Teksti suurus:

Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.07.2018
Avaldamismärge:RT I, 21.07.2017, 3

Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad

Vastu võetud 04.09.2015 nr 114
RT I, 09.09.2015, 2
jõustumine 12.09.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.07.2017RT I, 21.07.2017, 224.07.2017

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 341 lõike 7 ja § 73 lõike 11 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala ja rakendamine

  Käesolev määrus sätestab eriveo tingimused, sealhulgas nõuded suur- ja raskeveose tähistamisele, ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise korra, samuti tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad.

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses:
 1) eriluba on liiklusseaduse § 341 lõikes 2 nimetatud ja käesolevas määruses sätestatud korras antud luba eriveo teostamiseks;
 2) lühiajaline eriluba on luba, mille kasutusperiood on kuni kuus päeva;
 3) pikaajaline eriluba on luba, mille kasutusperiood on üks nädal kuni üks aasta;
 4) eriveos on suur- või raskeveos;
 5) eritasu on liiklusseaduse § 341 lõikes 2 nimetatud eritasu, mis hõlmab: eriveo tasu, eriloa taotlemiseks vajaliku kooskõlastuse hankimise tasu, teistelt eriloa andjatelt eriloa hankimise tasu;
 6) eriveo tasu on tasu sõiduki, autorongi, masinrongi lubatud massi, teljekoormuse või mõõtmete ületamise eest;
 7) eriloa menetlustasu on eriloa andmise eest võetav tasu;
 8) saateauto on nõuetekohaselt tähistatud B- või C1-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel eriveosest;
[RT I, 21.07.2017, 2 - jõust. 24.07.2017]
 9) veotee on eriloal määratud tee või teelõik, samuti eriloale märgitud teeomaniku veebilehel avaldatud eriveose veoks lubatud teedevõrk või selle osa, mida mööda peab erivedu teostama;
 10) elektrooniline veoseleht on metsaseaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele vastav dokument;
 11) jagamatu veos on veos, mida ei saa jagada kaheks või enamaks osaks ilma, et sellega kaasneks tarbetu kulu või veose kahjustamise oht ja mida selle mõõtmete või massi tõttu ei saa vedada liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastava sõiduki, autorongi või masinrongiga.

§ 3.  Eriveo teostamise üldtingimused

 (1) Eriveo teostaja peab vastama autoveoseaduses kehtestatud tasulise või oma kulul korraldatava autoveo teostaja nõuetele.

 (2) Sõidukist, autorongist või masinrongist tingitud erivedu võib teostada ainult siis, kui puudub võimalus vältida liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete ületamist. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võib veosest tingitud erivedu teostada ainult siis, kui tegemist on jagamatu veosega.

 (3) Kui veose paigutamisel sõidukile on võimalik valida suurveose mõõtmeid, tuleb vältida lubatud mõõtmete ületamist. Mõõtmete ületamisel tuleb võimalusel vältida lubatud laiuse ületamist.

 (4) Sõidukist, autorongist või masinrongist üle kahe meetri ettepoole ja üle nelja meetri tahapoole ulatuva veose vedu on keelatud, välja arvatud selliste veoste vedu, mille lühendamine ei ole võimalik.

 (5) Kirjalik eriluba peab olema sõidukijuhil kaasas ja see tuleb esitada riikliku järelevalve teostamise õigust omava isiku nõudel. Elektrooniline eriluba peab olema riikliku järelevalve teostamise õigust omavale isikule elektrooniliselt kättesaadav.

 (6) Eriveo teostamine eriloa alusel ei anna õigust ületada sõiduki valmistaja lubatud suurimat täismassi ega lubatud teljekoormuste väärtusi või kalduda kõrvale liiklusmärkidega kehtestatud keeldudest ja piirangutest. Lubatud kõrvalekalded liikluskorraldusvahendite nõuetest märgitakse eriloal.

 (7) Eriveo teostamine eriloa alusel ei anna õigust kõrvale kalduda veoteest ja muudest eriveo teostamise tingimustest. Veoteest kõrvale kaldumisel loetakse, et eriveo teostajal puudus eriluba. Eriveo teostamise tingimustest kõrvale kaldumisel lähtutakse asjaolust, et eriveo teostajale oli eriluba antud, kuid rikuti eriveo teostamise tingimusi.

 (8) Kui suurveose laius on üle kuue meetri, peab eriloa taotleja enne eriloa saamist pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti piirkondliku struktuuriüksuse poole, kes otsustab politsei osalemise vajalikkuse liiklusohutuse tagamisel.

 (9) Eriveo teostaja peab täitma eriveole kehtestatud tingimusi ja korda ning käesoleva määruse § 13 lõikes 4 nimetatud lepingu olemasolul taastama eriveoga kahjustatud teed või hüvitama teele tekitatud kahju lepingus sätestatud määras.

§ 4.  Eriveo teostamise erandjuhud

 (1) Töötlemata ümarpuidu (edaspidi ümarpuit) vedu eriveona võib lubada, kui Maanteeameti poolt teekonstruktsiooni kihtidesse paigaldatud andurite põhjal on tee konstruktsioon külmunud olekus vähemalt 0,5 m sügavuseni ning tingimusel, et veotee sildade, viaduktide ja truupide kandevõime on vähemalt 52 t, autorongi tegelik mass ei ületa 52 t ning sõidukite tegelikud massid ja sõidukite tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite registrimasse ja sõidukite registriteljekoormusi ning autorongi mõõtmed ei ületa liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi.

 (2) Ümarpuidu vedu eriveona eriloa alusel on vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimalusele lubatud juhul, kui korraga on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) autorongi kohta on vormistatud elektrooniline veoseleht;
 2) veduk on varustatud GPS-seadmega, mis võimaldab Maanteeametil määrata autorongi asukoha veo ajal;
 3) autorong suurima lubatud tegeliku massiga 48 t koosneb 3-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest täishaagisest ning autorong suurima lubatud tegeliku massiga 52 t koosneb kolme või suurema telgede arvuga vedukist ja nelja või suurema telgede arvuga täishaagisest või 4-teljelisest vedukist ja vähemalt 3-teljelisest täishaagisest;
 4) autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud veduki pööratavate ratastega teljed, on varustatud paarisratastega;
 5) autorongi koosseisus olevate sõidukite tegelikud massid ei ületa sõidukite registrimasse;
 6) autorongi koosseisus olevate sõidukite tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite registriteljekoormusi;
 7) autorongi mõõtmed ei ületa liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi;
 8) veose maht tihumeetrites, veose kaal tonnides ning autorongi tegelik mass tonnides koos andmetega autorongi asukoha kohta edastatakse Maanteeametile vastavalt Maanteeameti veebilehel avaldatud andmete edastamise tehnilistele tingimustele;
 9) iga sihtpunktis vastu võetud veose mahu tihumeetrites ja veose kaalu tonnides kannab ümarpuidu vastuvõtja vahetult pärast vastuvõtmist elektroonilisele veoselehele;
 10) veoteena kasutatakse Maanteeameti veebilehel avaldatud lubatud teedevõrku või selle osa või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt eriloale lisatud veoteed;
 11) eriveo teostaja on eriloa taotluses kinnitanud, et ta täidab käesolevas lõikes sätestatud eriveo teostamise tingimusi.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ümarpuidu eriveoks avaldab Maanteeamet oma veebilehel eriveoks lubatud veotee. Maanteeamet võib nii lühiajalise kui pikaajalise eriloa ümarpuidu eriveoks välja anda veoteele, mis hõlmab neid kohalikke teid ja erateid, milleks on vastava tee omaniku volitus.

 (4) Eriveona võib vedada sõidukeid sadulveokist ja sihtotstarbelisest poolhaagisest koosneva autorongiga, mille pikkus veosega või veoseta ei ületa 20,75 m ning sõidukite tegelikud massid ja tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite registrimasse ja registriteljekoormusi ning autorongi tegelik mass ei ületa liiklusseadusel § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi.

2. peatükk Eriveo teostamise kord 

§ 5.  Eriveose saatmine

 (1) Olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautot ja reguleerijat vähemalt käesoleva määruse lisas 1 ette nähtud mahus. Eriloa andja võib eriveo vabastada saateauto ja reguleerija kasutamise kohustusest, kui sellega ei kaasne täiendavat ohtu kaasliiklejatele ja erivedu teostatakse järgmistele tingimustele vastava sõidukiga:
 1) lume- või libedusetõrjet teostav sõiduk, kui sõiduki kogulaiust on võimalik sõidu ajal muuta selliselt, et tööseadmega sõiduki kogulaius ei ületa 4,0 m;
 2) kuni 4,2 m laiune traktor või liikurmasin ning nende haakes olev sõiduk.
[RT I, 21.07.2017, 2 - jõust. 24.07.2017]

 (2) Saateautol peab olema alati, suurveosel aga käesoleva määruse §-des 10 ja 11 toodud juhtudel, vähemalt üks kehtestatud nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav sisselülitatud kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Saateauto juht peab andma teistele liiklejatele piisavalt aega olukorra tajumiseks ning sellele järgnevaks kiiruse vähendamiseks, peatumiseks või ümberpõikeks.

 (3) Kollase vilkuri töötamine on lubatud ainult eriveose saatmise ajal ja veotee ulatuses.

 (4) Eesmine saateauto hoiatab vastutulevaid sõidukijuhte teel sõitva eriveose eest. Saateauto peab sõitma, sõltuvalt liikumiskiirusest ja nähtavusest, väljaspool asulaid 100–300 m, asulates 50–100 m eriveosest eespool. Eraldusribaga teel tuleb saateautot kasutada eriveose taga. Kui ees kasutatakse kahte saateautot, siis eesmine saateauto peab sõitma märgatavalt eespool, seda eriti kitsastel ja kurvilistel teedel. Selle saateauto ülesanne on vastutulevate sõidukijuhtide eelnev hoiatamine, liikluse korraldamine ja vajadusel liikluse peatamine.

 (5) Eriveosest tagapool oleva saateauto ülesanne on hoiatada tagant tulevaid sõidukijuhte teel sõitva eriveose eest ja takistada nende möödasõidu katseid, kui möödasõit ei ole ohutu, ning teatada sidevahenditega eesmise saateauto ning eriveose juhile nende taha kogunenud sõidukijuhtide möödasõidu soovist.

 (6) Eesmise saateauto katusel peab olema ette- ja tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega tahvel ning tagumise saateauto katusel tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega tahvel. Tahvlite graafilised kujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 2 joonistel 1–3.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tahvel peab olema kollasetaustaline ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 600 mm kõrgune ning sellele peab olema kantud musta värvi 32 mm laiuse joonega 200 mm kõrgune üks järgmistest kirjetest:
 1) „SUUR VEOS”, kui suurveose laius on üle 3,5 m ning selle pikkus ületab liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust;
 2) „LAI VEOS”, kui suurveose laius on üle 3,5 m ja selle pikkus ei ületa liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust;
 3) „PIKK VEOS”, kui suurveose laius ei ületa 3,5 m, kuid pikkuse tõttu on nõutav saateauto.

 (8) Kui suurveose korral mõõtmed ei nõua saateauto kasutamist, aga veol on kõrguse tõttu vajalik liikluse reguleerimine, peab saateauto katusel olema välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega kollasetaustaline ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile peab olema kantud musta värvi 24 mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje „KÕRGE VEOS”. Tahvli graafiline kujutis on esitatud käesoleva määruse lisas 2 joonisel 4.

 (9) Tee omanik otsustab saateauto kasutamise raskeveose korral. Kui raskeveose korral kasutatakse saateautot, peab saateauto katusel olema välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega kollasetaustaline ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile peab olema kantud musta värvi 24 mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje „RASKE VEOS”. Tahvli graafiline kujutis on esitatud käesoleva määruse lisas 2 joonisel 5.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 kuni 8 käsitletud tahvlitele võib kanda suurveose laiuse, pikkuse või kõrguse tegeliku arvväärtuse meetrites, suurendades tahvli püstmõõdet.

 (11) Saateautode ja eriveoste juhid ning reguleerijad tuleb varustada sidevahenditega.

§ 6.  Liikluse reguleerimine

  Erivedude teostamisel peab liiklust reguleerima liiklusseaduse §-s 8 sätestatud korras ja reguleerimine peab toimuma liiklusseaduse §-s 10 sätestatud märguannete andmisega.

§ 7.  Eriveo abiteenistus

 (1) Eriveol kasutatakse abiteenistust teel, selle kõrval või kohal olevatest takistustest ohutuks möödumiseks. Elektriliini all töötamisel tuleb arvestada elektriohutusnõudeid.

 (2) Teel töötaval inimesel peab olema isikukaitsevahenditele esitatud nõuetele ja kasutusotstarbele vastav märguriietus. Eeldatakse, et märguriietus on nõuetekohane, kui see vastab standardile EVS-EN ISO 20471:2013 „Kõrgnähtavusega märguriietus. Katsemeetodid ja nõuded”.

 (3) Abiteenistuse sõidukil peab teel töötamise ajal olema sisse lülitatud vähemalt üks kollane kehtestatud nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon.

§ 8.  Eriveoste liikumine kolonnis

 (1) Mitme eriveose liikumisel kolonnis peab olema vähemalt üks saateauto kolonni ees ja teine taga. Eesmises saateautos peab olema liikluse reguleerija. Olenevalt kolonni kuuluvate suurveoste mõõtmetest võib saateautode ja liikluse reguleerijate arv olla suurem.

 (2) Kõik kolonni kuuluvad suurveosed peavad olema tähistatud käesoleva määruse §-des 10 ja 11 toodud nõuete kohaselt.

 (3) Kolonnis liikumisel tuleb hoida niisugust pikivahet, et möödasõidu katkestanud juht saaks naasta pärisuunavööndisse.

§ 9.  Lisavarustus

  Eriveol kasutatavad abiseadised ja -konstruktsioonid, nagu näiteks haaratsid, pöördpakud, toed ja teised peavad olema kokkupandavad või liikuma selliselt, et sõiduki mõõtmed saaks viia lubatud piiridesse, kui sõiduk sõidab veoseta.

§ 10.  Suurveose tähistamine eestpoolt

 (1) Kui suurveose laius ületab liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust või veos on sõidukist laiem, peab suurveose tähistama eestpoolt vastavalt käesoleva määruse lisas 2 esitatud joonisele 6 järgmiselt:
 1) kollase vilkuriga, kui on nõutav eesmine saateauto;
 2) laiveose tunnusmärgiga, mille graafilised kujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 2 joonisel 8;
 3) valge või kollase ääretulega ning kui suurveose laius on üle kolme meetri, kahe teineteise kohal oleva valge või kollase ääretulega;
 4) valge või kollase lisamärgutulega, kui sõiduki tulede ja veose ääretulede vaheline kaugus on üle ühe meetri.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud lisamärgutuli kinnitatakse veose või kergesti painduva varda külge ning paigutatakse sõiduki tulede ja veose ääretulede laternate vahele.

 (3) Traktori, liikurmasina ja nende haakes oleva sõiduki tähistamisel ei ole laiveose tunnusmärkide ning parempoolsete ääretulede ja parempoolse lisamärgutule kasutamine kohustuslik.
[RT I, 21.07.2017, 2 - jõust. 24.07.2017]

 (4) Valge ajal ja hea nähtavuse korral ei ole traktori ja liikurmasina tähistamisel laiveose tunnusmärkide ning ääretulede ja lisamärgutule kasutamine kohustuslik.
[RT I, 21.07.2017, 2 - jõust. 24.07.2017]

 (5) Üle 3,5 m laiuse lume- või libedusetõrjet teostava sõiduki, mis on käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 1 alusel saateauto ja reguleerija kasutamisest vabastatud, peab eestpoolt tähistama vastavalt käesoleva määruse lisas 2 esitatud joonisele 11.
[RT I, 21.07.2017, 2 - jõust. 24.07.2017]

§ 11.  Suurveose tähistamine tagantpoolt

 (1) Kui suurveose laius ületab liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust või veos on sõidukist laiem, peab suurveose tähistama tagantpoolt vastavalt käesoleva määruse lisas 2 esitatud joonisele 7 järgmiselt:
 1) kollase vilkuriga, kui veol on nõutav eesmine saateauto ja suurveose eesmise vilkuri tuli ei ole taha nähtav;
 2) laiveose tunnusmärgiga, mille graafilised kujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 2 joonisel 9;
 3) punase ääretulega ning kui suurveose laius on üle kolme meetri, kahe teineteise kohal oleva punase ääretulega;
 4) punase lisamärgutulega juhul, kui sõiduki tulede ja veose ääretulede vaheline kaugus on üle ühe meetri.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud lisamärgutuli kinnitatakse veose või kergesti painduva varda külge ning paigutatakse sõiduki tulede ja veose ääretulede laternate vahele.

 (3) Traktori, liikurmasina ja nende haakes oleva sõiduki tähistamisel ei ole laiveose tunnusmärkide ning parempoolsete ääretulede ja parempoolse lisamärgutule kasutamine kohustuslik.
[RT I, 21.07.2017, 2 - jõust. 24.07.2017]

 (4) Valge ajal ja hea nähtavuse korral ei ole traktori ja liikurmasina tähistamisel laiveose tunnusmärkide ning ääretulede ja lisamärgutule kasutamine kohustuslik.
[RT I, 21.07.2017, 2 - jõust. 24.07.2017]

 (5) Üle 3,5 m laiuse lume- või libedusetõrjet teostava sõiduki, mis on käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 1 alusel saateauto ja reguleerija kasutamisest vabastatud, peab tagantpoolt tähistama vastavalt käesoleva määruse lisas 2 esitatud joonisele 12.
[RT I, 21.07.2017, 2 - jõust. 24.07.2017]

§ 12.  Väljaulatuva veose tähistamine

 (1) Sõidukist, autorongist või masinrongist ette- või tahapoole üle kahe meetri väljaulatuva veose kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärgi ülemise serva kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m ja alumise serva kõrgus alla 0,4 m sõidutees pinnast.

 (2) Väljaulatuva veose tunnusmärkide juures peab olema ees valge või kollane ja taga punane latern. Väljaulatuva veose tunnusmärkide kaldvöötide laius on 1/8 tunnusmärgi küljepikkusest. Vöödid langevad tee telje poole. Väljaulatuva veose tunnusmärkide graafilised kujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 2 joonisel 10.

3. peatükk Eriloa andmise kord ja eritasu 

§ 13.  Eritasu võtmise ja tagastamise alused

 (1) Eriloa taotlemiseks vajalikud kooskõlastused hangib eriloa taotleja. Välisriigi eriloa taotlejale hangib kooskõlastused ja eriloa teistelt tee või rajatiste omanikelt Maanteeamet. Teiselt eriloa andjalt eriloa hankimise ning eriloa taotlemiseks vajaliku iga kooskõlastuse hankimise tasu on võrdne käesoleva määruse § 14 lõikes 1 sätestatud menetlustasuga.

 (2) Eriloa taotleja tasub eriloa taotlemiseks vajaliku kontrollarvutuse, ekspertiisi, eriveo võimaldamise ja liiklusohutuse tagamisega seotud täiendavad kulutused vastavalt eriveo andja või kooskõlastaja kantud tegelikele kuludele.

 (3) Kui eritasu hulka kuulub teiste eriloa andjate või kooskõlastajate poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 võetav tasu, tasub eriloa andja neile selle eest pärast vastava summa laekumist eriloa taotlejalt.

 (4) Tee omanik võib kehtestada avalikult kasutataval teel käesolevas määruses sätestatust väiksemad eriveo tasumäärad nii lühiajalise kui ka pikaajalise eriloa alusel ümarpuidu eriveoks juhul, kui erivedu ei kahjusta oluliselt avalikult kasutatavat teed ja sellega ei suurene oluliselt teehoiukulu. Samuti võib tee omanik sõlmida ümarpuidu eriveo teostajaga või metsaomanikuga lepingu, mille kohaselt eriveo teostaja või metsaomanik kohustub taastama eriveoga kahjustatud tee või hüvitama teele tekitatud kahju.

 (5) Kui eriloa kohalike teede ja erateede kasutamiseks annab Maanteeamet, siis eritasu ja menetlustasu Maanteeameti antud eriloa alusel kasutatavate kohalike teede ja erateede kasutamise eest ei võeta. Eritasu ei võeta ka nende kohalike teede kasutamise eest, mille kasutamiseks on sõlmitud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud leping.

 (6) Eriveost loobumisel enne eriloa kehtivuse algust tagastatakse nii lühiajalise kui ka pikaajalise eriloa eriveo tasu. Kooskõlastuse hankimise ja eriloa hankimise tasu ning eriloa menetlustasu ei tagastata. Tagastamisele ei kuulu eriveo tasu juhul, kui luba on tunnistatud kehtetuks.

 (7) Eriloa taotlejale tuleb esitada arve, millele on lisatud kalkulatsioon tasumisele kuuluva summa kujunemise kohta.

 (8) Eriloa andjal on õigus nõuda eriveoga seonduvaid dokumente, mis on vajalikud liiklusseaduse § 343 lõikes 1 ja käesoleva määruse § 3 lõikes 1 käsitletud või muude eriloa andmist mõjutavate asjaolude tuvastamiseks.

§ 14.  Eriveo tasumäärad ja menetlustasu

 (1) Iga antud eriloa menetlustasu on kuus eurot.

 (2) Eriloa taotleja palvel eriloa vormistamisel kiirendatud korras on menetlustasu kümme eurot. Eriloa vormistamine kiirendatud korras tähendab eriloa vormistamist 8 töötunni jooksul pärast kõigi kooskõlastustega varustatud taotluse saabumist ning eritasu ja menetlustasu maksmist.

 (3) Lubatud massi või lubatud teljekoormuse ületamise eest arvestatakse eriveo tasu käesoleva määruse lisas 3 esitatud tabelite alusel.

 (4) Lubatud mõõtmete ületamise eest arvestatakse eriveo tasu käesoleva määruse lisas 4 esitatud tabelite alusel.

 (5) Lühiajalise eriloa, välja arvatud ümarpuidu eriveoks antud lühiajalise eriloa, puhul arvestatakse eriveo tasu iga eriveo eest. Ümarpuidu eriveoks on lühiajalise eriloa eriveo tasu määramisel arvestuse aluseks üks vedu ööpäevas.

 (6) Pikaajalise eriloa, välja arvatud ümarpuidu eriveoks antud pikaajalise eriloa, puhul arvestatakse eriveo tasu määramisel vaatamata tegelikule vedude arvule eriveo sageduseks kaks vedu nädalas. Ümarpuidu pikaajalise eriloa eriveo tasu on esitatud käesoleva määruse lisa 3 tabelis 2.

 (7) Kui veotee ei ole konkreetselt määratud, arvestatakse mõõtmete ületamisel ühekordse veotee pikkuseks riigimaanteedel 100 km ühe maakonna piires ja 200 km mitme maakonna piires ning kohalikel teedel 50 km.

§ 15.  Eritasu ja menetlustasu rakendamise erijuhud

 (1) Eritasu ja menetlustasu ei võeta massi ja mõõtmete ületamisel:
 1) autokraanade eest, mille tegelik mass on kuni 48 t ning ühegi telje koormus ei ületa 12 t;
 2) liikurmasinate ja traktorite ning nende haakes olevate sõidukite eest;
[RT I, 21.07.2017, 2 - jõust. 24.07.2017]
 3) teehoiutööde teostamisega seotud sõiduki eest.

 (2) Eriveole, mis kulgeb ühe teeomaniku teel pikkusega kuni 5 kilomeetrit, rakendatakse eriveo tasumäärasid 50% ulatuses.

 (3) Kahe või enama samaaegse mõõtme ületamise korral arvestatakse tasu ainult ühe, suurima tasumääraga mõõtme ületamise eest.

§ 16.  Eriloa andmine

 (1) Eriluba saadetakse eriloa taotlejale soovil eriloa taotleja posti või e-posti teel kolme tööpäeva jooksul pärast kõigi kooskõlastustega esitatud taotluse saabumist ning eritasu ja menetlustasu maksmist.

 (2) Eriloale märgitakse eriveo teostaja kohta järgmised andmed:
 1) ettevõtte nimi;
 2) aadress;
 3) telefon;
 4) e-posti aadress.

 (3) Eriluba antakse pärast arve tasumist.

 (4) Ümarpuidu eriveo pikaajaline eriluba antakse nädalaks, kuuks, kolmeks kuuks, kuueks kuus või üheks aastaks, kusjuures tegelik vedude arv eriloa kehtivuse perioodil ei ole piiratud.

§ 17.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa 1 Saateautode ja reguleerijate vajalik arv suurveose saatmisel

Lisa 2 Joonised
[RT I, 21.07.2017, 2 - jõust. 24.07.2017]

Lisa 3 Eriveo tasumäärad raskeveose eest

Lisa 4 Eriveo tasumäärad suurveose eest