Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 24.05.2025 Avaldamismärge: RT I, 21.05.2025, 1 Haridus- ja teadusministri 27. aprilli 2022. a määruse nr 11 „Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord” muutmine Vastu võetud 13.05.2025 nr 24 Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53^1 lõike 1 alusel. Haridus- ja teadusministri 27. aprilli 2022. a määruses nr 11 „Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi toetuse andja)”; 2) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „2022–2025”; 3) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Rakendusasutus Keelekümbluse valdkonna toetuse taotlusi menetleb, toetuste kasutamise üle järelevalvet teostab ning määrusest tulenevaid keelekümbluse valdkonna tegevusi korraldab ja viib ellu Eesti Keele Instituut (edaspidi rakendusasutus).”; 4) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „õppetegevusest” tekstiosaga „, v.a eestikeelsele õppele ülemineku klassid”; 5) paragrahvi 4 lõike 5 tekstiosa „keelekümblusrühmad ja -klassid” asendatakse sõnaga „keelekümblusklassid”; 6) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) eesti keeles õpetav õpetaja vastab kvalifikatsioonile ning valdab eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel;”; 7) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 4 tekstiosa „keelekümblusprogrammi keele-eesmärgid” asendatakse tekstiosaga „keelelise arengu eesmärgid”; 8) paragrahvi 5 lõikes 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „saada nõustamist ja tuge” tekstiosaga „saada vajaduspõhist metoodilist tuge”; 9) paragrahvi 5 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) saada nõustamist rakendusasutuse keelekümbluse valdkonna projektijuhilt, keelevaldkonna metoodilistelt nõustajatelt ning Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistelt nõustajatelt; 3) osaleda õpisündmustel, mis on suunatud metoodilise kompetentsuse hoidmiseks ja tõstmiseks;”; 10) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 6 punktis 3 asendatakse sõna „eestikeelse” sõnaga „riikliku”; 12) paragrahvi 6 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) saavutab varajase, hilise ja kahesuunalise keelekümblusmudeli alusel õppides PRÕK lisa 1 punktis 2.4.2 välja toodud tulemused;”; 13) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) varajane mudel – 1. kooliastmes toimub õppetegevus eesti keeles, v.a emakeele- ja võõrkeeleõpe, alates 2. kooliastmest rakendatakse vähemalt 60% mahus eestikeelset õpet;”; 15) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „mahus” lauseosaga „, lähtudes valitud mudelitest”; 17) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Hoolekogu ettepanekul ja pidaja otsuse alusel võib rakendada keelekümbluse mudeleid järgmistes põhikooli klassides: 1) 2024/2025. õppeaastal põhikooli 2., 3. ja 5.– 9. klassis; 2) 2025/2026. õppeaastal põhikooli 3. ja 6.– 9. klassis; 3) 2026/2027. õppeaastal põhikooli 7.– 9. klassis; 4) 2027/2028. õppeaastal põhikooli 8.– 9. klassis; 5) 2028/2029. õppeaastal põhikooli 9. klassis.”; 18) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse sõnad „ toetuse andjale” sõnaga „rakendusasutusele”; 19) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõnad „toetuse andja” sõnaga „rakendusasutuse”; 20) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „ning koolieelse lasteasutuse rühmapõhise”; 22) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Põhikooli keelekümblusklassis õppiva õpilase eest on haridusasutusel õigus saada toetust haridus- ja teadusministri 14. veebruari 2024. a määruses nr 4 „Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks” sätestatud korras.”; 23) paragrahvi 12 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 12 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „Toetuse andjal” sõnadega „Haridus- ja Teadusministeeriumil” ning teises lauses asendatakse sõnad „Toetuse andja” sõnadega „Haridus- ja Teadusministeerium”; 25) paragrahvi 13 lõiked 1–7 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva määruse § 12 lõikes 3 sätestatud toetuse kasutamise aruandlus ja kontroll toimub haridus ja teadusministri 14. veebruari 2024. a määruses nr 4 „Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks” sätestatud korras.”; 27) määruse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Keelekümbluse kvaliteediauhind”; 28) paragrahvi 15 pealkirjas asendatakse sõna „Keelekümblusprogrammi” sõnaga „Keelekümbluse”; 29) paragrahvi 15 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kvaliteediauhinnaga tunnustatakse haridusasutusi ja haridusasutuse esindajat, kes on andnud märkimisväärse panuse LAK-õppe põhimõtete rakendamisse ja arendamisse ning eestikeelsele õppele ülemineku elluviimisse. (2) Kvaliteediauhinnale saab kandideerida haridusasutus, kus on rakendatud LAK-õpet või keelekümblusprogrammi vähemalt kolm aastat järjest.”; 30) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Rakendusasutus kuulutab keelekümbluse kvaliteediauhinna konkursi välja oma veebilehe uudiste rubriigis ning saadab keelekümblusasutustele üleskutse osaleda konkursil.”; 31) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse sõnad „toetuse andja” sõnaga „rakendusasutuse”; 32) paragrahvi 18 lõikes 2 ja 3 asendatakse sõnad „toetuse andja” sõnaga „rakendusasutuse”; 33) paragrahvi 18 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „keelekümblusprogrammi” sõnaga „keelekümbluse valdkonna”; 34) paragrahvi 18 lõikes 6 asendatakse sõna „ministrile” sõnadega „rakendusasutuse direktorile”; 35) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad „toetuse andja” sõnaga „rakendusasutuse”; 36) paragrahvi 20 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „(13) Enne 2020/2021. õppeaastat varajase mudeliga liitunud klassid rakendavad 1. kooliastmes eestikeelset õpet, v.a emakeele- ja võõrkeeleõpe ja alates 2. kooliastmest toimub õpe vähemalt 60% mahus eesti keeles. Õppeasutuse soovil võib kohe üle minna eestikeelsele õppele. (14) Peale 2021/2022. õppeaastat varajase mudeliga liitunud klassides, mis ei ole eestikeelsele õppele ülemineku klassid, toimub õppetegevus 1. kooliastmes eesti keeles, v.a emakeele- ja võõrkeeleõpe. Alates 2. kooliastmest jätkub õpe eesti keeles ning eesti keelest erineva emakeelega õpilasi toetatakse vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõigetele 2–4.”. Kristina Kallas Minister Triin Laasi-Õige Kantsler