Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Mullutu-Loode looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri¹

Vastu võetud 16.04.2021 nr 37

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

  (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Saare maakonnas Saaremaa vallas Hirmuste, Kogula, Kõrkküla, Laheküla, Mullutu, Mändjala, Paevere, Parila, Põlluküla, Pähkla, Suur-Randvere, Tõlli, Ulje, Unimäe ja Vennati külas, Nasva alevikus ning Kuressaare linna territooriumil asuv ala, mille nimeks saab Mullutu-Loode looduskaitseala² (edaspidi kaitseala).

  (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
  1) rannikulõukaid ja veeökosüsteeme, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*)³, rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
  3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), tiigilendlane (Myotis dasycneme), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri);
  4) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoskel (Mergus albellus), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik (Porzana porzana), väikekajakas (Larus minutus), jõgitiir (Sterna hirundo), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix) ja randtiir (Sterna paradisaea);
  5) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani ehk roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);
  6) ohustatud ja haruldasi liike ja nende elupaiku. Need liigid on väike-kirjurähn (Dendrocopus minor), apteegikaan (Hirudo medicinalis), hänilane (Motacilla flava), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), tuttpütt (Podiceps cristatus), nurmlauk (Allium vineale), varjuluste (Bromus benekenii), leht-kobartorik (Grifola frondosa), harilik muguljuur (Herminium monorchis), must seahernes (Lathyrus niger), kärbesõis (Ophrys insectifera), arukäpp (Orchis morio), tõmmu käpp (Orchis ustulata), karvane lipphernes (Oxytropis pilosa) ja roosakas puunääts (Pachykytospora tuberculosa).

  (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks.

  (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala piir

  Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 1⁴.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 13 punktis 3 sätestatud ajal Laheääre, Nasva, Pühajõe, Tammiku, Vennati metsa ja Unimäe sihtkaitsevööndis.

  (2) Lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

  (3) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine väljaspool õuemaad ja selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel.

  (4) Kaitsealal on lubatud:
  1) sõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) kaitseala valitseja nõusolekul sõidukiga sõitmine väljaspool teid kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekoguni viimisel;
  4) punktides 1–3 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ning metsa- ja põllumajandustöödel.

  (5) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Linnulahel ja Paadla lahel. Ujuvvahendiga sõitmine Linnulahel ja Paadla lahel on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6.  Jahipidamine kaitsealal

  (1) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. augustist 28. (29.) veebruarini, välja arvatud Laheääre, Nasva, Pühajõe, Tammiku ja Vennati metsa sihtkaitsevööndis, kus jahipidamine on lubatud 1. augustist 14. veebruarini, ja Unimäe sihtkaitsevööndis, kus jahipidamine on lubatud 1. septembrist 31. jaanuarini.

  (2) Linnujaht on keelatud Laheääre, Linnulahe, Loode, Tammiku, Vennati metsa, Mullutu, Nasva, Pühajõe, Vennati ja Vägara sihtkaitsevööndis ning Suurlahes.

  (3) Jahipidamine lõikes 1 nimetamata ajal ja linnujaht lõikes 2 nimetatud sihtkaitsevööndites on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ulukite tekitatud kahjustuste vältimise ja teadustöö eesmärgil. Kaitseala valitseja võib seada tingimusi jahipidamise viisi ja aja kohta.

§ 7.  Vajalik tegevus

  Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik rohu ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine või raadamine.

§ 8.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 9.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 10.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on seitseteist sihtkaitsevööndit:
  1) Kaalupi sihtkaitsevöönd;
  2) Laheääre sihtkaitsevöönd;
  3) Linnulahe sihtkaitsevöönd;
  4) Loode sihtkaitsevöönd;
  5) Loode tammiku sihtkaitsevöönd;
  6) Mullutu sihtkaitsevöönd;
  7) Nasva sihtkaitsevöönd;
  8) Padura sihtkaitsevöönd;
  9) Parila sihtkaitsevöönd;
  10) Pühajõe sihtkaitsevöönd;
  11) Suurlahe sihtkaitsevöönd;
  12) Tammiku sihtkaitsevöönd;
  13) Unimäe sihtkaitsevöönd;
  14) Vennati sihtkaitsevöönd;
  15) Vägara sihtkaitsevöönd;
  16) Ärgessoo sihtkaitsevöönd;
  17) Vennati metsa sihtkaitsevöönd.

§ 11.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Kaalupi, Padura, Parila, Vennati ja Ärgessoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa-, soo- ja niidukoosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse.

  (2) Laheääre, Nasva, Pühajõe, Tammiku, Vennati metsa ja Unimäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja sookoosluste, kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse ning soodsa seisundi säilitamine looduslike protsessidena.

  (3) Linnulahe, Mullutu ja Suurlahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on jäänukjärvede, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus- ja pesitsuspaiga, metsa-, soo- ja niidukoosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse.

  (4) Loode ja Vägara sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus- ja pesitsuspaiga, metsa-, soo- ja niidukoosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse.

  (5) Loode tammiku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja niidukoosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse.

§ 12.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
  1) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas;
  2) õngepüük ja harrastuspüük Linnulahe sihtkaitsevööndis 15. juulist 31. märtsini;
  3) õngepüük ja harrastuspüük Vägara sihtkaitsevööndis 21. maist 31. märtsini;
  4) püük lihtkäsiõngega, käsiõngega ja põhjaõngega Mullutu lahes ja Suurlahes aasta ringi ja kõikide teiste harrastuspüügivahenditega 21. maist 31. märtsini;
  5) kutseline kalapüük lõkspüünistega Mullutu sihtkaitsevööndis ja Vägara sihtkaitsevööndisse kuuluval Nasva jõe osal 21. maist 31. märtsini.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas;
  2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  3) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  4) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd, välja arvatud Laheääre, Nasva, Pühajõe, Tammiku, Vennati metsa ja Unimäe sihtkaitsevööndis;
  5) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
  6) tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks;
  7) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
  8) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd, välja arvatud Laheääre, Nasva, Pühajõe, Tammiku, Vennati metsa ja Unimäe sihtkaitsevööndis, ja veerežiimi taastamine;
  9) pilliroo ja adru varumine.

§ 13.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) inimeste viibimine Laheääre, Nasva, Pühajõe, Tammiku ja Vennati metsa sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini ning Unimäe sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 31. juulini.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 14.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on viis piiranguvööndit:
  1) Kerguse piiranguvöönd;
  2) Laheküla piiranguvöönd;
  3) Mudamaardla piiranguvöönd;
  4) Nasva piiranguvöönd;
  5) Ulje piiranguvöönd.

§ 15.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, maastikus mosaiikselt paiknevate niiduelupaigatüüpide taastamine ja säilitamine ning kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 16.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
  2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
  3) kalapüük, kusjuures Mudamaardla piiranguvööndis on püük lihtkäsiõngega, käsiõngega ja põhjaõngega lubatud aasta ringi ja kõikide teiste harrastuspüügivahenditega 21. maist 31. märtsini.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
  2) roo varumine külmumata pinnaselt;
  3) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
  4) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  5) häil- ja aegjärkne raie kuni 2 hektari suuruse langina;
  6) Mudamaardla piiranguvööndis maavara kaevandamine.

  (3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel, välja arvatud hall-lepikutes, ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 17.  Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  2) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.

  (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 18.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 19.  Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 48 tunnistatakse kehtetuks;

2) määruse lisas esitatud Mullutu-Loode hoiuala kaart „Mullutu-Loode” tunnistatakse kehtetuks;

3) määruse lisas esitatud Kuressaare lahe hoiuala kaart „Kuressaare lahe” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga „Kuressaare lahe” (lisatud).

§ 20.  Otsuste kehtetuks tunnistamine

  (1) Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 1937. a otsus „Veekogu ja maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta” ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määruse nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” punkti 2 alapunkt f „Linnulaht”, millega võeti kaitse alla Linnulaht Saaremaa vallas Laheküla külas ja Kuressaare linnas, tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 19. mai 1959. a otsuse nr 71 „Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” lisa „Looduskaitse alla võetavate objektide ja maa-alade nimekiri” punkt „Loode tammik” ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. a määruse nr 218 „Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis” lisa „Riikliku kaitse alla kuuluvate vabariikliku tähtsusega parkide loetelu” punkt 8, millega võeti kaitse alla Loode tammik Saaremaa vallas Nasva külas, tunnistatakse kehtetuks.

  (3) Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuse nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis” lisa 2 „Kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektide loetelu” alajaotuse „Ornitoloogilised keelualad” punkt 71, millega võeti kaitse alla Loodenina (6 km) rand Saaremaa vallas Nasva külas, tunnistatakse kehtetuks.

§ 21.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 6. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/900 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemusega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 22.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

² Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine” kaitse alla võetud Mullutu-Loode hoiuala, Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 1937. a otsusega „Veekogu ja maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta” kaitse alla võetud Linnulahe, Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. a määrusega nr 218 „Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis” kaitse alla võetud Loode tammiku, Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis” kaitse alla võetud Loodenina (6 km) ranna ja keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrusega nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Loode, Mullutu ja Nasva merikotka püsielupaikade põhjal. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunkti 33 kohaselt hõlmab kaitseala osa Mullutu-Loode linnuala ja punkti 2 alapunkti 226 kohaselt Mullutu-Loode loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

⁴ Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

⁵ Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa 1 Mullutu-Loode looduskaitseala

Lisa 2 Kuressaare lahe