Välja kuulutanud
Vabariigi President
12.05.2014 otsus nr 430
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 07.05.2014
§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(3) Muus osas kohaldatakse protokolli allkirjastamisele käesoleva seadustiku §-s 441 sätestatut.”;
2) paragrahv 174 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“§ 174. Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel
(1) Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
(2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
(3) Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
(4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(5) Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.
(6) Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi täielikult või osaliselt ja saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, sealhulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, määrab menetluskulude rahalise suuruse tühistatud osas kindlaks asja lahendav madalama astme kohus.
(7) Kui teistmisavaldust ei rahuldata, see jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või menetlus lõpetatakse, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks Riigikohus.
(8) Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
(9) Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik.
(10) Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
(11) Menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.”;
3) paragrahv 1741 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 175 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.”;
5) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
“(11) Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast.”;
6) paragrahvi 175 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(4) Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;
7) paragrahv 176 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“§ 176. Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine
(1) Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
(2) Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
(3) Menetluskulude kindlaksmääramiseks käesoleva seadustiku § 413 alusel tehtavas tagaseljaotsuses ei või kohtu määratud tähtaeg hageja poolt kohtule menetluskulude nimekirja esitamiseks olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
(4) Menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta.
(5) Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
(6) Kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.
(7) Menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte.
(8) Kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates.”;
8) paragrahv 177 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“§ 177. Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
(1) Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks:
1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või
2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
(2) Kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(3) Kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
(4) Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(5) Menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse või määruse kättetoimetamisest.
(6) Kui menetluskulud määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud viisil, võib kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata käesoleva seadustiku § 176 lõikes 8 nimetatud tähtajaks vastuväidet ja kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses. Määruse täiendamisele puuduva osaga kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõiget 41.”;
9) paragrahvi 178 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(2) Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(3) Kui menetluskulude kindlaksmääramisel on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, lahendab ringkonnakohus määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise peale põhjendatud määrusega. Muul juhul võib ringkonnakohus määruskaebuse lahendada kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohtu kirjeldava ja põhjendava osata määruse peale ei saa edasi kaevata.
(4) Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.”;
10) seadustikku täiendatakse §-ga 3141 järgmises sõnastuses:
“§ 3141. Menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega
(1) Kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
(2) Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka:
1) teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades;
2) hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades.
(4) Kui menetlusdokument toimetatakse välisriigis kätte postiteenuse osutaja vahendusel saatmisega, loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle saatmisest arvates.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta märgitakse toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis.”;
11) paragrahvi 329 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(2) Kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Teise menetlusosalise vastuavaldus ning sellega seotud taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada kohtule selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada mõistliku aja jooksul enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti.”;
12) paragrahvi 404 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(3) Kohus tühistab kirjaliku menetluse korraldamise, kui tema arvates on poole isiklik ilmumine hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks möödapääsmatu. Poole taotlusel tuleb ta ära kuulata, sõltumata kirjaliku menetluse määramisest.”;
13) paragrahvi 405 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 415 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad “või kohtuistungil” sõnadega “kohtuistungil või elektrooniliselt”;
15) paragrahvi 438 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(2) Kohus otsustab menetluskulude jaotuse ja vastavalt käesoleva seadustiku 18. peatüki 5. jaole menetluskulude rahalise suuruse.”;
16) paragrahvi 442 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
“(61) Kui kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt, märgib kohus resolutsiooni menetluskulude rahalise suuruse.
(62) Kui kohus menetluskulude rahalist suurust käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt kindlaks ei määra, selgitab kohus resolutsiooni juures, et asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt käesoleva seadustiku § 177 lõikele 2.”;
17) paragrahvi 456 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
“Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.”;
18) seadustikku täiendatakse §-ga 4842 järgmises sõnastuses:
“§ 4842. Menetluskulude kindlaksmääramine maksekäsu kiirmenetluses
Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.”;
19) paragrahvi 486 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna “kohaselt” sõnadega “enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist”;
20) paragrahvi 4892 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna “kohtu” sõnadega “maksekäsu kiirmenetluse”;
21) seadustikku täiendatakse §-ga 4893 järgmises sõnastuses:
“§ 4893. Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem
(1) Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem on maksekäsu kiirmenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada ülevaade kohtu menetluses olevatest maksekäsu kiirmenetlustest;
2) kajastada andmeid maksekäsu kiirmenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) võimaldada maksekäsuosakonna töö korraldamist;
4) tagada õiguspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku kohtustatistika kogumine;
5) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist vastuvõtmist ja edastamist.
(2) Andmekogusse kantakse:
1) andmed menetluses olevate ja lõpetatud maksekäsu kiirmenetluste kohta;
2) andmed menetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) kõik menetlusdokumendid;
4) andmed menetleja ja menetlusosalise kohta.
(3) Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab justiitsminister määrusega.
(4) Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium ning volitatud töötlejad on maksekäsu kiirmenetlust läbi viivad kohtud.
(5) Justiitsminister võib anda määrusi maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi tegevuse korraldamiseks.”;
22) paragrahvi 636 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna “toimik” sõnaga “viivitamata”;
23) paragrahvi 675 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna “toimiku” sõnaga “viivitamata”.
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 57 täiendatakse lõikega 151 järgmises sõnastuses:
ˮ(151) Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.ˮ.
§ 3. Riigi õigusabi seaduse muutmine
Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“Määruse ärakiri saadetakse Eesti Advokatuurile (edaspidi ka advokatuur).”;
2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
“(51) Advokatuurile riigi õigusabi andmise määruse e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-toimiku süsteem) kaudu saatmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.”;
3) paragrahvi 18 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
“(11) Advokatuurile kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse taotluse e-toimiku süsteemi kaudu esitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.”;
5) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse sõnad “tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides” sõnadega “hagita menetluses”.
§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 189 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(4) Määratud kaitsja tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus lahendatakse digitaalselt uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu infosüsteemis.”;
2) paragrahvi 189 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
“(5) Juhud, millal menetleja võib lahendada pabertaotluse pealdisena käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlusel, kehtestab justiitsminister määrusega.”.
15.06.2020 15:07
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „taotlusel“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.
§ 5. Korteriomandiseaduse muutmine
Korteriomandiseaduse § 161 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad ˮeriomandi esemeˮ sõnadega ˮkorteriomandi reaalosaˮ.
§ 6. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 51 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(4) Korteriühistu esitab kinnitatud majandusaasta aruande korteriühistute registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Kui audiitorkontroll on kohustuslik, esitatakse aruanne koos vandeaudiitori aruandega.ˮ.
§ 7. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 19–21, § 3 punktid 1–4 ja § 4 jõustuvad üldises korras.
(3) Käesoleva seaduse § 5 jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(4) Käesoleva seaduse § 6 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter