Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 01.10.2021
Avaldamismärge: RT I, 21.09.2021, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
17.09.2021 otsus nr 771

Veeseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 13.09.2021


§ 1. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Veekogu on püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, peakraav, sealhulgas nendel asuv paisjärv, kanal, paadikanal, allikas, järv, sealhulgas tehisjärv, või meri.”;


2) paragrahvi 3 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;


3) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Veekoguks ei peeta:

1) reoveepuhasti biotiiki;

2) veejuhet ja kraavi, mis on rajatud heit-, sademe-, kaevandus- ja karjäärivee ning turbatootmisala vee juhtimiseks veekogusse, ning kuivenduskraavi, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu;

3) märgalapuhastit;

4) vesiviljeluseks rajatud tiiki ja basseini ning neid teenindavaid veejuhtmeid;

5) sademevee kogumise süsteemi;

6) kaevandus- ja karjäärivee ning turbatootmisala vee settebasseini;

7) väljavooluta tehisjärve veepeegli pindalaga alla ühe hektari;

8) muid kindlal eesmärgil rajatud püsivalt või ajutiselt veega täidetud ehitisi.”;


4) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„1) nitraaditundlik ala, sealhulgas kaitsmata põhjaveega pae- ja karstiala pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit, ning kaitset vajavad olulised allika- ja karstialad (edaspidi olulised allika- ja karstialad);”;


5) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nitraaditundliku ala ja selle piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit määrab ning oluliste allika- ja karstialade nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;


6) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:


„(5) Veemajanduskava kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”;


7) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:


„(5) Meetmeprogrammi kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”;


8) paragrahvi 72 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(7) Mereala hindamise, mereala hea keskkonnaseisundi määratluse ning nendega seotud indikaatorid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;


9) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:


„(10) Mereala keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”;


10) paragrahvi 104 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi või sellest ei ole keskkonnale tulu, võib reoveekogumisalal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid.”;


11) paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:


„(3) Üleujutusega seotud riskide maandamise kava kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”;


12) paragrahvi 118 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel vooluveekogudel – kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhtudel;

3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter.”;


13) paragrahvi 127 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud käesoleva seaduse § 137 alusel.


(2) Heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal.”;


14) paragrahvi 128 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(7) Reovee puhastamise ning heitvee suublasse juhtimise ja seire nõuded, heitvee saastenäitajate ja saasteainete sisalduse piirväärtused ning heitvee nõuetele vastavuse hindamise meetmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;


15) paragrahvi 134 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogivee otstarbeks mittekasutatava salvkaevu vaheline kaugus sõltub lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka pinnasest ja selle omadustest ning maapinna kaldest.”;


16) paragrahvi 154 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:


„(41) Veeloaga nõutava põhjavee omaseire puurkaevu ja puuraugu hooldusala on viis meetrit, kui seda puurkaevu või puurauku kasutatakse ainult seire eesmärgil ja sealt ei kavandata veevõttu muuks otstarbeks.”;


17) paragrahvi 158 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus on keelatud allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses kümne meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist.”;


18) paragrahvi 161 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;


19) paragrahvi 161 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:


„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab põllumajandustootja pidama põllupõhist arvestust lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta.”;


20) paragrahvi 162 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 162. Väetamisplaan”;


21) paragrahvi 162 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;


22) paragrahvi 165 lõikes 5 asendatakse sõnad „ja karstilehtrist” sõnadega „ning karstivormist ja karstijärvikust”;


23) paragrahvi 168 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Nitraaditundlikul alal asuvatele olulistele allika- ja karstialadele jäävatel allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses 50 meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist on keelatud:

1) väetamine;

2) taimekaitsevahendi kasutamine;

3) sõnniku hoidmine aunas;

4) maakasutuse sihtotstarbe muutmine;

5) loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine;

6) vee kvaliteeti ohustava ehitise rajamine;

7) maavara või maa-ainese kaevandamine;

8) heitvee pinnasesse juhtimine;

9) reoveesette laotamine;

10) metsa lageraie;

11) kuivendussüsteemi ehitamine;

12) kalmistu või matmiskoha rajamine.


(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangute ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;


24) paragrahvi 168 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(7) Nitraaditundliku ala oluliste allika- ja karstialade ning neil asuvate allikate, karstivormide, karstijärvikute ja nendele kehtestatud kitsenduste andmeid hoitakse asjakohases registris.”;


25) paragrahvi 169 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:


„(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud nõudeid kohaldatakse hoiualal või muul kaitstaval loodusobjektil, kui kaitsekorralduskavaga või kaitse-eeskirjaga ei ole määratud teisiti.”;


26) paragrahvi 169 lõiked 6–10 tunnistatakse kehtetuks;


27) paragrahvi 170 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„1) käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud olulistel allika- ja karstialadel asuvatel allikatel ja nende veekaitsevööndis ning karstivormidel ja karstijärvikutel;”;


28) paragrahvi 170 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:


„(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse hoiualal või muul kaitstaval loodusobjektil, kui kaitsekorralduskavaga või kaitse-eeskirjaga ei ole määratud teisiti.”;


29) paragrahvi 176 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Veekogu süvendamine käesoleva seaduse tähenduses on veekogu põhjast setendi eemaldamine, välja arvatud juhul, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni. Veekogu süvendamiseks ei loeta sette eemaldamist veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil.”;


30) paragrahvi 188 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:


„7) veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamiseks.”;


31) paragrahvi 196 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„2) veekogu, välja arvatud meri, süvendamine 5–100 kuupmeetrit või sellise veekogu põhja samas mahus süvenduspinnase paigutamine;

3) mere süvendamine 50–100 kuupmeetrit või merepõhja samas mahus süvenduspinnase paigutamine;”;


32) paragrahvi 196 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:


„31) veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamine mahuga alates viiest kuupmeetrist;”;


33) paragrahvi 236 lõikes 7 ja § 239 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „referentmeetod” sõnaga „referentsmeetod” vastavas käändes;


34) paragrahvi 278 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:


„(21) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini võib käesoleva seaduse § 161 lõikes 2 nimetatud juhul sõnnikuga anda sellise koguse lämmastikku, mis on vajalik kuue tonni saagi saamiseks hektari kohta.”;


35) paragrahvi 283 lõikes 4 asendatakse arv „131” arvuga „132”.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 19 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees