Teksti suurus:

Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2015
Avaldamismärge:RT I, 21.06.2014, 8

Välja kuulutanud
Vabariigi President
17.06.2014 otsus nr 457

Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 11.06.2014

§ 1. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 111 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tartu Maakohtus on kinnistusosakond. Kinnistusosakonnal on piirkondlikud talitused.”;

3) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor võib määrata kinnistusosakonna juhataja ja kinnistusosakonna piirkondlike talituste juhatajad. Kinnistusosakonna juhataja ja kinnistusosakonna piirkondliku talituse juhataja määratakse kohtunikuabide seast. Kui kohtudirektor kinnistusosakonna juhatajat ei määra, peab ta määrama kinnistusosakonna piirkondliku talituse juhataja.”;

4) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tartu Maakohtus on registriosakond. Registriosakonnal on piirkondlikud talitused.”;

5) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor võib määrata registriosakonna juhataja ja registriosakonna piirkondlike talituste juhatajad. Registriosakonna juhataja ja registriosakonna piirkondliku talituse juhataja määratakse kohtunikuabide seast. Kui kohtudirektor registriosakonna juhatajat ei määra, peab ta määrama registriosakonna piirkondliku talituse juhataja.”;

6) paragrahvi 191 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 38 lõike 3 punktis 6 asendatakse sõna „kohtunikuabieksamikomisjoni” sõnadega „kohtunikuabi konkursi komisjoni (edaspidi konkursikomisjon)”;

8) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) esimese ja teise astme kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel (§ 991 lõige 2);”;

9) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 47 lõike 1 punktis 4, § 54 lõikes 1, § 611 lõike 1 punktis 2, § 63 lõikes 2, § 88 lõikes 4 ja § 1171 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „isikuomadus” sõnaga „isiksuseomadus” vastavas käändes;

11) paragrahvi 54 pealkirjas asendatakse sõna „Isikuomaduste” sõnadega „Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste”;

12) paragrahvi 54 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed kohtunikueksamikomisjonile kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse, kas taotluse esitanud isik vastab riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.

(6) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib kohtunikuks kandideerija kohtunikuks nimetada kolme aasta jooksul alates ajast, kui Kaitsepolitseiamet julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe kohtunikueksamikomisjonile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib isiku kohtunikuks nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.”;

13) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Eksamikomisjon võib taotleda:
1) julgeolekukontrolli käigus kogutud andmete täpsustamist ja täiendamist;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 6 märgitud tähtaja jooksul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud üksikute asjaolude esinemise kontrollimist.

(62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud andmete täpsustamiseks, täiendamiseks ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud asjaolu esinemise kontrollimiseks allkirjastab kohtunikuks kandideerija käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku.”;

14) paragrahvi 581 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunik võib samasse kohtusse vabale kohtunikukohale tagasi pöörduda. Tagasipöördumise soovist teatab kohtunik vastava kohtu esimehele kirjalikult:
1) hiljemalt üks kuu enne kohtuniku teenistuse korralist lõppemist rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt;
2) hiljemalt üks kuu pärast kohtuniku teenistuse ennetähtaegset lõppemist rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt.”;

15) paragrahvi 581 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagasipöördumise soovist tähtaegselt teatamata jätmise korral loetakse, et kohtunik ei soovi samasse kohtusse tagasi pöörduda.”;

16) paragrahvi 581 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kohtunikul pärast rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumise või rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt naasmist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale, võib Riigikohtu üldkogu kohtuniku tema nõusolekul määrata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtu vabale kohtunikukohale.”;

17) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohtunikueksamikomisjon võib vabastada ettevalmistusteenistusest isiku, kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kaks aastat. Kohtunõuniku või kohtujuristi töötamise aja hulka arvestatakse ka kohtu konsultandina töötamise aeg.”;

18) paragrahvi 73 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid. Kohtunikul ei või korraga olla üle kahe juhendatava.”;

19) paragrahvi 76 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Justiitsminister määrab kohtu esimehe ettepanekul kohtumaja juhile lisatasu:
1) 5% kohtuniku ametipalgast, kui kohtumajas on alalises teenistuses kuni kümme kohtunikku;
2) 10% kohtuniku ametipalgast, kui kohtumajas on alalises teenistuses 11–14 kohtunikku;
3) 15% kohtuniku ametipalgast, kui kohtumajas on alalises teenistuses üle 14 kohtuniku.

(4) Kohtunikukandidaati või kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast. Ajal, kui ettevalmistusteenistus või kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine on peatatud või kohtuniku ettevalmistusteenistus toimub muus käesoleva seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud asutuses, põhilises kohtuniku ettevalmistusteenistuse kohas juhendajale lisatasu ei maksta.”;

20) paragrahvi 114 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 115 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunikuabiks võib nimetada isiku, kes:
1) vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele ja
2) on täitnud kohtunikuabi ettevalmistuskava, kui konkursikomisjon ei ole isikut kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastanud.

(2) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kes ei ole täitnud kohtunikuabi ettevalmistuskava, kuid kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikueksami.”;

22) paragrahv 1161 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1161. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkurss

(1) Avaliku konkursi kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja leidmiseks kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkursil osaleja peab vastama käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 ja § 115 lõikes 3 kehtestatud nõuetele.

(3) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjate arvu määrab justiitsminister määrusega.

(4) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkursi korra ja tingimused kehtestab justiitsminister määrusega.

(5) Konkursikomisjoni töökorra kehtestab justiitsminister määrusega.”;

23) paragrahv 117 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 117. Kohtunikuabi ettevalmistuskava

(1) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja saab väljaõppe töötamiseks kohtunikuabina.

(2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava koostab konkursikomisjon, arvestades ettevalmistuskava täitja varasemat töökogemust. Konkursikomisjon määrab esimese astme kohtu, kus kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetakse. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja juhendaja määrab kohtudirektor kohtunikuabide hulgast. Perioodiks, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine toimub kohtu õigusteenistuses, määrab kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjale kohtunikust juhendaja kohtu esimees.

(3) Ettevalmistuskava täitjale kohaldatakse kava täitmise ajal avaliku teenistuse seaduse §-e 50, 51, 54–56 ja 58 ning korruptsioonivastase seaduse § 3 lõikeid 1–3 ning §-e 4–7, 11, 17–19 ja 21.

(4) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja poolt põhjustatud kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse ametniku varalise vastutuse ja riigivastutuse seaduse regressi sätteid. Kahju hüvitamisel loetakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja põhipalgaks kohtunikuabi ametipalk.

(5) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tähtaja määrab konkursikomisjon. Määratud tähtaega võib konkursikomisjon põhjendatud juhul kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja taotlusel pikendada.

(6) Kohtunikuabi ettevalmistuskava loetakse täidetuks kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja aruandele tugineva konkursikomisjoni otsusega. Kui isikut ei ole kohtunikuabiks nimetatud viie aasta jooksul pärast ettevalmistuskava täidetuks lugemist, peab ta kohtunikuabiks kandideerimiseks täitma ettevalmistuskava uuesti.

(7) Kohtunikuabi ettevalmistuskava ei loeta konkursikomisjoni otsusega täidetuks, kui:
1) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja ei ole konkursikomisjoni määratud tähtaja jooksul kohtunikuabi ettevalmistuskava täitnud;
2) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja paneb toime vääritu teo;
3) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja ei ole konkursikomisjonilt taotlenud kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tähtaja pikendamist või
4) konkursikomisjon ei ole ettevalmistuskava täitmise tähtaega pikendanud.”;

24) paragrahvi 1171 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „Kohtunikuabikandidaadiks taotleja” sõnadega „kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija” vastavas käändes;

25) seadust täiendatakse §-dega 1172–1174 järgmises sõnastuses:

§ 1172. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastamine

Konkursikomisjon võib vabastada kohtunikuabi ettevalmiskava täitmisest isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud õigusalaseid teadmisi eeldaval ameti- või töökohal ning kelle puhul konkursikomisjon leiab, et varasem töökogemus lubab isikul kohtunikuabi ametisse asuda kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmata.

§ 1173. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise peatamine

(1) Konkursikomisjon peatab otsusega kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise:
1) rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks ning ajaks, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjal on õigus olla lapsehoolduspuhkusel, kuid mitte kauemaks, kui lapse kolmeaastaseks saamiseni;
2) aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks;
3) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjale kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral süüdistuse esitamisest kuni kriminaalasja lõpetamiseni või kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja õigeksmõistmiseni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel peatatakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja avalduse alusel.

§ 1174. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise lõpetamine

Konkursikomisjon lõpetab otsusega kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise:
1) ebarahuldavate tulemuste tõttu;
2) kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja paneb toime vääritu teo;
3) kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas.”;

26) paragrahvid 118 ja 119 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 118. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise aruanne

(1) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja esitab konkursikomisjonile kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise kohta kirjaliku aruande.

(2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja juhendaja esitab kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise lõpus konkursikomisjonile kirjaliku arvamuse kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tulemuste kohta.

§ 119. Konkursikomisjon

(1) Konkursikomisjon moodustatakse seitsmeliikmelisena viieks aastaks. Konkursikomisjoni kuuluvad:
1) kaks kohtunike täiskogu valitud esimese astme kohtunikku ja üks asendusliige;
2) kohtunike täiskogu valitud ringkonnakohtu kohtunik ja tema asendusliige;
3) kaks justiitsministri määratud kohtunikuabi ja üks asendusliige;
4) justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliige;
5) Notarite Koja määratud notar ja tema asendusliige.

(2) Justiitsminister nimetab konkursikomisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe.

(3) Konkursikomisjon:
1) viib läbi kohtunikuabi ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkursi;
2) otsustab ettevalmistuskava täitjad ja nende jagunemise kohtute vahel;
3) määrab kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tähtaja ja põhjendatud juhtudel pikendab seda;
4) otsustab, kas lugeda kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetuks.

(4) Konkursikomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt neli liiget. Konkursikomisjon võtab otsuse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.”;

27) paragrahvi 120 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtunikuabi nimetab ametisse justiitsminister konkursikomisjoni ettepanekul.

(5) Kohtunikuabi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuus kuud. Kohtunikuabile määrab katseajaks juhendaja kohtudirektor.”;

28) paragrahvi 122 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal lisatasu 5% ametipalgast.

(3) Maakohtu maksekäsuosakonna, kinnistusosakonna ja registriosakonna juhatajale ning kinnistusosakonna ja registriosakonna piirkondliku talituse juhatajale makstakse lisatasu juhatamisega seotud kohustuste täitmise eest kuni 35% kohtunikuabi ametipalgast.”;

29) paragrahvi 122 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Maakohtu maksekäsuosakonna, kinnistusosakonna ja registriosakonna juhataja ning kinnistusosakonna ja registriosakonna piirkondliku talituse juhataja lisatasu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

30) paragrahv 123 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Maakohtul, mille struktuuriüksusteks on kinnistusosakond ja registriosakond, võib olla täiendavalt ka üksnes kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonna eest vastutav kohtudirektor.”;

32) paragrahvi 1251 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Vanemkohtujuristiks nimetatakse isik, kes on vähemalt kolm aastat töötanud kohtujuristina ja sooritanud kohtunikueksami.”;

33) paragrahvi 1311 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunikuabi eriharidust andva rakenduskõrgkooli lõpetamisel loetakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetuks.”;

34) seadust täiendatakse §-ga 1313 järgmises sõnastuses:

§ 1313. Kohtunikuabi koondamishüvitis

Enne 2015. aasta 1. jaanuari ametisse nimetatud kohtunikuabile, kes vabastatakse teenistusest ametikoha koondamise tõttu ja kes on enne koondamist kohtunikuabina töötanud vähemalt ühe aasta, makstakse hüvitisena kohtunikuabi kuue kuu ametipalk.”;

35) paragrahvi 136 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 136 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kuni konkursikomisjoni moodustamiseni täidab selle komisjoni ülesandeid senine kohtunikuabieksami komisjon.”;

37) paragrahvi 1381 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Justiitsminister võib Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna valdkonna eest vastutava kohtudirektori ametisse nimetada 2014. aastal. Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonna eest vastutava kohtudirektori võib ametisse nimetada avaliku konkursita olemasolevate kohtudirektorite hulgast.

(5) Maakohtute kinnistusosakondade ja registriosakondade koosseisus olevad kohtuteenistujad loetakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna kohtuteenistujateks ning nad jätkavad teenistust Tartu Maakohtu koosseisus.”.

§ 2. Abieluvararegistri seaduse muutmine

Abieluvararegistri seaduse § 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abieluvararegistrit peab Tartu Maakohtu kinnistusosakond (edaspidi registripidaja).”.

§ 3. Ametiühingute seaduse muutmine

Ametiühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 esimesest lausest ja lõikest 2 jäetakse välja sõnad „tema asukohajärgsesse”;

2) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Registrit peab Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja).”;

3) paragrahvi 11 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Erakonnaseaduse muutmine

Erakonnaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 21 asendatakse sõnad „kohtu registriosakonnale” tekstiosaga „Tartu Maakohtu registriosakonnale (edaspidi registriosakond)”;

2) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valimisliidule kohaldatakse käesoleva seaduse § 121 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ja lõikes 13, § 123 lõigetes 1, 2 ja 4, § 124 lõigetes 1–4 ja 6–7 ning § 125 lõikes 2 sätestatut.”;

3) paragrahvist 81, § 12 lõigetest 2 ja 3, § 121 lõikest 14 ning § 129 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kohtu”;

4) paragrahvi 12 lõigetes 2 ja 3 asendatakse number „1000” numbriga „500”.

§ 5. Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 „Euroopa majandushuviühingu kohta” rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 „Euroopa majandushuviühingu kohta” rakendamise seaduse § 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kohtu registriosakonnas, mille tööpiirkonnas on ühingu asutamislepingujärgne asukoht” sõnadega „Tartu Maakohtu registriosakonnas”.

§ 6. Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta” rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kelle tööpiirkonnas on SCE senine asukoht”;

2) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kelle tööpiirkonnas on ühineva või ühendatava tulundusühistu asukoht”;

3) paragrahvi 3 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, kelle tööpiirkonnas asub ühendava või ühinemise käigus asutatava SCE kavandatav asukoht”.

§ 7. Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 „Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 „Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta” rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kelle tööpiirkonnas on SE senine asukoht”;

2) paragrahvi 4 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, kelle tööpiirkonnas on ühineva või ühendatava aktsiaseltsi asukoht”;

3) paragrahvi 4 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, kelle tööpiirkonnas asub ühendava või ühinemise käigus asutatava SE kavandatav asukoht”.

§ 8. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 2851 järgmises sõnastuses:

§ 2851. Madalamate riigilõivumäärade rakendamine

Halduskohtumenetluses kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 30. juunini kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot.”.

§ 9. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses asendatakse sõnad „kohtu registriosakond” läbivalt sõnadega „Tartu Maakohtu registriosakond” vastavas käändes.

§ 10. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 3111 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna „kohtunikuabi” sõnadega „või kohtujuristi”.

§ 11. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmine

Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „sundvõõrandatud kinnisasja asukohajärgsele kinnistusosakonnale” sõnadega „kinnistusraamatu pidajale”.

§ 12. Kinnistusraamatuseaduse muutmine

Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõna „kinnistusosakondade” sõnaga „kinnistusosakonna”;

2) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2. Maakohtu kinnistusosakond

Kinnistusraamatut peab Tartu Maakohtu kinnistusosakond (edaspidi kinnistusraamatu pidaja).”;

3) paragrahvi 5 pealkiri tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 12 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 12 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kinnistusosakonna nimetus;”;

7) paragrahvi 35 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 58 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 771 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Kirikute ja koguduste seaduse muutmine

Kirikute ja koguduste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Usuliste ühenduste registrit peab Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja).”;

2) paragrahvi 17 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 14. Kommertspandiseaduse muutmine

Kommertspandiseaduse § 37 esimene lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 15. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 142 lõikes 8 asendatakse sõnad „kinnisasja asukoha järgsele kinnistusosakonnale” sõnadega „Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale”.

§ 16. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, mille tööpiirkonnas on vastava laeva kodusadam”;

2) paragrahvist 65 jäetakse välja sõnad „kohus ja”;

3) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laevakinnistusraamatut peab Tartu Maakohtu kinnistusosakond.”.

§ 17. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses asendatakse sõnad „kohtu kinnistusosakond” läbivalt sõnadega „Tartu Maakohtu kinnistusosakond” vastavas käändes.

§ 18. Mittetulundusühingute seaduse muutmine

Mittetulundusühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „selle asukoha”;

2) paragrahvi 59 lõikes 1, § 62 lõikes 1, § 63 lõigetes 1−4 ja 6, § 71 lõikes 1, § 72 lõigetes 1−3 ja 5 ning § 73 lõigetes 1−3 ja 6 asendatakse sõnad „asukoha register” läbivalt sõnaga „registrikaart” vastavas käändes;

3) seaduses asendatakse sõnad „asukoha registritesse” läbivalt sõnaga „registrikaartidele”;

4) paragrahvi 62 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ühinemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse.”;

5) paragrahvi 64 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „selle asukoha”;

6) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jagunemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse.”;

7) paragrahvi 75 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit peab Tartu Maakohtu registriosakond (registripidaja).”;

8) paragrahvi 111 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.”;

2) paragrahvi 23 lõikes 4 asendatakse sõna „sotsiaalmaks” sõnaga „käibemaks”;

3) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.”;

4) paragrahvi 193 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks.”;

5) seaduses asendatakse sõnad „võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale” läbivalt sõnadega „Tartu Maakohtu registriosakonnale”.

§ 20. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine

Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 42 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kinnistusosakonnale, kelle tööpiirkonnas on abikaasa elukoht,” tekstiosaga „Tartu Maakohtu registriosakonnale”;

2) paragrahvi 42 lõikes 71 asendatakse tekstiosa „kinnistusosakonnale, kelle tööpiirkonnas maavalitsus asub,” tekstiosaga „Tartu Maakohtu registriosakonnale”.

§ 21. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduse §-s 10 asendatakse sõnad „maakohtute registriosakondade” sõnadega „Tartu Maakohtu registriosakonna”.

§ 22. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõike 1 punktides 5 ja 6 asendatakse sõnad „kohtu registriosakonna” sõnadega „Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas”;

2) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „nõudmise” sõnadega „ning muutmise”;

3) paragrahvi 57 lõigete 2–5, 7–12 ja 14 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 57 lõike 13 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja seda, kas avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu”;

5) paragrahvi 57 lõikest 15 jäetakse välja sõnad „ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu”;

6) seaduse 5. peatüki 2. jao pealkirjas asendatakse sõna „Kohtu” sõnadega „Tartu Maakohtu”;

7) paragrahvi 73 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) seaduse lisa 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lisa 1
riigilõivuseaduse juurde

RIIGILÕIVUMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE EEST KOHTUMENETLUSES
(EURODES)

Tsiviilasja hind kuni
(kaasa arvatud)
Riigilõivu täismäär
       350
     75
       500
   100
       750
   125
    1 000
   175
    1 500
   200
    2 000
   225
    2 500
   250
    3 000
   275
    3 500
   300
    4 000
   325
    4 500
   350
    5 000
   400
    6 000
   425
    7 000
   450
    8 000
   475
    9 000
   500
  10 000
   550
  12 500
   600
  15 000
   650
  17 500
   700
  20 000
   750
  25 000
   900
  50 000
1 000
  75 000
1 100
100 000
1 200
150 000
1 500
200 000
1 800
250 000
2 100
350 000
2 700
500 000
3 400

Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro.”.

§ 23. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses asendatakse sõnad „kohtute registriosakondade” läbivalt sõnadega „Tartu Maakohtu registriosakonna”.

§ 24. Sihtasutuste seaduse muutmine

Sihtasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „selle asukoha”;

2) seaduses asendatakse sõnad „asukoha register” läbivalt sõnaga „registrikaart” vastavas käändes ja sõnad „asukoha registrid” läbivalt sõnaga „registrikaardid” vastavas käändes;

3) paragrahvi 67 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ühinemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse.”;

4) paragrahvi 69 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „selle asukoha”;

5) paragrahvi 76 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jagunemisega seotud menetlused liidetakse ühte menetlusse.”;

6) paragrahv 87 tunnistatakse kehtetuks.

§ 25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 221 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kohtujuristi taandamisele kohaldatakse käesolevas seadustikus kohtuniku taandamise kohta sätestatut.”;

2) paragrahv 119 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 119. Eraõiguslikku juriidilist isikut puudutavate hagita asjade kohtualluvus

Äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse tegevusse puutuvaid muid hagita asju kui registriasju, muu hulgas juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ning äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise asju, lahendab juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali asukoha järgne kohus.”;

3) paragrahvi 139 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 147 lõike 4 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 162 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 183 lõike 2 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.”;

7) paragrahvi 190 lõige 71 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 465 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kohtuniku” sõnadega „ning kohtujuristi”;

9) paragrahvis 591 asendatakse sõnad „Maakohtud peavad” sõnadega „Tartu Maakohus peab”;

10) paragrahvi 608 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avalduse võib esitada kolme kuu jooksul alates ajast, millal ülevõtmisotsus edastati vastavalt äriseadustiku §-le 36310 äriregistri pidajale, äriühingute ühinemise kandmisest ühendatava ühingu registrikaardile, jagunemise kandmisest jaguneva äriühingu registrikaardile või ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

11) paragrahvi 663 lõike 6 teises lauses asendatakse sõna „pädevale” sõnadega „pädeva maakohtu”;

12) paragrahvi 663 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Määruskaebus esitatakse maakohtule:
1) äriregistri asjades äriühingu asukoha või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoha järgi;
2) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asjades mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha järgi;
3) kinnistusraamatu asjades kinnistu asukoha järgi;
4) laevakinnistusraamatu asjades laeva kodusadama, teisaldatava laeva asukoha või ehitatava laeva asukoha järgi;
5) kommertspandiregistri asjades pantija asukoha järgi, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema ettevõtte asukoha järgi;
6) abieluvararegistri asjades abikaasa elukoha järgi.”.

§ 26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 30. juunini kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot.”;

2) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

§ 31. Pankrotihalduri tasu maksustamine

Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses:

§ 45. Täitemenetluse seadustiku § 231 lõike 2 rakendamine

Täitemenetluse seadustiku § 231 lõikes 2 sätestatud nõuet infosüsteemi kasutamise kohta rakendatakse 2015. aasta 1. jaanuarist.”.

§ 27. Tõestamisseaduse muutmine

Tõestamisseaduse § 40 lõikes 1 ja §-s 53 asendatakse sõna „kohtu” läbivalt sõnadega „Tartu Maakohtu”.

§ 28. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustiku § 140 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sissenõudja peab kohtutäiturile esitama viite kinnistusraamatule.”.

§ 29. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „sama registripidaja tööpiirkonnas”;

2) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Äriregistrit peab Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja) Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja äriühingute kohta.”;

3) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadustikus asendatakse sõnad „asukoha registrisse” läbivalt sõnaga „registrikaardile”;

5) paragrahvi 53 lõike 5 punktist 10 jäetakse välja tekstiosa „, ettevõtja registripiirkonda muutva asukohavahetuse”;

6) paragrahv 57 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvist 389 jäetakse välja sõnad „filiaali asukoha”;

8) paragrahvi 402 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ühinemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse.”;

9) paragrahvi 4339 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ühingu asukoha”;

10) paragrahvi 445 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jagunemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse.”;

11) paragrahvi 511 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahv 5112 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 541 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 30. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 6–19, 21–30 ja 32–37, § 4 punktid 2 ja 4, § 8, § 10, § 12 punkt 9, § 19, § 22 punktid 2–5 ja 8, § 25 punktid 1 ja 3–8 ning § 26 jõustuvad üldises korras.

 (3) Käesoleva seaduse § 16 punkt 3 jõustub 2015. aasta 3. veebruaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees