine;
3) ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine;
4) kinnistu, millel paikneb arheoloogiamälestis, või muinsuskaitsealal paikneva kinnistu
maakasutuse sihtotstarbe muutmine;
5) katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine;
6) mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti
ehitusdetailide ümberpaigutamine;
7) mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva
objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku,
valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine;
8) algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine;
9) haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd.
(2) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatule keelatud:
1) mullatööd ja maaharimine;
2) siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ja detailide eemaldamine ja
rikkumine ning konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil
rikkumine;
3) teede, trasside ja võrkude rajamine.
(3) Konserveerimine on tööde kompleks, millega tõkestatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid ja dekoratiivseid elemente, jättes need muutmata ning säilitades ajaloolise kihistuse.
(4) Restaureerimine on tööde kompleks, millega tagatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise autentne ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse korral väheväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi teaduslikult põhjendatud kujul, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise korra ja lubade vormid kehtestab kultuuriminister määrusega.
(6) Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides, restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.
(7) Muinsuskaitsealale ja seal paiknevatele ehitistele, mis ei ole mälestised, laienevates kitsendustes tehtavad võimalikud leevendused määratakse kindlaks muinsuskaitseala põhimääruses.”;
25) seadust täiendatakse §-dega 241 ja 242 järgmises sõnastuses:
„§ 241. Veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivad täiendavad kitsendused
Lisaks käesoleva seaduse §-des 23 ja 24 sätestatud kitsendustele on veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamine ja tahkete ainete kaadamine.
§ 242. Veealusele mälestisele sukeldumise luba
(1) Veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis on keelatud sukeldumine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(2) Veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis võib sukelduda järgmistel juhtudel:
1) veealusele mälestisele sukeldumise teenuse osutaja järelevalve all või
2) Muinsuskaitseameti väljastatud tähtajatu veealusele mälestisele sukeldumise loa (edaspidi
sukeldumisluba) alusel.
(3) Sukeldumisest veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndisse teavitab sukeldumise teenuse osutaja või sukelduja nii eelnevalt kui ka pärast sukeldumist Muinsuskaitseametit. Pärast sukeldumist veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndisse tuleb teavitada veealuse mälestise ja selle kaitsevööndi seisundist, eelkõige rikkumistest veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis ning veealusele mälestisele sukeldumise ohtlikkusest.
(4) Sukeldumisluba võib taotleda isik, kes on vähemalt 18-aastane ja kes on läbinud koolituse, mille käigus omandatakse oskus sukelduda veealusele mälestisele seda kahjustamata.
(5) Muinsuskaitseamet keeldub sukeldumisloa andmisest, kui taotleja ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele või on rikkunud viimase aasta jooksul oluliselt käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõudeid.
(6) Muinsuskaitseamet tunnistab kehtetuks sukeldumisloa, kui sukeldumisloa omaja rikub käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõudeid.
(7) Muinsuskaitseamet vaatab sukeldumisloa taotluse läbi taotluse esitamisest ühe kuu jooksul.
(8) Sukeldumisloa andmisest, andmisest keeldumisest või kehtetuks tunnistamisest teavitatakse sukeldumisloa taotlejat või omajat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.
(9) Sukeldumisloa väljaandmise, sukeldumisest teavitamise ja veealuse mälestise ja selle kaitsevööndi seisundist teavitamise korra ning sukeldumisloa vormi kehtestab kultuuriminister määrusega.”;
26) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Kaitsevöönd ja selles kehtivad kitsendused
(1) Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd.
(2) Kaitsevööndi ülesanded on:
1) tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja
silueti nähtavus;
2) kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike
struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.
(3) Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kinnismälestise kaitsevööndi ulatust võib muuta.
(4) Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi.
(5) Kinnismälestise kaitsevööndi kehtestamise ja muutmise menetlusele ning kultuuriministri käskkirja avaldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 12.
(6) Kaitsevööndit ei kehtestata:
1) muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele, kui muinsuskaitseala põhimääruses ei ole
sätestatud teisiti;
2) kalmistul paiknevale kinnismälestisele.
(7) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud:
1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning
maaparandustööd;
2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa väljaandmise korra ja loa vormi kehtestab kultuuriminister määrusega.
(9) Muinsuskaitseala kaitsevööndi ulatus, selles kehtivad nõuded ja kitsendused määratakse muinsuskaitseala põhimääruses. Muinsuskaitseala kaitsevööndi võib jaotada erinevas mahus kitsendustega osadeks.”;
27) paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vallasmälestise müümisel on riigil ostueesõigus. Vallasmälestise ostueesõigusele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.
(2) Kui müüakse kinnisasi, millel asub kinnismälestis, on ostueesõigus riigil, seejärel kohalikul omavalitsusel.
(3) Riigil ega kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui asi müüakse abikaasale, alanejale sugulasele või vanemale, samuti vennale, õele ja nende alanejatele sugulastele, samuti juhul, kui müüakse korteriomand, hoonestusõigus või korterihoonestusõigus.
(4) Muinsuskaitseameti avalduse alusel kantakse kinnistusraamatu kinnistusregistriosa kolmandasse jakku märkus selle kohta, et kinnisasi on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ostueesõigusega. Märkuse kinnistusraamatusse kandmisel ei ole vaja kinnisasja omaniku nõusolekut. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale seadusele ja paragrahvile ning õigusaktile, millega kinnisasi tunnistati mälestiseks.
(5) Kui kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab notar viie tööpäeva jooksul pärast müügilepingu või muu lepingu, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, tõestamist lepingu notariaalselt kinnitatud ärakirja elektrooniliselt Muinsuskaitseametile ja müüdava kinnisasja või ehitise asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ostueesõiguse teostamise otsustamiseks.”;
28) paragrahvis 28 asendatakse sõna „haldus-” sõnaga „väärteo-”;
29) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja võib mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise hooldamiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste tagamiseks taotleda toetust riigieelarvest või valla- või linnaeelarvest.”;
30) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:
„§ 291. Kinnismälestise teisaldamine
(1) Kinnismälestise võib teisaldada tema algsest asukohast sobivasse asukohta, kui kinnismälestise säilitamine olemasolevas keskkonnas on ohustatud ja sellega tagatakse kinnismälestise säilimine.
(2) Kinnismälestise teisaldamise otsustab kultuuriminister kinnismälestise omaniku taotluse, Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel ning kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul.
(3) Kinnismälestise teisaldamine toimub muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud korras.
(4) Kinnismälestise teisaldamisega seotud kulud katab kinnismälestise omanik.”;
31) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 30. Kultuuriväärtusega leid
(1) Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
(2) Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asja leidja või valdaja peab lubama asja kultuuriväärtuse tuvastamist Muinsuskaitseameti poolt.
(3) Isik, kelle kinnisasjast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asi leitakse, on kohustatud lubama asja väljakaevamist, kui talle hüvitatakse sellega tekitatav kahju.”;
32) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
„§ 301. Kultuuriväärtusega asja otsimine otsinguvahendiga
(1) Muinsuskaitseameti väljastatud ühe kalendriaastase tähtajaga kultuuriväärtusega asja otsimise loata (edaspidi otsinguluba) on keelatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja otsinguvahendiga otsimine. Otsinguvahend käesoleva seaduse tähenduses on tehniline vahend või seade, välja arvatud navigatsioonivahend, mille abil on võimalik tuvastada käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja asukohta.
(2) Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis on otsinguvahendiga otsimine keelatud, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks.
(3) Otsinguloa alusel käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja otsinguvahendiga otsimisel tuleb Muinsuskaitseametile esitada igal aastal hiljemalt 31. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta andmed otsimise aja ja koha kohta.
(4) Otsinguluba võib taotleda isik, kes on vähemalt 18-aastane ja kes on läbinud koolituse, mille käigus omandatakse oskus ära tunda kultuuriväärtusega asi ja mitte kahjustada leidu või leiukohta.
(5) Muinsuskaitseamet keeldub otsinguloa andmisest, kui taotleja ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele või on rikkunud viimase aasta jooksul oluliselt käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõudeid.
(6) Muinsuskaitseamet tunnistab otsinguloa kehtetuks, kui otsinguloa omaja rikub käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõudeid.
(7) Muinsuskaitseamet vaatab otsinguloa taotluse läbi taotluse esitamisest ühe kuu jooksul.
(8) Otsinguloa andmisest, andmisest keeldumisest või kehtetuks tunnistamisest teavitatakse otsinguloa taotlejat või omajat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.
(9) Otsinguloa väljaandmise ja kultuuriväärtusega asjade otsimisest aruandmise korra ning otsinguloa vormi kehtestab kultuuriminister määrusega.”;
33) paragrahvi 32 lõike 1 teine lause jäetakse välja;
34) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 33. Õigus leiuautasule
(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja, välja arvatud veealuse uppunud vee-, õhu- ja muu sõiduki leidjal on õigus saada leiuautasu. Leiuautasu suuruse määrab Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu alusel. Leiuautasu suuruse määramisel võetakse arvesse leitud asja looduslikku, ajaloolist, arheoloogilist, teaduslikku, kunstilist või muud kultuuriväärtust, asja leidmise ja riigile üleandmise asjaolusid. Leiuautasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Leiuautasu saajal on õigus jääda anonüümseks.
(3) Kultuuriväärtusega leiu võib Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu alusel tasuta võõrandada leidjale leiuautasu määramata.
(4) Leiuautasu ei maksta järgmistel juhtudel:
1) leidja kohustuste hulka kuulub käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asjade otsimine või
väljakaevamine või mälestiste uurimine või muinsuskaitsenõuete täitmise järelevalve;
2) leidja on rikkunud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud kohustusi.”;
35) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 34. Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise uuring ning allveearheoloogiline uuring
(1) Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise uuringut, mis toob kaasa selle muutumise, võib teha ainult Muinsuskaitseameti loal ja valla- või linnavalitsuse eelneval teavitamisel omaniku või valdaja poolt, juhul kui muinsuskaitseala põhimäärus ei näe ette teisiti.
(2) Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja on kohustatud lubama teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringut, kui talle hüvitatakse sellega tekitatav kahju. Kahju ei hüvitata käesoleva seaduse § 35 lõikes 7 sätestatud juhul.
(3) Allveearheoloogilist uuringut võib sise- ja piiriveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis teha Muinsuskaitseameti loal.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud loa saamiseks on vajalikud käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud tegevusluba ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringu tegevuskava. Loa andmise või sellest keeldumise otsustab Muinsuskaitseamet ühe kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest. Luba antakse konkreetse uuringu tegemiseks.”;
36) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 35. Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimine, restaureerimine ja ehitamine
(1) Kinnismälestist ja muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida, restaureerida ja ehitada ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projekti alusel. Kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga võib muinsuskaitsealal paikneva ehitise hoonesisese ehitamise põhiprojekti koostada muinsuskaitse eritingimusteta.
(2) Kinnismälestist ja muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida ja restaureerida ainult vastutava spetsialisti või konserveerimise ja restaureerimise projekti koostaja muinsuskaitselise järelevalve all. Muinsuskaitselise järelevalve korra kehtestab kultuuriminister määrusega.
(3) Muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise uuringu, säilitamise, konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise nõuded. Muinsuskaitse eritingimuste koostamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega.
(4) Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektid ning muinsuskaitse eritingimused, välja arvatud Muinsuskaitseameti poolt koostatud muinsuskaitse eritingimused, ning kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva kinnisasjaga seotud mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
(5) Muinsuskaitseamet annab tööde alustamise loa pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tööde projekti kooskõlastamist, välja arvatud kui nimetatud tööde tegemiseks on ehitusseaduse kohaselt nõutav kohaliku omavalitsuse või Tehnilise Järelevalve Ameti kirjalik nõusolek või ehitusluba. Kohalik omavalitsus või Tehnilise Järelevalve Amet annab kirjaliku nõusoleku või ehitusloa pärast Muinsuskaitseametiga kooskõlastamist.
(6) Päästeameti, Tehnilise Järelevalve Ameti ja Terviseameti nõuded mälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste kohta kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.
(7) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud tööde alustamist kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal paikneval kinnisasjal või ehitisel tuleb teha uuringud tööde tellija kulul.
(8) Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja korra kehtestab kultuuriminister määrusega.
(9) Vallasmälestist võib konserveerida ja restaureerida ainult konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskava alusel. Sellele eelneva uuringu, uuringu tegevuskava koostamise ning muinsuskaitselise järelevalve vajaduse otsustab Muinsuskaitseamet igal üksikjuhul eraldi.
(10) Vallasmälestise konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavad ning vallasmälestise säilitus- ja kasutustingimuste muutustega seotud projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.”;
37) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠36. Tegevusluba
(1) Ettevõtjal, mittetulundusühingul või sihtasutusel, samuti töid juhtival vastutaval spetsialistil
peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel:
1) mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise
konserveerimise ja restaureerimise projekti koostamine;
2) uuringu, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade ning muinsuskaitse
eritingimuste koostamine;
3) uuring, mis toob kaasa mälestise muutmise, ning allveearheoloogiline uuring;
4) mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise
konserveerimine ja restaureerimine;
5) mälestisel ja muinsuskaitsealal muinsuskaitselise järelevalve teostamine;
6) veealusele mälestisele sukeldumise korraldamise teenuse osutamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tegevusaladel tegutsemiseks ei vaja tegevusluba riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ning avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb vastavaid töid seaduse või põhimääruse alusel, samuti füüsiline isik, kellele on antud kutse vastavalt töö liigile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel võib füüsilisest isikust ettevõtja tegutseda vastutava spetsialisti tegevusloa alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel võib tegutseda ainult juhul, kui tegevusluba omav ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus on sõlminud tööde juhtimise lepingu tegevusluba omava vastutava spetsialistiga.
(5) Tegevusluba ei ole vaja järgmisteks mälestiste või muinsuskaitsealal paiknevate ehitistega
seotud tegevusteks:
1) hooldamine;
2) remontimine;
3) eelarvete ja kalkulatsioonide koostamine;
4) fotografeerimine;
5) arhiivi- ja bibliograafiliste uuringute tegemine, ajalooliste ülevaadete ja õiendite koostamine;
6) mälestiste, ehitiste, nende elementide ja detailide inventeerimine.”;
38) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠37. Tegevusloa taotlus
(1) Tegevusloa saamiseks esitab taotleja Muinsuskaitseametile taotluse, milles märgitakse taotleja nimi ja kontaktandmed ning töö, milleks tegevusluba taotletakse.
(2) Kui tegevusloa taotlejaks on ettevõtja, sihtasutus või mittetulundusühing, lisatakse taotlusele:
1) majandustegevuse registri registreeringu number, kui registreeringu olemasolu on nõutav, ja
ehitusvaldkonnas kehtiva tegevusloa koopia, kui tegevusloa olemasolu on nõutav. Asutatav
äriühing esitab tegevusloa saamisel registreeringu numbri pärast enda äriregistrisse kandmist;
2) taotleja kinnitus, et ta on sõlminud tööde juhtimise lepingu tegevusluba omava vastutava
spetsialistiga;
3) mälestistel ja muinsuskaitsealadel tehtud tööde loetelu ja aruanded;
4) riigilõivu tasumist tõendav dokument.
(3) Kui tegevusloa taotlejaks on vastutav spetsialist, lisatakse taotlusele:
1) taotleja kinnitus, et tal on kõrgharidus vastavalt töö liigile;
2) taotleja kinnitus, et ta on asjaomasel tegevusalal vähemalt neli viimast aastat peamiselt
tegutsenud või läbinud soovitud tegevusalale vastaval erialal täienduskoolituse;
3) mälestistel ja muinsuskaitsealadel tehtud tööde loetelu ja aruanded;
4) riigilõivu tasumist tõendav dokument.
(4) Kui tegevusloa taotlejaks on veealusele mälestisele sukeldumise vastutav spetsialist, lisatakse
taotlusele:
1) taotleja kinnitus, et tal on rahvusvaheliselt tunnustatud sukeldumisinstruktori litsents;
2) taotleja kinnitus, et ta on läbinud koolituse, mille käigus omandatakse oskus sukelduda
mälestisele seda kahjustamata;
3) riigilõivu tasumist tõendav dokument.”;
39) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 38. Tegevusloa taotluse läbivaatamine, tegevusloa andmine või andmisest keeldumine
(1) Muinsuskaitseamet annab tähtajatu tegevusloa vastavalt taotlusele konkreetse töö tegemiseks kõigil objektidel või ühel konkreetsel objektil.
(2) Muinsuskaitseamet ei anna tegevusluba, kui taotleja, taotlus või sellele lisatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele või taotleja ei ole etteantud tähtaja jooksul ja korras täitnud riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutust.
(3) Muinsuskaitseamet vaatab tegevusloa taotluse läbi ühe kuu jooksul taotluse esitamisest.
(4) Muinsuskaitseamet teavitab taotlejat tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.”;
40) paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠39. Tegevusloa kehtetuks muutumine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Tegevusluba kaotab kehtivuse järgmistel juhtudel:
1) ettevõtja, sihtasutus või mittetulundusühing lõpetab tegevuse;
2) lõpeb tööde juhtimise leping tegevusala ainsa vastutava spetsialistiga või ainsa
sukeldumisinstruktori tasemega töötajaga või
3) lõpeb rahvusvaheliselt tunnustatud sukeldumisinstruktori litsents.
(2) Muinsuskaitseamet tunnistab tegevusloa kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
2) vastutav spetsialist ei vasta käesoleva seaduse §-s 37 kehtestatud nõuetele;
3) tegevusala tegutsemise käigus on rikutud või hävitatud mälestis, selle detailid või välisilme
või
4) tegevusloa omaja ei ole etteantud tähtaja jooksul ja korras täitnud riikliku järelevalve käigus
tehtud ettekirjutust.”;
41) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ehitus-, maaparandus- ja teetöid ning mälestist ohustada võivaid muid töid võib teha ainult Muinsuskaitseameti loal ja tingimustel, mis tagavad mälestise, selle välisilme ja ümbritseva keskkonna säilimise.”;
42) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse §-s 41 nimetatu avastamisel on Muinsuskaitseametil või valla- või linnavalitsusel õigus peatada tööd kuni kaheks nädalaks, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või asja vastavus mälestise tunnustele.”;
43) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;
44) paragrahv 441 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 441. Riikliku järelevalve tegijad
(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle teevad Muinsuskaitseamet ja valla- või linnavalitsus vastavalt oma pädevusele juhul, kui valla- või linnavalitsusele on antud järelevalve pädevus Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu alusel.
(2) Veealuste mälestiste kaitsevööndite jälgimisel teeb Muinsuskaitseamet koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.”;
45) paragrahv 442 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 442. Järelevalveametniku ettekirjutus
(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumise korral on järelevalveametnikul õigus teha
ettekirjutus, milles märgitakse:
1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;
3) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimetus, kellele ettekirjutus tehakse;
4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;
5) ettekirjutuse resolutsioon, milles esitatakse kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad
kohustused ja nende täitmise tähtajad;
6) viide sunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata
jätmise korral;
7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
8) ettekirjutuse koostaja allkiri.
(2) Järelevalveametnik toimetab ettekirjutuse isikule või tema esindajale kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või annab üle allkirja vastu.
(3) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib järelevalve tegija rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot.”;
46) paragrahvi 45 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „hävitamine” sõnaga „eemaldamine” vastavas käändes;
47) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 46. Kultuuriväärtusega leiuga seotud nõuete rikkumine
(1) Kultuuriväärtusega leiust mitteteatamise eest, samuti kultuuriväärtusega leiu või selle osa
teadliku leiukohast eemaldamise, samuti kultuuriväärtusega leiu, selle osa või arheoloogilise
kultuurkihi teadliku rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.”;
48) seadust täiendatakse §-dega 461 ja 462 järgmises sõnastuses:
㤠461. Loata otsinguvahendi kasutamine
Muinsuskaitseameti väljastatud otsinguloata kultuuriväärtusega asja otsimise eesmärgiga
otsinguvahendi kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 462. Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis otsinguvahendiga otsimise keelu rikkumine
Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis otsinguvahendiga otsimise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;
49) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 47. Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise järelevalve nõuete rikkumine
(1) Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise loata uuringu eest, samuti kooskõlastamata
projektita, vastutava spetsialisti või projekti koostaja muinsuskaitselise järelevalveta või
tegevusloata konserveerimise või restaureerimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;
50) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:
„§ 471. Veealusele mälestisele sukeldumise nõuete rikkumine
(1) Muinsuskaitseameti loata veealusele mälestisele sukeldumise või tegevusloata veealusele
mälestisele sukeldumise teenuse osutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;
51) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 48. Mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise rikkumine või hävitamine
(1) Mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise rikkumise või hävitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;
52) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:
㤠481. Otsinguvahendi konfiskeerimine
(1) Muinsuskaitseamet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 46–462 sätestatud väärteo vahetuks objektiks olnud otsinguvahendi konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel konfiskeeritud otsinguvahendi hoidmise, võõrandamise ja hävitamiseks üleandmise korra kehtestab kultuuriminister määrusega.”
§ 2. Asjaõigusseaduse (RT I, 1993, 39, 590; 06.12.2010, 1) § 105 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Majandusvööndi seadust (RT 1993, 7, 105; RT I 2010, 22, 108) täiendatakse peatükiga V1 järgmises sõnastuses:
„V1. peatükk
KULTUURIMÄLESTISTE KAITSE
§ 131. Õiguslikud alused
Veealuste kultuurimälestiste kaitset teostatakse vastavuses Eesti Vabariigi välislepingutega, muinsuskaitseseadusega ja teiste Eesti õigusaktidega.
§ 132. Isikute kohustused
Kõik majandusvööndis tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad hoiduma tegevustest, mis võivad kahjustada veealuseid kultuurimälestisi või nende kaitsevööndeid ning sellise tegevuse ilmnemisel teatama kohe pädevale riigiasutusele.”
§ 4. Muuseumiseaduse (RT I 1996, 83, 1487; 2008, 3, 24) § 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Mälestise hoiuleandjale tagastamisest teatab muuseum Muinsuskaitseametile.”
§ 5. Planeerimisseaduses (RT I 2002, 99, 579; 2010, 29, 151) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, tuleb üldplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette muinsuskaitseala või selle kaitsevööndi säilitamise ning vaadeldavuse ja silueti nähtavuse tagamise nõuded. Üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega.”;
2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, tuleb detailplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette muinsuskaitseala või selle kaitsevööndi säilitamise ning vaadeldavuse ja silueti nähtavuse tagamise nõuded. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega.”;
3) paragrahvi 9 lõikes 10, § 10 lõike 61 punktis 3 ja § 22 lõike 3 punktis 1 asendatakse lauseosa „riikliku kaitse alla võetud mälestise” sõnaga „kultuurimälestise”;
4) paragrahvi 17 lõike 2 punktis 3 asendatakse lauseosa „riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevöönd” lauseosaga „kultuurimälestis või selle kaitsevöönd”.
§ 6. Relvaseaduse (RT I, 27.12.2010, 9) § 83 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Hävitamisele ei kuulu ajaloo- või kultuuriväärtusega relv. Ajaloo- või kultuuriväärtusega relv kuulub säilitamisele relvakollektsioonis käesoleva seadusega kehtestatud korras.”
§ 7. Riigilõivuseaduse (RT I, 06.01.2011, 29) § 111 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Muinsuskaitseseaduse § 36 lõikes 1 sätestatud tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.”
§ 8. Sõjahaudade kaitse seaduse (RT I, 2007, 4, 21; 2009, 49, 331) § 14 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Muinsuskaitseseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku nõuet ei kohaldata.”
§ 9. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. juunil.
Ene Ergma
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter