Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri¹

Vastu võetud 17.04.2017 nr 74

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Ontika maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Ontika maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
  1) Balti klinti, Saka mõisaparki, piirkonnale iseloomulikke loodusmetsi ja maastikuilmet ning kaitsealuseid liike;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210)³, püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad − 9180*);
  3) laialehist nestikut (Cinna latifolia), mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ning selle elupaiku;
  4) kassikakku (Bubo bubo), mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning tema elupaiku;
  5) kaitsealuseid taimeliike villtulikat (Ranunculus lanuginosus), varju-püsiklustet (Bromus benekenii), mets-kuukressi (Lunaria rediviva) ja sudeedi põisjalga (Cystopteris sudetica) ning nende liikide elupaiku;
  6) kaitsealust seeneliiki roosat võrkheinikut (Rhodotus palmatus) ja selle elupaiku;
  7) kaitsealust samblikuliiki rohe-tilksamblikku (Biatoridium monasteriense) ja selle elupaiku.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas Ontika, Saka ja Valaste külas ning Toila vallas Toila alevikus ja Altküla ja Martsa külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal.

  (2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine ja lõkketegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  (3) Kaitsealal on lubatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, piiranguvööndis ning Martsa ja Uikala sihtkaitsevööndis on lubatud jalgrattaga sõitmine ka radadel. Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid, jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radasid piiranguvööndis ning Martsa ja Uikala sihtkaitsevööndis on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas piiranguvööndis liinirajatiste hooldamisel, metsamajandus- ja põllumajandustöödel, samuti Saka mõisapargi piiranguvööndis pargi hooldustöödel.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
  1) Martsa sihtkaitsevöönd;
  2) Pangametsa sihtkaitsevöönd;
  3) Uikala sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Pangametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja rannikukoosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, elustiku mitmekesisuse säilitamine, Balti klindi ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

  (2) Martsa ja Uikala sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste säilitamine või taastamine, neile omase liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 10.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning Martsa ja Uikala sihtkaitsevööndis kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
  1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
  2) Martsa ja Uikala sihtkaitsevööndis rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
  3) Pangametsa sihtkaitsevööndis rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
  4) Martsa ja Uikala sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  5) Martsa ja Uikala sihtkaitsevööndis loodusliku veerežiimi taastamine;
  6) Martsa ja Uikala sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  7) olemasolevate ehitiste hooldustööd.

§ 11.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
  1) Ontika piiranguvöönd;
  2) Saka mõisapargi piiranguvöönd.

§ 13.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  (1) Ontika piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Saka-Ontika-Toila klindiplatoo, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

  (2) Saka mõisapargi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide kaitse, ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

§ 14.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
  2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
  3) väetise, taimekaitsevahendi ja biotsiidi kasutamine, välja arvatud metsamaal ja looduslikul rohumaal.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
  2) rajatise püstitamine;
  3) kuni kahekorruselise hoone püstitamine ajalooliselt hoonestatud katastriüksusel;
  4) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  5) Ontika piiranguvööndis uuendusraie langi pindalaga kuni kaks hektarit;
  6) Saka mõisapargi piiranguvööndis puuvõrade ja põõsaste kujundamine ning puittaimestiku raie- ja istutustööd.

  (3) Metsade majandamisel tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus.

§ 15.  Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

  (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 16.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 17.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a määrus nr 248 „Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 18.  Määruse muutmine

  Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määruse nr 152 „Ida-Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid” § 1 punkt 14 ning määruse lisas esitatud kaart „Saka mõis” tunnistatakse kehtetuks.

§ 19.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 26. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/189 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 20.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

² Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 19. mai 1939. a otsusega maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta Sakka-Ontika paekalda ja metsa kaitsealana. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” asutati selle põhjal Saka-Ontika-Toila klindi maastikuline keeluala. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a määrusega nr 248 „Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine” nimetati ala Ontika maastikukaitsealaks ning liideti sellega Ida-Viru Maavalitsuse 16. augusti 1990. a määrusega nr 170 moodustatud Toila taimestiku mikrokaitseala. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 268 ja alapunktist 293 hõlmab kaitseala Ontika ja Pangametsa loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

⁴ Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

⁵ Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa Ontika maastikukaitseala