Teksti suurus:

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” muutmine

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:24.11.2014
Avaldamismärge:RT I, 21.11.2014, 7

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” muutmine

Vastu võetud 17.11.2014 nr 42

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 35 lõigete 2 ja 3 ning § 36 lõike 1 alusel.

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Valitseva mõju all oleva üksuse osaluse valitseja või asutajaõiguste või liikmeõiguste teostaja ja valitseva mõju all oleva üksuse vahelisi, samuti ühise valitseva mõju all olevate üksuste vahelisi tehinguid, mis erinevad tavapärase majandustegevuse käigus toimuvatest tehingutest, kajastatakse sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodule osaluse muutuse või omakapitali muutuse, mitte tulemiaruande kaudu.”;

2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Tulu ja nõue võetakse bilansis arvele nõudeõiguse tekkimisel, kui tulu laekumine hinnatakse tõenäoliseks. Vastupidisel juhul kajastatakse tulu ja nõue kuni laekumiseni bilansiväliselt analüütilistes registrites. Tulu laekumise tõenäosuse hindamise ning bilansiväliste tulude ja nõuete arvestuse põhimõtted ja protseduurid määratakse tulu koguva riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas.”;

3) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui toetuse andja või vahendaja annab riigiraamatupidamiskohustuslase üksusest toetuse saajale toetust täielikult või osaliselt kulude hüvitamiseks ilma nende kohta alusdokumente nõudmata ja neid kulusid kajastatakse esialgu teiste eelarve liikide arvel, koostab toetuse saaja maksetaotluse juurde raamatupidamise õiendi, milles arvestab välja toetusest ja selle kaasfinantseerimisest kaetavate dokumentaalselt tõestamata kulude osa, jaotab need hinnanguliselt tööjõukuludeks ja majanduskuludeks ning kajastab eelarve liigi muutmise maksetaotluse koostamise kuupäevaga.

(9) Riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, kes ei lisa e-riigikassas maksetele eelarveklassifikaatori koode, kajastab eelarve liigi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetud raamatupidamise õiendi alusel järgmiselt:
1) deebet 508000 (tööjõukulu) ja deebet 555000 (majanduskulu) ning kreedit 710001 (kassakulu) toetuse ja kaasfinantseerimise eelarve liigiga, lisades toetuse koodi;
2) kreedit 508000 (tööjõukulu) ja kreedit 555000 (majanduskulu) ning deebet 710001 (kassakulu) varem tehtud kulude eelarve liigiga.

(10) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksus lisab maksetele e-riigikassas eelarveklassifikaatori koode, teeb ta käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud raamatupidamise õiendi alusel e-riigikassas oma kontode vahelise ülekande ja kajastab selle järgmiselt:
1) deebet 508000 (tööjõukulu) ja deebet 555000 (majanduskulu) ning kreedit 100100 (kassakulu) toetuse ja kaasfinantseerimise eelarve liigiga, lisades toetuse koodi;
2) kreedit 508000 (tööjõukulu) ja kreedit 555000 (majanduskulu) ning deebet 710001 (kassakulu) või deebet 100100 (kassakulu) varem tehtud kulude eelarve liigiga.”;

4) paragrahvi 32 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kulude edasiandmisele rakendatakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:
1) edasiantud kulu kajastatakse kuluna selles üksuses, kelle tegevusega see on seotud;
2) edasiandja kajastab edasiantava kulu nõudena selle üksuse vastu, kellele kulu edasi antakse, kui see kuulub tasumisele edasiantava kulu saaja poolt, või siirdena kontol 710010, kui see ei kuulu tasumisele edasiantava kulu saaja poolt;
3) edasiandja kajastab kulu selle majandusliku sisu järgi kulukontol või investeeringute kontol esialgse nõude väljastaja tehingupartneri koodiga ning samal kontol miinusega selle tehingupartneri koodiga, kellele kulu edasi antakse.”;

5) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Avaliku sektori üksused amortiseerivad konsolideeritud aruandes osaluste soetamisega kaasnenud firmaväärtust, lähtudes selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui firmaväärtuse kasulikku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, loetakse selleks 10 aastat. Erandina kajastavad avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest lähtudes, firmaväärtust soetusmaksumuse meetodil, hinnates selle vajadusel alla väärtuse testi põhjal.”;

6) paragrahvi 36 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „6%” tekstiosaga „4%”;

7) paragrahvi 41 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale, mida ei saa hiljem tuvastada ilma inventarinumbrita, kantakse peale inventarinumber, mis ühtib põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga.”;

8) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:

„(91) Kogumina soetatud varade korral markeeritakse juhul, kui kogumisse kuuluva varaobjekti soetusmaksumus on suurem põhivarana arvelevõtmisele kuuluva vara soetusmaksumuse piirmäärast, iga ese eraldi ja informatsioon esemete kohta kantakse põhivarakaardile.

(92) Kui kogumisse liidetakse varad, mille soetusmaksumus on väiksem põhivarana arvelevõtmisele kuuluva vara soetusmaksumuse piirmäärast, võib kogumisse kuuluvad varaobjektid jätta markeerimata või markeerida, lähtudes väheväärtuslike varade arvestuse reeglitest, mis kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas või muus üksuse dokumendis.”;

9) paragrahvi 41 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Arendustegevusega seotud väljaminekud kajastatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, mis vastab vara kajastamise tingimustele. Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid, lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapitaliseerivad arendusväljaminekuid, lähtudes nimetatud standardite nõuetest.”;

10) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui ühesuguse hinnangulise kasuliku elueaga kogumisse on liidetud väheväärtuslikud varad, antakse põhivarade inventeerimisel hinnang kogumi olemasolu ja seisukorra kohta üldiselt. Kui kogumisse kuuluvad varaobjektid võeti lisaks üksikult arvele väheväärtuslike varadena, ei ole kogumi korrigeerimine iga väheväärtusliku varaobjekti inventeerimise tulemuse alusel nõutav.”;

11) paragrahvi 48 lõigetes 7 ja 9 asendatakse tekstiosa „6%” tekstiosaga „4%”;

12) määruse 10. peatükki täiendatakse paragrahviga 491 järgmises sõnastuses:

§ 491. Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta

(1) Aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud isikud) tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele:
1) raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.

(2) Aastaaruandes avaldatakse informatsioon aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingute kohta.

(3) Aastaaruandes avaldamisele kuuluvate tehingute saldod esitatakse saldoandmikes:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodiga 800601;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodiga 800301 või 800501;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodidega, mis algavad numbritega 0 kuni 6 ja mille neljas number on 6 või 7.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avaldamisele kuuluvate tehingutega seotud raamatupidamise algdokumentide menetlemisel esitavad dokumentide koostajad, kooskõlastajad ja kinnitajad vastavalt neile teadaolevatele andmetele dokumentidel vastavasisulise kommentaari. Kommentaariga dokument esitatakse raamatupidamisüksusele, kes selle alusel kajastab tehingu lõike 3 punktis 1 või 2 toodud seotud isiku tehingupartneri koodiga.

(5) Aastaaruandes avaldatakse seotud isikutega tehtud tehingute informatsioon käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud seotud isikute gruppide kaupa järgmiste tehinguliikide lõikes:
1) tööjõukulu, sh erisoodustuste ja maksukulu;
2) toetuste andmine ja saamine;
3) kaupade ja teenuste ost-müük;
4) laenude andmine ja saamine;
5) garantiide ja tagatiste andmine ja saamine;
6) muud tehingud.

(6) Aastaaruandes tuuakse eraldi välja seotud isikute gruppidega tehtud tehingute varade ja kohustuste saldod ning tulud ja kulud. Nimetatud informatsioon peab vastama saldoandmikes seotud isikute tehingupartnerite koodidega kajastatud saldodele.”;

13) paragrahvi 50 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Otsuse selle kohta, milliste nõuete ja kohustuste kohta saadetakse tehingupartneritele kinnituskirjad, teeb riigiraamatupidamiskohustuslase pearaamatupidaja.”;

14) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva määruse § 491 kohaldatakse aastaaruannete suhtes, mis koostatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2015. aasta 1. jaanuaril või hiljem.”;

15) määruse lisa 1 „Kontode koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses;

16) määruse lisa 2 „Tehingupartnerite koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses.

Maris Lauri
Minister

Veiko Tali
Kantsler

Lisa 1 Kontode koodid

Lisa 2 Tehingupartnerite koodid

/otsingu_soovitused.json