Teksti suurus:

Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.07.2023, 325

Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 16.05.2022 nr 38
RT I, 21.05.2022, 5
jõustumine 24.05.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
20.10.2022RT I, 21.10.2022, 624.10.2022
22.06.2023RT I, 05.07.2023, 708.07.2023

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme „Majanduse elavdamine“ tegevuse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärgid ja väljundinäitajad

  Toetuse andmise eesmärgid ja väljundinäitajad on:
  1) korterelamute energiatõhususe saavutamine;
  2) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine;
  3) rekonstrueeritud hoonete pindala.

§ 3.   Meetme rakendusüksus ja -asutus

  (1) Rakendusüksus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

  (2) Rakendusasutus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 05.07.2023, 7 - jõust. 08.07.2023]

§ 4.   Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) energiatootmisseade – päikese abil ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastava elektrienergia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks, tootmise seade;
  2) korterelamu – kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;
[RT I, 21.10.2022, 6 - jõust. 24.10.2022]
  3) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus;
  4) rekonstrueerimistööd – § 7 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tööd;
  5) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen.

§ 5.   Puhastulu arvestamine

  Tulu teenivale projektile, mille puhul projekti abikõlblikud kulud enne puhastulu mahaarvamist on 100 000 eurot või enam, kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõikes 6 sätestatut.

§ 6.   Riigiabi

  Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal 

§ 7.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks:
  1) energiatootmisseadme soetamine, paigaldamine ja paigaldamisega kaasnevad tööd;
  2) energia tarbimiskoormust ühtlustava või jälgiva seadme soetamine, paigaldamine ja paigaldamisega kaasnevad tööd;
  3) energiat salvestava seadme soetamine, paigaldamine ja paigaldamisega kaasnevad tööd;
  4) punktides 1–3 nimetatud töödega otseselt seotud elektritööd;
  5) katuse, katuslae ja pööningulae rekonstrueerimine, soojustamine ning rekonstrueerimise ja soojustamisega kaasnevad tööd;
  6) punktides 1–5 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine;
  7) omanikujärelevalve teostamine.

  (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud töö puhul tuleb teha ka vähemalt sama lõike punktis 5 nimetatud tööd, kui §-st 13 ei tulene teisiti.

  (3) Projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödeks pakkumuse esitamisel oma pädevust tõendama kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel.

§ 8.   Abikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud kulud on §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundinäitajate saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning käesoleva määruse tingimustele.

  (2) Omanikujärelevalve kulu on abikõlblik, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik.

§ 9.   Mitteabikõlblikud kulud

  Mitteabikõlblik on lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele:
  1) energiatootmisseadme võrguga liitumisega seotud kulu;
  2) hoone laiendamise, lisakorruse ehitamise või pööningukorruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega seotud ettevalmistavate tööde kulu.

§ 10.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi jooksul, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad.

  (2) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2014. aastal ja lõpeb 31. detsembril 2023. aastal. Projekti abikõlblikkuse periood ei tohi ületada meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi.

  (3) Enne taotluse EISile esitamise kuupäeva on abikõlblik vaid § 7 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuse kulu.

  (4) Lõikes 3 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud, kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine on poolte kokkuleppel seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest.

§ 11.   Toetuse osakaal

  Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on:
  1) 30 protsenti, kui energiatootmisseadmega kompenseeritakse osaliselt või täielikult korterelamu üldelektri tarbimine;
  2) 40 protsenti, kui energiatootmisseadmega kompenseeritakse osaliselt või täielikult korterelamu üldelektri ja eluruumide elektri tarbimine või energiatootmisseade integreeritakse katuse või fassaadi kattematerjalidesse või energiatootmisseadmele lisaks paigaldatakse energiat salvestav seade.

§ 12.   Toetuse põhitingimused

  (1) Nõuded toetatavatele tegevustele:
  1) energiatootmisseadme maksimaalne võimsus on 200 kW;
  2) energiatootmisseade paigaldatakse hoone katusele või fassaadile;
  3) energiatootmisseadme katusele paigaldamiseks tuleb katus, katuslagi või pööningulagi rekonstrueerida, saavutamaks soojusläbivus U ≤ 0,12 (W/m2K);
  4) fassaadile on lubatud energiatootmisseadet paigaldada vaid juhul, kui korterelamu kasutusluba on antud 2000. aastal või hiljem või kui korterelamu fassaad on soojustatud 2000. aastal või hiljem vähemalt kümne sentimeetri paksuse kihiga või energiatootmisseade integreeritakse 2000. aastal või hiljem vähemalt kümne sentimeetri paksuse kihiga soojustatud fassaadi kattematerjalidesse.
[RT I, 21.10.2022, 6 - jõust. 24.10.2022]

  (2) Energiatootmisseadme ja energiat salvestava seadme soetamisel peab müüja andma vähemalt viie aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja andma vähemalt viie aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud seadmetel peab olema CE-märgis ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii.

  (3) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid:
  1) K – kelvin;
  2) kW – kilovatt;
  3) W – vatt;
  4) m2 – ruutmeeter;
  5) U – soojusläbivus.

§ 13.   Eelnevalt teostatud katuse, katuslae ja pööningulae rekonstrueerimistööde arvestamine

  Paragrahvi 12 lõike 1 punktis 3 sätestatud soojusläbivusele seatud nõude täitmiseks juba teostatud katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue loetakse tagatuks, kui korterelamu kasutusluba on antud 2000. aastal või hiljem või kui korterelamu katus on soojustatud 2000. aastal või hiljem vähemalt kümne sentimeetri paksuse kihiga.
[RT I, 21.10.2022, 6 - jõust. 24.10.2022]

§ 14.   Toetuse piirsumma

  (1) Toetuse maksimaalne summa on 150 000 eurot taotleja kohta.

  (2) Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest, välja arvatud, kui tegemist on renoveerimislaenuga.

3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 15.   Toetuse taotlemine

  (1) Taotlusi võetakse vastu jooksvalt.

  (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab EIS üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

  (3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab EIS taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus.

  (4) Taotleja esitab taotluse EISi kodulehel avaldatud taotlusvormil.

§ 16.   Nõuded taotlejale

  (1) Toetust võib taotleda korteriühistu.

  (2) Kui korterelamus on rohkem kui viis korteriomandit, peab korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis.

  (3) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

  (4) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele.

  (5) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot.

§ 17.   Taotleja ja toetuse saaja kohustused

  (1) Taotleja on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatule kohustatud:
  1) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  2) tagama, et tal on korteriühistu üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate rekonstrueerimistööde teostamise kohta, § 11 punktis 2 sätestatud juhul elektri ühisostu kohta ning renoveerimislaenu võtmise vajadusel korteriühistu üldkoosoleku kehtiv otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja muu olemasolev omafinantseering;
  3) võtma projekteerimistööde tellimisel pakkumused vastavalt §-s 24 sätestatule.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud:
  1) võtma rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 24 sätestatule;
  2) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustele;
  3) tagama § 21 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise.

§ 18.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

  (2) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress;
  2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number;
  3) korterelamu ehitisregistri kood;
  4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht;
  5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava;
  6) taotletav toetuse osakaal;
  7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta;
  8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt;
  9) põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt;
  10) ehitusprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas;
  11) korteriühistu üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, vajadusel elektri ühisostu otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa;
  12) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne EISile taotluse esitamist;
  13) vajadusel kinnitus taotluse vastavusest §-s 13 sätestatud erisusele;
  14) projekteerimistööde tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping;
  15) võrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine, kui energiatootmisseade ühendatakse jaotusvõrku.

  (3) Ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse EISiga enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 19.   Taotluse menetlemine

  (1) EIS teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
  1) taotluse registreerimine;
  2) taotluse läbivaatamine;
  3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine;
  4) taotluse muudatusettepanekute tegemine;
  5) hinnangu andmine riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta;
  6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
  7) taotluse hindamine;
  8) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;
  9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine;
  10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine.

  (2) Taotlusi vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras.

  (3) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruses kehtestatud nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.

  (4) EIS võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures peab taotleja EISi puuduse kõrvaldamist teavitama hiljemalt ühe tööpäeva jooksul puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.

  (5) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.

  (6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) projekt ei panusta §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundnäitajate saavutamisse;
  2) taotlus või taotleja ei vasta määruses taotlusele või taotlejale esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
  4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust;
  5) muu käesolevas määruses esitatud asjaolu.

  (7) EISil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetuse eelarve ammendumise tõttu ega põhjendatud, arvestades järgmisi asjaolusid:
  1) taotletud toetuse summat;
  2) projekti tegevusi, kulusid ja saavutatavaid tulemusi;
  3) mõju meetme tegevuse tulemustesse.

  (8) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse EISis registreerimisest.

§ 20.   Projektide valikukriteeriumid

  Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab määruses sätestatud nõuetele ja panustab §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundinäitajate saavutamisse.

§ 21.   Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine

  (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldab EIS taotluse täielikult või osaliselt.

  (2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.

  (3) Toetuse saaja on kohustatud nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates esitama EISile:
  1) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud renoveerimislaenu positiivse otsuse;
  2) rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud lepingu.

  (4) Lõikes 3 sätestatud tähtaega on EIS-l võimalik pikendada kuni nelja kuu võrra põhjendatud juhul taotleja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei halvene ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva.

  (5) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave.

  (6) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektroonselt kätte kümne tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.

§ 22.   Taotluse rahuldamata jätmine

  (1) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 2.

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 21 lõikes 6 sätestatud korras.

§ 23.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 12 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata, välja arvatud juhul, kui rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eeldatav maksumus ja taotluste rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist.

  (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni.

  (4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab toetuse saaja EISi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt ühe kuu jooksul vastavast asjaolust teadasaamisest arvates.

  (5) EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme tegevuse eesmärkidele.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

  (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

  (8) Taotluse rahuldamise otsuse võib EIS tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt.

§ 24.   Tööde ja teenuste hankimine

  (1) Rekonstrueerimistööde, projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetakse vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja pakkumus. Lubatud ei ole võtta pakkumust korteriühistu juhatuse liikmega seotud isikult tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses.

  (2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks ja see peab olema toetuse saaja esindaja poolt allkirjastatud.

  (3) Lõikes 2 nimetatud kohustust ei ole toetuse saaja kohustatud järgima, kui lõikes 1 nimetatud teenuse maksumus on ilma käibemaksuta alla 20 000 euro.

  (4) Pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad.

  (5) Pakkumused peavad olema allkirjastatud.

  (6) Edukas pakkumus peab põhinema parimal võimalikul hinna ja kvaliteedi suhtel. Toetuse saaja peab kasutama hindamiskriteeriumite seadmisel ja toetuse saaja ostu läbiviimisel EISi kodulehel sätestatud vorme ja tingimusi, mis on avaldatud asjakohase toetusmeetme juures.

  (7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb säilitada.

  (8) Kui toetuse saaja ei saa temast sõltumatutel põhjustel kolme pakkumust, tuleb sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated esitada EISile.

5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine 

§ 25.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–13 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud makse tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel toetuse saaja kontole, kui lõikest 9 ei tulene teisiti.

  (3) Maksetaotlusele peab olema lisatud:
  1) lõikes 5 sätestatud juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud;
  2) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest;
  3) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.

  (4) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on:
  1) esitatud arve;
  2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte;
  3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.

  (5) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib EIS teha toetuse saajale makse lõike 4 punktides 1 ja 3 toodud dokumentide alusel. Nimetatud juhul on toetuse saajal kohustus esitada EISile lõike 4 punktis 2 toodud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Esitatud arve tasumise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist.

  (6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule abikõlblikust kulust ning kuni antud otsuses märgitud summani. Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb odavamaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt projekti tegelikust maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse osakaalule.

  (7) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib EIS kulude abikõlblikkust, toetuse saaja kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates.

  (8) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või teavet, annab EIS toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib EIS kontrollimise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult.

  (9) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib EIS teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. EISi õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut EISile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui EIS on makse teinud.

§ 26.   Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine

  (1) EIS võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 30.

  (2) EIS võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda, kui toetuse saaja ei tõenda maksetaotluses sisalduvate kulude abikõlblikkust või kui lõikes 1 nimetatud peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaegselt kõrvaldatud.

§ 27.   Aruannete esitamise tähtajad ja kord

  (1) Toetuse saaja esitab EISile projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitule EISi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse lõppmakse saamist.

  (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt:
  1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta;
  2) toetuse makse tegemise kuupäev, makse saaja ja selgitus, mille eest makse tehti;
  3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

6. peatükk EISi ülesanded ja vaidemenetlus 

§ 28.   EISi ülesanded

  EISil on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) õigus nõuda taotluses sisaldunud kinnituste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad esitatud andmete õigsust;
  2) kohustus säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates päevast, mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi.

§ 29.   Vaidemenetlus

  EISi toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie EISi kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json