Haridus- ja teadusministri 27. aprilli 2022. a määruse nr 11 „Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord” muutmine
Vastu võetud 13.05.2025 nr 24
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Haridus- ja teadusministri 27. aprilli 2022. a määruses nr 11 „Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi toetuse andja)”;
2) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „2022–2025”;
3) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Rakendusasutus
Keelekümbluse valdkonna toetuse taotlusi menetleb, toetuste kasutamise üle järelevalvet teostab ning määrusest tulenevaid keelekümbluse valdkonna tegevusi korraldab ja viib ellu Eesti Keele Instituut (edaspidi rakendusasutus).”;
4) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „õppetegevusest” tekstiosaga „, v.a eestikeelsele õppele ülemineku klassid”;
5) paragrahvi 4 lõike 5 tekstiosa „keelekümblusrühmad ja -klassid” asendatakse sõnaga „keelekümblusklassid”;
6) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) eesti keeles õpetav õpetaja vastab kvalifikatsioonile ning valdab eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel;”;
7) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 4 tekstiosa „keelekümblusprogrammi keele-eesmärgid” asendatakse tekstiosaga „keelelise arengu eesmärgid”;
8) paragrahvi 5 lõikes 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „saada nõustamist ja tuge” tekstiosaga „saada vajaduspõhist metoodilist tuge”;
9) paragrahvi 5 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) saada nõustamist rakendusasutuse keelekümbluse valdkonna projektijuhilt, keelevaldkonna metoodilistelt nõustajatelt ning Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistelt nõustajatelt;
3) osaleda õpisündmustel, mis on suunatud metoodilise kompetentsuse hoidmiseks ja tõstmiseks;”;
10) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 6 punktis 3 asendatakse sõna „eestikeelse” sõnaga „riikliku”;
12) paragrahvi 6 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) saavutab varajase, hilise ja kahesuunalise keelekümblusmudeli alusel õppides PRÕK lisa 1 punktis 2.4.2 välja toodud tulemused;”;
13) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) varajane mudel – 1. kooliastmes toimub õppetegevus eesti keeles, v.a emakeele- ja võõrkeeleõpe, alates 2. kooliastmest rakendatakse vähemalt 60% mahus eestikeelset õpet;”;
15) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „mahus” lauseosaga „, lähtudes valitud mudelitest”;
17) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Hoolekogu ettepanekul ja pidaja otsuse alusel võib rakendada keelekümbluse mudeleid järgmistes põhikooli klassides:
1) 2024/2025. õppeaastal põhikooli 2., 3. ja 5.– 9. klassis;
2) 2025/2026. õppeaastal põhikooli 3. ja 6.– 9. klassis;
3) 2026/2027. õppeaastal põhikooli 7.– 9. klassis;
4) 2027/2028. õppeaastal põhikooli 8.– 9. klassis;
5) 2028/2029. õppeaastal põhikooli 9. klassis.”;
18) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse sõnad „ toetuse andjale” sõnaga „rakendusasutusele”;
19) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõnad „toetuse andja” sõnaga „rakendusasutuse”;
20) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „ning koolieelse lasteasutuse rühmapõhise”;
22) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Põhikooli keelekümblusklassis õppiva õpilase eest on haridusasutusel õigus saada toetust haridus- ja teadusministri 14. veebruari 2024. a määruses nr 4 „Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks” sätestatud korras.”;
23) paragrahvi 12 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 12 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „Toetuse andjal” sõnadega „Haridus- ja Teadusministeeriumil” ning teises lauses asendatakse sõnad „Toetuse andja” sõnadega „Haridus- ja Teadusministeerium”;
25) paragrahvi 13 lõiked 1–7 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Käesoleva määruse § 12 lõikes 3 sätestatud toetuse kasutamise aruandlus ja kontroll toimub haridus ja teadusministri 14. veebruari 2024. a määruses nr 4 „Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks” sätestatud korras.”;
27) määruse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4. peatükk
Keelekümbluse kvaliteediauhind”;
28) paragrahvi 15 pealkirjas asendatakse sõna „Keelekümblusprogrammi” sõnaga „Keelekümbluse”;
29) paragrahvi 15 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kvaliteediauhinnaga tunnustatakse haridusasutusi ja haridusasutuse esindajat, kes on andnud märkimisväärse panuse LAK-õppe põhimõtete rakendamisse ja arendamisse ning eestikeelsele õppele ülemineku elluviimisse.
(2) Kvaliteediauhinnale saab kandideerida haridusasutus, kus on rakendatud LAK-õpet või keelekümblusprogrammi vähemalt kolm aastat järjest.”;
30) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Rakendusasutus kuulutab keelekümbluse kvaliteediauhinna konkursi välja oma veebilehe uudiste rubriigis ning saadab keelekümblusasutustele üleskutse osaleda konkursil.”;
31) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse sõnad „toetuse andja” sõnaga „rakendusasutuse”;
32) paragrahvi 18 lõikes 2 ja 3 asendatakse sõnad „toetuse andja” sõnaga „rakendusasutuse”;
33) paragrahvi 18 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „keelekümblusprogrammi” sõnaga „keelekümbluse valdkonna”;
34) paragrahvi 18 lõikes 6 asendatakse sõna „ministrile” sõnadega „rakendusasutuse direktorile”;
35) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad „toetuse andja” sõnaga „rakendusasutuse”;
36) paragrahvi 20 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
37) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Enne 2020/2021. õppeaastat varajase mudeliga liitunud klassid rakendavad 1. kooliastmes eestikeelset õpet, v.a emakeele- ja võõrkeeleõpe ja alates 2. kooliastmest toimub õpe vähemalt 60% mahus eesti keeles. Õppeasutuse soovil võib kohe üle minna eestikeelsele õppele.
(14) Peale 2021/2022. õppeaastat varajase mudeliga liitunud klassides, mis ei ole eestikeelsele õppele ülemineku klassid, toimub õppetegevus 1. kooliastmes eesti keeles, v.a emakeele- ja võõrkeeleõpe. Alates 2. kooliastmest jätkub õpe eesti keeles ning eesti keelest erineva emakeelega õpilasi toetatakse vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõigetele 2–4.”.
Kristina Kallas
Minister
Triin Laasi-Õige
Kantsler
Facebook
X.com