Teksti suurus:

Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.07.2023, 162

Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 17.10.2014 nr 162
RT I, 21.10.2014, 10
jõustumine 31.10.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.06.2023RT I, 05.07.2023, 108.07.2023

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

  (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Tartu maakonnas Tartu linnas, Haaslava vallas Aardla ja Aardlapalu külas ning Ülenurme vallas Reola ja Soinaste külas asuv ala, mille nimeks saab Ropka-Ihaste looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).

  (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
  1) Ropka-Ihaste luhta kui olulist lindude rändepeatus- ja pesitsuspaika;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
  3) nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja milleks on tiigilendlane (Myotis dasycneme), tõugjas (Aspius aspius), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), emaputk (Angelica palustris), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis);
  4) nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja milleks on tutkas (Philomachus pugnax), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikehuik (Porzana parva), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus), mustviires (Chlidonias niger), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), rukkirääk (Crex crex), täpikhuik (Porzana porzana) ja mudatilder (Tringa glareola);
  5) rändlinnuliikide luitsnokk-pardi (Anas clypeata), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), suur-laukhane (Anser albifrons), rabahane (Anser fabalis), tuttvardi (Aythya fuligula), laugu (Fulica atra), naerukajaka (Larus ridibundus), kiivitaja (Vanellus vanellus), rooruigi (Rallus aquaticus) ja hallpõsk-püti (Podiceps grisegena) elupaiku;
  6) pehme koeratubaka (Crepis mollis), aasnelgi (Dianthus superbus), valge vesiroosi (Nymphaea alba), ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõga (Iris sibirica), värvi-paskheina (Serratula tinctoria) ja künnapuu (Ulmus laevis) kasvukohti;
  7) tiigikonna (Rana lessonae), rabakonna (Rana arvalis) ja rohukonna (Rana temporaria) elupaiku.

  (3) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.

  (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2.   Kaitseala piir

  Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.   Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.   Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.   Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ja pidada jahti kogu kaitsealal.

  (2) Füüsilise isiku ja eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut.

  (3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

  (4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatiste hooldustöödel.

§ 6.   Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.   Vajalik tegevus

  Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik loomade karjatamine, niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Samuti on vajalik vaadete avamine.

§ 8.   Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

  (3) [Kehtetu - RT I, 05.07.2023, 1 - jõust. 08.07.2023]

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 9.   Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
  1) Aardla järve sihtkaitsevöönd;
  2) Ihaste sihtkaitsevöönd;
  3) Ropka sihtkaitsevöönd.

§ 10.   Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Aardla järve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on linnustiku elupaikade säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, lamminiidud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.

  (2) Ihaste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on luhakoosluste, kaitsealuste taimeliikide ning lindude rändepeatus- ja pesitsuspaikade kaitse. Kaitstav elupaigatüüp on lamminiidud.

  (3) Ropka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on luhakoosluste, kaitsealuste taimeliikide ning linnustiku elupaikade kaitse. Kaitstav elupaigatüüp on lamminiidud ja kaitstav liik on pehme koeratubakas.

§ 11.   Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
  1) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas ning rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul;
  2) tegevused poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
  3) sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Aardla järve sihtkaitsevööndis 20. märtsist 15. juulini, kus ujuvvahendiga sõitmine on lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;
  4) Ropka sihtkaitsevööndis mootoriga ujuvvahendiga sõitmine ainult Porijõel Emajõeni ja tagasi pääsemise eesmärgil. Käesolevas punktis kehtestatud piirang ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse korraldamisega seotud tegevustele ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
  2) tee, tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd ning Ihaste ja Ropka sihtkaitsevööndis uute teede rajamine.

§ 12.   Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) pilliroo varumine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13.   Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
  1) Aardlapalu piiranguvöönd;
  2) Anne piiranguvöönd;
  3) Poldri piiranguvöönd.

§ 14.   Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  (1) Aardlapalu piiranguvööndi kaitse-eesmärk on linnustiku elupaiga kujundamine ja kaitse.

  (2) Anne piiranguvööndi kaitse-eesmärk on luhakoosluste ja väärtuslike linnustiku elupaikade kaitse. Kaitstav elupaigatüüp on lamminiidud.

  (3) Poldri piiranguvööndi kaitse-eesmärk on linnustiku elupaikade säilitamine. Kaitstav elupaigatüüp on lamminiidud.

§ 15.   Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) ujuvvahendiga sõitmine;
  2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas.

  (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
  1) uuendusraie;
  2) uute veekogude rajamine Anne ja Aardlapalu piiranguvööndis;
  3) maavara kaevandamine Aardlapalu piiranguvööndis;
  4) ehitiste püstitamine Anne ja Aardlapalu piiranguvööndis;
  5) ehitiste püstitamine Poldri piiranguvööndis olemasolevale õuemaale, väljaspool õuemaad on lubatud ehitisi püstitada kaitseala tarbeks;
  6) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
  7) veekogude veetaseme reguleerimine ja kaldajoone muutmine Poldri piiranguvööndis.

§ 16.   Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  2) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
  3) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  4) maavara kaevandamine Anne ja Poldri piiranguvööndis;
  5) roo varumine külmumata pinnaselt;
  6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 17.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 19.   Menetluse läbiviimine

  Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 14. juuni 2006. a käskkirjaga nr 728 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 20.   Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Kaitseala on moodustatud Tartu Maakonnavalitsuse 17. juuli 1991. a määrusega nr 202 „Aardla järve ja selle lähiümbruse riikliku kaitse alla võtmine” loodud kaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 47 hõlmab kaitseala Ropka-Ihaste linnuala ning punkti 2 alapunktist 362 Ropka-Ihaste loodusala, kus tuleb tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta käivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa Ropka-Ihaste looduskaitseala

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json