Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027
Vastu võetud 16.11.2023 nr 43
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027” elluviimiseks toetuse andmist.
(2) Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(ii) „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega” saavutamisse.
(3) Sekkumisega panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel” ja Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „ISE – Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks” saavutamisse.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, noorsootööasutuste ja huvikoolide (edaspidi haridusasutus) võimekust rakendada kaasava hariduse põhimõtteid. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise all mõeldakse käesoleva määruse raames kõiki tegevusi, mis on suunatud mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele ning selles osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise.
(2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks toetust saavate haridusasutuste arv” saavutamisse. Toetuse andmise tulemusel peab projekt panustama vähemalt ühte käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusse. Näitaja vahe-sihttase aastaks 2024 on 0 ja sihttase aastaks 2029 on 180.
(3) Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja sellega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Inimesekeskne riik” saavutamisse. Toetatavad projektid aitavad edendada tasakaalustatud regionaalarengut ja ligipääsetavust ning nende mõju hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Rahulolu KOVi teenustega” ja „ligipääsetavuse näitaja”.
§ 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Määruse alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Määruse alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamisse ja mille raames tehakse ühte või mitut järgnevatest tegevustest:
1) ostetakse haridusasutustele hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks, tugiteenuste osutamiseks, õppimiseks või noorsootöö teenuste osutamiseks vajalike õppe- või abivahendeid või õppematerjale või -vara;
2) ostetakse haridusasutustele kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks vajalikku sisustust või seadmeid;
3) tehakse haridusasutuse kinnistul või hoonetes kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks vajalikke ehitustöid.
(2) Määruse raames ei toetata uus- või juurdeehitusi, välja arvatud täiendavate sissepääsude, panduste, treppide ning liftide ehitusaluse pinna osas puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmiseks.
(3) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on tehtud enne taotluse esitamist.
(4) Toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
(5) Määruse alusel ei toetata taristuinvesteeringuid, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus vastavalt § 10 lõike 2 punktis 7 sätestatud nõuetele.
§ 5. Kulude abikõlblikkus
(1) Tegevuste elluviimisel tekkinud kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 2 kohase tulemuse saavutamiseks käesoleva määruse § 4 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks asjakohased ja vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
1) vallasvara, sealhulgas digitaalse vara ost ja paigaldus ning vajadusel nende kasutajakoolitus;
2) projekteerimine;
3) ehitusprojektidele ekspertiiside tegemine;
4) omanikujärelevalve;
5) ehitustööd;
6) muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve;
7) projektile toetuse andmise avalikustamine, välja arvatud trükised, televisioonisaated ja reklaamüritused, vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”;
8) projekti administreerimis- ja üldkulud lõikes 3 nimetatud määras.
(3) Projekti administreerimis- ja üldkulude ühtne määr on lähtuvalt ühendmääruse § 18 lõikest 1, § 21 lõikest 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 lõikest a:
1) 5% abikõlblikest kuludest taotlustel, mille kogumaksumus jääb alla 200 000 euro;
2) 1% abikõlblikest kuludest taotlustel, mille kogumaksumus on 200 000 eurot või suurem.
(4) Huvikoolides läbiviidavate käesoleva määruse § 4 kohaste tegevuste kogumaksumus võib olla kuni 20% käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatud toetuse taotlejale määratud taotletava toetuse ülempiirist.
(5) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on käesoleva määruse raames abikõlbmatud:
1) ehitise hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);
2) projekti raames tarvikute (äratarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamine.
§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2027. a.
(3) Projekt loetakse lõppenuks pärast rakendusüksuse poolt lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
§ 7. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on 85%. Toetus hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kuni 70% abikõlblikest kuludest ning riigipoolset kaasfinantseeringut kuni 15% abikõlblikest kuludest.
(2) Toetuse taotlejale on määratud taotletava toetuse ülempiir, mille seadmisel on arvestatud taotlejate haldusterritooriumil paiknevates munitsipaal- või eraüldhariduskoolides 10. novembri 2022. a seisuga statsionaarses õppes õppivate põhikooliõpilaste arvu ning mis ei saa olla väiksem kui 50 000 eurot. Taotletava toetuse ülempiiri taotlejate lõikes on käesoleva määruse lisas.
3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 8. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja saab olla kohaliku omavalitsuse üksus. Juhul, kui projekti on kaasatud partner, saab partner olla kohaliku omavalitsuse üksus, riigiasutus või erakooli pidaja.
(2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning taotleja või partner peab olema taotletava ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja omanik või omama kinnisasja kasutusõigust vähemalt kestvuse nõude kehtivuse lõpuni.
(3) Vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3 peab taotleja ja partner olema suuteline tõendama projekti omafinantseerimise võimekust tasuda projekti tulemusliku lõpetamiseni abikõlblike kulude eest toetusega katmata määras ja abikõlbmatute kulude eest. Taotleja suutlikkust projekti kulusid finantseerida hinnatakse ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud tingimustel.
§ 9. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et projektiga hangitud vallasvara ja ehitustööde tulemuse kasutamine taotluses näidatud eesmärkidel on tagatud vähemalt viis aastat pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist.
§ 10. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus sisaldab andmeid toetuse saaja ja partneri kohta;
2) taotlusele on lisatud volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel;
3) taotlusele on lisatud taristu kasutusõigust tõendav dokument, kui taotleja või partner ei ole taotletava ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja omanik;
4) muud taotlusvormis nõutud andmed.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
1) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti eesmärk ja oodatavate tulemuste kirjeldus (kuidas projekt toetab taotleja haldusterritooriumil paiknevates munitsipaal- või eraharidusasutustes kaasava hariduse põhimõtete rakendamist);
2) hetkeolukorra kirjeldus kaasava hariduse põhimõtete rakendamise hetkeseisu ning selle rakendamise suurimate probleemide kohta taotleja haldusterritooriumil paiknevates munitsipaal- või eraharidusasutustes koos kavandatavate tegevuste kirjelduse ja tegevustest oodatava mõju analüüsiga;
3) projekti tegevus- ja ajakava iga projektiga hõlmatud haridusasutuse kohta;
4) projekti kogueelarve esitatult tegevuste lõikes koos selgitustega arvestuse alustest;
5) kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri allkirjaõigusliku isiku kinnitusi projektis osalemise ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta, vastavad kinnitused võivad sisalduda ka partneriga sõlmitavas lepingus;
6) ehitustööde elluviimisel järgitakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrust nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”;
7) investeeringute puhul taristusse kinnitus, et toetatavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse § 4 lõikes 4 nimetatud „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega ning nende puhul on tagatud kliimakindlus;
8) investeeringute puhul taristusse kinnitus, et projektis ettenähtud ehitustööde tulemuse kasutamine taotluses näidatud eesmärkidel on tagatud vähemalt viis aastat peale pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist.
(3) Taotlus võib sisaldada tegevusi riigi pidamisel oleva kooli hoonetes, kui taotluse esitaja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel on sõlmitud haldusleping kooli pidamise üleandmise kohta.
(4) Taotlus tuleb esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas oleval vormil.
(5) Taotluses nimetatud taotletava toetuse summa ei tohi ületada taotlejale kehtestatud toetuse ülempiiri.
(6) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele või projektis nimetatud haridusasutuse hoonetes samadeks tegevusteks toetust samal ajal või viimase viie aasta jooksul mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe.
4. peatükk Toetuse taotlemine
§ 11. Taotlusvooru avamine
(1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Käesoleva määruse alusel toimub toetuse taotlemine avatud taotlemisena jooksvalt kuni meetme tegevuse eelarve ammendumiseni.
(2) Käesoleva määruse alusel saab toetust taotleda kuni 31. detsembrini 2024. a.
§ 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Taotlus esitatakse hiljemalt käesoleva määruse § 11 lõikes 2 märgitud tähtajaks.
(2) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
(3) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5.
5. peatükk Taotluse menetlemine
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.
(2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks ja läbirääkimisteks kasutatud aja võrra.
§ 14. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 8 sätestatud nõuetele.
(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 10 taotlusele sätestatud nõuded.
§ 15. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Toetatavate projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.
(2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte.
(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.
(4) Rakendusüksus annab taotlejale hindamiskomisjoni liikmete ja ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
§ 16. Taotluste analüüs ja läbirääkimised taotlejatega
(1) Enne hindamist analüüsib iga taotlust vähemalt üks hindamiskomisjoni liige.
(2) Analüüsi käigus on hindamiskomisjoni liikmel õigus esitada taotlejatele küsimusi. Küsimuste ja vastuste vahendamise hindamiskomisjoni liikme ja taotlejate vahel korraldab rakendusüksus.
(3) Analüüside tulemusena koostatakse taotlejatele vajadusel hindamiskomisjoni esildised taotluste korrigeerimiseks viisil, mis tagab toetatava projekti elluviimisel parima võimaliku lahenduse hariduse ja noorsootöö kättesaadavuse parandamiseks antud piirkonnas, tagab maksimaalse kasusaajate arvu, kuluefektiivsuse ning valitud lahenduste optimaalsuse.
(4) Rakendusüksus teavitab taotlejaid hindamiskomisjoni märkustest ja esildistest.
(5) Korrigeeritud taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt kahe kuu jooksul teavituse esitamisest.
(6) Rakendusüksus kontrollib korrigeeritud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 10 nimetatud tingimustele.
§ 17. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) projekti eesmärgi ja tegevuste vastavus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgile ja arvestamine samas paragrahvis nimetatud strateegia „Eesti 2035” ning Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 ja Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 sihtidega ning horisontaalsete põhimõtetega – 30% koondhindest;
2) projekti ja tegevuste põhjendatus – 40% koondhindest;
3) projekti kuluefektiivsus – 20% koondhindest;
4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 10% koondhindest.
(2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse koostatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(3) Iga hinnatava taotluse kohta täidavad vähemalt pooled hindamiskomisjoni liikmed konsensusliku hindamislehe, kuhu märgitakse valikukriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed.
(4) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku lävendi ületanud taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 20.
(5) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 50% koondhinde maksimumsummast, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus ning taotlejal on õigus esitada uus taotlus.
§ 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks käesoleva määruse § 17 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel vähemalt 50% koondhinde maksimumsummast.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse tingimusi.
(3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata § 17 lõikes 5 ja ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1 tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning taotlejal on õigus esitada uus taotlus.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.
(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.
6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni 31. märtsini 2025. a, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.
(3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 17 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni.
(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 8.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.
7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
§ 23. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ning tagama investeeringute puhul taristusse ehitustööde tulemuse kasutamise taotluses näidatud eesmärkidel (kestvuse) vähemalt viis aastat peale projekti lõppmakse tegemist.
(3) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustusi.
(4) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.
(5) Toetuse saaja viib riigihanked läbi vastavalt ühendmääruse §-s 11 kehtestatud nõuetele.
(6) Toetuse saaja lähtub ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 13 alusel teavitusürituste ja -tegevuste elluviimisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatust.
8. peatükk Aruannete esitamine
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas aasta lõpu seisuga. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuannete esitamise korra. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Kui projekti kestus on kuni 18 kuud, võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse.
(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed);
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, mh seatud näitajate täitmine, lõpparuande puhul ka „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevused ja tegevuste tulemused);
4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.
(3) Rakendusüksus kinnitab aruanded 10 tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e-keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.
9. peatükk Toetuse maksmise tingimused
§ 25. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja § 28 lõike 3 alusel.
(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
(4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui üks kord kvartalis.
10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 26. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.
§ 27. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.
(2) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Kristina Kallas
Minister
Kristi Vinter-Nemvalts
Kantsler
Lisa Taotletava toetuse ülempiir taotlejate lõikes
Facebook
Twitter