Tööalase konkurentsivõime toetamine
Vastu võetud 19.07.2023 nr 48
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmist meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” ja sellega seotud sekkumise „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine” elluviimiseks.
(2) Määrusega panustatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti” prioriteedi 6 erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu” tulemuse saavutamisse.
(3) Määrus on seotud heaolu tulemusvaldkonna tööturuprogrammi meetme 1.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” tegevusega 1.1.2 „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed”.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetust antakse eesmärgiga parandada tööotsijate, noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate inimeste tööle saamise võimalusi ja suurendada aktiveerimismeetmete kättesaadavust.
(2) Toetuse andmine panustab rakenduskava meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Osaluskordade arv”, mille raames loendatakse arvuliselt inimese projekti sisenemise kordi. Väljundnäitaja „Osaluskordade arv” andmeallikaks on §-s 24 nimetatud toetuse saaja esitatud aruanded.
(3) Toetuse andmine panustab rakenduskava meetmete nimekirja tulemusnäitajasse „Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond”, mille sihttasemeks on kuue kuu jooksul pärast projektis osalemist tööle rakendunud vähemalt 40 protsenti projektis osalenutest või § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 25 protsenti projektis osalenutest.
(4) Projektide elluviimisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning need aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisele ja sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed” alasihi „Arukas inimene” saavutamisele.
(5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste strateegia „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega:
1) tööjõus osalemise määr (15–74aastased);
2) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
3) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
4) ligipääsetavuse näitaja.
§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus
(1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
(2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja riigiabi
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames viiakse ellu:
1) tegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida, suunates tegevusi ka nende vanematele ja tugivõrgustikule, ning tegevusi, mis toetavad ennetustööd, mis on suunatud lastele ja noortele alates 13-ndast eluaastast;
2) individuaalset ja intensiivset lähenemisviisi nõudvaid tegevusi, mille eesmärk on toetada mittetöötavate ja mitteõppivate isikute tööle saamist ja tööl püsimist;
3) tegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate pererändega saabunud siseministri 13. august 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm” mõistes uussisserändajate, rahvusvahelise kaitse saajate ja romade tööalast konkurentsivõimet ning toetada nende tööle saamist ja tööl püsimist;
4) tegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate vähemalt 55-aastaste isikute tööalast konkurentsivõimet ning toetada nende tööle saamist ja tööl püsimist;
5) tegevusi, mille eesmärk on suurendada naiste tööalast konkurentsivõimet ning toetada nende tööle saamist ja tööl püsimist.
(2) Teenuste saamine ja tegevustes osalemine on sihtrühmale tasuta.
(3) Lõikes 1 nimetatud mittetöötav isik on isik, kes ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega, töötab ajutiselt sama seaduse §-s 42 sätestatud tingimustel või on ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel.
(4) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tugivõrgustik on noore lähedased inimesed, kelleks on perekond, eestkostja ja hooldusperekonda kuuluvad liikmed.
(5) Tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega, mis hõlmavad liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, samuti ajutise iseloomuga erivajadusi.
(6) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
§ 5. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-des 15 ja 16 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikeks kuludeks loetakse §-s 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud § 2 kohase eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele.
(3) Kulud, mis on tekkinud kuni kolm kuud enne taotluse esitamist, on abikõlblikud, kui need vastavad lõikes 2 nimetatud tingimustele ja moodustavad kuni 5 protsenti projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid kõige rohkem 3000 eurot.
(4) Lõikes 3 nimetatud rahalist piirangut ei kohaldata § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul.
(5) Abikõlblikke kulusid hüvitatakse ühikuhinna, tegelike kulude ja ühtse määra alusel.
(6) Ühtset määra rakendatakse projekti kaudsete kulude hüvitamiseks, mis on 7 protsenti projekti otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktile a.
(7) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kulud.
(8) Ühikuhindadena käsitletakse lõigetes 17 ja 18 nimetatud tööturutoetusi.
(9) Maksimaalne hüvitatav sõiduauto rendi- või liisingumakse kalendrikuus kokku on 300 eurot koos käibemaksuga.
(10) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid kõige rohkem maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses.
(11) Lõigetes 9 ja 10 nimetatud kulud loetakse otsesteks tegelikeks kuludeks, kui need on vajalikud otseselt tegevuste elluviimiseks.
(12) Kui projekti raames pakutakse lapsehoiuteenust, on kulu abikõlblik juhul, kui teenust osutab vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav isik sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses.
(13) Kui projekti raames pakutakse võla-, psühholoogilist või karjäärinõustamist, õpiabi, tugiisiku või sotsiaalpedagoogi teenust, peavad nõustajad ja teenuseosutajad vastama vähemalt järgmistele tingimustele:
1) võlanõustajal on kutseseaduse alusel väljastatud võlanõustaja kutsetunnistus või tal on kõrgharidus ja läbitud 160-tunnine võlanõustaja täienduskoolitus;
2) psühholoogilisel nõustajal on kõrgharidus psühholoogias ja vähemalt üheaastane individuaalse psühholoogilise nõustamise kogemus viimase viie aasta jooksul;
3) karjäärinõustajal on kõrgharidus soovitavalt kasvatus- või sotsiaalteaduse erialal ja vähemalt üheaastane töökogemus karjäärinõustajana viimase viie aasta jooksul;
4) õpiabiõpetajal on eripedagoogikaalane kõrgharidus või muu pedagoogilise kõrghariduse korral vähemalt kolmeaastase pedagoogilise töö staaž ning läbitud 160-tunnine eripedagoogika kursus;
5) sotsiaalpedagoogil on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse ja vähemalt üheaastane töökogemus sotsiaalpedagoogina viimase viie aasta jooksul;
6) tugiisikul on läbitud erialane koolitus.
(14) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, on abikõlblikud järgmised Euroopa Liidu liikmesriikidega seotud kulud:
1) välisekspertide kaasamise kulud, sealhulgas välisekspertidele makstav tasu ja reisikulud;
2) teabeüritustel osalemise kulud Eestis ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
3) teabeürituste korraldamise kulud Eestis.
(15) Rahvusvahelise koostöö kulud on abikõlblikud, kui koostööpartneriga on sõlmitud sellekohane koostöökokkulepe.
(16) Lõikes 14 nimetatud rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud võivad moodustada kuni 10 protsenti projekti abikõlblike kulude eelarvest.
(17) Abikõlblik on projektis osalejale stipendiumi maksmine koolitusel osalemise ajal, välja arvatud lõikes 21 nimetatud isiku puhul, kui ta on tööle või õppima asunud. Stipendium on abikõlblik tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras. Stipendiumi maksmise aluseks on koolitusest osavõtu graafik.
(18) Abikõlblik on projektis osalejale makstav sõidu- ja majutustoetus, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) ühe kilomeetri kohta ja kõige rohkem kehtestatud päeva ülemmääras vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõikele 5;
2) sõidu- ja majutustoetust arvestatakse isiku elukoha ja projektis ettenähtud tegevuse toimumise koha lühima kahekordse vahemaa alusel;
3) sõidu- ja majutustoetuse maksmisel võetakse aluseks täiskilomeetrid, sealhulgas ei arvestata vahemaad alla 500 meetri ja vahemaa üle 500 meetri ümardatakse täiskilomeetriks.
(19) Sõidu- ja majutustoetust ei maksta lõigetes 21 ja 22 nimetatud juhtudel ning kui projektis osalejale on tagatud tasuta transport. Sõidu- ja majutustoetust ei maksta ka veebikeskkonnas toimuvates tegevustes osalemise eest.
(20) Kui projekti raames luuakse või täiendatakse olemasolevat veebipõhist kodulehte otseselt projektiga seotud tegevuste tarbeks või muudetakse kodulehekülg ligipääsetavaks erivajadusega inimesele, võivad need kulud kokku moodustada kuni 1500 eurot.
(21) Projektis osalejal, kes on asunud tööle või õppima ajal, kui ta osaleb projekti raames koolitusel, on õigus jätkata koolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni.
(22) Projektis osalejal, kes on asunud tööle või õppima ajal, kui talle osutatakse projekti raames psühholoogilise nõustamise, võlanõustamise või tugiisikuteenust, on õigus nimetatud teenust jätkuvalt saada kuni neli kuud pärast tööle või õppima asumist projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.
§ 6. Abikõlbmatud kulud
(1) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames abikõlbmatud järgmised kulud:
1) projekti kaudsed kulud kuludokumentide alusel;
2) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks;
3) mootorsõiduki ja kinnisasja ost ning väljaostukohustusega liisimine;
4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu, välja arvatud liisingu- või rendilepingust tulenevad korralised hooldustööd;
5) projektis osalejale makstavad riiklikud ning kohaliku omavalitsuse üksuse toetused ja abirahad;
6) projektis osalejale riigisisese ühistranspordi, isikliku sõiduauto ja majutuskulude hüvitamine kuludokumentide alusel;
7) uuringud ja analüüsid, välja arvatud projekti sihtrühma väljaselgitamine enne projekti sihtrühmale rakendatavate tegevuste algust;
8) sõltuvusega seotud raviteenuste osutamine;
9) ettevõtluse alustamise toetuse andmine;
10) palgatoetuse andmine;
11) tööandja investeeringute hüvitamine, sealhulgas tööruumide ja -vahendite kohandamine;
12) tööharjutusteenuse osutamine;
13) tasemeõppes õppetöö läbiviimise kulud.
(2) Lõike 1 punkti 7 ei kohaldata § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2023. aasta 1. juuni – 2029. aasta 31. august.
(2) Abikõlblikkuse periood võib alata kuni kolm kuud enne § 14 lõikele 1 vastavat taotluse esitamise tähtpäeva. Jooksva taotlemise korral võib abikõlblikkuse periood alata kuni kolm kuud enne rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäeva.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus võib olla kuni 36 kuud, § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kuni 48 kuud.
(4) Projekti tegevused peavad algama kuue kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast, jooksva taotlemise korral kuue kuu jooksul rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäevast.
§ 8. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma
(1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 200 000 eurot.
(2) Toetuse maksimaalne summa on:
1) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul 850 000 eurot projekti kohta;
2) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul 300 000 eurot projekti kohta;
3) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse puhul 250 000 eurot projekti kohta.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest 70 protsenti on Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 30 protsenti riiklik kaasfinantseering.
§ 9. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja ja partner võib olla:
1) juriidiline isik;
2) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus;
3) kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus.
(2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 1–7 sätestatud nõuetele.
(3) Kui § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on taotlejaks muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima.
§ 11. Taotleja kohustused
Taotlejale kohalduvad ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud kohustused.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse abikõlblikeks kuludeks;
2) tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud § 5 lõike 14 punktis 2 nimetatud juhul;
3) projekti tegevused algavad kuue kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast;
4) sihtrühma tööle rakendumise määraks on kavandatud vähemalt 40 protsenti projektis osalenutest, välja arvatud § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, mille korral on tööle rakendumise määraks kavandatud vähemalt 25 protsenti projektis osalenutest;
5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on taotlusele lisatud taotleja poolt täidetud lisa 2.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, partneri kaasamise korral partneri kinnituskirja, ning juhul, kui viiakse ellu § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust ja taotlejaks ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, siis partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskirja määruse lisa 3 vormil.
(3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.
4. peatükk Toetuse taotlemine
§ 13. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele.
(2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmi oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotlusvoor võib olla tähtajaline või jooksev.
(4) Jooksva taotlusvooru võib sulgeda enne algselt välja kuulutatud tähtpäeva. Jooksva taotlusvooru ennetähtaegse sulgemise kooskõlastab rakendusüksus enne sulgemisteate avaldamist rakendusasutusega.
§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Taotlus esitatakse § 13 lõike 2 või 4 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäeval.
(2) Taotluse esitab taotleja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna tehnilise vea esinemise korral lähtutakse avalduse esitamisel ühendmääruse § 5 lõikes 2 sätestatust.
5. peatükk Taotluste menetlemine
§ 15. Taotluse esitamine ja menetlemine
(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt.
(2) Taotluse vastuvõtmisele kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut.
(3) Jooksva taotlemise korral on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest. Tähtajalise taotlemise korral on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates.
(4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada vastavalt ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatule kuni kümme tööpäeva.
§ 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-s 6 sätestatule.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 10 sätestatud nõuetele.
(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded.
(4) Rakendusüksus tunnistab § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui see vastab lõikele 3 ning Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud taotluse vastavaks kõigile lisas 2 sätestatud kriteeriumidele. Sotsiaalkindlustusamet vormistab oma hinnangu lisa 4 kohasel vormil (lisa 4 punktid 1–9).
(5) Sotsiaalkindlustusamet esitab oma hinnangu lisas 2 nimetatud kriteeriumidele vastamise kohta kirjalikult rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul taotluse kättesaadavaks tegemisest Sotsiaalkindlustusametile.
§ 17. Projektide hindamine ning valikukriteeriumid ja -metoodika
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel:
1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, maksimaalselt 6 punkti – hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ning panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse;
2) projekti põhjendatus, maksimaalselt 11 punkti – hinnatakse projekti eesmärgipüstitust projekti teemavaldkonna vaatepunktist ja hetkeolukorra kirjeldusest lähtuvalt, kas projekti tegevuskava on selge, teostatav ja sihtrühma arvestavalt mõistlik ja vajalik, kas riskid on analüüsitud ja kavandatud tegevuste kaudu maandatud;
3) projekti kuluefektiivsus, maksimaalselt 8 punkti – hinnatakse kavandatud tegevuste kuluefektiivsust planeeritud tulemuste saavutamiseks, kas planeeritud eelarve on realistlik ja võimaldab seatud eesmärgid saavutada, kas planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ja turuhinnaga kooskõlas;
4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia, maksimaalselt 4 punkti – hinnatakse, kas toetuse taotlejal ja projekti kaasatavatel partneritel on kvalifikatsioon, kogemus ja eeldused, et projekt kavandatud viisil ellu viia;
5) projekti panus strateegia „Eesti 2035” näitajate saavutamisse, maksimaalselt 4 punkti – hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse strateegia „Eesti 2035” näitajasse.
(2) Rakendusüksus koostab valikumetoodika, lähtudes lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(3) Igat projekti hindab kolm erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset valdkonna eksperti, kes vastavad ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 nimetatud nõuetele. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus.
(4) Projekti hindavad eksperdid annavad hinded konsensuslikult, esitades täidetud ja digitaalselt allkirjastatud hindamislehe (lisa 1) rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest.
(5) Rakendusüksusel on õigus vajaduse korral kaasata projektide hindamisse täiendavaid eksperte.
(6) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud teabe avaldamata jätmist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvoorus esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ja taandama end taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
(7) Projektile antav hinnang loetakse positiivseks, kui projekti koondhinne on vähemalt 19 hindepunkti.
(8) Projekti hindamine lõpeb, kui lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on väiksem kui 3 või punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on väiksem kui 6.
(9) Tähtajalise taotlemise korral eelistatakse võrdsete näitajatega projektide puhul projekti, mille lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on suurem, võrdsete näitajate korral eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.
(10) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust hindab Sotsiaalkindlustusamet lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide kaupa skaalal 0–1, seejuures 1 vastab sõnale „jah” ja 0 sõnale „ei”. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 5. Hindamise tulemus kajastatakse lisa 4 kohasel vormil (lisa 4 punkt 10) ja edastatakse rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest.
(11) Rakendusüksus annab taotlejale kuni kümme tööpäeva ekspertide või Sotsiaalkindlustusameti küsimustele vastamiseks ja edastab vastused vastavalt ekspertidele või Sotsiaalkindlustusametile.
(12) Lõikes 11 viidatud küsimustele vastamise tähtaja võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Maksimaalselt võib menetlus pikeneda täiendavate küsimuste korral kuni 20 tööpäeva.
§ 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused kuuluvad rahuldamisele, kui:
1) paragrahvi 17 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel on saadud koondhindeks vähemalt 19 punkti;
2) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne ei ole väiksem kui 3 punkti või punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne ei ole väiksem kui 6 punkti;
3) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on täidetud § 16 lõikes 4 sätestatud nõuded ja saadud § 17 lõike 10 kohaselt positiivne hinnang.
(2) Tähtajalise taotlemise korral rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma taotlusvooru toetuse eelarvesse, meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jäägi ületamisel eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mille hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus” hinne on suurem. Kui eelnevalt sätestatud tingimustel ei ole eelistatavat taotlust võimalik tuvastada, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.
(3) Jooksva taotlemise korral rahuldatakse taotlused vastavalt taotluste laekumise järjekorrale ilma pingerida moodustamata. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma taotlusvooru eelarvesse.
(4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse saamise tingimusi, sealhulgas märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklis 17 ning I lisas sätestatust ning riigisisesest andmete kogumise korrast.
(5) Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetust määramata.
(3) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed ja asjaolud.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 20. Taotluse osaline rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus otsuse jätta taotlus rahuldamata.
6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel vastavalt ühendmääruse §-s 12 sätestatule.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või § 12 lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest. Täiendavate asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus pikendada taotluse menetlemise tähtaega kuni kümne tööpäeva võrra.
(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatule.
(2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.
7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
§ 23. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi ning:
1) tagama, et projektis osaleja kuulub sihtrühma ja tõendama sihtrühma tegevuses osalemist;
2) lähtuma riigihanke korraldamisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused”.
(3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning juhinduma lõike 2 punktis 2 viidatud määrusest.
8. peatükk Aruannete esitamine
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele üks kord aastas e-toetuse keskkonna kaudu aruande projekti elluviimise kohta vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.
(2) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kestel vahearuandeid vastavalt rakendusüksuse nõudmisele.
(3) Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi koos aruanne) peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti andmed;
2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest ja eelarve täitmisest kumulatiivselt;
4) väljund- ja tulemusnäitajate täitmine kumulatiivselt;
5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
6) projekti mõju horisontaalsetele põhimõtetele;
7) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele, kui projekti tegevuste elluviimisesse on kaasatud partner või koostööpartner.
(4) Toetuse saaja tagab tegevustes osalejate andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga, hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.
(5) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
(6) Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
(7) Lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul projekti lõppkuupäevast. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.
(8) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
(9) Toetuse saaja esitab lõpparuande lisana strateegia „Eesti 2035” sihtide saavutamise ülevaate vabas vormis.
9. peatükk Toetuse maksmise tingimused
§ 25. Toetuse maksmine
(1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26, § 27 lõike 1 punktis 1 ning § 28 lõigetes 1 ja 3 sätestatust ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kulude hüvitamist ja maksete tegemist täpsustavatest tingimustest.
(2) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
(3) Makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse kõige tihedamini üks kord kuus ja kõige harvemini üks kord kvartalis.
(4) Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.
(5) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Kui riigiasutusest toetuse saaja makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus.
§ 26. Ettemaksed
(1) Toetuse saajale, välja arvatud kui ta on riigiasutus, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast.
(2) Saadud ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva.
(3) Toetuse saaja esitab saadud ettemakse kohta selle kasutamist tõendavad dokumendid ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
(4) Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi ulatuses.
§ 27. Makse menetlemise peatamine
Rakendusüksus võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult peatada ühendmääruse §-s 33 nimetatud juhtudel.
10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 28. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.
§ 29. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 sätestatule. Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatule.
Tiit Riisalo
Majandus- ja infotehnoloogiaminister
Tiit Rebane
Õigusosakonna juhataja kantsleri ülesannetes
Lisa 1 Ekspertide hindamislehe vorm
Lisa 2 Paragrahvi 4 lõike 1 punkti 1 nimetatud taotleja enesehindamise vorm
Lisa 3 Partneri kinnituskiri
Lisa 4 Sotsiaalkindlustusameti (SKA) § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse hindamisleht
Facebook
Twitter