Teksti suurus:

Isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivuseaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.10.2014
Avaldamismärge:RT I, 21.03.2014, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.03.2014 otsus nr 385

Isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivuseaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 27.02.2014

§ 1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, mis on tunnustatud Välisministeeriumi poolt”;

2) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja teine ja kolmas lause;

3) paragrahvi 112 lõikes 7, § 114 lõigetes 3 ja 5 ning § 402 lõikes 4 asendatakse sõnad „piiratud teovõimega taotleja” sõnadega „piiratud teovõimega täisealine isik” vastavas käändes;

4) paragrahvi 114 lõikes 53 asendatakse sõnad „piiratud teovõimega” sõnadega „piiratud teovõimega täisealine isik”;

5) paragrahvi 121 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Alla 15-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik ei pea dokumendi kättesaamiseks isiklikult dokumendi väljastaja asukohta ilmuma. Dokumendi kasutaja õiguste ja huvide kaitseks võib dokumendi väljastaja nõuda selle väljastamiseks alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku isiklikku ilmumist.”;

6) paragrahvi 121 lõikes 4 asendatakse sõnad „piiratud teovõimega dokumenditaotleja” sõnadega „piiratud teovõimega täisealise isiku”;

7) paragrahvi 121 lõikes 5 asendatakse sõnad „piiratud teovõimega isiku” sõnadega „piiratud teovõimega täisealise isiku”;

8) paragrahvi 121 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Välisministeeriumi kaudu väljastatava dokumendi võib konsulaarkoostöö raames väljastamiseks üle anda Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele. Dokument väljastatakse teise Euroopa Liidu liikmesriigi välisesinduse kaudu ainult selle liikmesriigi välisesinduse nõusolekul.”;

9) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Politsei- ja Piirivalveamet võib turvalise isikutuvastamise ja digitaalallkirja andmise süsteemi korraldamiseks tunnistada isikutunnistusele, elamisloakaardile ja digitaalsele isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtetuks, kui dokumendi kehtivusajal muutuvad käesoleva seaduse § 9 lõike 51 alusel kehtestatud tehnilised nõuded digitaalse dokumendi andmekandja kohta või dokument ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud selle turvaliseks kasutamiseks.

(12) Digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi peatamine või kehtetuks tunnistamine ei mõjuta isikutunnistuse ja elamisloakaardi kehtivust.

(13) Digitaalsele isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtetuks tunnistamisel kaotab digitaalne isikutunnistus kehtivuse.”;

10) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõna „seaduse” sõnaga „paragrahvi”;

11) paragrahvi 203 tekst muudetakse ja loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(1) Digitaalne isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kuni kolm aastat.

(2) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.”;

12) paragrahvi 204 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Mobiilioperaator on kohustatud kooskõlastama mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse tehnilise lahenduse enne selle kasutusele võtmist Riigi Infosüsteemi Ametiga, kes küsib menetluse käigus Politsei- ja Piirivalveameti ja sertifitseerimisteenuse osutaja seisukohta.

(8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmise üksikasjad, sealhulgas:
1) mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse lühema kehtivusaja kui viis aastat, kui dokumendi andmekandja tehniline lahendus ei vasta tingimustele, mis on vajalikud dokumendi turvaliseks kasutamiseks viie aasta jooksul;
2) mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse kehtivusaja, kui hinnang mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse tehnilise lahenduse turvalisusele muutub ja dokumendi andmekandja tehniline lahendus võimaldab uue hinnangu kohaselt dokumendi turvalist kasutamist pikema aja vältel kui esialgne hinnang;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kooskõlastuse sisu ja ulatuse, kooskõlastuse andmise korra ja tähtaja ning tähtpäeva, alates millest on kooskõlastuse olemasolu kohustuslik.”;

13) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

§ 211. Sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku pass

(1) Kui Eesti kodanikule on varem välja antud Eesti kodaniku pass või isikutunnistus ja ta viibib välisriigis, kus puudub Eesti välisesindus või kus taotlejal on ebaproportsionaalselt koormav Eesti välisesindusse pöörduda, võib talle välja anda sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi kehtivusajaga kuni üks aasta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse võib esitada posti teel või esindaja kaudu Politsei- ja Piirivalveametile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel väljaantava Eesti kodaniku passi taotlemise käigus taotlejat ei daktüloskopeerita.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel võib Eesti kodaniku passi välja anda üksnes kaks korda järjest.”.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 2572 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 28,76 eurot.”.

§ 3. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 111 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eestist lahkudes või Eestisse saabudes peab välispiiri ületaval Eesti, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul olema kaasas kehtiv reisidokument või muu dokument, mis on välislepinguga ette nähtud välispiiri ületamiseks. Välislepingus sätestatud juhul võib välispiiri ületada Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni väljaantud kehtiva isikutunnistusega.

(11) Eesti, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul on kohustus sisepiiri ületamisel endaga kaasas kanda Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni väljaantud kehtivat reisidokumenti või isikutunnistust.”;

2) paragrahvi 111 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „elamisluba” sõnadega „või elamisõigust”;

3) paragrahvi 111 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 111 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja Välisministeeriumi poolt tunnustatud”;

5) paragrahv 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 112. Kolmanda riigi kodanikust alaealise dokumendikohustus riigipiiri ületamisel

(1) Alla 15-aastasel kolmanda riigi kodanikul ei pea riigipiiri ületamisel olema reisidokumenti, kui tema nimi, sünniaeg, viisa, elamisloa või elamisõiguse andmed ja foto on kantud teda saatva isiku kehtivasse reisidokumenti, kui seadusest, Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust ei tulene teisiti.

(2) Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealine kolmanda riigi kodanik on alla seitsmeaastane.

(3) Alaealisel kolmanda riigi kodanikul, kellel puudub seaduslik alus või kehtiv reisidokument Eestisse sisenemiseks ning kes soovib taotleda Eestis varjupaika või ajutise kaitse alusel elamisluba, lubatakse Eestisse siseneda pärast varjupaigataotluse või ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitamist juhul, kui ei ilmne välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 20 punktides 1 ja 2 ning § 21 lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolusid.”.

§ 4. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. oktoobril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 9 ja 12 jõustuvad 2014. aasta 1. mail.

 (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 11 jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json