Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.03.2014 otsus nr 384

Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 26.02.2014

§ 1.  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 punkt 10, § 7 lõike 1 punktid 4 ja 8 ning § 8 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 11¹ punktist 1 jäetakse välja tekstiosad „isikule puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 2¹ sätestatud nõuetele vastav isiklik” ja „(edaspidi rehabilitatsiooniplaan)”;

3) paragrahvi 11² lõike 1 punktis 2 ja § 11⁷ lõike 2¹ punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 2¹ lõikes 2” tekstiosaga „§-s 2¹”;

4) paragrahvi 11⁴ lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sotsiaalkindlustusamet avaldab teate halduslepingu sõlmimise kavatsuse kohta Sotsiaalkindlustusameti veebilehel.”;

5) paragrahvi 11⁵ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rehabilitatsiooniteenuse kulude hüvitamiseks esitatavale arvele märgitavate andmete loetelu ja arve alusel kulude hüvitamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.”;

6) paragrahvi 11⁶ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lisaks taotlusele esitab arstitõendi, milles on märgitud ära psüühikahäire esinemine:
1) käesoleva seaduse § 11² lõike 1 punktis 1 nimetatud täisealine isik, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
2) käesoleva seaduse § 11² lõike 1 punktis 4 nimetatud isik.”;

7) paragrahvi 11⁶ täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui isik ei ilmu mõjuva põhjuseta ja ette teatamata kokkulepitud ajal rehabilitatsiooniteenuse osutaja juurde rehabilitatsiooniteenust saama, kustutatakse isik rehabilitatsiooniteenuse osutamise järjekorrast.”;

8) paragrahvi 11⁷ täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja ei pane enda juurde rehabilitatsiooniteenuse osutamise järjekorda käesoleva seaduse § 11² lõikes 1 nimetatud isikuid juhul, kui rehabilitatsiooniteenuse osutamise järjekord selle teenuse osutaja juures on pikem kui kolm aastat või kui isiku rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on alla kolme aasta ning lõpeb enne, kui rehabilitatsiooniteenuse osutamise järjekord kätte jõuab.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul pöördub käesoleva seaduse § 11² lõikes 1 nimetatud isik teise rehabilitatsiooniteenuse osutaja poole.”;

9) paragrahvi 11⁷ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Isik, kes on rehabilitatsiooniteenuse osutaja juures teenuse saamiseks järjekorda registreeritud, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on lõppenud selleks ajaks, kui avaneb võimalus teenust saada, võib rehabilitatsiooniteenust saada rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel. Kui teenuse osutamise ajal selgub, et isiku seisund on muutunud ja seetõttu vajab tegevuskava korrigeerimist, tehakse isikule vahehindamine ja täiendatakse rehabilitatsiooniplaani ning osutatakse teenust vastavalt täiendatud tegevuskavale.”;

10) paragrahvi 11¹² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rehabilitatsiooniplaan on rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt isiku enda või isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse välja isiku iseseisvaks toimetulekuks, sotsiaalseks integreerumiseks ja töötamiseks või tööle asumise soodustamiseks vajalikud tegevused. Rehabilitatsioonimeeskond koostab isikule rehabilitatsiooniplaani kollegiaalselt.”;

11) paragrahvi 11¹² täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Rehabilitatsiooniplaanis sisalduvate andmete loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.”;

12) paragrahvi 11¹³ punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) hoolekandeasutuses, mis vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele.”;

13) paragrahvist 11¹⁵ jäetakse välja tekstiosa „, mida täielikult või osaliselt rahastatakse riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest,”;

14) paragrahvi 11¹⁶ lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isik esitab Sotsiaalkindlustusametile taotluse erihoolekandeteenuse saamiseks.

(2) Kui isik on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama kohtumääruse alusel, esitab isiku eestkostja või elukohajärgne valla- või linnavalitsus Sotsiaalkindlustusametile viivitamata kohtumääruse isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise kohta.

(3) Sotsiaalkindlustusamet otsustab erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates.”;

15) paragrahvi 11¹⁶ lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

16) seaduse 3. peatüki 4. jao 1. jaotises asendatakse läbivalt sõna „raamleping” sõnaga „haldusleping” vastavas käändes;

17) paragrahvi 11¹⁷ lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) muu teave, mis on seotud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatavale isikule teenuse osutamisega.”;

18) paragrahvi 11¹⁷ lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuse puhul ning seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kokkulepitud tähtpäevast arvates. Kui isik ei ole nimetatud tähtaja jooksul kokkulepitud tähtpäevast arvates teenuse osutaja poole teenuse saamiseks pöördunud, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada.”;

19) paragrahvi 11¹⁷ täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Sundravilt, tahtevastaselt ravilt või kohtumäärusega teenuselt vabanev erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokkulepitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui kümne päeva jooksul.”;

20) paragrahvi 11²³ lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 11¹⁷ lõikes 9 sätestatud juhtudel paneb Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku taotletud teenuse järjekorda alates erihoolekandeteenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast, koostades sellekohase nimekirja.

(2) Sotsiaalkindlustusamet peab erihoolekandeteenuse järjekordi maakonnapõhiselt iga erihoolekandeteenuse kohta eraldi, välja arvatud eelisjärjekorra ja kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute osas.”;

21) paragrahvi 11²³ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Erihoolekandeteenuste järjekorra pidamise korra ja nõuded kehtestab sotsiaalminister määrusega.”;

22) paragrahvi 11²³ täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase isiku juhul, kui see isik vastab taotletud erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele.”;

23) paragrahvi 11²³ lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) isikud, kes on kasutanud töötamise toetamise teenust või toetatud elamise teenust käesoleva seaduse § 11¹⁶ lõike 4 alusel rehabilitatsiooniplaani koostamise ajal ja kelle Sotsiaalkindlustusamet on suunanud uuesti sama erihoolekandeteenust saama pärast rehabilitatsiooniplaani koostamist;”;

24) paragrahvi 11²³ lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) isikud, kes ei ole enam õigustatud asenduskoduteenust või perekonnas hooldamise teenust saama ning kelle rehabilitatsiooniplaanis on kirjas erihoolekandeteenuse vajadus.”;

25) paragrahvi 11²³ lõiked 3–4 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 11²³ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Isik, kes on registreeritud erihoolekandeteenuse saamiseks järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on lõppenud selleks ajaks, kui avaneb võimalus teenust saada, võib erihoolekandeteenust saada rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni uue rehabilitatsiooniplaani tegemiseni, kuid mitte kauem, kui ühe aasta jooksul.”;

27) paragrahvi 11²⁴ lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 11²⁴ lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning”;

29) paragrahvi 11²⁴ lõikes 6 asendatakse sõna „kolmeks” sõnaga „viieks”;

30) paragrahvi 11²⁶ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui erihoolekandeteenust saama suunatud isik ei pöördu teenuse osutaja poole teenuse osutamise alustamiseks käesoleva seaduse § 11¹⁷ lõigetes 6 ja 6¹ sätestatud tähtaja jooksul, tasub Sotsiaalkindlustusamet teenuse osutajale selle erihoolekandeteenuse osutamise eest, mida saama isik on suunatud, riigieelarvest makstavat tasu esitatud arve alusel, kuid mitte rohkem kui kolme päeva ulatuses igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuse puhul, seitsme päeva ulatuses kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul ning kümne päeva ulatuses sundravilt, tahtevastaselt ravilt või ööpäevaringse kohtumäärusega teenuselt vabaneva isiku puhul.”;

31) paragrahvi 11²⁶ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel tasutakse teenuse osutajale 95 protsenti käesoleva seaduse § 11¹⁸ lõike 5 alusel kehtestatud selle teenuse, millel isik viibis, maksimaalsest maksumusest, kuid mitte rohkem kui arvel märgitud ulatuses.”;

32) paragrahvi 11³¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

„3¹) koostama kirjalikult asutuse kaebuste lahendamise korra, milles on märgitud asutusesisesed ja asutusevälised kaebuste esitamise ja lahendamise viisid ja kontaktid pöördumiseks teiste asjaomaste institutsioonide poole, ning selgitama seda isikule ja tema seaduslikule esindajale;”;

33) paragrahvi 11³² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 10 punktis 1⁴, 1⁵ või 1⁶ nimetatud teenust saama suunatud isik on kohustatud lisaks rehabilitatsiooniplaanile esitama oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ning lisaks ka teenuse osutaja nõudmisel teave nakkushaiguste esinemise kohta.”;

34) paragrahvi 11³³ lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) isikule seatud eesmärki ja soovitatud tegevusi selle saavutamiseks;
2) isiku vajadustele vastavate tegevuste elluviimise ajakava, kirjeldust ja teenuse osutaja hinnangut tegevuste läbiviimise kohta mitte harvem kui kord kvartalis.”;

35) paragrahvi 11³⁴ lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) tal peab olema riiklikult tunnustatud sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus või kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutsetunnistus;”;

36) paragrahvi 11³⁴ lõike 1 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„4) tal peab olema riiklikult tunnustatud tegevusteraapiaalane kõrgharidus või kutseseaduse alusel välja antud tegevusterapeudi kutsetunnistus;
5) tal peab olema riiklikult tunnustatud tegevusjuhendamisalane kutsekeskharidus või kutseseaduse alusel välja antud tegevusjuhendaja kutsetunnistus või”;

37) paragrahvi 11³⁴ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule, võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga juhul, kui hooldustöötaja:
1) on läbinud haridus- ja teadusministri poolt kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel kehtestatud hooldustöötaja eriala riiklikule õppekavale vastava koolituse või
2) omab kutseseaduse alusel välja antud sotsiaalhooldaja kutsetunnistust.”;

38) paragrahvi 11⁴⁰ punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) tema rehabilitatsiooniplaanis on märgitud töötamise toetamise teenuse vajadus või tal on rehabilitatsiooniteenuse osutaja kirjalik põhjendatud ettepanek töötamise toetamise teenuse saamise kohta rehabilitatsiooniplaani koostamise ajaks;”;

39) paragrahvi 11⁴⁰ punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) talle ei osutata samal ajal ööpäevaringset erihooldusteenust.”;

40) paragrahvi 11⁴³ punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 11⁴³ punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) tema rehabilitatsiooniplaanis on märgitud toetatud elamise teenuse vajadus või tal on rehabilitatsiooniteenuse osutaja kirjalik põhjendatud ettepanek toetatud elamise teenuse saamise kohta rehabilitatsiooniplaani koostamise ajaks;”;

42) paragrahvi 11⁴⁷ punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) tema rehabilitatsiooniplaanis on märgitud kogukonnas elamise teenuse vajadus;”;

43) paragrahvi 11⁴⁸ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab ühe tegevusjuhendaja kohaloleku kümne teenust saava isiku kohta vähemalt kaheksa tundi päevasel ajal ning ühe tegevusjuhendaja kättesaadavuse kõigile selle teenuse osutaja juures teenust saavatele isikutele ülejäänud ajal ööpäevast.”;

44) paragrahvi 11⁵⁰ lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) tema rehabilitatsiooniplaanis on märgitud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus;”;

45) paragrahvi 11⁵¹ lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) olema teadlik asjaolust, kas ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik viibib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides või territooriumil või neist väljaspool;
2) tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli ja”;

46) paragrahvi 11⁵¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) tagama teenust saavate isikute turvalisuse, ohutuse ja ettenähtud teenuse osutamise, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse käesoleva seaduse § 11⁵⁰ lõikes 1 nimetatud isikutele, sügava liitpuudega isikutele ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele samades ruumides.”;

47) paragrahvi 11⁵¹ lõigetest 4 ja 5 jäetakse välja sõnad „vaimse tervise õe või psühhiaatriaõe osutatava”;

48) paragrahvi 11⁵¹ lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Ööpäevaringset erihooldusteenust, välja arvatud majutamist, võib kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutada käesoleva seaduse § 11⁵⁰ lõikes 1 nimetatud isikutega, sügava liitpuudega isikutega ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutega samades ruumides ja samal ajal, arvestades käesoleva seaduse §-s 11⁵² sätestatut.”;

49) paragrahvi 11⁵³ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab 30 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku päevasel ja õhtusel ajal.

(2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 15 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku päevasel ja õhtusel ajal.

(3) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 20 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku päevasel ja õhtusel ajal.”;

50) paragrahvi 17 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 17. Lapse ajutiselt perekonda andmise korraldus”;

51) paragrahvi 17 lõiked 1–6 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 17 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Laste hoolekandeasutuses elava lapse ajutiselt perekonda andmise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.”;

53) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) erihooldekodu – teenuse osutaja omandis või kasutuses olevad ruumid ja territoorium, kus osutatakse korraga rohkem kui viiele erivajadusega isikule kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust, välja arvatud kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust.”;

54) seaduse 3. peatüki 12. jagu täiendatakse §-ga 18¹ järgmises sõnastuses:

„§ 18¹. Keelatud esemed ja ained hoolekandeasutuses viibimisel

(1) Hoolekandeasutuses sotsiaalteenust saav isik ei tohi vallata järgmisi aineid ega esemeid:
1) relvad relvaseaduse tähenduses;
2) lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses;
3) aine, mida kasutatakse narkootilise, toksilise või alkohoolse joobe tekitamiseks, ja
4) muud ained või esemed, mis võivad kujutada ohtu teenust saavate isikute ning teiste isikute elule ja tervisele.

(2) Kui sotsiaalteenuse osutajal on teavet selle kohta, et hoolekandeasutuses sotsiaalteenust saava isiku valduses on või temale adresseeritud posti- või muu saadetis sisaldab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud ainet või eset või sama lõike punktis 3 nimetatud ainet, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, on ta kohustatud teavitama sellest politseid.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelatud aine või ese seab otsesesse ohtu isiku, kelle valduses see on, või teisi isikuid, peab teenuse osutaja võtma kasutusele meetmed otsese ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud aine või eseme võtab teenuse osutaja isiku valdusest ära. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud aine või eseme, mida ei ole võimalik üle anda politseile, tagastab teenuse osutaja posti- või muu saadetise saatjale. Kui saatja ei ole teada või kui aine või ese on teenust saava isiku valdusesse sattunud muul viisil kui posti teel, annab teenuse osutaja aine või eseme isiku seaduslikule esindajale, viimase puudumise korral säilitab teenuse osutaja isikult võetud aine või eseme. Teenuse osutaja hävitab ained ja esemed, mille väärtus on väiksem kui 19 eurot.

(5) Kui teenust saava isiku terviseseisund võimaldab, võetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud aine või ese isiku valdusest ära ja hävitatakse tema juuresolekul.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esemete ja ainete äravõtmise kohta koostab teenuse osutaja viivitamata protokolli, kuhu kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi;
3) selle teenust saava isiku ees- ja perekonnanimi, kellelt esemed või ained ära võeti;
4) äravõetud esemete või ainete loetelu;
5) märge keelatud esemete üleandmisest käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikule, asutusele või politseile ja
6) teenust saava isiku või piiratud teovõimega isiku puhul tema seadusliku esindaja ja protokolli koostaja allkiri.”;

55) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks;

56) paragrahvi 24 lõike 1 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „ning eestkoste” ja lõike 1 punktist 1 tekstiosa „, tema eestkostjat”;

57) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 4 ja § 25 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 25² lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või piiratud;”;

59) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

60) paragrahvi 48 lõikes 16 asendatakse number „2015” numbriga „2017”;

61) paragrahvi 48 lõikes 32 asendatakse lauseosa „2014. aasta 31. detsembrini erihoolekandeteenust” lauseosaga „2017. aasta 31. detsembrini erihoolekandeteenust, välja arvatud ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele,”;

62) paragrahvi 48 lõikes 33 asendatakse lauseosa „2015. aasta 1. jaanuarist” lauseosaga „2018. aasta 1. jaanuarist”;

63) paragrahvi 48 lõikes 35 asendatakse lauseosa „2014. aasta 31. detsembrini” lauseosaga „2017. aasta 31. detsembrini.”;

64) paragrahvi 48 lõiked 37–40 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2.  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „või keda on nimetatud sama seaduse § 2¹ lõike 2 punktis 2.”.

§ 3.  Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2¹. Rehabilitatsiooniplaani koostamine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 11¹² lõikes 1 sätestatud rehabilitatsiooniplaan koostatakse:
1) igale lapsele, kes esimest korda taotleb puude raskusastet;
2) korduvalt puude raskusastet taotlevale lapsele juhul, kui see on vajalik puude raskusastme tuvastamiseks.”.

§ 4.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 21 ja 25 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.