Teksti suurus:

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.12.2023
Avaldamismärge:RT I, 21.11.2023, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
15.11.2023 otsus nr 335

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 07.11.2023

§ 1.  Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

§ 361. Makseteenuse pakkuja kohustused arvestuse pidamisel

(1) Makseteenuse pakkuja, kes osutab ühe kvartali jooksul sama maksesaajaga seoses makseteenuseid, mis hõlmavad rohkem kui 25 makset, mille maksja asub ühes liikmesriigis ja saaja teises liikmesriigis või ühendusevälises riigis (edaspidi piiriülene makse), on kohustatud säilitama ja edastama maksuhaldurile seoses makse saajale osutatud makseteenustega ja juhul, kui makse saaja asukoht on ühendusevälises riigis, siis seoses maksjale osutatud makseteenustega, piiriüleste maksete saaja ja maksete kohta järgmise teabe (edaspidi teave):
1) BIC või muu äriühingu tunnuskood, millega identifitseeritakse makseteenuse pakkuja;
2) makse saaja nimi või ärinimi;
3) olemasolu korral makse saaja maksukohustuslasena registreerimise number või muu makse saajat identifitseeriv number;
4) IBAN või selle puudumise korral muu tunnus, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja ja tema asukoht;
5) BIC või muu äriühingu tunnuskood, millega identifitseeritakse makse saaja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht, kui makse saajale laekuvad rahalised vahendid, kuid tal endal ei ole maksekontot;
6) olemasolu korral makse saaja aadress;
7) märge tagasimakse kohta;
8) makse või tagasimakse tegemise kuupäev ja kellaaeg;
9) makse või tagasimakse summa ja vääring;
10) makse saaja või tema nimel saadud makse päritoluliikmesriik, asjakohasel juhul tagasimakse sihtkohaks olev liikmesriik ning teave, mida kasutati makse või tagasimakse päritolu või sihtkoha kindlakstegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7;
11) viide, millega üheselt identifitseeritakse makse;
12) sellekohane teave, kui makse algatatakse kaupleja ruumides.

(2) Piiriüleste maksete arv arvutatakse makseteenuste alusel, mida makseteenuse pakkuja on osutanud Eestis asuvale makse saajale või maksjale, kui makse saaja asukoht on ühendusevälises riigis. Maksete arv arvutatakse makse saaja kohta, sealhulgas ka juhul, kui makseteenuse pakkujal on teavet, et makse saajal on mitu asukohta määravat tunnust.

(3) Makseteenuse pakkuja on kohustatud teabe säilitama elektrooniliselt kolm kalendriaastat alates selle kalendriaasta lõpust, millal makse tehti.

(4) Teave esitatakse maksuhaldurile iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu lõpuks maksuhalduri e-teenuse keskkonnas. Kui teabe esitamise kohustust asjaomase kvartali kohta ei ole tekkinud, siis kinnitatakse seda kvartalile järgneva kuu lõpuks maksuhalduri e-teenuse keskkonnas. Nimetatud kinnituse esitamise kohustus on käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud isikul, kellel on õigus teabe esitamise kohustusega hõlmatud makseteenuseid osutada.

(5) Teabe säilitamise ja maksuhaldurile edastamise nõuet ei kohaldata maksja makseteenuse pakkuja osutatud makseteenuste puhul seoses maksetega, kui vähemalt üks makse saaja makseteenuse pakkujatest asub liikmesriigis vastavalt makseteenuse pakkuja BICile või muule äriühingu tunnuskoodile, millega identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja tema asukoht. Nimetatud makseteenust arvestatakse siiski piiriüleste maksete arvu arvutamisel.

(6) Käesolevas paragrahvis kasutatakse maksetega seotud termineid järgmises tähenduses:
1) makseteenuse pakkuja on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud isik;
2) makseteenus on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktides 3–6 nimetatud teenus;
3) makse on maksetehing võlaõigusseaduse tähenduses, arvestades makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 4 sätestatud erisusi;
4) maksja või makse saaja on maksja või makse saaja võlaõigusseaduse tähenduses;
5) maksekonto on maksekonto võlaõigusseaduse tähenduses;
6) IBAN on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37), artikli 2 punktis 15 määratletud rahvusvaheline maksekonto tunnus;
7) BIC on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis 16 määratletud makseteenuse pakkuja tunnuskood.

(7) Maksja asukohana käsitatakse liikmesriiki, mis vastab maksja maksekonto IBANile või muule tunnusele, millega üheselt identifitseeritakse maksja ja tema asukoht, või selliste tunnuste puudumise korral liikmesriiki, mis vastab BICile või muule tunnuskoodile, millega üheselt identifitseeritakse maksja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht. Makse saaja asukohana käsitatakse liikmesriiki või ühendusevälist riiki, mis vastab kas makse saaja maksekonto IBANile või muule tunnusele, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja ja tema asukoht, või selliste tunnuste puudumisel liikmesriiki, mis vastab BICile või muule tunnuskoodile, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht.”;

2) paragrahvi 431 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „lepingu” tekstiosaga „lepingu, mis vastab oma ulatuselt nõukogu direktiivis 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.03.2010, lk 1–12) ja nõukogu määruses (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (uuesti sõnastatud) (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1–18) sätestatule,”;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(EL) 2019/2235 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 10–13)” tekstiosaga „, (EL) 2020/284 (ELT L 62, 02.03.2020, lk 7–12)”.

§ 2.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 61 asendatakse tekstiosa „6 ja 8” tekstiosaga „6, 8 ja 9”;

2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) teostada riiklikku järelevalvet käibemaksuseaduses sätestatud makseteenuse pakkuja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle.”;

3) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) makseteenuse pakkuja käibemaksuseaduse § 361 tähenduses ja makse saaja, kelle andmeid töödeldakse käibemaksuseaduse § 361 alusel.”;

4) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka käibemaksuseaduses sätestatud makseteenuse pakkuja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse rikkumise korral.”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 3 ning § 2 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json