Teksti suurus:

Kodakondsuse seaduse täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2019
Avaldamismärge:RT I, 21.09.2018, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
17.09.2018 otsus nr 304

Kodakondsuse seaduse täiendamise seadus

Vastu võetud 12.09.2018

§ 1. Kodakondsuse seadust täiendatakse §-dega 82 ja 83 järgmises sõnastuses:

§ 82. Keeleõppe korraldamine

(1) Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool (edaspidi ka keeleõppe korraldaja) korraldab keeleõpet välismaalasele Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajaliku keeleoskustaseme saavutamiseks.

(2) Keeleõppe õppekohtade arvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Keeleõppe korraldamine hõlmab eesti keele A1-, A2- ja B1-taseme õpet, välismaalasega keeleõppelepingu (edaspidi leping) sõlmimist käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ning lepingu rikkumise korral keeleõppekulude ja hüvitise sissenõudmist.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib keeleõppe korraldamiseks sõlmida halduslepingu, milles lepitakse kokku vähemalt järgmises:
1) õpetatav keeleoskustase ja õppemooduli maht;
2) keeleõppe korraldamise aeg ja koht;
3) lepingu sõlmimise ja selle lõpetamise korraldus;
4) hüvitise maksmise korraldus;
5) keeleõppes osalemise korraldus;
6) keeleõppekulude ja saadud hüvitise tagasinõude menetlemise korraldus.

(5) Halduslepingu täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium.

(6) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu alusel jätkata haldusülesande saanud isikul haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool.

§ 83. Keeleõppes osalemine

(1) Välismaalasega, kes soovib saada Eesti kodakondsust, võib sõlmida ühekordse lepingu keeleõppe läbimiseks.

(2) Lepingu võib sõlmida välismaalasega:
1) kes on vähemalt 15-aastane;
2) kes on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat;
3) kes ei ole viimase kahe aasta jooksul enne lepingu sõlmimist osalenud Eesti Vabariigi riigieelarvest rahastatud või kaasrahastatud soovitava taseme eesti keele õppes ja
4) kelle suhtes ei esine käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud asjaolu.

(3) Lepingu sõlmimiseks 15–18-aastase alaealisega peab olema tema vanema või eestkostja nõusolek.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 4 sätestatud tingimuste täitmist kontrollib keeleõppe korraldaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet.

(5) Lepinguga võtab välismaalane kohustuse läbida keeleõpe kuni eesti keele B1-taseme saavutamiseni, täita käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimused ja esitada Eesti kodakondsuse taotlus ühe aasta jooksul pärast eesti keele B1-taseme eksami sooritamist.

(6) Kui välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul käesoleva seaduse § 6 punktis 21 sätestatud tingimusele, võib ta kokkuleppel keeleõppe korraldajaga esitada Eesti kodakondsuse taotluse kolme aasta jooksul pärast eesti keele B1-taseme eksami sooritamist.

(7) Lepingu sõlminud välismaalasele, kellele on keeleõppes osalemiseks antud tasustamata õppepuhkust, makstakse ühe keeleoskustaseme kohta 20 kalendripäeva hüvitist tema keskmise palga alusel töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Hüvitise arvutamise ülemmäär on Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk.

(8) Leping loetakse täidetuks, kui välismaalane on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimused.

(9) Kui välismaalane ei täida lepingut või kui välismaalane ei vastanud lepingu sõlmimise ajal lepingu sõlmimise tingimustele, nõuab keeleõppe korraldaja välismaalaselt sisse keeleõppekulud ja talle makstud hüvitise.

(10) Keeleõppe korraldaja väljastab välismaalasele keeleõppekulude ja hüvitise teatise, mille alusel tuleb õppekulude ja hüvitise hüvitamiseks kohustatud välismaalasel õppekulud ja talle makstud hüvitis tagasi maksta. Keeleõppekulude ja hüvitise teatis on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(11) Keeleõppe korraldaja võib välismaalase vabastada kohustusest tagasi maksta keeleõppekulud ja hüvitis, kui tal ei ole lepingut võimalik täita mõjuval põhjusel.

(12) Keeleõppe korraldaja ei või välismaalaselt võtta tasu keeleõppe korraldamise ega lepingu haldamise eest.

(13) Keeleõppelepingu sõlmimise, keeleõppes osalemise, hüvitise maksmise, õppekulude ja hüvitise arvestamise ja tagasi maksmise tingimused ja korra ning esitatavate isikuandmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud õppekulude ja hüvitise arvestamise aluseks võetakse õppemooduli maksumus, õppemoodulis osalemise kordade arv ja välismaalasele makstud hüvitis.”.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees