Teksti suurus:

Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele

Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 21.07.2017, 6

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele

Vastu võetud 22.02.2011 nr 12
RT I, 03.03.2011, 6
jõustumine 01.07.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.07.2017RT I, 21.07.2017, 124.07.2017

Määrus kehtestatakse „Liiklusseaduse” § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel.

1. peatükk Üldsäte 

§ 1. Reguleerimisala

  Määrus kehtestab liiklusmärkide ja teemärgiste (teekattemärgised ja püstmärgised) tähendused ning nõuded fooridele.

2. peatükk Liiklusmärkide tähendused 

1. jagu Üldsätted 

§ 2. Liiklusmärgi mõiste ja liiklusmärkide liigitus

 (1) Liiklusmärk (edaspidi märk) on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda.

 (2) Liiklusmärgid jagunevad järgmistesse rühmadesse:
 1) hoiatusmärgid;
 2) eesõigusmärgid;
 3) keelu- ja mõjualamärgid;
 4) kohustusmärgid;
 5) osutusmärgid;
 6) juhatusmärgid;
 7) teeninduskohamärgid;
 71) sõjaväemärgid;
[RT I, 21.07.2017, 1 - jõust. 24.07.2017]
 8) lisateatetahvlid (edaspidi tahvel (tahvlid)).

 (3) Märgitähise esimene number näitab märgirühma, teine alarühma, kolmas koos järgneva tähega või ilma - alarühmasisest järjekorda, mis tähistab ühte kindlat märki. Kui alarühma kõik märgid on ühe ja sama nimega või mainitakse nende ühist tunnust, jäetakse ka üksikust märgist rääkides kolmas number ja täht ära. Märkide tausta värvi näitavad märgitähisele lisatud tähed: s – sinine, v – valge ja k – kollane.

§ 3. Märgi mõju ajutine peatamine

  Märgil või selle osal näidatud liikluskorralduse kehtivuse peatab kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti.

2. jagu Hoiatusmärgid 

§ 4. Üldsätted

 (1) Hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks.

 (2) Hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 121 „Üherööpmeline raudtee” ja 122 „Mitmerööpmeline raudtee”, pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust.

 (3) Hoiatusmärgid võivad puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle.

 (4) Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel hoiatusmärgid olla kollase taustaga.

 (5) Hoiatusmärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 1.

§ 5. Hoiatusmärgid ja nende tähendused

  Hoiatusmärgid ja nende tähendused on järgmised:
 1) märk 111 „Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht” hoiatab lähenemisest tõkkepuuga raudteeülesõidukohale;
 2) märk 112 „Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht” hoiatab lähenemisest tõkkepuuta raudteeülesõidukohale;
 3) märk 121 „Üherööpmeline raudtee” hoiatab ühe rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast;
 4) märk 122 „Mitmerööpmeline raudtee” hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast;
 5) märgid 123 kuni 128 „Ees on raudteeülesõidukoht” on lisahoiatuseks enne raudteeülesõidukohta. Märkide kaldvöötide arv väheneb raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole;
 6) märk 131 „Lõikumine trammiteega” hoiatab tee lõikumisest trammiteega;
 7) märk 132 „Samaliigiliste teede ristmik” hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk, panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette, muudab need samaliigilisteks;
 8) märgid 133 kuni 135 „Lõikumine kõrvalteega” hoiatavad kõrvaltee lõikumisest peateega või suubumisest sellesse;
 9) märk 136 „Ringristmik” hoiatab märgiga 424 „Ringliiklus” tähistatud ringristmikust, millel tuleb sõita nooltega osutatud suunas;
 10) märk 137 „Foor” hoiatab fooriga reguleeritavast ristmikust, teelõigust või ülekäigurajast;
 11) märk 138 „Kaldapealne” hoiatab järsust kaldapealsest, kaist, sõitmisest tammil, kaldapealsel või järsul astangul;
 12) märk 141 „Ohtlik kurv paremale” ja märk 142 „Ohtlik kurv vasakule” hoiatavad lähenemisest järsu või piiratud nähtavusega kurvile vastavalt kas paremale või vasakule;
 13) märgid 143 ja 144 „Ohtlikud kurvid” hoiatavad lähenemisest ohtlike kurvidega teelõigule. Märkidel on näidatud esimese kurvi suund;
 14) märk 145 „Järsk lang” hoiatab lähenemisest järsu langusega teelõigule;
 15) märk 146 „Järsk tõus” hoiatab lähenemisest järsu tõusuga teelõigule;
 16) märk 151 „Libe tee” hoiatab lähenemisest libedale teelõigule, mille libedus ei ole tingitud lumest ega jääst, vaid märja teekatte väikesest haardetegurist;
 17) märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee” hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis;
 18) märk 155 „Lahtine killustik” hoiatab lähenemisest kattega teelõigule, kus rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid;
 19) märk 156 „Pikiroopad” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sõiduteekattes esinevad pikiroopad;
 20) märgid 157a ja 157b „Ohtlik teepeenar” hoiatavad lähenemisest teelõigule, kus teepeenrale sõita on ohtlik;
 21) märk 158 „Teetööd” hoiatab teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist;
 22) märk 159 „Ees on katteta tee” hoiatab kattega tee üleminekust kruusa- või pinnasteeks;
 23) märgid 161 kuni 163 „Teekitsend” hoiatavad tee või sõidutee kitsenemisest. Märgi kujutis näitab, kas tee või sõidutee kitseneb mõlemalt või ühelt poolt;
 24) märk 164 „Kahesuunaline liiklus” hoiatab lähenemisest kahesuunalise liiklusega teelõigule;
 25) märk 165 „Lõikuv kahesuunaline liiklus” hoiatab lähenemisest lõikuvale teele või lõikuvale sõiduteele, kus ühesuunaline liiklus on muudetud kahesuunaliseks;
 26) märk 166 „Ees on künnis” hoiatab tehiskõrgendist vähendatud sõidukiiruse hoidmiseks;
 27) märk 171 „Ees on reguleerimata ülekäigurada” hoiatab reguleerimata ülekäigurajast;
 28) märk 172 „Jalakäijad” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus jalakäijad liiguvad sõiduteel;
 29) märk 173a „Lapsed” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli võivad teele tulla lapsed;
 30) märk 173b „Vanurid” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus vanurid liiguvad sõiduteel;
 31) märk 174 „Lõikumine jalgrattateega” hoiatab tee lõikumisest jalgrattateega või jalgratta- ja jalgteega või kohast, kus jalgrattatee lõppemisel jalgratturid, mopeedi- ja pisimopeedijuhid ning jalgratta- ja jalgtee lõppemisel jalgratturid siirduvad sõiduteele;
 32) märk 175 „Suusatajad” hoiatab tee lõikumisest suusarajaga või suusatajate, kelgutajate võimalikust ilmumisest teele;
 33) märk 176 „Ratsanikud” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus ratsanikud ületavad teed või ratsutavad sõiduteel;
 34) märgid 177 „Karja üleajamise koht” hoiatavad kariloomade üleajamise kohast;
 35) märk 178 „Metsloomad” hoiatab metsloomade võimalikust ilmumisest teele. Märgil võib olla kujutatud sellele kohale omane metsloom;
 36) märk 179 „Linnud” hoiatab lindude võimalikust ilmumisest teele;
 37) märk 181 „Varinguoht” hoiatab lähenemisest varinguohtlikule teelõigule;
 38) märk 182 „Külgtuul” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli puhub tugev külgtuul;
 39) märk 183 „Lennukid” hoiatab lähenemisest teelõigule, mille kohal lennukid lendavad madalalt;
 40) märk 184 „Liiklusummik” hoiatab eesolevast teelõigust või liiklussõlmest, kus võib esineda liiklusummik;
 41) märk 185 „Jäätumisoht” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli tekib jäätumine;
 42) märk 186 „Muud ohud” hoiatab liiklusohtlikust teelõigust või liiklusohtlikust kohast. Ohu iseloom on näidatud tahvlil.

3. jagu Eesõigusmärgid 

§ 6. Üldsätted

 (1) Eesõigusmärgid määravad sõidujärjekorra reguleerimata ristmikul, sõiduteede reguleerimata lõikumisalal, raudteeülesõidukohal, teekitsendil ja muudes kohtades, kus see osutub vajalikuks.

 (2) Eesõigusmärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 2.

§ 7. Eesõigusmärgid ja nende tähendused

  Eesõigusmärgid ja nende tähendused on järgmised:
 1) märk 211 „Peatee” tähistab teed, millel sõitval juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes;
 2) märk 212 „Peatee lõpp” näitab märgiga 211 „Peatee” tähistatud tee lõppu;
 3) märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu;
 4) märk 222 „Peatu ja anna teed” kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Sel juhul on juht hoiatatud märgiga 132 „Samaliigiliste teede ristmik”;
 5) märk 231 „Vastassuuna eesõigus” kohustab juhti andma teed vastassuunas sõitvale juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde;
 6) märk 232 „Pärisuuna eesõigus” annab juhile sõidueesõiguse teekitsendi läbimiseks.

4. jagu Keelu- ja mõjualamärgid 

Keelumärgid 

§ 8. Üldsätted

 (1) Keelumärgid kehtestavad keelud ja piirangud ning muudavad või lõpetavad need.

 (2) Keelumärgid mõjuvad ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega 831 kuni 833 „Mõjusuund” ei ole näidatud teisiti.

 (3) Keelumärgid võivad puududa, kui vastavad keelud on sätestatud „Liiklusseaduses”.

 (4) Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel keelumärgid olla kollase taustaga.

 (5) Keelumärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 3.

§ 9. Keelumärgid ja nende tähendused

 (1) Keelumärgid ja nende tähendused on järgmised:
 1) märk 311a „Sõidukeeld” keelab kõigi sõidukite liikluse;
 2) märgid 311b kuni 311d „Erateel sõidu keeld” näitavad, et eratee ei ole avalikuks kasutamiseks. Märgi 311b korral tohib sõidukiga sõita ainult eratee omaniku loal. Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või märgil nimetatud isik. Märgi 311d korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loata omal vastutusel, kuna erateel ei ole loodud tingimusi ohutuks liiklemiseks;
 3) märk 312 „Mootorsõiduki sõidu keeld” keelab kõigi mootorsõidukite liikluse;
 4) märk 313a „Veoauto sõidu keeld” keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina registrimass ületab selle arvu;
 5) märk 313b „Bussi sõidu keeld” keelab D-kategooria sõiduki, nii haagisega kui ka ilma, liikluse;
 6) märk 314a „Mootorratta sõidu keeld” keelab A-kategooria sõiduki liikluse;
 7) märk 314b „Mootorsaani sõidu keeld” keelab mootorsaani liikluse;
 8) märk 315 „Kaks keeldu” kehtestab korraga kaks keeldu. Märgil võib olla kahe erineva keelumärgi 312 kuni 314b, 316 kuni 319 ja 321 kuni 324 sümbolid;
 9) märk 316 „Traktori sõidu keeld” keelab traktori ja liikurmasina liikluse;
 10) märk 317 „Autorongi ja masinrongi sõidu keeld” keelab autorongi ja masinrongi liikluse. Kui märgile on kantud tonnide arv, ei tohi sõita autorongi ega masinrongiga, mille koosseisus olevate sõidukite registrimasside summa on sellest suurem. Märk ei kehti kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta;
 11) märk 318 „Loomveoki sõidu keeld” keelab loomveoki liikluse ja kariloomade ajamise;
 12) märk 319 „Ohtliku veosega sõidu keeld” keelab ohtlikku veost vedava sõiduki, autorongi ja masinrongi liikluse;
 13) märk 321 „Jalgratta sõidu keeld” keelab jalgratta, mopeedi ja pisimopeedi liikluse;
 14) märk 322 „Mopeedi sõidu keeld” keelab mopeedi ja pisimopeedi liikluse;
 15) märk 323 „Ratsutamiskeeld” keelab ratsutamise;
 16) märk 324 „Käigukeeld” keelab jalakäijate liikluse. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud;
 17) märk 331 „Sissesõidu keeld” keelab kõigi sõidukite edasisõidu;
 18) märk 332 „Parempöörde keeld” keelab parempöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud;
 19) märk 333 „Vasakpöörde keeld” keelab vasakpöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud. Märk ei keela tagasipööret;
 20) märk 334 „Tagasipöörde keeld” keelab tagasipöörde. Märk ei keela vasakpööret;
 21) märk 335 „Tollikontroll” keelab peatuseta ja tolliametniku loata edasisõidu;
 22) märk 336a „Politseikontroll” keelab peatuseta ja politseiametniku loata edasisõidu;
 23) märk 336b „Kontroll” keelab peatuseta ja kontrollija loata edasisõidu;
 24) märk 341 „Massipiirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab, liikluse;
 25) märk 342a „Teljekoormuse piirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes telje tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse;
 26) märk 342b „Telikukoormuse piirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes teliku tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse;
 27) märk 343 „Kõrguspiirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu;
 28) märk 344 „Laiuspiirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu;
 29) märk 345 „Pikkuspiirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu;
 30) märk 351 „Suurim kiirus” keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa;
 31) märk 352 „Möödasõidu keeld” keelab mööda sõita, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h;
 32) märk 353 „Veoauto möödasõidu keeld” keelab mööda sõita C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasinaga, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h;
 33) märk 354 „Vähim pikivahe” keelab sõita väiksema pikivahega, kui märgil näidatud;
 34) märk 355 „Helisignaali keeld” keelab helisignaali andmise. Erandina tohib helisignaali anda ohu vältimiseks;
 35) märk 361 „Peatumiskeeld” keelab peatumise ja parkimise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta;
 36) märk 362 „Parkimiskeeld” keelab parkimise;
 37) märk 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” keelab parkimise paaritul kuupäeval;
 38) märk 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval” keelab parkimise paariskuupäeval;
 39) märk 371 „Suurima kiiruse piirangu lõpp” lõpetab märgi 351 „Suurim kiirus” mõjupiirkonna;
 40) märk 372 „Möödasõidu keelu lõpp” lõpetab märgi 352 „Möödasõidu keeld” mõjupiirkonna;
 41) märk 373 „Veoauto möödasõidu keelu lõpp” lõpetab märgi 353 „Veoauto möödasõidu keeld” mõjupiirkonna;
 42) märk 376 „Piirangute lõpp” lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna.

 (2) Märkide 35 mõjupiirkond ulatub:
 1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni;
 2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni.

 (3) Märkide 35 mõjupiirkonna lõppu näitavad:
 1) märkidel 35 märgi all olev tahvel 821 „Mõjupiirkond”;
 2) märkidel 35 väljaspool asulat samale teele vahetult enne lõikuvat sõiduteed pandud märk 221 „Anna teed” või märk 222 „Peatu ja anna teed”;
 3) märgil 351, mis paikneb enne asulat, märk 571 „Asula”;
 4) märgil 351 teine märk 351 või märk 382 „Kiiruspiirangu ala”, millel on teistsugune suurim sõidukiirus;
 5) märkidel 351, 352 ja 353 vastavalt märgid 371, 372 ja 373;
 6) märk 376.

 (4) Märgid 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu need on pandud.

 (5) Märgid 362 kuni 364 ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta.

 (6) Märkide 362 kuni 364 mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit.

 (7) Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21.

 (8) Märkide 36 mõjupiirkond ulatub:
 1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni;
 2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni.

 (9) Märkide 36 mõjupiirkonna lõppu näitavad:
 1) märgil 361 märk 362;
 2) märgil 362 märk 361;
 3) märkidel 36 väljaspool asulat samale teele vahetult enne lõikuvat sõiduteed pandud märk 221 „Anna teed” või märk 222 „Peatu ja anna teed”;
 4) märkidel 36 märgi all olev tahvel 813 või 815 „Kaugus objektini” märgist vastavalt paremal või vasakul, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal;
 5) märkidel 36 märgi juures olev tahvel 822 või 823 „Mõjupiirkond” või teine samasugune märk 36 koos tahvliga 824 „Mõjupiirkond” mõjupiirkonna lõpetamise kohas;
 6) märk 376.

 (10) Märgid 36, kasutatuna koos tahvlitega 831 kuni 833 „Mõjusuund”, keelavad peatumise või parkimise märgist vastavalt paremal või vasakul või mõlemal pool väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega.

 (11) Vähendatud läbimõõduga märkide 36, mis on kantud koonustele, prismadele ja muudele teisaldatavatele alustele, mõjupiirkond on määratud nendevahelise lõigu pikkusega.

 (12) Kui märki 361 kasutatakse koos teekattemärgisega 931 „Peatumiskeelu joon” või märki 362 koos teekattemärgisega 932 „Parkimiskeelu joon”, määrab märgi mõjupiirkonna vastava märgisjoone pikkus, kui mõjupiirkond ei ole märkidega määratud.

 (13) Märkide 36 mõjupiirkond ei hõlma märgiga 575a „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud kõnniteeäärset parklat ega puuduta selle märgi all oleva tahvliga 86 „Parkimisviis” või tahvliga 874 „Puudega inimese sõiduk” näidatud korra kohaselt pargitud sõidukeid.

Mõjualamärgid 

§ 10. Üldsätted

 (1) Märk 38 kehtestab märgil näidatud liikluskorra kogu alal.

 (2) Märk 39 lõpetab märgiga 38 kehtestatud liikluskorra.

 (3) Kui alale on pandud märgil 38 kujutatud märgile vasturääkivaid märke, tuleb vastaval teelõigul järgida vasturääkivate märkide nõudeid.

 (4) Mõjualamärgi allosale võib olla kantud teksti või tahvlite sümboleid.

 (5) Mõjualamärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 3.

§ 11. Mõjualamärgid ja nende tähendused

 (1) Mõjualamärgid ja nende tähendused on järgmised:
 1) märk 381 „Samaliigiliste teedega ristmike ala” näitab mõjuala, kus kõik lõikuvad teed on samaliigilised. Märk panduna ala tähistamiseks, kus on kattega teede, kruusateede ja pinnasteede omavahelisi lõikumisi, muudab need samaliigilisteks. Märgiga 381 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 391 „Samaliigiliste teedega ristmike ala lõpp”;
 2) märk 382 „Kiiruspiirangu ala” näitab mõjuala, kus ei tohi sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule alale, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. Märgiga 382 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 392 „Kiiruspiirangu ala lõpp”;
 3) märk 383 „Peatumiskeelu ala” näitab mõjuala, kus ei tohi peatuda ega parkida. Märk ei kehti ühissõiduki kohta. Märgiga 383 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 393 „Peatumiskeelu ala lõpp”;
 4) märk 384 „Parkimiskeelu ala” näitab mõjuala, kus ei tohi parkida. Märk ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Märgiga 384 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 394 „Parkimiskeelu ala lõpp”;
 5) märk 385 „Jalgrattasõidu ala” näitab mõjuala, kus tohib liikuda jalgratta, tasakaaluliikuri, mopeedi või pisimopeediga. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib liikuda ka jalakäija, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust. Märgiga 385 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 395 „Jalgrattasõidu ala lõpp”;
 6) märk 386 „Jalakäigu ala” näitab mõjuala, kus tohib liikuda jalgsi ja tasakaaluliikuriga. Tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada ega takistada jalakäijat. Märgiga 386 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 396 „Jalakäigu ala lõpp”;
 7) märk 387 „Parkimisala” näitab parkimiseks määratud mõjuala. Märgiga 387 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 397 „Parkimisala lõpp”;
 8) märk 388 „Kaks mõjuala” näitab kahe erineva märgiga kehtestatud mõjuala. Märgiga 388 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 398 „Kahe mõjuala lõpp”;
 9) märk 389 „Mõjuala ja mõjuala lõpp” näitab ühe mõjuala algust ja teise mõjuala lõppu.

 (2) Võidakse kasutada ka teiste märkide kujutistega mõjualamärke.

5. jagu Kohustusmärgid 

§ 12. Üldsätted

 (1) Kohustusmärgid kehtestavad vajaliku liikluskorra.

 (2) Kohustusmärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 4.

§ 13. Kohustusmärgid ja nende tähendused

 (1) Kohustusmärgid ja nende tähendused on järgmised:
 1) märgid 411 „Kohustuslik sõidusuund otse”, 412 ja 413 „Kohustuslik sõidusuund paremale”, 414 ja 415 „Kohustuslik sõidusuund vasakule”, 416 „Kohustuslik sõidusuund otse või paremale”, 417 „Kohustuslik sõidusuund otse või vasakule” ja 418 „Kohustuslik sõidusuund paremale või vasakule” kohustavad sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Vahetult ristmiku taha või ristmikevahelisele teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Märk 411 ei keela oma mõjupiirkonnas parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale. Märgi 411 mõjupiirkonnas tohib vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on vastav märk 53 „Sõidurajad ja -suunad”, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551 „Tagasipöörde koht”. Märgid 41 kehtivad ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool;
 2) märgid 421 kuni 423 „Ümberpõike suund” kohustavad ohutussaarest või muust takistusest ümber põikama märgil osutatud suunas;
 3) märk 424 „Ringliiklus” kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suunas ja kehtib ainult märgile järgneval ringristmikul. Kui märk 424 on pandud koos märgiga 221 „Anna teed”, on juht kohustatud andma teed ringristmikul sõitvale juhile;
 4) märk 431 „Jalgrattatee” näitab, et tohivad liikuda jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, mopeedi- ja pisimopeedijuht. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib liikuda ka jalakäija, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust. Märgiga 431 tähistatud jalgrattatee lõppu näitab märk 441 „Jalgrattatee lõpp”;
 5) märk 432 „Jalgtee” näitab, et tohib liikuda jalakäija. Võib liikuda ka tasakaaluliikuri juht, kuid ta ei tohi ohustada ega takistada jalakäijat. Märgiga 432 tähistatud jalgtee lõppu näitab märk 442 „Jalgtee lõpp”;
 6) märgid 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee” näitavad, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Märkide 433 ja 434 korral liigub jalgrattur sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Märgi 435 korral kasutavad jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht teed või teeosa ühiselt. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. Märkidega 433 kuni 435 tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõppu näitavad märgid 443 kuni 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp”;
 7) märk 436 „Ratsatee” näitab, et tohib ainult ratsutada. Märgiga 436 tähistatud ratsatee lõppu näitab märk 446 „Ratsatee lõpp”;
 8) märk 437 „Mootorsaanitee” näitab, et tohib sõita ainult mootorsaaniga. Märgiga 437 tähistatud mootorsaanitee lõppu näitab märk 447 „Mootorsaanitee lõpp”;
 9) märk 438 „Lumeketid” kohustab mootorsõidukitel vähemalt kahel vedaval rattal kasutama sõidul lumekette. Märk 438 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni märgini 448 „Lumekettide kohustuse lõpp” või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni. Märgiga 438 kehtestatud lumekettide kohustuse lõppu näitab märk 448 „Lumekettide kohustuse lõpp”;
 10) märk 451 „Vähim kiirus” kohustab sõitma ainult märgil näidatud või sellest suurema sõidukiirusega (km/h). Märk 451 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või märgini 452 „Vähima kiiruse lõpp” või teistsuguse vähima kiiruse kehtestamiseni märgiga 451 või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni;
 11) märk 452 „Vähima kiiruse lõpp” tähistab märgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna lõppu, taastades eelnenud kiirusrežiimi;
 12) märgid 461 „Ohtliku veosega sõidu suund” kohustavad ohtlikku veost vedavat sõidukit, autorongi ja masinrongi sõitma märgil osutatud suunas. Märgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.

 (2) Märkide 431 kuni 435 kohustuse lõpetavad teise tähendusega märgid 431 kuni 435.

6. jagu Osutusmärgid 

§ 14. Üldsätted

 (1) Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest.

 (2) Osutusmärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 5.

§ 15. Osutusmärgid ja nende tähendused

  Osutusmärgid ja nende tähendused on järgmised:
 1) märk 511 „Kiirtee” tähistab kohta, kus hakkab kehtima kiirteele kindlaksmääratud liikluskord;
 2) märk 512 „Kiirtee lõpp” näitab märgiga 511 „Kiirtee” tähistatud tee lõppu;
 3) märk 521 „Ühesuunaline tee” tähistab teed või sõiduteed, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas;
 4) märk 522 „Ühesuunalise tee lõpp” näitab märgiga 521 „Ühesuunaline tee” või märkidega 523 ja 524 „Sõit ühesuunalisele teele” tähistatud tee või sõidutee lõppu;
 5) märgid 523 ja 524 „Sõit ühesuunalisele teele” näitavad ühesuunalisele teele või ühesuunalisele sõiduteele sõitmise kohta ja suunda;
 6) märk 525a „Ühissõidukirada” tähistab rada, mis on ette nähtud muude sõidukitega pärisuunas sõitvatele rööbasteta ühissõidukitele. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525a kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõidukiraja lõppu näitava märgini 526a „Ühissõidukiraja lõpp”;
 7) märk 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” tähistab rada, mis on ette nähtud muude sõidukitega pärisuunas sõitvatele rööbasteta ühissõidukitele, jalgratastele, mopeedidele ja pisimopeedidele. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525b kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu näitava märgini 526b „Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp”;
 8) märk 526a „Ühissõidukiraja lõpp” näitab märgiga 525a „Ühissõidukirada” tähistatud ühissõidukiraja lõppu;
 9) märk 526b „Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp” näitab märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu;
 10) märk 527a „Ühissõidukirajaga tee” tähistab teed, millel ühissõidukid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu;
 11) märk 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee” tähistab teed, millel ühissõidukid, jalgrattad, mopeedid ja pisimopeedid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu;
 12) märk 528a „Ühissõidukirajaga tee lõpp” näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee” tähistatud ühissõidukirajaga tee lõppu;
 13) märk 528b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõpp” näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee” tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõppu;
 14) märgid 529a ja 529c „Sõit ühissõidukirajaga teele” näitavad märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee” tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda;
 15) märgid 529b ja 529d „Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele” näitavad märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee” tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele sõitmise kohta ja suunda;
 16) märgid 53 „Sõidurajad ja -suunad” näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt. Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee” ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee” kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel märgid 53 olla kollase taustaga, mille nooled ja ääris on mustad. Märk 531 osutab sõidusuundadele sõiduradadelt pärisuunas kahe ja kolme sõiduraja korral. Märgid 532a ja 532b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuvale liiklusvoolule on olemas eraldi sõidurada. Märgid 533a ja 533b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuva liiklusvoolu jaoks puudub eraldi sõidurada (olenemata kiirendusraja olemasolust). Märk 534 osutab sõidusuundadele sellelt sõidurajalt, mille kohale see on pandud. Märk 535 osutab sõidusuundadele sõiduradadel kolme ja enama sõidurajaga teel, kui suunavööndites on erinev arv sõiduradasid. Märgid 536a ja 536b osutavad lisaraja või aeglustusraja algusele. Märk 536c osutab ühest ja samast kohast kahe lisaraja või kahe aeglustusraja algusele. Märgid 537a ja 537b osutavad sõiduraja või kiirendusraja lõpule ja need on 50 m kaugusel enne sõiduraja või kiirendusraja täislaiuse lõppu;
 17) märk 541a „Bussi- või trollipeatus” osutab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohale;
 18) märk 541b „Trammipeatus” osutab trammide peatuskohale;
 19) märk 542 „Taksopeatus” osutab taksode peatuskohale;
 20) märgid 543 ja 544 „Ülekäigurada” osutavad jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale;
 21) märgid 545 ja 546 „Käigutunnel” ning märgid 547 ja 548 „Käigusild” osutavad sõiduteest eri tasandil olevatele käiguteedele;
 22) märk 551 „Tagasipöörde koht” osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud;
 23) märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee” osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee;
 24) märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee” osutatud suunas on sõidukitele, välja arvatud jalgratastele, tasakaaluliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele, läbisõiduvõimaluseta tee. Jalgrataste, tasakaaluliikurite, mopeedide ja pisimopeedide liiklemiseks jätkub jalgrattatee või läbisõiduvõimalusega tee;
 25) märk 555 „Ootekoht” osutab kohale, kus kitsal teel tuleb vastusõitja läbi lasta;
 26) märgil 556 „Sobiv kiirus” on näidatud teelõigule soovitatav suurim sõidukiirus (km/h) heades ilmastiku- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni. Kui aga märki 556 kasutatakse koos hoiatusmärgiga, ulatub soovitus ohtliku teelõigu lõpuni;
 27) märk 557 „Lõikuv jalgrattatee” osutab lõikuvale jalgrattateele või lõikuvale jalgratta- ja jalgteele või lõikuvale jalgrattarajale;
 28) märk 558 „Hädapeatuskoht tunnelis” osutab hädapeatuskohale tunnelis;
 29) märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll” osutavad automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele;
 30) märk 561 „Muutsuunaliiklus” osutab teelõigu algusele, mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks suunamuutefooride või märkide 535 „Sõidurajad ja -suunad” abil;
 31) märk 562 „Muutsuunaliikluse lõpp” osutab märgiga 561 „Muutsuunaliiklus” tähistatud teelõigu lõpule;
 32) märk 563 „Sõit muutsuunaliiklusega teele” osutab muutsuunaliiklusega teele sõitmise kohale;
 33) märk 571 „Asula” osutab kohale, kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord;
 34) märk 572 „Asula lõpp” osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse asulale kindlaksmääratud liikluskord;
 35) märk 573 „Õueala” osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord;
 36) märk 574 „Õueala lõpp” osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse õuealale kindlaksmääratud liikluskord;
 37) märk 575a „Parkla” osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale;
 38) märk 575b „Parkla” osutab „Pargi ja reisi” parklale, mis on sobiv märgil kujutatud või nimetatud ühissõidukile minevate inimeste sõidukitele;
 39) märk 575c „Teeninduskoha parkla” osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale teeninduskoha juures;
 40) märk 575d „Puudega inimese sõiduki parkimiskoht” osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart;
 41) märgid 576 „Parkimiskord” osutavad märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas mingi piirkonna parkimise korraldusele;
 42) märgid 577 „Parkimiskestus” osutavad märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas mingi piirkonna piiratud parkimise kestusele vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Märkide 577 korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik;
 43) märk 578a „Tasuline parkimine” osutab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas on mingis piirkonnas tasuline parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Märgi 578a kasutamisel täiendava teabena märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud tasulisel parkimisalal osutab tasulise parkimise piirkonna lõpule märk 397 „Parkimisala lõpp”;
 44) märk 578b „Tasulise parkimise lõpp” osutab märgiga 578a „Tasuline parkimine” tähistatud tasulise parkimisega piirkonna lõpule;
 45) märk 579 „Sõiduki sundteisaldus” osutab, et rakendatakse tõkestusvahendina sõiduki teisaldamist;
 46) märk 581 „Tunnel” osutab kohale, kus hakkab kehtima tunnelile kindlaksmääratud liikluskord;
 47) märk 582 „Tunneli lõpp” osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse tunnelile kindlaksmääratud liikluskord;
 48) märk 583 „Tööstuspiirkond” osutab tööstuspiirkonnale või tehnopargi asukohale;
 49) märk 584a „Prügimägi” osutab prügi mahapaneku kohale. Märgi allosale kantud kirje täpsustab prügi mahapanekukoha iseärasusi (sorteerimisjaam, jäätmejaam);
 50) märk 584b „Ohtlike ainete hoidla” osutab ohtlike ainete ja ohtlike jäätmete kogumiskohale;
 51) märk 585a „Parvlaevasadam” osutab parvlaevasadama asukohale;
 52) märk 585b „Kaubasadam” osutab kaubasadama asukohale;
 53) märk 585c „Jahisadam” osutab jahtidele ja väikelaevadele ettenähtud sadama asukohale;
 54) märk 586a „Lennujaam” osutab lennujaama asukohale;
 55) märk 586b „Bussijaam” osutab bussijaama asukohale;
 56) märk 586c „Raudteejaam” osutab raudteejaama asukohale;
 57) märk 591 „Stoppjoonemärk” osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral.

7. jagu Juhatusmärgid 

§ 16. Üldsätted

 (1) Juhatusmärgid annavad teavet sõiduvõimaluste ja -suundade kohta, ümbersõidu teekonna kohta ning hoiatavad sõidu iseärasustest.

 (2) Juhatusmärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.

 (3) Juhatusmärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 6.

§ 17. Juhatusmärgid ja nende tähendused

 (1) Juhatusmärgid ja nende tähendused on järgmised:
 1) märk 611 „Sõiduskeem” näitab sõiduvõimalust, kui ristmikul on mingi pööre keelatud, või lubatud sõidusuundi keerukal ristmikul;
 2) märgid 62 „Eelviidad” näitavad sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märkidel 62 võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid ja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk 62 näidata ka ümbersõiduteed;
 3) märkidel 63 „Suunaviidad” võib olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid, teisi ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme. Märgid 631 kuni 633 näitavad sõidusuundi ja kaugusi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märk 634 näitab sõidusuunda ja kaugust turismiobjektide (turistidele huvi pakkuvate vaatamisväärsuste, muinsuskaitse, looduskaitse või muude objektide) juurde. Märk 635 näitab sõidusuunda ja kaugust avalikult kasutatavat erateed mööda eravalduse juurde. Märk 636 näitab sõidusuunda ja kaugust juriidilise isiku (asutuse) juurde. Märk 637 näitab jalgratturi ja jalakäija teekonna suunda ja kaugust sihtpunktini;
 4) märgil 641 „Kohanime tähis” on haldusüksuse, asustusüksuse, jõe, järve või muu koha nimi;
 5) märgil 642 „Turismiobjekti tähis” on turismiobjekti (turistidele huvi pakkuva vaatamisväärsuse, looduskaitse, muinsuskaitse või muu objekti) nimi;
 6) märgil 643 „Eravalduse tähis” on eravalduse nimi;
 7) märgil 644 „Tee nimi” on tee (maantee, tänava) nimi. Märgil võivad olla ka majade numbrid (näiteks: Ranna tee 10 - 20);
 8) märk 645 „Kaugusviit” näitab kaugust teekonnal olevate asulate või teiste sihtpunktideni;
 9) märk 646 „Liikluskord” näitab riigis kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulas ja väljaspool asulat ning ööpäevaringset sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust;
 10) märk 651 „Kilomeetritähis” näitab kaugust tee alguseni;
 11) märgid 652 kuni 655 „Tee number” näitavad tee numbrit. Märgid 653 näitavad lisaks tee numbrile ka tee suunda. Märgid 654 pannakse teele, mis suundub märgil näidatud numbriga teele. Märgid 655 näitavad ka tee suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga teele;
 12) märgid 661 „Veoauto sõidu suund” näitavad C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina või neist ühega veetava autorongi ja masinrongi soovitatavat sõidusuunda. Märgile kantud tonnide arvu korral on näidatud sellise sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille registrimass või mille koosseisus olevate sõidukite registrimasside summa ületab seda arvu, soovitatav sõidusuund;
 13) märgid 662 „Ohtliku aine veo tee” näitavad ohtlikku veost vedava sõiduki, autorongi ja masinrongi soovitatavat sõidusuunda;
 14) märgid 663 kuni 666 „Avalik üritus” näitavad sõidusuunda avaliku ürituse toimumiskohta. Märkidel 666 võib olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid, teisi ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme;
 15) märgid 667 „Bussi sõidu suund” näitavad D-kategooria sõiduki, kas haagisega või ilma, soovitatavat sõidusuunda;
 16) märgid 671 kuni 673 „Ümbersõidu skeem” näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekonda ja suunda;
 17) märgid 674 kuni 677 „Ümbersõit” näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suunda;
 18) märk 678 „Reguleerija” näitab, et liiklust korraldab liikluse reguleerija;
 19) märgid 679 „Ümberkäik” näitavad ajutiselt suletud teelõigust jalakäijate ümberkäigu suunda;
 20) märgid 681 kuni 683 „Kurvisuund” näitavad järsu või ohtliku kurvi suunda;
 21) märk 684 „Hoiatustara” hoiatab teetöödest või teel olevatest takistustest;
 22) märgid 685a ja 685b „Hargnemiskoht” näitavad teeharude suunda märkide asukohas. Märk 685b näitab, et hargnemiskohas vähemalt ühele teeharule sõitmiseks on sobiv sõidukiirus kuni 50 km/h;
 23) märgid 686 „Ohtlik koht või teeäär” tähistavad tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee (-raja) äärt ja liikumissuunast kõrvalekallet ning eraldavad suunavööndeid ja pärisuunavööndi sõiduradasid. Märkidega 686 võib olla näidatud hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu või ohtliku koha algus. Vöödid langevad sõidutee või pärisuunavööndi sõiduraja poole;
 24) märk 687 „Märgiposti tähis” on lisatähistuseks kohtades, kus esineb orienteerumisraskusi;
 25) märgid 688 „Künnis” tähistavad künnist ja selle laiust. Vöödid langevad sõidutee poole. Märgid võivad puududa teel, kus lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle.

 (2) Märkide 652 kuni 655 „Tee number” taust, kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega:
 1) põhimaantee korral on taust punane, kirje ja ääris valged;
 2) tugimaantee korral on taust kollane, kirje ja ääris mustad;
 3) kõrvalmaantee korral on taust valge, kirje ja ääris mustad;
 4) Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline, kirje ja ääris valged.

8. jagu Teeninduskohamärgid 

§ 18. Üldsätted

 (1) Teeninduskohamärgid annavad liiklejale teavet tee ääres paiknevatest objektidest.

 (2) Teeninduskohamärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.

 (3) Teeninduskohamärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 7.

§ 19. Teeninduskohamärgid ja nende tähendused

 (1) Teeninduskohamärgid ja nende tähendused on järgmised:
 1) märk 711 „Esmaabi” osutab haiglale, kus on võimalik saada ööpäevaringselt erakorralist meditsiinilist abi;
 2) märk 712 „Politsei” osutab politsei- ja piirivalveasutusele;
 3) märk 713 „Info” osutab liiklusteabekaartide ja infopunktide asukohale;
 4) märk 714 „Telefon” osutab kohale, kus on võimalik kasutada telefoni;
 5) märk 715 „Post” osutab postiasutusele;
 6) märk 716a „Internetipunkt” osutab kohale, kus on eelregistreerimiseta võimalik kasutada internetiteenuseid;
 7) märk 716b „Wifi” osutab kohale, kus on traadita interneti leviala;
 8) märk 717 „Raadiojaam” osutab raadiojaama, mis edastab perioodiliselt liiklusteavet ja teede sõidetavuse seisukorra alast teavet, levialale. Märgil olev arv tähendab liiklusteabe kandesagedust megahertsides;
 9) märk 718 „Vaatamisväärsus” osutab turismiobjektide (turistidele huvi pakkuvate vaatamisväärsuste, muinsuskaitse, looduskaitse või muude objektide) asukohale;
 10) märk 719 „Toll” osutab tolliasutusele;
 11) märk 721 „Tankla” osutab tanklale;
 12) märk 722 „Autohooldus” osutab teeäärsele mootorratta- või autoremonditöökojale või remondivõimalust pakkuvale teenindusjaamale, kus ilma aega varem reserveerimata parandatakse teekonna kestel tekkinud väiksemaid rikkeid;
 13) märk 723a „Autopesula” osutab autopesulale;
 14) märk 723b „Pesemisvõimalus” osutab kohale, kus juhil ja sõitjatel on võimalus end pesta;
 15) märk 724 „Parkimismaja” osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud hoonele;
 16) märk 725 „Restoran” osutab restoranile;
 17) märk 726 „Kohvik” osutab kohvikule või kiirtoitlustuskohale;
 18) märk 727 „Hotell või motell” osutab hotellile või motellile;
 19) märk 728a „Tualett” osutab tualeti asukohale;
 20) märk 728b „Käimla” osutab kuivkäimla asukohale;
 21) märk 729a „Liiklusregistribüroo” osutab Maanteeameti liiklusregistribüroole;
 22) märk 729b „Tehnoülevaatus” osutab sõidukite tehnoülevaatuse teostamise kohale;
 23) märk 731 „Puhkemaja” osutab hostelile, turismibaasile või puhkemajale;
 24) märk 732 „Kämping” osutab kämpingule või telkimisalale;
 25) märk 733 „Majutuskoht” osutab majutuskohale;
 26) märk 734 „Sõidukelamulaager” osutab auto- või haagiselamu paigaldamise kohale, mis on varustatud elektri, vee ja kanalisatsiooniga;
 27) märk 741 „Puhkekoht” osutab puhkekohale;
 28) märk 742a „Matkaraja algus” osutab matkaraja alguskohale;
 29) märk 742b „Jalgrattamatkaraja algus” osutab jalgrattamatkaraja alguskohale;
 30) märk 742c „Suusaraja algus” osutab suusaraja alguskohale;
 31) märk 743 „Ujumiskoht” osutab ujumiskohale või väliujulale;
 32) märk 744 „Vaatekoht” osutab rahvusparkides, maastikukaitsealadel, turismipiirkondades ja mujal paiknevatele tähelepanuväärse vaatega vaatekohtadele;
 33) märk 745 „Kalastamiskoht” osutab kalastamiskohale;
 34) märk 751 „Spordiväljak” osutab ilmastikule avatud sportimise ja selle vaatamise kohtadele (staadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, kardirada, suusakeskus, suusahüppemägi ja muu selline spordirajatis);
 35) märk 752 „Spordihoone” osutab sportimiseks ja selle vaatamiseks rajatud hoonetele (spordihall, siseujula, sisestaadion ja muu selline spordirajatis);
 36) märk 753 „Golfiväljak” osutab golfiväljakule;
 37) märk 754 „Ratsabaas” osutab ratsabaasile;
 38) märk 761 „Maaettevõtlus” osutab maaettevõtluses teenust pakkuva ettevõtja asukohale;
 39) märk 771 „Kaks teenust” osutab kohale, kus pakutakse kahte erinevat teenust;
 40) märk 772 „Kolm teenust” osutab kohale, kus pakutakse kolme erinevat teenust;
 41) märk 773 „Teenus ja liikluskorraldus” osutab pakutavale teenusele ja piirkonna liikluskorraldusele.

 (2) Märkidel 771 kuni 773 võib teeninduskohamärgi sümboli asemel olla mõni teine vähendatud mõõtmega märk.

81. jagu Sõjaväemärgid 
[RT I, 21.07.2017, 1 - jõust. 24.07.2017]

§ 191. Üldsätted

 (1) Sõjaväemärgid annavad teavet Kaitseväe, Kaitseliidu ja välisriigi relvajõudude sõidukite sõiduvõimaluste ja -suundade kohta teedel ja rajatistel, ümbersõidu teekonna kohta ning hoiatavad sõidu iseärasustest.

 (2) Sõjaväemärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 12.
[RT I, 21.07.2017, 1 - jõust. 24.07.2017]

§ 192. Sõjaväemärgid ja nende tähendused

 (1) Märk S11 „Sõjaväelise transpordi liikumissuund” osutab sõjaväelise marsruudi jätkumise suunale.

 (2) Märk S12 „Sõjaväelise transpordi teekonna tähis” osutab liikumissuunale jääva sõjaväelise marsruudi nimetusele.

 (3) Märgid S13 „Sõjaväelise transpordi liikluskorraldus” osutavad sõjaväelisele transpordile kehtestatud liikluskorraldusele.

 (4) Märk S21 „Koormus ühesuunalise liiklusega sillal” osutab sõjaväelise transpordi koormuspiirangutele ühesuunalise liiklusega sillal.

 (5) Märgid S22 „Koormus kahesuunalise liiklusega sillal” osutavad sõjaväelise transpordi koormuspiirangutele kahesuunalise liiklusega sillal.

 (6) Märk S23 „Silla või praami laius” osutab sõjaväelise transpordi gabariidipiirangutele sillal või praamil.

 (7) Märk S24 „Silla kõrgus” osutab sõjaväelise transpordi gabariidipiirangutele silla all.

 (8) Märk S25 „Kõrgus silla keskel” osutab sõjaväelise transpordi gabariidipiirangutele silla all keskel.
[RT I, 21.07.2017, 1 - jõust. 24.07.2017]

9. jagu Lisateatetahvlid 

§ 20. Üldsätted

 (1) Tahvel täpsustab või piirab märgi mõju, mille alla see on pandud. Tahvlid 822 kuni 825 „Mõjupiirkond” ja 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” võivad paikneda märgi kõrval.

 (2) Vajaliku sümboliga tahvli puudumisel võib sümbolit asendada tekst.

 (3) Tahvlite graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 8.

§ 21. Tahvlid ja nende tähendused

  Tahvlid ja nende tähendused on järgmised:
 1) tahvel 811 „Kaugus objektini” näitab kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni, teatud keelu või piirangu alguseni, pärisuunas asuva objekti või kohani;
 2) tahvlid 812 kuni 815 „Kaugus objektini” näitavad suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil;
 3) tahvel 813 või 815 „Kaugus objektini”, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal;
 4) tahvel 816 „Kaugus objektini” näitab kaugust märgist 221 „Anna teed” kohustusliku peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222 „Peatu ja anna teed”;
 5) tahvel 821 „Mõjupiirkond” näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust või keelumärkide 351 „Suurim kiirus”, 352 „Möödasõidu keeld”, 353 „Veoauto möödasõidu keeld”, 354 „Vähim pikivahe” ja 355 „Helisignaali keeld” ning kohustusmärgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna ulatust või kindlaksmääratud parkimisviisiga kõnniteeäärse parkla ulatust või märgiga 556 „Sobiv kiirus” soovitatava suurima sõidukiirusega teelõigu ulatust;
 6) tahvlid 822 kuni 825 „Mõjupiirkond” näitavad või täpsustavad märkide 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval” mõjupiirkondi. Tahvel 822 näitab ja täpsustab märkide 36 mõjupiirkonna ulatust märgi taga. Tahvel 823 näitab ja täpsustab märkide 36 mõjupiirkonna ulatust kuni 50 m märgi ees. Tahvel 824 näitab märkide 36 mõjupiirkonna lõppu. Tahvel 825 näitab, et juht asub märkide 36 mõjupiirkonnas;
 7) tahvlid 831 kuni 833 „Mõjusuund” näitavad ristmiku ette pandud keelumärkide mõjusuunda ning tahvlid 831 ja 832 ka suunda teega külgnevate objektide juurde. Tahvlid 831 kuni 833, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitavad mõjupiirkonna suunda märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega;
 8) tahvel 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund”, kasutatuna koos märkidega 211 „Peatee”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab peatee suunda ristmikul. Tahvel 834, kasutatuna koos märkidega 186 „Muud ohud”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab sõidueesõigusega liiklemise suunda ristmikul;
 9) tahvel 835 „Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale”, kasutatuna koos märkidega 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab kohta, kus peab andma teed jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel sõitvale juhile;
 10) tahvel 836 „Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel”, kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee”, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu;
 11) tahvel 837 „Jalgratturite kahesuunaline liiklus” näitab, et märgiga 431 „Jalgrattatee” ja märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee” tähistatud teeosal on jalgratturite kahesuunaline liiklus;
 12) tahvlid 84 „Sõidukiliik” näitavad, mis liiki sõiduki kohta märk kehtib. Tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 842 näitab, et märk kehtib C-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 843 näitab, et märk kehtib autorongi ja masinrongi, välja arvatud kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi, kohta. Tahvel 844 näitab, et märk kehtib D-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 845 näitab, et märk kehtib traktori ja liikurmasina kohta. Tahvel 846 näitab, et märk kehtib A-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 847 näitab, et märk kehtib jalgratta, tasakaaluliikuri, mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 848 näitab, et märk kehtib mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 849 näitab, et märk kehtib mootorsaani kohta;
 13) tahvlid 85 „Kehtivuspäevad või -aeg” näitavad päevi või kellaaega, millal märk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel, tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti;
 14) tahvlid 86 „Parkimisviis” näitavad alla 6 m pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria sõiduki paigutamise korda asula kõnniteeäärses parklas, mis on tähistatud märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla”. Tahvlite 862a kuni 864b korral tuleb sõiduk parkida kõnniteeäärega risti. Vastava teekattemärgise või tahvli 865 olemasolul tuleb sõiduk parkida nende järgi. Vasakule poole teed pandud märkide 575a ja 575b „Parkla” ning märgi 575c „Teeninduskoha parkla” all olevad tahvlid kujutavad tahvlitel 86 esitatu peegelpilti;
 15) tahvel 871 „Parkimine ainult seisatud mootoriga” teatab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas tohib sõidukit parkida ainult seisatud mootoriga;
 16) tahvel 872a „Tasulised teenused” teatab, et märgil osutatud teenus on tasuline;
 17) tahvel 872b „Tasuline parkimine” teatab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas on parkimine tasuline vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Tahvlile võib olla kantud parkimistasu suurus;
 18) tahvlid 873 „Parkimisaja piirang” teatavad märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas, märgiga 384 „Parkimiskeelu ala” või märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtavaks tehtud. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik;
 19) tahvel 874 „Puudega inimese sõiduk” teatab parklast või selle osast, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart;
 20) tahvel 875 „Autovaatluskoht” teatab, et märgiga tähistatud objektil või maa-alal on vaatlussild või -kanal;
 21) tahvel 881 „Registrimassi piirang” teatab, et märk kehtib sõiduki, autorongi ja masinrongi kohta, mille registrimass või mille koosseisus olevate sõidukite registrimasside summa ületab tahvlil oleva tonnide arvu;
 22) tahvel 882 „Kehtivusrada” näitab sõidurada, mille kohta märk kehtib;
 23) tahvel 883 „Pimedad” teatab, et ülekäigurada või teelõiku kasutavad sageli pimedad;
 24) tahvel 884 „Märg tee” teatab, et märk kehtib ainult siis, kui sõidutee on märg;
 25) tahvel 885 „Jäätumine” teatab, et märgiga tähistatud teelõigul tekib sageli jäätumine;
 26) tahvel 886 „Ohutu kõrgus elektriliini all” näitab suurimat ohutut kõrgust elektriliini all;
 27) tahvel 887 „Vaba laius” näitab alla 6 m laiuse teekitsendi laiust;
 28) tahvel 888 „Õnnetusoht” teatab, et hoiatusmärgiga tähistatud teelõigul on võrreldes tee teiste lõikudega tunduvalt suurem liiklusõnnetuste toimumissagedus;
 29) tahvlid 891a ja 891b „Välja arvatud” teatavad, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta.

3. peatükk Teemärgiste tähendused 

1. jagu Üldsätted 

§ 22. Teemärgiste kasutamine

 (1) Teemärgistega kehtestatakse liikluskord, mis aitab liikluses orienteeruda ja rõhutab esinevaid ohuallikaid.

 (2) Teemärgiseid kasutatakse iseseisvalt või koos märkide ja fooridega.

§ 23. Teemärgiste liigid

 (1) Teemärgised jagunevad teekattemärgisteks ja püstmärgisteks.

 (2) Teemärgise tähise esimene number (9) näitab teemärgist, teine märgiserühma, kolmas koos järgneva tähega või ilma – rühmasisest järjekorda. Kui rühma kõik märgised on ühe ja sama nimega või mainitakse nende ühist tunnust, jäetakse kolmas number ja täht ära.

2. jagu Teekattemärgised 

§ 24. Üldsätted

 (1) Teekattemärgised on teekattele kantavad jooned, nooled, kirjed ja kujutised.

 (2) Teekattele võidakse kanda ka muid, käesolevas määruses käsitlemata kirjeid ja kujutisi (näiteks liiklusmärgi kujutis), mis aitavad liikluses orienteeruda, kuid ei kehtesta täiendavaid liikluspiiranguid.

 (3) Teekattemärgised on valged, välja arvatud:
 1) ajutised (teetööaegsed) ja peatumist ning parkimist keelavad märgised, mis on kollased;
 2) parkimiskohti tähistav märgis, kui parkimine on tasuline või on muu parkimispiirang, ning parkimisala piiri tähistav märgis, mis on sinised;
 3) kiiruspiirangu ala piiri ja õueala piiri tähistavad märgised, mis on punased.

 (4) Teekattemärgiste graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 9.

 (5) Teekattemärgised on esitatud joonistel määruse lisas 10.

§ 25. Teekattemärgised ja nende tähendused

 (1) Märgise 911 „Ühekordne pidevjoon” tähendused on järgmised:
 1) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel (lisa 10 joonis 1). Märgist ületada ei tohi;
 2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonised 7, 8 ja 11). Märgist ületada ei tohi;
 3) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared (lisa 10 joonised 9 ja 12);
 4) tähistab parkimiskohti (lisa 10 joonis 12). Märgist tohib ületada manööverdamisel. Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites;
 5) tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonised 2 ja 3). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
 6) eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste liikluse jalakäijate liiklusest. Märgist ületada ei tohi (lisa 10 joonis 6).

 (2) Märgis 911a „Kammjoon” tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonis 4). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

 (3) Märgise 912 „Lai pidevjoon” tähendused on järgmised:
 1) tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonis 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
 2) eraldab sõidutee põhiradadest aeglustus- ja kiirendusraja lõikusid (lisa 10 joonised 7, 8, 9 ja 10). Märgist ületada ei tohi;
 3) eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee muudest radadest (lisa 10 joonis 7). Märgist ületada ei tohi.

 (4) Märgise 913 „Kahekordne pidevjoon” tähendused on järgmised:
 1) eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel (lisa 10 joonised 3, 7, 8 ja 9). Märgist ületada ei tohi;
 2) tähistab äärmise parkimiskoha välisäärt (lisa 10 joonis 12). Märgist tohib ületada ainult manööverdamisel.

 (5) Märgise 914 „Pidev- ja katkendjoone ühend” tähendused on järgmised:
 1) eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (lisa 10 joonised 1, 2, 5 ja 9);
 2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonis 3);
 3) tähistab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas, kus seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt, ning ühesuunalist sisse- ja väljasõidukohta (lisa 10 joonis 12).Märgist 914 tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.

 (6) Märgised 915, 916 ja 917 „Eraldussaar” tähistavad sõitmiseks keelatud alasid ja osutavad oma kaldjoontega sõidusuundadele järgmiselt:
 1) märgis 915 eraldab suunavööndeid (lisa 10 joonis 9);
 2) märgis 916 lahutab pärisuunavööndi sõiduradasid (lisa 10 joonised 8, 9 ja 10);
 3) märgis 917 liidab pärisuunalisi sõiduradasid (lisa 10 joonised 8, 9 ja 10).Märgiseid 915, 916 ja 917 piirab märgis 911 „Ühekordne pidevjoon”, märgis 911a „Kammjoon” või märgis 912 „Lai pidevjoon”. Märgistest 915, 916 ja 917 üle sõita ei tohi.

 (7) Märgis 921 „Lühikeste kriipsudega katkendjoon”, mille kriipsu pikkus on kolm korda väiksem kui kriipsude vahe
 1) eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (lisa 10 joonis 5), jalgrattateel (lisa 10 joonis 7) ning jalgratta- ja jalgteel;
 2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonised 3, 4, 7, 8, 10 ja 11).Märgist 921 tohib ületada mõlemalt poolt.

 (8) Märgis 921a „Lühikeste kriipsudega katkendjoon”, kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsude vahega 2 m, tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonised 9 ja 11). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

 (9) Märgis 922 „Pikkade kriipsudega katkendjoon”, mille kriipsu pikkus on kolm korda suurem kui kriipsude vahe
 1) teatab suunavööndeid või pärisuunavööndis sõiduradasid eraldava märgise 911 „Ühekordne pidevjoon” (lisa 10 joonised 7, 8, 11 ja 12), märgise 913 „Kahekordne pidevjoon” (lisa 10 joonis 9) või märgise 914 „Pidev- ja katkendjoone ühend” (lisa 10 joonised 1 ja 5) lähedusest (peatsest saabumisest);
 2) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikul kohal ja enne seda.Märgist 922 tohib ületada mõlemalt poolt.

 (10) Märgis 923a „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 0,5 m, tähistab sõiduradasid ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal, kus on vaja rõhutada liikumissuunda (lisa 10 joonised 7 ja 8). Märgisega võib olla tähistatud ülekäigukoht. Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

 (11) Märgis 923b „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 m ning kriipsu laiusega 10 cm
 1) tähistab sõidutee äärt tähistava märgise 911 „Ühekordne pidevjoon” katkestust ristmikul või mahasõidukohas (lisa 10 joonis 2);
 2) tähistab sõidutee äärt teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h või alla selle (lisa 10 joonis 5).Märgist 923b tohib ületada mõlemalt poolt.

 (12) Märgis 923c „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 m ning kriipsu laiusega 20 cm
 1) tähistab sõidutee äärt tähistava märgise 912 „Lai pidevjoon” katkestust ristmikul või mahasõidukohas;
 2) tähistab ühissõidukiraja ning ühissõiduki- ja jalgrattaraja algust ja lõppu (lisa 10 joonis 7).Märgist 923c tohib ületada mõlemalt poolt.

 (13) Märgis 923d „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 3 m, eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee põhiradadest (lisa 10 joonised 7 ja 8). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

 (14) Märgis 924 „Lai katkendjoon”, kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsude vahega 3 m, eraldab aeglustus- ja kiirendusrada sõidutee põhiradadest (lisa 10 joonised 7, 8, 9 ja 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

 (15) Märgis 925 „Kahekordne katkendjoon” eraldab muutsuunaliiklusega sõidurada naabersõidurajast (lisa 10 joonis 4). Kui niisuguse raja kohal
 1) suunamuutefooris põleb roheline nool, tohib märgist, mis eraldab pärisuunalist sõidurada, ületada mõlemalt poolt;
 2) suunamuutefoori vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise kohe ületama noole suunas;
 3) suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei ole, tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal.

 (16) Märgis 931 „Peatumiskeelu joon” tähistab kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (lisa 10 joonis 11) või äärekivile.

 (17) Märgis 932 „Parkimiskeelu joon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 m, tähistab kohta, kus sõidukite parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (lisa 10 joonis 11) või äärekivile.

 (18) Märgis 933 „Ühissõidukipeatus” tähistab ühistransporditeenust osutavate busside, trollide või taksode peatuskohta (lisa 10 joonis 11). Märgis on kollane. Märgisel ei tohi sõidukit peatada, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite või taksode liiklust.

 (19) Märgis 934 „Parkimiskeelu ala” tähistab alasid, kus on vaja täiendavalt tuua esile parkimiseks keelatud piirkonnad, näiteks kohad, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid (hooviväravate esised teelõigud parkimiskohtade vahel, kaubalaadimise kohad ja muud sellised). Märgis on kollane. Märgisel on sõidukite parkimine keelatud.

 (20) Märgis 941 „Stoppjoon” osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule (lisa 10 joonis 8), reguleerija keelava märguande või raudteeülesõidukoha suletud tõkkepuu korral või märgi 222 „Peatu ja anna teed” juures (lisa 10 joonis 2).

 (21) Märgis 942 „Stoppjoone eeltähis” hoiatab lähenemisest märgisele 941 „Stoppjoon”, mida kasutatakse koos märgiga 222 „Peatu ja anna teed” (lisa 10 joonis 2).

 (22) Märgis 943 „Teeandekoht” osutab sõiduki peatamise kohale, kui peatumine on vajalik tee andmiseks sõidueesõigusega teel või peateel sõitvale juhile (lisa 10 joonised 2, 7 ja 9). Kasutatakse koos märgiga 221 „Anna teed”.

 (23) Märgis 943a „Teeandekoht” osutab sõiduki peatamise kohale, kui peatumine on vajalik tee andmiseks aeglustusrajal (lisa 10 joonis 9), samaliigiliste teede ristmikul, märkide 231 „Vastassuuna eesõigus” ja 555 „Ootekoht” korral, reguleerimata ülekäiguraja ees (lisa 10 joonis 11) või tõkkepuuta raudteeülesõidukoha ees.

 (24) Märgis 944 „Teeandekoha eeltähis” hoiatab lähenemisest märgisele 943 „Teeandekoht”, mida kasutatakse koos märgiga 221 „Anna teed” (lisa 10 joonis 2).

 (25) Märgised 945a ja 945b „Ülekäigurada” tähistavad reguleerimata ülekäigurada või niisugust reguleeritavat ülekäigurada, kus foori ei kasutata ööpäev läbi (lisa 10 joonis 8). Märgise 945b nooled näitavad jalakäija liikumise suunda (lisa 10 joonis 11).

 (26) Märgised 946a, 946b ja 946c „Lõikumine jalgratta- ja jalgteega” tähistavad märgiga 435 „Jalgratta- ja jalgtee” tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohta.

 (27) Märgis 946d „Lõikumine jalgratta- ja jalgteega” tähistab märgiga 433 või 434 „Jalgratta- ja jalgtee” tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohta.

 (28) Märgis 947 „Fooriga ülekäigurada” tähistab reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalgteega lõikumise kohta (lisa 10 joonis 8). Märgis võib tähistada ka sellist reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalgteega lõikumise kohta, kus foori ei kasutata ööpäev läbi.

 (29) Märgis 948 „Lõikumine jalgrattateega” tähistab jalgrattatee või jalgrattaraja sõiduteega lõikumise kohta (lisa 10 joonis 7).

 (30) Märgis 949a „Parkimisala” tähistab märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud parkimisala piiri (lisa 10 joonis 9). Märgis on sinine.

 (31) Märgis 949b „Kiiruspiirangu ala” tähistab märgiga 382 „Kiiruspiirangu ala” tähistatud kiiruspiirangu ala piiri (lisa 10 joonis 9). Märgis on punane.

 (32) Märgis 949c „Õueala” tähistab märgiga 573 „Õueala” tähistatud õueala piiri. Märgis on punane.

 (33) Märgis 949d „Sõiduteede lõikumisala” tähistab sõiduteede lõikumisala või sõiduteede lõikumisalal teatud sõiduradade lõikumisalasid.

 (34) Märgised 95 „Suunanool” näitavad sõidusuunda (-suundi) sõidurajalt (lisa 10 joonised 7, 8 ja 9). Äärmiselt vasakpoolselt rajalt vasakpööret osutav nool lubab ka tagasi pöörata. Ristkülikuga nooled 957 kantakse teekattele enne lõikumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi pöörata (lisa 10 joonis 7). Kõrvalepööret osutavad kahe noolega märgised 958 viitavad kahele järjestikulisele pöördekohale.

 (35) Märgised 96 „Kaarnool” osutavad lõppevale sõidurajale või lõppevale kiirendusrajale (lisa 10 joonised 9 ja 10) või möödasõiduvõimalusega teelõigu lõppemisele (lisa 10 joonis 5) ja näitavad ümberreastumise või pärisuunavööndisse naasmise suunda. Märgis 961a või 962a võib olla lõppeva sõiduraja või lõppeva kiirendusraja lõpunool vastavalt märgise 961 või 962 asemel (lisa 10 joonis 10).

 (36) Märgis 971a „Samaliigiliste teede ristmik” tähistab samaliigiliste teede ristmikku.

 (37) Märgis 971b „Teeületuskoha eeltähis” teatab märgiste 945 „Ülekäigurada”, märgiste 946 „Lõikumine jalgratta- ja jalgteega” või märgise 948 „Lõikumine jalgrattateega” või ülekäigukoha lähedusest (peatsest saabumisest) (lisa 10 joonis 11).

 (38) Märgis 972 „Tee number” osutab tee numbrile. Täht E osutab Euroopa teedevõrgu teele (lisa 10 joonis 10).

 (39) Märgis 973 „Ühissõidukirada” tähistab märgiga 525a „Ühissõidukirada” osutatud ühissõidukirada (lisa 10 joonis 7), märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” osutatud ühissõiduki- ja jalgrattarada või ühissõiduki peatuskoha teelaiendit.

 (40) Märgis 974 „Jalgtee” tähistab märgiga 432 „Jalgtee” osutatud jalgteed ning märgiga 433, 434 või 435 „Jalgratta- ja jalgtee” osutatud jalgratta- ja jalgteed või selle osa (lisa 10 joonis 6).

 (41) Märgis 975 „Jalgrattatee”
 1) tähistab märgiga 431 „Jalgrattatee” osutatud jalgrattateed (lisa 10 joonis 7) ning märgiga 433, 434 või 435 „Jalgratta- ja jalgtee” osutatud jalgratta- ja jalgteed või selle osa (lisa 10 joonis 6);
 2) tähistab sõiduteel jalgrattarada (lisa 10 joonis 8).

 (42) Märgis 976 „Puudega inimese sõiduki parkimiskoht” tähistab parkimiskohta, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (lisa 10 joonis 12). Märgis võib olla kantud siniseks värvitud taustale.

 (43) Märgis 977 „Künnise kaldpind” tähistab vähendatud kiiruse hoidmiseks rajatud künnise, tõstetud ristmiku või tõstetud teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kaldpinda sõiduteel.

 (44) Märgis 978 „Suurim kiirus” osutab teelõigul kehtestatud suurimale lubatud sõidukiirusele (km/h) (lisa 10 joonis 11).

 (45) Märgis 979a „Täristi” tähistab teelõiku, kus tuleb olla eriti tähelepanelik (sealjuures sõidukiiruse valikul) (lisa 10 joonis 11). Märgis 979b „Täristi” tähistab teetööde lõigu algust. Märgis 979b on kollane.

 (46) Märgised 981a ja 981b „Kattehelkur” on suunavööndeid ja pärisuunavööndis sõiduradasid eraldavate teekattemärgiste esiletoomiseks pimeda ajal ja halva nähtavuse korral. Märgisel 981a on kaks valget helkurit ja märgisel 981b on üks valge helkur.

3. jagu Püstmärgised 

§ 26. Üldsätted

 (1) Püstmärgised on teerajatise äärel vaheldumisi asetsevad valged ja mustad vöödid või valgele postile kantud helkur koos musta kaldvöödiga või ilma selleta.

 (2) Püstmärgiste graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 9.

§ 27. Püstmärgised ja nende tähendused

  Püstmärgised ja nende tähendused on järgmised:
 1) märgised 991v, 991k, 992v, 992k ja 992s „Tähispost” tähistavad tee või eraldusriba äärt tähistavaid tähisposte. Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas (näiteks järsul langul, tee kitsenemisel, väikese raadiusega plaanikõverikul, järsakul, põrkepiirde ja ühissõiduki peatuskoha teelaiendi ulatuses, enne ja pärast raudteeülesõidukohta) kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee tähispostide helkurid on sinised ja ristkülikukujulised;
 2) märgis 993 „Äärekivi” tähistab äärekive teepinnast kõrgema ohutussaare ja ooteplatvormi juures ning teekitsendil või väikese raadiusega plaanikõverikul.

4. peatükk Nõuded fooridele 

1. jagu Üldsätted 

§ 28. Foori mõiste ja foorirühmad

 (1) Foor on teedel kasutatav elektriline seade liikluse reguleerimiseks valgussignaalide abil.

 (2) Foorid jagunevad järgmistesse rühmadesse:
 1) ümartuledega foorid;
 2) nooltuledega foorid;
 3) lisasektsiooniga foorid;
 4) kollase vilkuva tulega foorid;
 5) ühissõidukifoorid;
 6) suunamuutefoorid;
 7) ülesõidufoorid;
 8) jalgrattafoorid;
 9) jalakäijafoorid.

 (3) Fooritähise esimene number näitab foorirühma, teine koos numbri järel oleva tähega või ilma – rühmasisest järjekorda. Kui mainitakse rühma kõikide fooride ühist tunnust, jäetakse teine number ja täht ära.

 (4) Fooride 83, 92 ja 93 juures võib kasutada helisignaali nägemispuuetega jalakäijatele, kusjuures katkendlik heli vastab punasele või kollasele, pidev või suure sagedusega heli rohelisele tulele.

 (5) Fooride 1, 2, 8 ja 9 juures võib kasutada sekundinäidikut, mis näitab mitu sekundit jääb aega tule vahetumiseni.

 (6) Fooride graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 11.

2. jagu Fooritulede liigid ja paigutus 

§ 29. Ümartuledega foorid 1

  Ümartuledega fooride 11 ja 12 tulede lülitumise järjekord on:
 1) roheline – roheline vilkuv (võib ka puududa) – kollane – punane – punane ja kollane korraga – roheline. Rohelisele vilkuvale tulele või kollasele tulele võib järgneda ka roheline tuli;
 2) ainult kollane vilkuv.

§ 30. Nooltuledega foorid 2

 (1) Nooltuledega fooride kasutamise eelduseks on, et ristmikul foori noolega näidatud suunas liikuva sõiduki sõidutrajektoor ristmikul ei lõiku teiste lubatud suunal liikuvate sõidukite ega jalakäijate liikumistrajektooriga (konfliktivaba reguleerimine).

 (2) Fooritulede lülitumise järjekord on sama nagu fooridel 1.

§ 31. Lisasektsioonidega foorid 3

 (1) Lisasektsioonidega foorides võib kanda rohelisele põhitulele musta noole kontuuri, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes.

 (2) Fooritulede lülitumise järjekord on sama nagu fooridel 1. Lisasektsiooni roheline tuli võib lõpu eel vilkuda.

§ 32. Kollase vilkuva tulega foorid 4

 (1) Kollase vilkuva tulega fooride klaasidele võib kanda jalgratta, jalakäija, trammi ja muu sellise kujutise.

 (2) Kollane tuli vilgub või vilguvad tuled vaheldumisi.

§ 33. Ühissõidukifoorid 5

  Ühissõidukifooride tulede lülitumise järjekord on: püstkriipsuga tuli – püstkriipsuga vilkuv tuli (võib ka puududa) – rõhtkriipsuga tuli – S tähe kujutisega tuli – S tähe kujutisega tuli ja rõhtkriipsuga tuli korraga – püstkriipsuga tuli.

§ 34. Suunamuutefoorid 6

  Suunamuutefooris 61 lülituvad tuled järgnevalt: roheline (lõpu eel võib vilkuda) – punane (lõpu eel võib vilkuda) – roheline. Suunamuutefooris 62 lülituvad tuled järgnevalt: roheline – roheline koos kollasega (mõlemad tuled võivad vilkuda) – kollane – punane (lõpu eel võib vilkuda) – roheline.

§ 35. Ülesõidufoorid 7

 (1) Ülesõidufoorides 71, 72 ja 73 vilguvad kaks punast tuld vaheldumisi.

 (2) Ülesõidufoori 71 võib kasutada ka jalakäijate samatasandilisel ülekäigukohal jalakäijate hoiatamiseks ülekäigukohale liginevast raudteeveeremist ja sel juhul põlevad tuled korraga ning ei vilgu.

 (3) Raudteeülesõidukohal kasutatavate kolme tulega ülesõidufooride 72 ja 73 korral vilguvad punased tuled vaheldumisi (valge tuli on kustunud) või vilgub ainult valge tuli (punased tuled on kustunud).

 (4) Ülesõidufooris 74 lülituvad tuled järgnevalt: punane – roheline. Lõpu eel võib roheline tuli vilkuda.

§ 36. Jalgrattafoor 81 ning jalgratta- ja jalakäijafoorid 82 ja 83

  Fooritulede lülitumise järjekord on sama nagu fooridel 1.

§ 37. Jalakäijafoorid 9

  Jalakäijafoorides lülituvad tuled järgnevalt: punane (punased) – roheline. Lõpu eel võib roheline tuli vilkuda.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 38. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2011. aasta 1. juulil.

Lisa 1 Hoiatusmärgid

Lisa 2 Eesõigusmärgid

Lisa 3 Keelu- ja mõjualamärgid

Lisa 4 Kohustusmärgid

Lisa 5 Osutusmärgid

Lisa 6 Juhatusmärgid

Lisa 7 Teeninduskohamärgid

Lisa 8 Lisateatetahvlid

Lisa 9 Teemärgised

Lisa 10 Joonised 1–12

Lisa 11 Foorid

Lisa 12 Sõjaväemärgid
[RT I, 21.07.2017, 1 - jõust. 24.07.2017]