Teksti suurus:

Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:22.04.2020
Avaldamismärge:RT I, 21.04.2020, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
17.04.2020 otsus nr 562

Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed)

Vastu võetud 15.04.2020

§ 1.  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust täiendatakse §-ga 8516 järgmises sõnastuses:

§ 8516. Kütuse- ja elektriaktsiisi määrade muudatus tulenevalt Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast

Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra tõttu kehtivad 2020. aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini järgmised aktsiisimäärad:
1) vedelgaasi aktsiisimäär on 55 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta;
2) diislikütuse aktsiisimäär on 372 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta;
3) eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 100 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta;
4) kerge kütteõli aktsiisimäär on 372 eurot 1000 liitri kerge kütteõli kohta;
5) raske kütteõli aktsiisimäär on 422 eurot 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta;
6) põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 414 eurot 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta;
7) maagaasi aktsiisimäär on 40 eurot 1000 m3 maagaasi kohta;
8) mootorimaagaasi aktsiisimäär on 40 eurot 1000 m3 mootorimaagaasi kohta;
9) veeldatud olekus mootorimaagaasi aktsiisimäär on 55,79 eurot 1000 kilogrammi nimetatud kütuse kohta;
10) elektrienergia aktsiisimäär on 1 euro ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta;
11) kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 372 eurot 1000 liitri kütuse kohta.”.

§ 2.  Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvides 1–4, 2. peatüki pealkirjas ja §-s 5 asendatakse sõnad „ettevõtluse riiklik” sõnadega „ettevõtluse ja elamumajanduse riiklik” vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Ettevõtlustoetuse” sõnaga „Toetuste”;

3) paragrahvi 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ettevõtluse riiklikul toetamisel investeeringud äriühingu omakapitali investeerimisfondi kaudu (edaspidi omakapitali investeeringud).”;

4) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ettevõtlust” sõnadega „ja elamumajandust”;

5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Elamumajanduslaenude andmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

6) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõnad „ettevõtluse valdkonna” sõnadega „vastava valdkonna”;

7) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riikliku tagatise saajaks võib olla Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutus või Eestis asutatud muu Finantsinspektsiooni tegevusluba omav krediidiandja, Euroopa Keskpank või Euroopa Liidu liikmesriigi keskpank või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklis 117 nimetatud mitmepoolne arengupank. Kui tagatakse liisingulepingust tulenevat kohustust, võib riikliku tagatise saajaks olla ka Eesti või teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis. Käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka eelnimetatud finantseerimisasutuse ja muu krediidiandja kohta. Riikliku tagatise saajaks loetakse ka isik, kellele tagatav nõue on käesoleva seaduse tingimuste kohaselt üle antud.”;

8) paragrahvi 7 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riikliku tagatise saaja pankroti-, likvideerimis-, tervendamis- või saneerimismenetluse korral, samuti tagatise saajaks oleva krediidiasutuse või selle filiaali suhtes moratooriumi, kriisilahendusmenetluse või varajase sekkumise meetmete rakendamise korral, kui nimetatud menetluste või meetmete käigus antakse tagatisega tagatav nõue üle kolmandale isikule, ei pea selline kolmas isik või selle filiaal olema kantud Eesti äriregistrisse, kuid peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teistele tingimustele.”;

9) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 22–23 järgmises sõnastuses:

„(22) Kui riikliku tagatise saaja suhtes rakendatakse kriisilahendusmenetlust või varajase sekkumise meedet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatut finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud erisustega.

(23) Kui riikliku tagatisega tagatud nõue antakse tagatisena üle Euroopa Keskpangale või Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangale, säilitab riiklik tagatis kehtivuse ka juhul, kui sellega tagatud nõue läheb üle nimetatud keskpanga omandisse või kui nimetatud keskpank võõrandab nõude kolmandale isikule.”;

10) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tagatislepingust tulenev sihtasutuse vastutus kohaldub üksnes võlgniku põhikohustusele. Sihtasutus vastutab käendajana tagatise saaja ees vastavalt tagatislepingule. Kui tagatise saajal on õigus võlgniku kohustuse rikkumise korral esitada vastava kohustuse tasumise nõue sihtasutusele, teeb sihtasutus nõude täitmiseks õigeaegselt käenduskohustuse ettemakse, arvestades tagatislepingus sätestatud tingimusi. Eluaseme hüpoteeklaenu tagamise korral tehakse vastav ettemakse 24 kuu jooksul nõude saamisest arvates. Tagatise saaja arvestab ettemakse võlgniku kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui tagatise saaja ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu rahuldada, ja ulatuses, milles ta ei saa seda teha. Võlgniku kohustusi tagavad kolmandad isikud ei omanda võlgniku kohustuse täitmisega nõudeõigust sihtasutuse vastu.”;

11) paragrahvi 8 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riiklikest tagatistest tulenevad sihtasutuse kohustused lähevad üle riigile, kui sihtasutus ei täida või ei ole võimeline täitma riikliku tagatise saaja nõuet.”;

12) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riikliku tagatise saajale tekkiv kahju hüvitatakse käenduslepingus sätestatud määras, arvestades riigiabi reeglitega lubatud protsenti ja laenukohustuse jääki ettevõtluslaenu- või elamumajanduslaenulepingu ülesütlemise hetke seisuga.”;

13) paragrahvi 10 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Sihtasutuse varad ja omavahendid

(1) Sihtasutuse varad on vastavalt sihtasutuse tegevusaladele jaotatud ja eraldatud sihtfondideks. Sihtasutuse ettevõtluslaenude tagamise sihtfondi ja elamumajanduslaenude tagamise sihtfondi (edaspidi sihtfond) kuuluvad varad arvestatakse laenude tagamise omavahendite hulka.”;

14) paragrahvi 10 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ühe sihtfondi varasid ei kasutata teise sihtfondi kohustuste täitmiseks.”;

15) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) eraldised muudest allikatest.”;

16) paragrahvi 11 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Omavahendite hulka võib asutajaõiguste teostaja loal täiendavalt arvata allutatud ja sihtotstarbelised laenud ning muud sarnased kohustused (edaspidi koos allutatud laen), kui on täidetud järgmised tingimused:”;

17) paragrahvi 11 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 11 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Allutatud laen, mille maksetähtpäevani on jäänud vähem kui viis aastat, arvatakse omavahendite hulka ulatuses, mille arvelt võetud kohustuste tähtpäev saabub enne laenutähtpäeva.”;

19) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 teist lauset ei kohaldata, kui sihtasutuse laenude tagamise alane tegevus on ümber korraldatud hädaolukorra seadusest tulenevatel alustel.”;

20) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „220 miljonit” tekstiosaga „3 miljardit” ja arv „170” arvuga „500”;

21) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Enne käesoleva seaduse 2020. aasta 15. aprillil vastu võetud redaktsiooni jõustumist sõlmitud tagatislepingud viiakse kooskõlla nimetatud redaktsiooni § 8 lõikes 1 sätestatuga 2020. aasta 1. detsembriks, kui tagatise saaja on selleks soovi avaldanud hiljemalt 2020. aasta 1. oktoobril.

(5) Enne käesoleva lõike jõustumist Vabariigi Valitsuse antud riigigarantiiga tagatud sihtasutuse antud ettevõtluslaenude tagatised loetakse riiklikeks tagatisteks käesoleva seaduse tähenduses ja arvatakse käesoleva lõike jõustumisel käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud ettevõtluslaenude tagatislepingute kogusumma hulka.”.

§ 3.  Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 67 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 67. Teenistuskohustuse täitmisel hüvitise, päevaraha ja tasu maksmine”;

2) paragrahvi 67 täiendatakse lõigetega 58 järgmises sõnastuses:

„(5) Eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse § 34 lõike 1 alusel, avaliku korra tagamisel korrakaitseseaduse § 161 lõike 1 alusel või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukorra seaduse § 15 lõike 1 alusel, maksta tasu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tasu väljamaksmisega seotud kulu hüvitatakse Kaitseliidule kaasamist taotlenud valitsusasutuse eelarvest või Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel.”.

§ 4.  Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 43 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kalapüügiõiguse tasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata jäänud summalt intressi maksukorralduse seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud ulatuses.”;

2) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ning Veterinaar- ja Toiduametil kutselise kalapüügi korral on keskkonnatasu võla ajatamise korral õigus vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära maksukorralduse seaduse § 117 lõikes 2 sätestatud ulatuses ja korras.”.

§ 5.  Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 671 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 671. Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine ja vähendamine aastatel 2009–2011”;

2) seadust täiendatakse §-ga 673 järgmises sõnastuses:

§ 673. Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini

(1) Kohustatud isikul on 2020. aasta oktoobris õigus esitada kontohaldurile või registripidajale avaldus maksete mittetegemiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses märgitakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2, 10 ja 11 sätestatud andmed. Andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette antud vormil ning avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 ja §-s 16 sätestatut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitanud isik oma 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini saadud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt makset ei tasu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitanud isik käesoleva seaduse § 7 lõikes 21 sätestatud makset oma ettevõtluskontole 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini laekunud summadelt ei tasu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitanud füüsilisest isikust ettevõtja oma 1/12-lt 2020. aastal ja 2/3-lt 2021. aastal saadud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult makset ei tasu.

(6) 1961. aastal või hiljem sündinud kohustatud isikule eraldatakse riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa, mis on korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini.

(7) 1961. aastal või hiljem sündinud isikule, kellele tehakse aastal 2021 või 2022 kohustusliku kogumispensioni väljamakse, makstakse täiendavalt riigieelarvest tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata väljamakse suhtes, mida tehakse kohustatud isiku pärijale või isikule, kellel on käesolevas seaduses sätestatu kohaselt õigus kohustuslikule kogumispensionile.

(8) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud maksete tasumise täpsema korra.”.

§ 6.  Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) raamat ja õppekirjandus, nii füüsilisel kandjal kui ka elektrooniline, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud õppevahend;”;

2) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ajakirjandusväljaanne, nii füüsilisel kandjal kui ka elektrooniline, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaanne;”;

3) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) kaup, mille import on maksuvaba tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (ELT L 324, 10.12.2009, lk 23–57), artikli 76 alusel kehtestatud komisjoni otsusele.”.

§ 7.  Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine

Loovisikute ja loomeliitude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „tulumaksuseaduse § 19 lõikes 3” tekstiosaga „tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6”;

2) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Loomeliidul ei ole õigust katkestada loometoetuse maksmist või keelduda uute taotluste rahuldamisest, kui loomeliit ei ole eelmise aasta toetust täies ulatuses loometoetusteks kasutanud.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 232 järgmises sõnastuses:

§ 232. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud erisused loometoetuse maksmisel

(1) Eriolukorra ajal ja 180 päeva jooksul pärast selle lõppemist ei kasuta loomeliit eraldatud loomeliidu toetust loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks. Kultuuriministeerium võib loomeliidu põhjendatud taotluse alusel anda loa kasutada loomeliidu toetust stipendiumideks ka eriolukorra ajal ja 180 päeva jooksul pärast selle lõppemist.

(2) Loometoetuse taotlemisel eriolukorra ajal ja 180 päeva jooksul pärast selle lõppemist ei kohaldata loovisiku suhtes käesoleva seaduse § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet.

(3) Eriolukorra ajal ja 180 päeva jooksul pärast selle lõppemist on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses.

(4) Eriolukorra ajal ja 180 päeva jooksul pärast selle lõppemist ei arvata sissetuleku hulka loovisikule laekuvat sissetulekut, mille suurus ei ületa ühte käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurust kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu.

(5) Käeoleva seaduse § 12 lõikes 7 sätestatud reservi võib eriolukorra ajal ja 180 päeva jooksul pärast selle lõppemist suurendada riigieelarvest selleks eraldatud vahenditest. Reservi kasutatakse lisaks käesoleva seaduse § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuste täitmisele loomeliitu kuuluvale vabakutselisele loovisikule loometoetuse maksmiseks juhul, kui loomeliidul on selleks vahendid lõppenud.

(6) Eriolukorral ajal ja 180 päeva jooksul pärast selle lõppemist menetleb Kultuuriministeerium käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud vabakutseliste loovisikute loometoetuse taotlusi ning täidab § 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud loomeliidu ülesandeid.

(7) Kui eriolukorra ajal ja 180 päeva jooksul pärast selle lõppemist loomeliidule loometoetuse maksmiseks eraldatud vahendid lõpevad, makstakse loometoetust käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud vahenditest, mille eraldab Kultuuriministeerium loomeliidule sihtotstarbeliselt loomeliidu taotluse alusel.

(8) Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud taotluse rahuldamisest või rahuldada see osaliselt, kui riigieelarvest eraldatud vahendid on lõppenud või vahenditest ei piisa taotluse täielikuks rahuldamiseks.”.

§ 8.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 punkti 28 täiendatakse pärast sõna „loomeliidule” sõnadega „ja Kultuuriministeeriumile”;

2) seadust täiendatakse §-dega 16814–16817 järgmises sõnastuses:

§ 16814. Andmete avaldamise ning maksukohustuslase poolt intressi arvestamise ja tasumise peatamine

(1) Käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud andmete avaldamise võib Maksu- ja Tolliamet peatada alates Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra esimesest päevast kuni kahe kuu möödumiseni eriolukorra lõppemisest.

(2) Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 1, 11 ja 2 sätestatud intressi arvestamise ja tasumise kohustuse kohaldamine peatatakse Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra tõttu alates 2020. aasta 1. märtsist kuni eriolukorra lõppemiseni.

§ 16815. Maksusaladuse avaldamine toetusmeetmete kohaldamiseks

Maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet valitsusasutustele ja isikutele, kes on kohustatud läbi vaatama ja rakendama meetmeid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust mõjutatud ettevõtjate ja isikute toetamiseks.

§ 16816. Intressimäär eriolukorra lõppemisest kuni 2021. aasta 31. detsembrini

Käesoleva seaduse §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra lõppemisest kuni 2021. aasta 31. detsembrini 0,03 protsenti päevas.

§ 16817. Intressimäär maksuvõla tasumise ajatamisel 2020. aasta 1. maist kuni 2021. aasta 31. detsembrini

Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra tõttu võib maksuhaldur 2020. aasta 1. maist kuni 2021. aasta 31. detsembrini vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressimäära kuni 100 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.”.

§ 9.  Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seadust täiendatakse §-dega 954 ja 955 järgmises sõnastuses:

§ 954. Sadamasse ja sadama reidile sisenevate laevade veeteetasu maksmisest vabastamine 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini

(1) 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini on veeteetasu maksmisest vabastatud kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laeva eest on 2020. aasta 1. aprillist kuni käesoleva paragrahvi jõustumiseni veeteetasu arvestatud ning makseteatise alusel on veeteetasu tasutud, tagastab Veeteede Amet maksjale tasutud veeteetasu 30 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.

§ 955. Veeteetasu arvestamise erisused 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini

(1) Käesoleva seaduse § 5010 lõikes 1 nimetatud veeteetasu peab maksma 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini maksimaalselt järgmiselt:
1) reisilaev 45 korda, sealjuures regulaarreise tegev reisilaev poolte külastuskordade eest, kuid mitte rohkem kui 45 korda;
2) merematkelaev 3 korda;
3) muu laev 8 korda.

(2) Käesoleva seaduse § 504 lõike 23 esimeses lauses ja § 5010 lõike 12 esimeses lauses nimetatud 60 korra asemel võetakse 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini aluseks 45 korda.

(3) Käesoleva seaduse § 504 lõigetes 22 ja 23 ning § 5010 lõikes 12 nimetatud kalendriaasta asemel lähtutakse nimetatud lõigetes ajavahemikust 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini.”.

§ 10.  Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

§ 51. Puude raskusastme kestuse pikendamine erakorralise olukorra ajal

Hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada isiku puude raskusastme kestust, kui puude raskusastme tuvastamine on hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja puude raskusastme kestuse pikendamine on vajalik puudega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks kuni hädaolukorrast, eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 252 järgmises sõnastuses:

§ 252. Käesoleva seaduse § 51 rakendamine

Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud võimalust isiku puude raskusastme kestuse pikendamiseks rakendada tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.”.

§ 11.  Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seadust täiendatakse §-ga 892 järgmises sõnastuses:

§ 892. Ravikindlustatus eriolukorras

Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal loetakse kindlustatud isikuks ka käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4–51 nimetatud kindlustatud isikud, kelle eest ei maksta eriolukorra ajal sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Nimetatud isikute kindlustuskaitse ei peatu käesoleva seaduse § 8 lõike 3 kohaselt ja kestab kuni eriolukorra lõppemise kuust ülejärgmise kuu 10. kuupäevani.”.

§ 12.  Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 251 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui eelarvestrateegia koostamise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut osaliselt, põhjendades seda eelarvestrateegias.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

§ 371. Eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise erisused

(1) Kui eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise ning käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud heakskiitmise või muutmise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, ei pea Vabariigi Valitsus eelarvestrateegiat kinnitama ega riigieelarve eelnõu heaks kiitma §-s 341 nimetatud tähtpäevaks. Vabariigi Valitsus kinnitab sellisel juhul eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu arvestusega, et need esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lähtutakse eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamisel kõige ajakohasemast makromajandus- ja rahandusprognoosist.”;

3) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks ja selle mõju leevendamiseks eraldatud vahendite kasutamise tähtaja pikendamise järgmiseks eelarveaastaks otsustab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrusega volitada nende vahendite, mida kasutusele ei võetud, kasutamise üle otsustama valdkonna eest vastutav minister.”;

4) paragrahvi 69 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „või ennetamiseks” sõnadega „või võlakohustuste refinantseerimiseks”;

5) paragrahvi 70 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Võlakohustuste võtmisega seotud finantsriskide juhtimiseks on Rahandusministeeriumil õigus sõlmida võlakohustuste võtmist võimaldavaid lepinguid kogusummas, mis ületab käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurimat lubatud jääki, tingimusel et riigi poolt tegelikult võetud võlakohustuste jääk ei ületa ühelgi ajahetkel § 69 lõikes 2 nimetatud piirmäära.”;

6) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 812 järgmises sõnastuses:

§ 812. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ettenähtud toetusmeetmete kehtestamine

(1) Eriolukorra tõttu käesoleva seaduse § 531 alusel kehtestatavate toetusmeetmete üldtingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Minister lähtub eriolukorra tõttu käesoleva seaduse § 531 alusel toetusprogrammide kehtestamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldtingimustest.”.

§ 13.  Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduse 9. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1082 järgmises sõnastuses:

§ 1082. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud erisused

Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra tõttu kohaldatakse järgmisi erisusi:
1) Vabariigi Valitsuse otsuse alusel võib kuni 2020. aasta 31. detsembrini rakendada erisusi käesoleva seaduse § 5 lõike 3, § 75 lõike 1 ja § 88 lõike 1 punkti 4 suhtes;
2) vahetusvõlakirjade omandamist loetakse kuni 2020. aasta 31. detsembrini osaluse omandamiseks äriühingus, milles riik ei osale.”.

§ 14.  Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 13. peatükki täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses:

§ 591. Pensionikindlustatu kindlustusosaku ja solidaarosaku arvutamine 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini

(1) Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamisel sotsiaalmaksuseaduse § 13 lõigetes 21 ja 22 nimetatud isiku puhul on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa määr 16 protsenti ja tema solidaarosak on 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. augustini kuni 0,800.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on esitanud kogumispensionide seaduse § 673 lõikes 1 nimetatud avalduse maksete mittetegemiseks, on 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa määr 20 protsenti ja tema solidaarosak on 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. augustini kuni 1,000.

(3) Füüsilisest isikust ettevõtja puhul arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud:
1) isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa määr 1/12-lt tema 2020. aastal ettevõtlusest saadud tulult tasutud ja 2/3-lt 2021. aastal saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu alusel;
2) solidaarosak 2/3-lt tema 2021. aastal ettevõtlusest saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu alusel.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 601 ja 602 järgmises sõnastuses:

§ 601. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaja pikendamine erakorralise olukorra ajal

Hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaega, kui uus hindamine on hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaja pikendamine on vajalik püsivalt töövõimetule inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks kuni hädaolukorrast, eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.

§ 602. Käesoleva seaduse § 601 rakendamine

Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse §-s 601 sätestatud võimalust püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaja pikendamiseks rakendada tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.”.

§ 15.  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

§ 131. Sotsiaalteenuste osutamise korraldus erakorralise olukorra ajal

(1) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kellel on vähemalt keskharidus ja kellele on tagatud juhendamine § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt.

(2) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ei pea käesoleva seaduse § 86 lõigetes 4–6 nimetatud erihoolekandeteenuseid osutav isik olema läbinud samades lõigetes nimetatud täienduskoolitusi.

(3) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5 ja § 80 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaegade kulgemine.

(4) Kui eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal on käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatunud ja isik ei kasuta erihoolekandeteenust, hüvitab Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale täitmata erihoolekandeteenuse koha kulud 95 protsendi ulatuses § 72 lõike 5 alusel kehtestatud selle teenuse maksimaalsest maksumusest, mida isikule osutati, kuid kõige rohkem arvel märgitud ulatuses.

(5) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise või erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.”;

2) paragrahvi 160 täiendatakse lõikega 40 järgmises sõnastuses:

„(40) Käesoleva seaduse § 131 lõikeid 3–5 rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.”.

§ 16.  Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 17 ja 18 järgmises sõnastuses:

„(17) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 ja § 61 lõikes 2 sätestatud kohustust tasuda sotsiaalmaksu kuumääralt ei kohaldata 2020. aasta märtsis, aprillis ja mais.

(18) Käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punkti 1 alusel määratud 2020. aasta esimese kvartali avansilise makse tasub Maksu- ja Tolliametile füüsilisest isikust ettevõtja nimel riik.”;

2) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 19–22 järgmises sõnastuses:

„(19) Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on aastatel 1942–1960 sündinud isik, kes on kogumispensionide seaduse § 673 lõike 1 kohaselt esitanud avalduse maksete mittetegemiseks, on 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini talle makstud tasult ja tema ettevõtluskontole laekunud summadelt tasutud sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 10 lõike 4 teises lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta.

(20) Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on aastatel 1942–1960 sündinud füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kogumispensionide seaduse § 673 lõike 1 kohaselt esitanud avalduse maksete mittetegemiseks, on 2020. aastal tema ettevõtlusest saadud 1/12-lt tulult tasutud ja 2021. aastal saadud 2/3-lt tulult tasutud sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta. 2020. aastal ettevõtlusest saadud 11/12-lt tulult tasutud ja 2021. aastal saadud 1/3-lt tulult tasutud sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr on 16 protsenti ja pensioniregistri pidaja pangakontole kantava osa määr 4 protsenti.

(21) Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on 1961. aastal või hiljem sündinud isik, on 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini talle makstud tasult ja tema ettevõtluskontole laekunud summadelt tasutud sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 10 lõike 4 teises lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta.

(22) Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on 1961. aastal või hiljem sündinud füüsilisest isikust ettevõtja, on 2020. aastal tema ettevõtlusest saadud 1/2-lt tulult tasutud ja 2021. aastal saadud 2/3-lt tulult tasutud sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta. 2020. aastal ettevõtlusest saadud 1/2-lt tulult tasutud ja 2021. aastal saadud 1/3-lt tulult tasutud sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr on 16 protsenti ja pensioniregistri pidaja pangakontole kantava osa määr 4 protsenti.”.

§ 17.  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„21) eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel Eesti Haigekassa kaudu isikutele ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;
22) eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel Eesti Haigekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;”;

2) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorraga seotud hüvitisi ja teenuste eest tasumist võib rakendada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 60 kalendripäeva pärast eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemist.

(13) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21 ja 22 nimetatud hüvitiste ning teenuste eest maksmise tingimused ja korra.”.

§ 18.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali”;

2) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Füüsilisest isikust ettevõtja võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.”;

3) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Füüsiline isik võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 8 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.”;

4) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:

„(63) Tulumaksuga ei maksustata juriidilise isiku 2020. aasta 12. märtsist kuni 1. juulini Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või hoolekandeasutusele või Eestis asuva haigla pidajale heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitust ega annetust.”.

§ 19.  Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 23 järgmises sõnastuses:

„23) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi kasutamata vahendite tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekandmise kohta ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;”;

2) paragrahvi 381 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Vabariigi Valitsus võib otsustada sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral sihtkapitali üle kanda töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelnevatel kalendriaastatel kogunenud kasutamata vahendeid. Vabariigi Valitsus võib nimetatud otsuse teha töötukassa nõukogu ettepanekul erakorralise tööturu vajaduse tõttu ning arvestades, et sihtfondide vahenditest oleks võimalik katta muud seaduses sätestatud kulud. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr ei tohi ületada kalendriaasta jooksul 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning 30 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelnevatel kalendriaastatel kogunenud kasutamata vahenditest.

(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud juhul kehtestab sihtkapitali ülekantavate vahendite määra töötukassa nõukogu ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.”.

§ 20.  Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

§ 81. Töövõime hindamine erakorralise olukorra ajal

(1) Kui see on vajalik käesolevas seaduses sätestatud sotsiaalsete tagatiste kindlustamiseks, võib töötukassa eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ja sellele järgneva kuue kuu jooksul lugeda käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud nõude täidetuks, kui isik on käinud arsti vastuvõtul kaheteistkümne kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist.

(2) Hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib töötukassa valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada isiku osalise või puuduva töövõime kestust, kui töövõime hindamine on hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ning osalise ja puuduva töövõime kestuse pikendamine on vajalik vähenenud töövõimega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks kuni hädaolukorrast, eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

§ 271. Käesoleva seaduse § 81 rakendamine

Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal võib Töötukassa käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud võimalust rakendada tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.”.

§ 21.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 18 punkte 1–3 rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist.

  (2) Käesoleva seaduse § 16 punkti 1 rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. märtsist.

  (3) Käesoleva seaduse § 3 punktis 2 esitatud Kaitseliidu seaduse § 67 lõiget 5 ning käesoleva seaduse §-e 11 ja 17 rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.

  (4) Käesoleva seaduse §-d 2 ja 4, § 6 punkt 3, § 7, § 8 punkt 2, §-d 9 ja 10, § 12 punkt 6, § 14 punkt 2, § 15, § 18 punkt 4 ning §-d 19 ja 20 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  (5) Käesoleva seaduse § 1 ning § 6 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2020. aasta 1. mail.

  (6) Käesoleva seaduse § 5, § 14 punkt 1 ja § 16 punkt 2 jõustuvad 2020. aasta 1. juulil.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json