Riigikogu
seadus
terviktekst
PKTSavaldamine
avaldatud
, osaliselt 22.06.2009. a.
2009-05-20
RT I
2009
30
177
13187194
2010-07-01
RT I2025-11-2120256121112025006
2026-01-01
2010-12-27
tyviseadus_1_10.02.2010.xsd
121112025006
95
2025-11-20
Maret Mauer
335691
Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
Perekonnaseisutoimingute seadus
2010-04-22
RT I
2010
20
103
13310795
2010-05-18
, osaliselt 28.05.2010
2010-06-17
RT I
2010
38
231
13332386
2010-07-01
2010-12-08
RT I
2010-12-21
4
121122010004
2011-01-01
2010-12-08
RT I
2010-12-28
6
128122010006
2011-01-01
2012-12-05
RT I
2012-12-19
1
119122012001
2013-01-01
, osaliselt 29.12.2012
2013-11-07
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
2013-12-11
RT I
2013-12-23
1
123122013001
2014-01-01
, osaliselt 01.01.2020
2014-02-19
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
2014-06-11
RT I
2014-06-21
8
121062014008
2015-01-01
2014-06-11
RT I
2014-06-29
3
129062014003
2014-07-09
, osaliselt 01.01.2015 ja 01.05.2015
2014-06-19
RT I
2014-06-29
109
129062014109
2014-07-01
, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
2015-12-17
RT I
2015-12-31
31
131122015031
2016-01-01
2016-02-16
RT I
2016-03-10
1
110032016001
2016-07-01
2016-12-07
RT I
2016-12-21
1
121122016001
2018-03-01
2017-06-14
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
, osaliselt 14.07.2017
2017-10-25
RT I
2017-11-17
1
117112017001
2019-01-01
2017-12-13
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
, osaliselt 01.07.2018, 01.01.2019 ja 01.07.2019
2018-12-06
RT I
2018-12-22
3
122122018003
2019-01-01
2019-01-16
RT I
2019-02-01
1
101022019001
2019-02-16
2019-02-20
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
2019-12-03
RT I
2019-12-18
3
118122019003
2019-12-28
2022-02-23
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
, osaliselt 01.01.2023
2022-10-26
RT I
2022-11-10
1
110112022001
2022-11-20
2022-10-26
RT I
2022-11-10
2
110112022002
2022-12-30
, osaliselt 01.12.2024
2023-01-25
RT I
2023-02-10
2
110022023002
2023-02-20
2023-06-20
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
2024-06-12
RT I
2024-06-29
3
129062024003
2025-01-01
2024-12-11
RT I
2024-12-30
1
130122024001
2025-01-01
, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes
2025-11-10
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
, osaliselt 01.01.2026
1
ÜLDSÄTTED
1
Seaduse reguleerimisala
1
Käesolev seadus sätestab perekonnaseisuasutuste pädevuse ja ülesanded, perekonnaseisutoimingute tegemise korra ning isikute õigused ja kohustused perekonnaseisutoimingute tegemisel.
2
Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse rahvastikuregistri seadust.
3
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid käesoleva seaduse erisusi arvestades.
4
Kui see on vältimatult vajalik käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks, võib haldusorgan Siseministeeriumi kooskõlastusel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal erinevalt käesolevas seaduses sätestatust:
1
asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu sobiliku nõudega, mis tagab perekonnaseisutoimingu tegemiseks vajaliku isikusamasuse tuvastamise ja isiku tahte väljaselgitamise;
2
lühendada, peatada või pikendada tähtaega, kui see on vajalik isiku õiguste kaitseks;
3
hinnata perekonnaseisuasutusele esitatud perekonnaseisukande tegemise aluseks oleva vorminõuetele mittevastava dokumendi usaldusväärsust ja kasutada seda perekonnaseisutoimingu tegemisel, kui isikul ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
1
1. ]]>
Isikuandmete töötlemine
Käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse perekonnaseisutoimingu või perekonnaseisukande tegemiseks ning ametnikule või muule isikule perekonnaseisutoimingu tegemise õiguse andmiseks. Isikuandmeid töödeldakse käesolevas seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud alustel ja korras.
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
2
Perekonnaseisukanne
1
Perekonnaseisukanne on perekonnasündmuse kohta rahvastikuregistrisse kantavate andmete (edaspidi perekonnaseisuandmed) kogum.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
1
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonnasündmus on sünd, surm, abielu sõlmimine, abielu lahutamine või muu rahvastikuregistris registreeritav perekonna- või nimeõiguslik muudatus.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
2
võib määrusega kehtestada perekonnaseisukannete tegemise täpse korra.
RT I
2018-12-22
3
122122018003
2019-01-01
3
Perekonnaseisuandmeid säilitatakse rahvastikuregistris.
4
Rahvastikuregistrisse kantakse üksnes seaduses nimetatud perekonnaseisuandmed seaduses sätestatud juhtudel.
5
Eeldatakse, et rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmed on õiged.
3
Perekonnaseisuasutus
1
Perekonnaseisuasutus registreerib sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud).
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
2
Perekonnaseisuasutused on:
1
kehtetu -
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2026-01-01
2
maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus;
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
3
Eesti välisesindus;
4
Siseministeerium.
3
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2026-01-01
3
1)]]>
Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva seaduse kohaselt perekonnaseisutoimingu tegemise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2026-01-01
3
2)]]>
Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksus või tema õigusjärglane, kuhu kuulub loetelus nimetatud haldusüksus:
1
Haapsalu linn;
2
Hiiu vald (Kärdla linn);
3
Jõgeva linn;
4
Jõhvi vald (Jõhvi linn);
5
Kuressaare linn;
6
Narva linn;
7
Paide linn;
8
Põlva vald (Põlva linn);
9
Pärnu linn;
10
Rakvere linn;
11
Rapla vald (Rapla linn);
12
Tallinn;
13
Tartu linn;
14
Valga linn;
15
Viljandi linn;
16
Võru linn.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
4
Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus registreerib sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist, muudab ja parandab perekonnaseisuandmeid, teeb andmehõivekandeid perekonnaseisuaktide, kohtulahendite, rahvusvahelise kaitse andmise otsuste ja välisriigi perekonnaseisudokumentide alusel, annab väljavõtteid perekonnaseisuandmetest ja ärakirju perekonnaseisudokumentidest, teeb nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid ning seaduses sätestatud juhtudel muid perekonnaseisutoiminguid. Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus juhendab vaimulikke perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
5
Eesti välisesindus teeb kandeid välisriigi perekonnaseisudokumentide alusel ja annab väljavõtteid perekonnaseisuandmetest.
RT I
2019-12-18
3
118122019003
2019-12-28
6
Siseministeerium juhendab perekonnaseisuasutusi perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes, muudab ja parandab perekonnaseisuandmeid, annab perekonnaseisudokumentidest väljavõtteid ja ärakirju, teeb perekonnaseisudokumentide ja kohtulahendite alusel andmehõivekandeid ning nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, säilitab Siseministeeriumile üleantud perekonnaseisudokumente, teeb perekonnaseisukandeid käesoleva seaduse § 361 ja § 7 lõike 41 kohaselt ning seaduses sätestatud juhtudel muid perekonnaseisutoiminguid. Siseministeerium korraldab perekonnaseisuametnike koolitust ja eksamit ning lahendab perekonnaseisutoimingute tegemise kohta esitatud vaideid.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
7
Kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik täidab abielu sõlmimisega seonduvaid perekonnaseisuasutuse ülesandeid, kui valdkonna eest vastutav minister on talle käesoleva seaduse § 17 kohaselt vastava õiguse andnud.
8
Notar täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid notariaadiseaduses ja perekonnaseaduses sätestatud erisustega.
RT I
2016-03-10
1
110032016001
2016-07-01
4
Perekonnaseisuametnik
1
Perekonnaseisuametnik on perekonnaseisuasutuse ametnik, kelle teenistusülesandeks on perekonnaseisutoimingute tegemine.
2
Perekonnaseisuametnikuks võib nimetada isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele ning kellele valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik on andnud pärast perekonnaseisuametniku eksami sooritamist perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse. Perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik ametnikule viieks aastaks.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
3
Perekonnaseisuametniku eksamil kontrollitakse ametniku ja vaimuliku teadmisi perekonnaõigusest ning perekonnaseisutoimingute tegemise õiguslikest alustest ja ametniku teadmisi perekonnaseisutoimingute tegemise infotehnoloogilisest korraldusest. Eksamile eelneb ettevalmistav koolitus. Koolitusel osalemine ei ole eksami sooritajale kohustuslik.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
3
1)]]>
Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik pikendab iga viie aasta möödumisel perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigust järgmiseks viieks aastaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eksami läbimise korral.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituse ja eksami korra ning perekonnaseisuametniku tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab
määrusega.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
5
Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata perekonnaseisutoiminguid tegevale notarile. Abielu sõlmimise ning lahutamise kinnitamise pädevuse saamiseks peab notar läbima atesteerimise perekonnaõiguse, nimeõiguse ja perekonnaseisutoimingute tegemise õiguslike aluste ning infotehnoloogilise korralduse tundmise kohta. Notari atesteerimise korraldab Notarite Koda
kehtestatud korras.
RT I
2019-12-18
3
118122019003
2019-12-28
6
Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata perekonnaseisutoiminguid tegevale Eesti välisesindusele.
RT I
2019-12-18
3
118122019003
2019-12-28
5
Perekonnaseisutoimingute tegemise õiguse kehtetuks tunnistamine
Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib tunnistada kehtetuks perekonnaseisuametniku õiguse teha perekonnaseisutoiminguid:
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
1
kui perekonnaseisuametniku tegevus perekonnaseisutoimingute tegemisel on vastuolus õigusaktidega ja perekonnaseisuametnik on seeläbi pannud toime raske ametialase üleastumise;
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
2
perekonnaseisuametniku taotluse alusel;
3
perekonnaseisuasutuse põhjendatud ettepaneku alusel.
6
Perekonnaseisukande alus
1
Perekonnaseisukande tegemiseks esitatakse seaduses sätestatud nõuetele vastav avaldus ning seaduses sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab registrisse kantavat asjaolu. Perekonnaseisukande tegemiseks vajaliku asjaolu kindlakstegemiseks võib perekonnaseisuametnik rakendada haldusmenetluse seaduses sätestatud uurimispõhimõtet. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui kande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.
2
Perekonnaseisukandele lisatakse viide, mis võimaldab kande aluseks oleva avalduse või dokumendiga tutvuda. Kui avaldus või dokument ei ole koostatud elektrooniliselt, annab perekonnaseisuametnik sellele elektroonilist taasesitamist võimaldava vormi.
3
Perekonnaseisukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), välja arvatud juhul, kui:
1
õigusakt näeb ette teisiti;
2
dokument edastatakse diplomaatilise või ametliku kanali kaudu või
3
tegemist on surma tõendavate andmetega, mille usaldusvääruses on kannet tegev ametnik veendunud.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
4
Perekonnaseisukande aluseks olev välisriigi kohtulahend peab olema tunnustatud vastavalt välislepingule või tsiviilkohtumenetluse seadustikule.
5
Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud, välja arvatud juhul, kui perekonnaseisukande aluseks olev välisriigi võõrkeelne dokument edastatakse perekonnaseisuasutusele ametlike kanalite kaudu või kui tegemist on surma tõendavate andmetega, mille usaldusväärsuses on kannet tegev ametnik veendunud.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
7
Perekonnaseisukande tegemine
1
Rahvastikuregistrisse kantavat asjaolu kinnitav või tuvastav perekonnaseisuametnik teeb otsuse perekonnaseisukandena. Kirjalikult vormistatakse vaid kande tegemisest keeldumise otsus.
1
1)]]>
Perekonnaseisukanded registreeritakse rahvastikuregistris.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
2
Perekonnaseisukanne peab sisaldama perekonnaseisuasutuse nimetust, kande kuupäeva ja numbrit.
3
Perekonnaseisukanne tehakse nõuetekohase avalduse alusel. Seaduses sätestatud juhtudel teeb perekonnaseisuametnik perekonnaseisukande omal algatusel (ametiülesande korras).
4
Perekonnaseisukande tegemisel kannab perekonnaseisuametnik rahvastikuregistrisse käesolevas seaduses sätestatud andmed. Enne kande tegemist veendub perekonnaseisuametnik andmete õigsuses. Kande tegemisel kasutatakse võimaluse korral juba varem registrisse kantud andmeid. Kannet tegev perekonnaseisuametnik peab kontrollima kande õigsust, täielikkust ja salvestamist rahvastikuregistrisse.
4
1)]]>
Kui perekonnaseisutoimingu tegemise avaldus on esitatud rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas (edaspidi turvaline veebikeskkond) ja esitatud andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb rahvastikuregistri vastutav töötleja kande rahvastikuregistrisse perekonnaseisuametniku vahetu sekkumiseta.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
4
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud kande tegemise täpse korra ja tingimused kehtestab
määrusega.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
5
Andmete puudumisel jäetakse andmeväljad tühjaks.
6
Perekonnaseisukanne tehakse perekonnaseisuasutuses, kuhu on esitatud avaldus isiku perekonnaseisuga seotud või muu rahvastikuregistrisse kantava asjaolu kinnitamiseks või tuvastamiseks.
7
Perekonnaseisukannet tuleb kohalviibivale avaldajale tutvustada ja teatada, et soovi korral antakse avaldajale väljavõte loodud või muudetud perekonnaseisuandmetest. Eemalviibivale avaldajale saadetakse väljavõte tema nõudel elektrooniliselt või lihtkirjaga.
8
Kui rahvastikuregistrisse ei ole ajutiselt võimalik kannet teha, tehakse kanne paberil. Paberil tehtud kanne võetakse rahvastikuregistrisse üle andmehõivekandega niipea, kui see on taas võimalik.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2023-01-01
9
Paberil tehtavate kannete vormi kehtestab
ning valdkonna eest vastutaval ministril on lisaks õigus reguleerida määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud menetluse üksikasju.
9
1)]]>
Rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse alusel tehtud abielu ja abielulahutuse kandest tuleb viivitamata teha kande tegija allkirjastatud väljatrükk.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2023-01-01
10
Väljatrüki edastamise ja säilitamise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2023-01-01
11
Kanded, mille tegemisel kontrollitakse kande alusdokumendi formaalseid eeldusi dokumendi sisu kontrollimata, tehakse andmehõivekandega. Andmete õigsuse eest vastutab sellisel juhul dokumendi väljaandja.
8
Perekonnaseisukande jõustumine
1
Perekonnaseisukande jõustumise eelduseks on selle allkirjastamine kande tegemiseks pädeva perekonnaseisuametniku poolt.
2
Perekonnaseisukanne allkirjastatakse digitaalselt.
3
Perekonnaseisukanne jõustub selle salvestamisel rahvastikuregistrisse. Paberil tehtud perekonnaseisukanne jõustub selle allkirjastamisel perekonnaseisuametniku poolt.
9
Perekonnaseisuasutusele esitatav avaldus
1
Perekonnaseisutoimingu tegemise avalduse esitab isik, kelle kohta perekonnaseisukanne tehakse. Muu isiku avalduse alusel või ametiülesande korras tehakse kanne üksnes seaduses sätestatud juhtudel.
2
Avaldus esitatakse isiklikult ja kirjalikult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult, kui seadusest ei tulene teisiti.
3
Avaldus esitatakse perekonnaseisuasutuses. Isik ei pea avalduse esitamiseks perekonnaseisuasutusse ilmuma juhul, kui ta esitab digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse või kui ta esitab kirjaliku avalduse, millel on avaldaja allkirja õigsus ametlikult kinnitatud.
4
Kui perekonnaseisuametnik kinnitab või tuvastab asjaolu, mis toob kaasa teise isiku, eelkõige avaldaja lapse või endise abikaasa andmete muutmise vajaduse, võib teise isiku andmeid muuta ilma tema avalduseta.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
5
Perekonnaseisuasutusele esitatavas avalduses märgitakse lisaks muudele seadusega nõutavatele andmetele avaldaja kohta järgmised andmed:
1
isikunimi;
2
isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja sugu;
3
avalduse selgelt sõnastatud sisu;
4
kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
5
elukoha andmed;
6
kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber ja elektronposti aadress või postiaadress;
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
7
kodakondsus;
8
perekonnaseis;
9
rahvus;
10
emakeel;
11
kõrgeim omandatud haridustase;
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
12
kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
5
1)]]>
Isiku elukoht käesoleva seaduse tähenduses on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
6
Kui avalduse esitab välisriigi kodanik, kellel puudub Eesti isikukood, märgib ta perekonnaseisuasutusele esitatavas avalduses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud andmetele oma kodakondsust tõendava dokumendi andmed ning välisriigi isikukoodi olemasolul selle isikukoodi.
7
Avaldus registreeritakse juhul, kui see sisaldab vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 ja 6 nimetatud andmeid. Kui nimetatud andmed on puudulikud, siis avaldust vastu ei võeta. Avaldus registreeritakse rahvastikuregistris.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
7
1)]]>
Isik ei pea märkima perekonnaseisuasutusele esitatavas avalduses käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 7–11 nimetatud andmeid, mis on juba rahvastikuregistrisse kantud ega ole muutunud.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
7
2)]]>
Perekonnaseisuasutusele esitatavas avalduses ei pea märkima käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 11 nimetatud andmeid alla 11-aastase lapse kohta. Need kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
8
Avaldaja võib kuni kande tegemiseni oma avaldust muuta või selle tagasi võtta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vormis.
9
Kehtetu -
RT I
2017-11-17
1
117112017001
2019-01-01
10
Isiku tõendamiseks esitab avaldaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1, 12–8 või §-s 4 nimetatud dokumendi või välisriigi reisidokumendi, välja arvatud digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise korral.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
11
võib määrusega kehtestada perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste vormid.
9
1. ]]>
Tõlgi kasutamine perekonnaseisutoimingu tegemisel
1
Kui avaldaja ei valda eesti keelt ja perekonnaseisuametnik ei tõlgi toiminguga seotut ise, teavitab ametnik avaldajat võimalusest kaasata toimingu tegemisele tõlk.
2
Tõlgi kaasamise kulud katab avaldaja.
3
Perekonnaseisutoimingu tegemise avalduse sisu tõlgib tõlk avaldajale suuliselt. Andmete õigsust kinnitab avaldaja allkirjaga avaldusel. Avalduses märgitakse, millisesse keelde avaldus tõlgiti ja tõlgi isikuandmed. Tõlk kinnitab märget oma allkirjaga.
4
Kui perekonnaseisuametnikul tekib kahtlus tõlke õigsuses, võib ta keelduda avaldaja kaasatud tõlgi osalemisest menetluses. Vajaduse korral pikendatakse menetlustähtaega, kuni avaldaja kaasab usaldusväärse tõlgi.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
10
Kurt, tumm, pime ja kirjutamisvõimetu menetlusosaline
1
Kui perekonnaseisutoimingu osaline enda teatel või perekonnaseisuametniku tähelepaneku kohaselt piisavalt ei kuule või ei räägi, suhtleb perekonnaseisuametnik temaga kirjalikult.
2
Kui avaldaja enda teatel või perekonnaseisuametniku tähelepaneku kohaselt ei näe või ei ole võimeline avaldust täitma ja omakäeliselt allkirjastama, täidab avalduse perekonnaseisuametnik avaldaja ütluste põhjal, allkirjaväli jäetakse tühjaks ning avalduse vastuvõtnud ametnik teeb avaldusele sellekohase märke.
11
Perekonnaseisuandmete muutmise ja parandamise üldpõhimõtted
1
Perekonnaseisuandmeid muudetakse ja parandatakse üksnes käesolevas seaduses, perekonnaseaduses, rahvastikuregistri seaduses või nimeseaduses sätestatud juhtudel ja korras.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
2
Perekonnaseisuandmeid muutes ja parandades asendatakse senised andmed õigete andmetega. Asendatud andmed kantakse rahvastikuregistri mitteaktuaalsete andmete hulka.
RT I
2017-11-17
1
117112017001
2019-01-01
3
Muudetud ja parandatud perekonnaseisuandmeid peab olema võimalik kestvalt taasesitada.
4
Perekonnaseisuandmetega tutvumisel ja väljavõttes esitatakse asendatud andmed vaid siis, kui seda eraldi taotletakse. Asendatud andmete taasesitamisel peab nähtuma, et tegemist on asendatud andmetega.
12
Perekonnaseisuandmete parandamine
1
Perekonnaseisuasutus parandab perekonnaseisuandmetes kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta andmete sisu. Paranduse võib perekonnaseisuasutus teha nii vastava sisuga avalduse alusel kui ka ametiülesande korras.
2
Perekonnaseisuandmeid parandatakse ka juhul, kui andmete ebaõigsus on tingitud kande aluseks olevas dokumendis esinenud veast ning dokument on parandatud. Perekonnaseisuaktilt andmehõivekandega rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmete parandamisel andmete registrisse kandmise aluseks olnud perekonnaseisuakti ei parandata.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
3
Isikule, kelle andmeid on parandatud, saadetakse tema nõudel lihtkirjaga või elektrooniliselt väljavõte parandatud andmetest.
4
Kui perekonnaseisuasutusel või notaril puudub tehniline võimekus rahvastikuregistris andmete parandamiseks või on andmete parandamine perekonnaseisuasutuse või notari poolt ebamõistlikult keeruline, teatab ta viivitamata parandamise vajadusest rahvastikuregistri volitatud töötlejale, kes võib kokkuleppel perekonnaseisuametniku või notariga perekonnaseisuandmed parandada.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
5
Rahvastikuregistri volitatud töötleja parandab Siseministeeriumi korraldusel perekonnaseisuandmetes vea, et tagada andmete õigsus.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
13
Perekonnaseisuandmete muutmine
1
Perekonnaseisuandmeid muudab perekonnaseisuasutus.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
2
Isiku perekonnaseisuandmeid muudetakse tema avalduse, kohtuotsuse, perekonnaseisuasutuse otsuse või muu muudatust tõendava dokumendi alusel. Perekonnaseisuasutuse otsuse alusel muudetakse andmeid üksnes juhul, kui perekonnaseisuasutusel on registrisse kantava asjaolu kinnitamise või tuvastamise pädevus.
3
Perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel või kui andmete ebaõigsus ilmneb Eesti või välisriigi perekonnaseisu- või muudest dokumentidest.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
4
Kui isik leiab, et tema kohta rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmed on valed, kuid andmete muutmiseks puudub käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud alus, on isikul õigus pöörduda asjaolu tuvastamiseks kohtusse ning perekonnaseisuandmed muudetakse registrisse kantavat asjaolu tuvastava kohtulahendi alusel.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
5
Kui perekonnaseisuasutus tuvastab perekonnaseisuga seotud asjaolu või perekonnaseisukande tühisuse, muudab perekonnaseisuasutus vajalikus ulatuses perekonnaseisuandmeid ning kannab rahvastikuregistrisse viite tühisuse õiguslikule alusele.
6
Kui kanne on tehtud perekonnaseisuakti alusel, mis on kehtetu või tühine, tunnistab perekonnaseisuasutus tehtud kande kehtetuks.
7
Perekonnaseisuaktilt andmehõivekandega rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmete muutmisel andmete registrisse kandmise aluseks olnud perekonnaseisuakti ei muudeta.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
8
Kui perekonnaseisuasutusel või notaril puudub tehniline võimekus rahvastikuregistris andmete muutmiseks või on andmete muutmine perekonnaseisuasutuse või notari poolt ebamõistlikult keeruline, teatab ta viivitamata muutmise vajadusest rahvastikuregistri volitatud töötlejale, kes võib kokkuleppel perekonnaseisuametniku või notariga perekonnaseisuandmeid muuta.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
9
Rahvastikuregistri volitatud töötleja muudab Siseministeeriumi korraldusel perekonnaseisuandmeid, et tagada andmete õigsus.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
14
Perekonnaseisutoimingu tegemise piirang
1
Perekonnaseisuametnik ei tohi teha perekonnaseisutoimingut enda ning muude haldusmenetluse seaduse § 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu rikkudes tehtud kanne on tühine.
3
Perekonnaseisukande tühisuse tuvastanud perekonnaseisuametnik muudab perekonnaseisuandmeid käesoleva seaduse § 13 lõikes 5 sätestatud korras.
14
1. ]]>
Perekonnaseisu andmete väljastamise piiramine
Isiku õigust saada käesoleva seaduse alusel väljastatavaid perekonnaseisu andmeid võib piirata, kui see võib:
1
takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist;
2
kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
3
ohustada riigi julgeolekut;
4
ohustada avaliku korra kaitset.
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
15
Perekonnasündmuse kohta väljastatav tõend
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
1
Vähemalt 15-aastasel isikul on õigus saada tõend enda, oma alaealise lapse ja eestkostetava ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud perekonnasündmuse kohta. Tõend väljastatakse isikule rahvastikuregistri kinnitatud väljavõttena. Muul juhul väljastatakse perekonnaseisuandmeid õigustatud huvi korral, arvestades rahvastikuregistri seaduse § 51 lõikes 5 sätestatut.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
2
Tõend kajastab perekonnaseisuandmeid väljavõtte tegemise seisuga. Tõendi ja rahvastikuregistri andmete erinevuse korral loetakse õigeks rahvastikuregistri andmed.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
3
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning teised avaliku ülesande täitjad peavad lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest ega tohi nõuda tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte esitamist.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
4
Kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
5
Kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
6
Kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
7
Tõendile kantavate andmete loetelu, võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu ja vajaduse korral tõendi vormi kehtestab
määrusega.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
8
Kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
15
1. ]]>
Perekonnasündmuse tõendi väljastamise kord
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
1
Esmane tõend väljastatakse 14 päeva jooksul kande tegemisest arvates. Isiku soovi korral väljastab perekonnaseisuasutus esmase tõendi vahetult pärast perekonnasündmuse kohta kande tegemist.
2
Korduva tõendi väljastamise avalduse võib esitada lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatule ka posti teel või esindaja kaudu.
3
Korduva tõendi väljastab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või konsulaarametnik isiku esitatud perekonnasündmuse tõendi väljastamise avalduse alusel.
4
Tõend väljastatakse kas elektrooniliselt või paberil. Tõendil peab olema märge „Kinnitatud väljavõte”.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
5
Elektrooniline tõend kinnitatakse digitaaltempli või perekonnaseisuametniku digitaalallkirjaga. Paberil väljastatud tõendi kinnitab perekonnaseisuametnik allkirjaga ja väikese riigivapi pitseriga.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
6
Esmane tõend vormistatakse eesti keeles. Võõrkeelne tõend väljastatakse korduva tõendina.
7
Taotleja soovil võib tõend sisaldada ka väljavõtet muudest andmetest.
8
Esmane tõend väljastatakse tasuta. Korduva tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
15
2. ]]>
Perekonna- ja nimeõiguslikku muudatust kajastavalt dokumendilt andmete väljastamine
1
Perekonnaseisuasutuses säilitatavalt perekonna- või nimeõiguslikku muudatust kajastavalt dokumendilt väljastatakse andmeid:
1
täisealisele isikule tema enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasade või registreeritud elukaaslaste kohta;
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
2
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele ning juriidilisele ja füüsilisele isikule neile seadusega või seaduse alusel antud avaliku ülesande täitmiseks;
3
juriidilisele ja füüsilisele isikule õigustatud huvi korral, arvestades rahvastikuregistri seaduse § 51 lõikes 5 sätestatut.
RT I
2017-11-17
1
117112017001
2019-01-01
1
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendilt andmete väljastamiseks võib isik edastada avalduse lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatule ka posti teel või esindaja kaudu.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
2
Perekonnaseisuasutuses säilitatavalt dokumendilt väljastatakse andmeid teatisena või perekonnaseisudokumendi koopiana.
2
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektrooniline teatis või perekonnaseisudokumendi elektrooniline koopia kinnitatakse digitaaltempli või perekonnaseisuametniku digitaalallkirjaga. Paberteatise või perekonnaseisudokumendi paberkoopia kinnitab perekonnaseisuametnik allkirja ja väikese riigivapi pitseriga.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
3
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul väljastatakse andmed ainult siis, kui neid ei ole rahvastikuregistrisse kantud.
4
Enne 2010. aasta 1. juulit surnult sündinud lapse kohta väljastatakse sünniandmed sünnitõendina, millele lisatakse märge selle kohta, et laps sündis surnult.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
5
Perekonnaseisuasutuses säilitatavalt dokumendilt andmete elektroonilise või paberteatisena või kinnitatud koopiana väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
15
3. ]]>
Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 rakendamine
RT I
2022-11-10
1
110112022001
2022-11-20
1
Nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 66 kohase tõendi notari või perekonnaseisuasutuse poolt registreeritud abielulahutuse kohta väljastab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.
2
Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 67 lõikes 1 ettenähtud juhul võib tõendi väljastanud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus tõendit parandada.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2022-11-10
1
110112022001
2022-11-20
4
Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), alusel tõendi väljastamise eest abieluasjades tehtud kohtuotsuse kohta tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2023-02-10
2
110022023002
2023-02-20
15
4. ]]>
Tõendi väljastamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136), alusel väljastatakse isikule mitmekeelne standardvorm ja sellele lisatav perekonnasündmuse korduv tõend või abieluvõimetõend.
RT I
2024-06-29
3
129062024003
2025-01-01
2
Mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava perekonnasündmuse korduva tõendi või abieluvõimetõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2024-06-29
3
129062024003
2025-01-01
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses ettenähtud keskasutuse ülesandeid täidab oma valitsemisalas Siseministeerium.
4
võib määrusega volitada keskasutuse ülesandeid täitma muu asutuse.
RT I
2019-02-01
1
101022019001
2019-02-16
16
Rahvastikuregistri andmete täiendamine
1
Kui perekonnaseisukande tegemisel ilmneb, et avaldaja kohta rahvastikuregistrisse kantud andmed on ebaõiged või puudulikud, täiendab perekonnaseisuametnik rahvastikuregistri andmeid rahvastikuregistri seaduse kohaselt ulatuses, milles see on perekonnaseisukande tegemist edasi lükkamata võimalik.
2
Kui perekonnaseisukanne tehakse isiku kohta, kelle andmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud, antakse isikule enne kande tegemist isikukood rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.
3
Kui Eesti perekonnaseisuasutuses koostatud perekonnaseisuakt on hävinenud või rikutud, on kande aluseks perekonnaseisuametniku otsus, mis tehakse hävinenud või rikutud perekonnaseisuakti olemasolu ja andmeid tõendavate dokumentide alusel. Kande tegemiseks peab olema tõendatud vähemalt perekonnaseisutõendile kantavate andmete kogum.
16
1. ]]>
Rahvastikuregistrisse kandmata perekonnaseisuandmed
1
Kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri andmesubjekti andmeid, kuid isiku kohta koostatud Eesti perekonnaseisuakti andmeid ei ole rahvastikuregistrisse kantud, võib avalikku ülesannet täitev asutus või isik lähtuda perekonnaseisutunnistusele kantud andmetest ja taotleb vastutava töötleja kaudu perekonnaseisuasutuselt perekonnaseisuakti andmete kandmist rahvastikuregistrisse.
2
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on tegemist välisriigi dokumendiga, võib avalikku ülesannet täitev asutus või isik lähtuda välisriigi dokumenti kantud andmetest, olles rahvastikuregistrisse kandmisele kuuluvate andmete puhul andmeandjaks rahvastikuregistri seaduse § 29 lõikes 2 sätestatu kohaselt.
RT I
2017-11-17
1
117112017001
2019-01-01
2
ABIELU SÕLMIMISEGA SEONDUVATE ÜLESANNETE TÄITMISE ÕIGUSE ANDMINE VAIMULIKULE
17
Abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmise õigus
1
Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib anda kiriku, koguduse ja koguduste liidu vaimulikule õiguse täita abielu sõlmimisega seonduvaid perekonnaseisuasutuse ülesandeid, kui:
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
1
vaimulik on teovõimeline;
2
vaimulik on vähemalt 21-aastane;
3
vaimulik valdab eesti keelt kõnes ja kirjas;
4
vaimulik on vähemalt keskharidusega;
5
vaimulik on läbinud käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud koolituse ja sooritanud perekonnaseisuametniku eksami;
6
vaimulikul pole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
7
vaimulik pole eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse;
8
vaimulikult pole jõustunud kohtulahendiga ära võetud perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigust;
9
vaimulikku pole karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest;
10
vaimulik on Eesti, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus antakse viieks aastaks. Iga viie aasta möödumisel antakse vaimulikule käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus järgmiseks viieks aastaks uut eksamit tegemata, kui vaimulik:
1
on eelneva viieaastase perioodi jooksul kinnitanud vähemalt 25 abielu sõlmimist;
2
vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ja 6–10 sätestatud nõuetele;
3
on iga viie aasta järel läbinud käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud koolituse.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
18
Õiguse taotlemine ja esitatavad dokumendid
1
Usuliste ühenduste registrisse kantud kirik, kogudus või koguduste liit esitab valdkonna eest vastutavale ministrile või tema volitatud isikule taotluse vaimulikule abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmise õiguse andmiseks.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses märgitakse järgmised andmed:
1
taotluse esitanud kiriku, koguduse või koguduste liidu nimi, registrinumber, postiaadress ja sidevahendite andmed;
2
vaimuliku isikunimi, sünniaeg, isikukood, haridus ja kodakondsus;
3
käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud eksami sooritamise aeg ja koht;
4
käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud koolituse läbimise aeg ja koht, kui abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmise õiguse andmiseks ei ole nõutav eksami sooritamine.
3
Taotlusele lisatakse koopiad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud andmeid tõendavatest dokumentidest ning vaimuliku allkirjanäidis kolmes eksemplaris.
4
Taotlusele kirjutavad alla vaimulik ja taotluse esitanud kiriku või koguduste liidu juhatuse esimees. Kui taotluse esitab kogudus, mis ei kuulu kirikusse või koguduste liitu, kirjutab taotlusele alla koguduse juhatuse esimees.
19
Taotluste läbivaatamine
1
Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik vaatab esitatud taotlused läbi ja teeb otsuse abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmise õiguse andmise või andmisest keeldumise kohta haldusaktiga 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
2
Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik keeldub vaimulikule õiguse andmisest, kui:
1
taotluses ei ole andmete esitamiseks antud lisatähtajast hoolimata esitatud kõiki käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud andmeid;
2
taotluses on teadvalt esitatud valeandmeid.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
3
Koopia valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku haldusaktist edastatakse vaimuliku koguduse asukohajärgsele maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele ja taotluse esitajale.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
4
Valdkonna eest vastutavalt ministrilt või tema volitatud isikult abielu sõlmimise kinnitamise õiguse saanud vaimulikule väljastab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik väikese riigivapi kujutisega nimelise pitsati. Valdkonna eest vastutavalt ministrilt või tema volitatud isikult õiguse saanud vaimuliku allkirja ja pitseri näidis edastatakse Välisministeeriumile ja vaimuliku koguduse asukohajärgsele maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
20
Vaimulikule antud õiguse kehtetuks tunnistamine
1
Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib tunnistada vaimulikule antud abielu sõlmimise kinnitamise õiguse kehtetuks:
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
1
kui taotluses on esitatud valeandmeid;
2
kui vaimuliku tegevus abielu sõlmimisega seotud ülesannete täitmisel on vastuolus õigusaktidega ja vaimulik on seeläbi pannud toime raske ametialase üleastumise;
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
3
vaimuliku taotluse alusel;
4
kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse või maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud ettepaneku alusel.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
2
Vaimulikule antud abielu sõlmimise kinnitamise õiguse kehtetuks tunnistamisel annab vaimulik või kiriku, koguduse või koguduste liidu esindaja vaimuliku pitsati Siseministeeriumile ja käesoleva seaduse § 42 lõikes 8 nimetatud plangid vaimuliku koguduse asukohajärgsele maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele üle ühe kuu jooksul õiguse kehtetuks tunnistamisest arvates.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
3
PEREKONNASEISUKANDED
1
Sünni registreerimine
21
Sünni registreerimine Eesti perekonnaseisuasutuses
1
Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui:
1
laps sünnib Eestis;
2
lapse vanema elukoht on Eestis või
3
lapse vanemal on Eesti kodakondsus.
2
Eesti perekonnaseisuasutus registreerib sünni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel, kui sünd ei ole registreeritud välismaal.
21
1. ]]>
Tervishoiuteenuse osutaja tõendi väljastamine
1
Tervishoiuteenuse osutaja väljastab sünni kohta tõendi, millel on järgmised andmed:
1
lapse sugu;
2
lapse sünniaeg ja -koht;
3
ema isikunimi;
4
ema isikukood või selle puudumise korral sünniaeg.
2
Tervishoiuteenuse osutaja ei väljasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendit, kui tervishoiutöötaja ei ole osutanud sünnitusabi.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
21
2. ]]>
Sünni registreerimine tervishoiuteenuse osutaja tõendita
1
Kui tervishoiuteenuse osutaja ei väljasta käesoleva seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud tõendit, esitab lapse seaduslik esindaja § 23 lõikes 1 nimetatud tähtajal perekonnaseisuasutusele muid tõendeid, mille alusel saab teha kindlaks § 211 lõikes 1 nimetatud andmed.
2
Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud tõendid ei ole käesoleva seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud andmete kindlakstegemiseks piisavad või need esitati pärast § 23 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist:
1
keeldub perekonnaseisuasutus sünni registreerimisest;
2
pöördub lapse seaduslik esindaja andmete kindlakstegemiseks kohtusse.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
22
Sünni registreerimine
1
Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed:
1
lapse isikunimi, sugu, sünniaeg, isikukood, sünnikoht, kodakondsus, emakeel ja rahvus;
RT I
2017-11-17
1
117112017001
2019-01-01
2
ema isikukood;
3
isa või teise vanema isikukood;
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
4
hooldusõiguse kuuluvus.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
2
Surnult sündinud lapse sündi käesolevas jaos sätestatud korras ei registreerita.
3
Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast arvates.
4
Eestkostja ülesandeid täitev valla- või linnavalitsus esitab sünni registreerimise avalduse seitsme tööpäeva jooksul eestkostja ülesannetesse asumise päevast arvates.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2026-01-01
23
Sünni registreerimise avaldus
1
Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates sellekohase avalduse. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.
2
Avalduses märgitakse käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 ja § 22 lõikes 1 nimetatud andmed ning avaldusele lisatakse neid andmeid tõendavad dokumendid. Kui lapse sündi registreerib tema juriidilisest isikust eestkostja, märgitakse avalduses käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud andmed.
3
Sünni registreerimise avalduse võib esitada turvalises veebikeskkonnas, kui Eesti tervishoiuteenuse osutaja on andnud lapsele isikukoodi.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil ei saa avaldust esitada perekonnaseaduse §-s 85 sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui lapse vanem on alaealine või piiratud teovõimega täisealine.
5
Kui lapse sünni registreerimise avalduse esitab ema ja lapse isa või teise vanema andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks puudub alus, selgitab perekonnaseisuametnik emale põlvnemise õiguslikku tähendust ja tagajärgi ning isast või teisest vanemast põlvnemise kindlakstegemise ja isa või teise vanema andmete rahvastikuregistrisse kandmise võimalusi.
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
6
Avalduse esitamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil täidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 5, § 26 lõikes 3 ja § 29 lõikes 2 sätestatud perekonnaseisuametniku selgitamiskohustus turvalise veebikeskkonna vahendusel kirjalikult. Avalduse esitaja on kohustatud kirjalikult kinnitama, et on aru saanud talle esitatud selgitustest.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2019-01-01
7
Kehtetu -
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
24
Lapse andmete registreerimine
1
Lapse isikunimi kantakse rahvastikuregistrisse tema seadusliku esindaja avalduse alusel.
2
Lapse sugu, sünniaeg ja isikukood kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi, käesoleva seaduse § 212 lõikes 1 nimetatud tõendite või kohtulahendi alusel. Kui välisriigi tervishoiuteenuse osutaja tõendil ei ole lapse isikukoodi, antakse talle Eesti isikukood rahvastikuregistri seaduse § 40 lõike 2 punkti 2 alusel enne sünni registreerimist Eesti perekonnaseisuasutuses. Leidlapse sünniajaks märgitakse arvatav sünniaeg tervishoiuteenuse osutaja hinnangu alusel.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
3
Lapse sünnikohana kantakse registrisse maakond ja linn või vald, kus laps sündis. Välisriigis sündinud lapse sünnikoha registreerimisel lähtutakse sünniriigi haldusjaotusest. Leidlapse sünnikohaks märgitakse leidmise koht politseiasutuse tõendi alusel.
4
Lapse kodakondsuseks kantakse sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse Eesti kodakondsus, kui vähemalt ühel vanemal on Eesti kodakondsus. Välisriigi kodaniku lapse sünni registreerimisel kantakse lapse kodakondsus rahvastikuregistrisse vanemate avalduse alusel.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
4
1)]]>
Lapse kodakondsust ei kanta sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse, kui:
1
tema vanemad ei ole ühegi riigi kodanikud või
2
tal on vaid üks vanem ja see vanem ei ole ühegi riigi kodanik.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
5
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
25
Vanemate ja eestkostja andmete registreerimine
1
Lapse ema andmed kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi, käesoleva seaduse § 212 lõikes 1 nimetatud tõendite või kohtulahendi alusel.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
2
Lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse dokumendi alusel, mis tõendab tema abielu lapse emaga, või käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isaduse omaksvõtu avalduse ja selle juurde kuuluva ema nõusoleku või põlvnemise tuvastamise kohtulahendi või kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 171 lõikes 1 sätestatud nõusoleku alusel.
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
3
Lapse emaga abielus oleva mehe andmeid ei kanta isa andmetena rahvastikuregistrisse üksnes perekonnaseaduse §-s 85 nimetatud juhtudel, kui abikaasad on selle kohta esitanud perekonnaseisuasutusele ühise avalduse või kui teine mees on isaduse omaks võtnud. Ühise avalduse võib esitada isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt kinnitatuna. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik.
RT I
2014-06-29
3
129062014003
2014-07-09
3
1)]]>
Kui lapse ema naissoost abikaasa on andnud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 172 lõikes 1 sätestatud nõusoleku abikaasa viljastamiseks, kantakse tema kui lapse teise vanema andmed rahvastikuregistrisse kunstlikuks viljastamiseks antud nõusoleku alusel.
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
4
Kui vanem on surnud, esitatakse perekonnaseisuasutusele vanema surma tõendav dokument juhul, kui vanema surmaandmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2019-01-01
5
Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed registrisse kandmata.
6
Lapsele määratud eestkostja andmed kantakse rahvastikuregistrisse eestkostja määramise kohtumääruse alusel.
7
Kui on alust arvata, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, võib avalduse esitada naise raseduse ajal.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
26
Isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse esitamine
1
Põlvnemise kinnitamiseks esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale ilmudes, käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 sätestatud juhul digitaalallkirjaga kinnitatult turvalises veebikeskkonnas või notariaalselt tõestatud vormis. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2019-01-01
1
1)]]>
Kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuametnikule isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
2
Kehtetu -
RT I
2014-06-29
3
129062014003
2014-07-09
3
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud tahteavaldusi vastu võttes selgitab perekonnaseisuametnik või konsulaarametnik asjaomasele isikule tema tahteavalduse õiguslikke tagajärgi.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
4
Kehtetu -
RT I
2014-06-29
3
129062014003
2014-07-09
5
Kui on alust arvata, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, võib avalduse esitada naise raseduse ajal.
6
Kehtetu -
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
27
Pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses esitatavad lisaandmed
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
Kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, märgitakse isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatutele järgmised andmed:
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
1
lapse isikunimi, isikukood ja kodakondsus;
2
lapse ema isikunimi ja isikukood;
3
vanema hooldusõiguse muudatused.
28
Isaduse omaksvõtu kanne
1
Kui isaduse omaksvõtt toimub koos sünni registreerimisega, siis eraldi kannet isaduse omaksvõtuks ei tehta.
2
Kui isaduse omaksvõtt ei toimu lapse sünni registreerimisega samal ajal, siis sisaldab isaduse omaksvõtu kanne järgmisi andmeid:
1
lapse isikunimi, isikukood ja kodakondsus;
2
isa isikunimi ja isikukood.
29
Hooldusõiguse registreerimine
1
Kui lapse vanemad on omavahel abielus või on abiellunud pärast lapse sündi, kantakse rahvastikuregistrisse andmed ühise hooldusõiguse kohta.
2
Kui vanemad ei ole omavahel abielus, märgivad nad isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast nõusolekut esitades, kas nad soovivad teostada vanema hooldusõigust ühiselt või jätta hooldusõiguse üksnes ühele vanemale. Perekonnaseisuametnik selgitab neile ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, võimalust jätta hooldusõigus üksnes ühele vanemale ning lapse sünni registreerimisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi.
30
Sünnitõend
1
Sünni tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest:
1
sündinu isikunimi, isikukood, sünniaeg ja sünnikoht;
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
2
sündinu mõlema vanema isikunimi, isikukood ja sünniaeg;
3
kande number.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
2
Sündinu ja tema vanemate isikunimed esitatakse sünnitõendil kande tegemise seisuga. Avaldaja soovil lisatakse sünnitõendile väljavõte sündinu või vanemate nime või muude käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete muudatustest.
3
Lapsendatu sünnitõendil esitatakse andmed lapsendamisjärgse seisuga. Lapsendamiseelseid andmeid väljastatakse üksnes täisealise lapsendatu taotlusel.
4
Sünnitõendi vormi kehtestab
määrusega.
5
Taotluse korral lisatakse sünnitõendile väljavõte muudest andmetest.
6
Sünnitõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
30
1. ]]>
Sünniaja ja -koha andmete taastamine
Kui isiku sünniaeg või -koht on muudetud enne 1995. aasta 1. jaanuari toimunud lapsendamise käigus, taastab perekonnaseisuasutus isiku avalduse alusel sünni registreerimisel sünniakti märgitud sünniaja või -koha või mõlemad.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
30
2. ]]>
Väljaspool abielu sündinud lapse isa nime kande muutmine
Kui enne 2010. aasta 30. juunit koostatud sünniakti kannet isa kohta ei tehtud, kuid ema nõudel kanti isa perekonnanimeks ema perekonnanimi ja isa eesnimeks nimi ema ütluse kohaselt, muudab perekonnaseisuasutus alaealise lapse seadusliku esindaja või täisealise lapse avalduse alusel sünniakti andmeid, kustutades lapse isa nime kande.
RT I
2019-02-01
1
101022019001
2019-02-16
2
Surma registreerimine
31
Surma registreerimine Eestis
1
Surma registreerimiseks edastab tervishoiuteenuse osutaja käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmed rahvastikuregistrile surmateatise koostamisel.
2
Eesti perekonnaseisuasutus registreerib surma käesolevas jaos sätestatud korras, kui:
1
isik sureb Eestis ja surm ei ole registreeritud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel;
2
välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või
3
välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus.
3
Eesti perekonnaseisuasutus registreerib surma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, kui surm ei ole juba registreeritud välismaal.
4
Surnuks tunnistamise kohtumääruse alusel teeb andmehõivekande perekonnaseisuasutuse ülesandeid täitev kohtu asukohajärgne maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus ametiülesande korras.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-07-01
32
Surma registreerimine
1
Surma registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed:
1
surnu isikunimi ja isikukood;
2
surmakoht, kui see on teada;
3
surmaaeg;
4
surmast tingitud hooldusõiguse muudatused;
5
abielu lõppemine;
6
kooselulepingu lõppemine.
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
2
Kui surnu isikuandmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse, kantakse puuduvad andmed registrisse surnu isikut tõendava dokumendi, surmateatise või politseiasutuse tõendi alusel.
3
Surmakoha ja -aja andmed registreeritakse surmateatise, politseiasutuse teatise või isiku surnuks tunnistamise kohtulahendi alusel.
4
Kui surmaaja kohta andmeid ei ole, siis kantakse registrisse märge, et täpset surmaaega ei ole võimalik kindlaks teha, ning märgitakse surmaaeg võimaluse korral nädala, kuu või aasta täpsusega.
5
Surmakohana registreeritakse vastav maakond ja linn või vald. Kui on teada surnu leidmise koht, loetakse see surmakohaks.
6
Perekonnaseisuasutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul sellekohase avalduse saamisest arvates.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-07-01
33
Perekonnaseisuasutuses surma registreerimiseks esitatavad dokumendid
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-07-01
1
Surma registreerimiseks esitab seitsme päeva jooksul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast arvates perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, registreeritud elukaaslane, sugulane, hõimlane, tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseiametnik või muu isik, kellel on andmeid isiku surma kohta.
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
2
Avalduses märgitakse lisaks muudele nõutavatele andmetele käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed ning avaldusele lisatakse sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-07-01
3
Kui surma registreerib tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseiametnik või juriidilise isiku või füüsilise isiku tehingujärgne esindaja, esitab ta surma registreerimise avalduses enda kohta vaid käesoleva seaduse § 9 lõike 5 punktides 1, 2 ja 6 sätestatud andmed, esindatava juriidilise isiku kohta registrikoodi ja asukoha.
34
Surma registreerimisega kaasnevad kohustused
Kui surma registreerimisel ilmneb, et surnule kuulus alaealise lapse ainuhooldusõigus või surnu oli piiratud teovõimega isiku eestkostja, teavitab rahvastikuregistri vastutav töötleja rahvastikuregistri vahendusel surmast lapse või eestkostetava elukohajärgset valla- või linnavalitsust.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-07-01
35
Surmaandmete muutmine
1
Surnuks tunnistatud isiku väljailmumisel tühistab perekonnaseisuasutus rahvastikuregistrisse kantud surmaandmed surnuks tunnistamise määruse tühistamise kohtumääruse alusel ning muudab vajaduse korral ka muid perekonnaseisuandmeid. Kui surnuks tunnistatud isiku abielu, kooseluleping või talle kuulunud vanema hooldusõigus arvatakse seadusest tulenevalt taastunuks, teeb perekonnaseisuasutus nimetatud asjaolude kajastamiseks vajalikud kanded.
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
2
Perekonnaseisuasutus tunnistab kehtetuks või muudab surmaandmed ja muudab vajaduse korral muid perekonnaseisuandmeid ametiülesande korras, kui on tõendatud, et isik, kelle surm registreeriti, on elus, et registreeritud on vale isiku surm või et surm on muul põhjusel ilmselgelt alusetult registreeritud, samuti kui tundmatu surnuna registreeritud isik on tuvastatud ja on koostatud uus surmateatis. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui surm on kohtu poolt tuvastatud või isik on kohtu poolt surnuks tunnistatud.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-07-01
36
Surmatõend
1
Surma tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest:
1
surnu isikunimi, isikukood ja sünniaeg;
2
surmaaeg ja surma registreerimise aeg;
3
kande number.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
2
Taotluse korral lisatakse väljavõte muudest andmetest, välja arvatud esmase surmatõendi väljastamisel tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva paragrahvi lõike 41 kohaselt.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-07-01
3
Surmatõendit ei väljastata surnult sündinud lapse kohta. Surnult sündinud lapse surma tõendab surmateatis.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-07-01
4
Surmatõendi vormi kehtestab
määrusega.
4
1)]]>
Surma registreerimisel käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel väljastab esmase surmatõendi tervishoiuteenuse osutaja surma põhjuse tuvastamise seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.
RT I
2019-02-01
1
101022019001
2019-02-16
5
Surmatõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
36
1. ]]>
Surmakande erisused, kui surma ei registreerita perekonnaseisuasutuses
1
Surma registreerimisel käesoleva seaduse § 31 lõike 1 kohaselt teeb rahvastikuregistri vastutav töötleja kande rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutajalt surmateatise saamisel.
2
Surmakanne jõustub vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 3 selle salvestamisel rahvastikuregistrisse. Käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata.
3
Kui pärast surma registreerimist on vaja parandada või muuta surmateatise alusel rahvastikuregistrisse kantud andmeid, edastab tervishoiuteenuse osutaja surmateatise andmed uuesti.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-07-01
4
Kehtetu -
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
3
Abielu sõlmimine
1
Abielu sõlmimise ettevalmistamine
37
Abiellumisavaldus
1
Abiellumiseks esitavad abiellujad perekonnaseisuasutuses, kus soovitakse abielu sõlmida, või abielu sõlmimise kinnitamise õigust omavale vaimulikule isiklikult kirjaliku ühise abiellumisavalduse.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
1
1)]]>
Perekonnaseisuasutusse ei pea abiellumisavalduse esitamiseks ilmuma vaid juhul, kui digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas.
RT I
2022-11-10
2
110112022002
2022-12-30
1
2)]]>
Digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse esitamise täpsed tingimused kehtestab
määrusega.
RT I
2022-11-10
2
110112022002
2022-12-30
2
Abiellumisavalduses väljendavad abiellujad soovi sõlmida omavahel abielu. Nad kinnitavad, et ei esine abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid. Abielluja märgib abiellumisavalduses:
1
pärast abielu sõlmimist kantava perekonnanime;
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
2
kehtetu -
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
3
kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
4
kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni, või kui abiellujatel on Eestis sõlmitud kehtiv kooseluleping ning nad sõlmivad omavahel abielu kooseluseaduse § 24 kohaselt, märgitakse abiellumisavalduses, et jätkatakse kooselulepingus kokkulepitud varasuhet;
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
5
mitmendat abielu sõlmitakse.
6
kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
7
kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
8
kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
2
1)]]>
Abielu sõlmimise aja ja koha lepivad abiellujad kokku abielu sõlmiva ametniku või vaimulikuga. Kokkulepitud aja ja koha märgib ametnik või vaimulik abiellumisavaldusele või teatab selle abiellujatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
RT I
2022-11-10
2
110112022002
2022-12-30
3
Kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
4
Perekonnaseisuametnik selgitab abiellujatele käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 4 nimetatud valiku tegemisel varasuhete õiguslikku olemust ning varasuhte valimata jätmise tagajärgi. Abiellujatele, kellel on Eestis sõlmitud kehtiv kooseluleping ning kes sõlmivad omavahel abielu kooseluseaduse § 24 kohaselt, selgitab perekonnaseisuametnik kooselulepingus kokkulepitud varasuhte jätkumisega seonduvat, samuti varasuhte muutmise võimalusi.
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
5
Abielluda soovijad võivad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud eelistust kuni abielu sõlmimiseni muuta, esitades isiklikult kirjaliku ühise avalduse eelistuse muutmiseks perekonnaseisuametnikule, kellele esitati abiellumisavaldus. Nimetatud muudatused on abiellumisavalduse lahutamatu osa. Õigusliku tähendusega on ajaliselt kõige hilisem varasuhte valik.
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud andmete muutmise avalduse võib perekonnaseisuasutusele, kus esitati abiellumisavaldus, esitada üks abiellujatest.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
38
Abielu sõlmimiseks esitatavad dokumendid
1
Abiellumisavaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
1
mõlema abielluja sündi tõendav dokument;
2
teise või järgmise abielu või kooselu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu või kooselu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud;
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
3
kehtetu -
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
4
abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument.
2
Abielluja sündi tõendava dokumendi esitamist ei nõuta, kui abielluja tõendab, et tõendit pole võimalik saada või selle saamine on ülemäära raske.
3
Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud dokumentide esitamisele tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
4
Seaduslikul alusel Eestis viibimist ei pea tõendama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ega isik, keda peetakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seadusele.
39
Abieluvõimetõendi esitamine Eestis abiellumiseks
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
1
Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõend kehtib sellel märgitud ajani, kuid mitte kauem kui seitse kuud selle väljastamisest arvates. Tõend peab abielu sõlmimise ajal kehtima.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
3
Abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist.
4
Määratlemata kodakondsusega isik, kellele on väljastatud Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus, ja Eesti kodanik annavad juhul, kui nende elukoht on välisriigis või kui nad on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ning kui nad ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, perekonnaseisuametniku juures abielu sõlmimise menetluse käigus kirjaliku kinnituse selle kohta, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad. Kinnitus asendab abieluvõimetõendit.
5
Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud.
6
Abieluvõimetõendit ei pea esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
7
Kui Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmeriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmed on rahvastikuregistri seaduse § 91 või 110 alusel säilitatud riigi täpsusega, ei loeta seda käesoleva paragrahvi tähenduses Eestis elamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
8
Loetakse, et isik on käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses elanud Eestis vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist, ka juhul, kui abiellumisavalduse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul on tema rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha andmete kehtivus vähem kui kuueks kuuks:
1
katkenud rahvastikuregistri seaduse § 91, 93 või 94 alusel või
2
säilitatud rahvastikuregistri seaduse § 91 alusel riigi täpsusega.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
40
Eesti elaniku ja Eesti kodaniku abieluvõimetõend
1
Kui Eesti elanik või Eesti kodanik soovib abielluda väljaspool Eestit, antakse talle tema taotlusel tõend abieluvõime kohta. Tõendi annab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti konsulaarametnik piirkonnas, kus abielu sõlmitakse. Tõendile võib lisaks vormikohastele andmetele märkida ka muid andmeid, kui see on abielu sõlmimise riigi õiguse kohaselt vajalik.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
1
1)]]>
Kui Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmeriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmed on rahvastikuregistri seaduse § 91 või 110 alusel säilitatud riigi täpsusega, ei loeta seda käesoleva paragrahvi tähenduses Eestis elamiseks.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
2
Abieluvõimetõendi väljaandmise avalduses märgitakse lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud andmetele, millisesse riiki tõend esitatakse ja selle isiku nimi, sugu, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, sünnikoht, elukoht ja perekonnaseis, kellega avalduse esitaja abielluda soovib. Isik võib esitada avalduse abieluvõimetõendi taotlemiseks lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatule ka posti teel.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
3
Ametiasutus ei anna tõendit enne, kui on abielu sõlmimisel nõutavate dokumentide põhjal veendunud selles, et Eesti õiguse kohaselt ei ole abiellumiseks takistusi.
4
Tõendile tuleb märkida Eesti õigusest tulenevad abielu sõlmimise eeldused.
5
Abieluvõimetõend kehtib selle väljastamisest arvates kuus kuud.
6
Kui abieluvõimetõendi väljaandmisest on keeldutud, võib tõendi taotleja pöörduda kaebusega halduskohtusse.
7
Abieluvõimetõendi vormi ja sellele kantavad andmed kehtestab
määrusega.
8
Abieluvõimetõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
41
Abielu sõlmimise tähtaeg
1
Abiellumise kuupäev määratakse rahvastikuregistri broneerimissüsteemis kokkuleppel abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
2
Perekonnaseisuametnik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ühekuulist tähtaega mõjuval põhjusel lühendada.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
4
Kui abiellujad ei ilmu määratud ajal abielu sõlmima ega teata ilmumata jäämise põhjust, loetakse, et nad ei ole abielu sõlmimise avaldust esitanud.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
2
Abielu sõlmimise kinnitamine ja abielukande tegemine
42
Abielukanne
1
Abielu sõlmimist perekonnaseaduse kohaselt kinnitanud perekonnaseisuametnik kirjutab vahetult pärast abiellujatelt jaatava vastuse saamist abielukande eeltäidetud väljatrükile kellaaja, esitab väljatrüki abiellunutele allkirjastamiseks ning allkirjastab seejärel väljatrüki ka ise.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
2
Perekonnaseisuametnik teeb abielukande rahvastikuregistris abielu sõlmimise päeval või hiljemalt sellele järgneval tööpäeval. Pärast kande tegemist kannab perekonnaseisuametnik abielukande eeltäidetud väljatrükile kande numbri ja kuupäeva, oma nime ning allkirja. Eelmises lauses nimetatud kande väljatrükk loetakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 10 sätestatud väljatrükiks.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
3
Kui perekonnaseisuametnikule esitatud abiellumisavalduse kohaselt on abikaasade valitud varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus või abikaasad jätkavad kooselulepingus kokkulepitud varasuhet, kannab perekonnaseisuametnik varasuhte andmed hiljemalt abielu sõlmimise päevale järgneval tööpäeval rahvastikuregistri vahendusel abieluvararegistrisse.
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
4
Abielu registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed:
1
mõlema abielluja isikunimi, isikukood ja elukoht;
2
abielu sõlmimisel valitud uus perekonnanimi;
3
abielu sõlmimise kuupäev, kellaaeg ja koht;
4
abielu sõlmimist kinnitanud perekonnaseisuasutuse nimetus;
5
kehtetu -
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
6
kui abielluja oli varem abielus, siis eelmise abielu lõppemise alus;
7
abiellumisest tingitud muudatused vanema hooldusõiguses.
5
Abielu sõlmimise kohana registreeritakse vastav maakond ja linn või vald.
6
Abielu sõlmimist perekonnaseaduse kohaselt kinnitanud vaimulik kirjutab vahetult pärast abiellujatelt jaatava vastuse saamist abielukandele kellaaja ning esitab abiellunutele allkirjastamiseks abielukande ja seejärel allkirjastab kande ka ise.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
7
Vaimulik edastab kolme tööpäeva jooksul pärast abielu sõlmimise kinnitamist abiellunute allkirjastatud paberil abielukande ning käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud abiellumisavalduse koguduse asukohajärgsele maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele. Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus võtab paberil abielukande andmed andmehõivega rahvastikuregistrisse üle hiljemalt abielukande saamisele järgneval tööpäeval. Seejärel kannab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse perekonnaseisuametnik vaimuliku koostatud paberil abielukandele andmehõivekande numbri ja kuupäeva, oma nime ning allkirja. Andmehõivekandele lisatakse viide vaimuliku koostatud abielukandele.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
7
1)]]>
Kui vaimulikule esitatud abiellumisavalduse kohaselt on abikaasade valitud varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus või abikaasad jätkavad kooselulepingus kokkulepitud varasuhet, kannab perekonnaseisuametnik varasuhte andmed hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmehõivekande tegemise päevale järgneval tööpäeval rahvastikuregistri vahendusel abieluvararegistrisse.
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
8
Abielu sõlmimise avalduste, abielukannete ja abielutõendite plangid väljastab vaimulikule koguduse asukohajärgne maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus, kes juhendab vaimulikke abielu sõlmimisega seotud dokumentide täitmise küsimustes.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
9
Abielukande tegemise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Abielu peab olema võimalik sõlmida perekonnaseisuasutuses vaid riigilõivu eest ilma kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud teenuse eest tasu maksmata kõikidel tööpäevadel.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
43
Abielutõend
1
Abielu sõlmimise tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest:
1
mõlema abikaasa isikunimi, isikukood ja sünniaeg;
2
abielueelne perekonnanimi, kui isik valis abiellumisel uue perekonnanime;
3
abielu sõlmimist kinnitanud perekonnaseisuasutuse nimetus;
4
abielu sõlmimise kuupäev.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
5
kehtetu -
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
2
Abikaasade isikunimed esitatakse abielutõendil kande tegemise seisuga. Lahutatud abikaasa kohta antakse abielutõend vaid koos märkusega abielulahutuse kohta. Avaldaja soovil lisatakse väljavõte nimedes tehtud muudatustest.
3
Taotluse korral lisatakse väljavõte muudest andmetest.
4
Abielutõendi vormi kehtestab
määrusega.
5
Abielutõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
4
Abielu lahutamine
44
Abielu lahutamise avaldus
1
Abielu lahutamiseks esitavad abikaasad perekonnaseisuasutuses isiklikult ühise kirjaliku avalduse.
1
1)]]>
Perekonnaseisuasutusse ei pea abielu lahutamise avalduse esitamiseks ilmuma juhul, kui digitaalallkirjaga kinnitatud avaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas.
RT I
2022-11-10
2
110112022002
2024-12-01
1
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud avalduse esitamise täpsed tingimused kehtestab
määrusega.
RT I
2022-11-10
2
110112022002
2024-12-01
2
Avalduses väljendavad abikaasad soovi lahutada abielu ning kinnitavad, et neil ei ole vaidlusi abielu lahutamisega seotud asjaolude üle. Lisaks eelnimetatule märgitakse avalduses:
1
lahutatava abielu sõlmimise aeg ja koht;
2
perekonnanimi pärast abielu lahutamist;
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
3
kehtetu -
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
4
kehtetu -
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
5
millise riigi õigust abielu lahutamisele kohaldatakse.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
3
Abielu lahutamise avaldusele lisatakse abielu sõlmimist tõendav dokument.
4
Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult perekonnaseisuasutusse ilmuda, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.
5
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud andmeid kogutakse statistilisel eesmärgil ning avaldajale teatatakse, et nende esitamine on vabatahtlik.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
45
Abielu lahutamise tähtaeg
1
Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud avalduse esitamisest.
2
Avalduse vastuvõtmisel määrab perekonnaseisuametnik rahvastikuregistri broneerimissüsteemis kindlaks abielulahutuspäeva, mis tehakse teatavaks mõlemale abikaasale.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
2
1)]]>
Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise ühise avalduse esitamiseks perekonnaseisuasutusse ilmuda ja ta esitab notariaalselt tõestatud eraldi avalduse, tehakse abielu lahutamise kuupäev teatavaks avalduse isiklikult perekonnaseisuasutuses esitanud abikaasale ning abielu lahutamise kuupäev loetakse sellega mõlemale abikaasale teatavaks tehtuks.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
2
2)]]>
Kui abikaasad esitavad abielu lahutamise digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse, valivad nad abielu lahutamise koha ja soovitud abielulahutuspäeva turvalises veebikeskkonnas. Ametnik teatab abielulahutuspäeva abikaasadele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
RT I
2022-11-10
2
110112022002
2024-12-01
3
Kui abikaasadel ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik määratud päeval perekonnaseisuasutusse ilmuda, teatavad nad sellest perekonnaseisuasutusele, kes määrab abielulahutuseks uue tähtpäeva.
4
Kui abikaasad ei ilmu määratud ajal perekonnaseisuasutusse abielu lahutama ega teata ilmumata jäämise põhjust, loetakse, et nad ei ole abielu lahutamise avaldust esitanud.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abielu lahutamise kuupäeva muutmiseks võib avalduse esitada üks abikaasadest. Sel juhul tehakse abielu lahutamise uus kuupäev teatavaks avalduse isiklikult perekonnaseisuasutuses esitanud abikaasale ning abielu lahutamise uus kuupäev loetakse sellega mõlemale abikaasale teatavaks tehtuks.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
46
Abielu lahutamine
1
Perekonnaseisuametnik lahutab abielu mõlema abikaasa kohalolekul perekonnaseaduses sätestatud tingimustel. Abielu lahutamisel maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuses eeldatakse, et isiku elukoht on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
2
Abielu lahutav perekonnaseisuametnik esitab lahutajatele allkirjastamiseks lahutuskande eeltäidetud väljatrüki.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
3
Abielu lahutamise registreerib perekonnaseisuametnik kohe rahvastikuregistris vastavalt käesoleva seaduse §-le 48.
47
Abielu lahutamine abikaasa kohalolekuta
Abielu võib lahutada ühe abikaasa kohalolekuta, kui ta mõjuval põhjusel ei saa perekonnaseisuasutusse ilmuda ja esitatakse tema notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
48
Abielulahutuse kanne
1
Abielulahutuse registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed:
1
mõlema abikaasa isikunimi ja isikukood;
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
2
abielueelne nimi, kui abikaasa taastas abielu lahutamisel perekonnanime nimeseaduse kohaselt;
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
3
abielu lahutamise aeg ja koht;
4
abielu lahutanud asutuse nimetus.
2
Abielulahutuse kande tegemise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
3
Abielulahutuse kanne tehakse rahvastikuregistris abielu lahutamise päeval. Pärast kande tegemist kannab perekonnaseisuametnik lahutuskande eeltäidetud väljatrükile kande numbri ja kuupäeva, oma nime ning allkirja. Eelmises lauses nimetatud kande väljatrükk loetakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 10 sätestatud väljatrükiks.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
49
Abielulahutuse tõend
1
Abielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest:
1
mõlema lahutatud abikaasa isikunimi, isikukood ja sünniaeg;
2
perekonnanimi pärast abielu lahutamist;
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
3
abielu lahutanud asutuse nimetus;
4
abielu lahutamise kuupäev;
5
kande number.
2
Taotluse korral lisatakse väljavõte muudest andmetest.
3
Abielulahutuse tõendi vormi kehtestab
määrusega.
4
Abielulahutuse tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
3
1. peatükk]]>
SOO MUUTMISEGA SEOTUD ANDMETE REGISTREERIMINE
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
49
1. ]]>
Rahvastikuregistri andmete muutmine soo muutmise tõttu
1
Rahvastikuregistri andmete muutmiseks soo muutmise tõttu esitab isik maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku avalduse ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse soo muutmise kohta.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
2
Soo muutmisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed:
1
eesnimi, sugu ja isikukood;
2
avaldaja perekonnanimi nimeseaduse §-s 15 sätestatud tingimustel.
3
Sugu muutnud isikuga seotud muid andmeid ja perekonnaseisukandeid rahvastikuregistris ei muudeta.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
4
Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sugu muutnud isik taastab oma sünnijärgse soo.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
49
2. ]]>
Soo muutmise tõend
1
Sugu muutnud isikule väljastatakse perekonnaseisuandmete tõend soo andmete muutmise kohta.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
2
Soo muutmise tõendi vormi kehtestab
määrusega.
3
Taotluse korral lisatakse soo muutmise tõendile väljavõte muudest andmetest.
4
Soo muutmise tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
5
Soo muutmise korduvale tõendile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 7 kehtestatud vorminõuet. Soo muutmise korduv tõend väljastatakse perekonnaseisuasutuse dokumendina, mis sisaldab soo muutmise esmasel tõendil märgitud andmeid.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
4
ANDMEHÕIVE VÄLISRIIGI PEREKONNASEISUDOKUMENDI ALUSEL
50
Eesti elaniku ja Eesti kodaniku perekonnaseisuandmete muutmine ja lisamine
1
Kui isiku perekonnaseisuandmete muudatused on kinnitatud või tuvastatud välisriigis, kantakse muutunud või tekkinud perekonnaseisuandmed andmehõivekandega rahvastikuregistrisse juhul, kui muudatusi Eestis tunnustatakse. Andmed kantakse rahvastikuregistrisse andmehõivekandega välisriigi perekonnaseisudokumendilt ulatuses, milles Eestis vastavaid perekonnaseisuandmeid registreeritakse. Kui välisriigi dokumendil puuduvad eelmises lauses nimetatud andmed, otsustab kannet tegev ametnik, kas olemasolevate andmete alusel teha andmehõivekanne või mitte.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
1
1)]]>
Kui välisriigis aset leidnud surma tõendamiseks ei ole võimalik esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonnaseisudokumenti, otsustab kannet tegev ametnik, kas esitatud surmaandmed on kande tegemiseks usaldusväärsed ja kas olemasolevate andmete alusel teha andmehõivekanne või mitte.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
2
Kui isiku perekonnaseisuandmete muudatused on kinnitatud või tuvastatud välisriigis, on isik kohustatud esitama Eesti perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse andmete kandmiseks vajalikud dokumendid 30 päeva jooksul perekonnaseisuandmetes toimunud muudatusest arvates.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
3
Andmehõivekandele lisatakse viide välisriigi perekonnaseisudokumendile vastavalt käesoleva seaduse § 6 lõikele 3.
4
Andmehõive võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul teha ametiülesande korras.
5
Välisriigis registreeritud perekonnaseisuandmetel põhinevad andmed tähistatakse Eesti perekonnaseisuasutuse kinnitatud või tuvastatud asjaoludest erinevalt ning väljavõtte tegemisel viidatakse, et kande aluseks olev perekonnasündmus on aset leidnud välisriigis.
6
Välisriigi edastatud surmaandmete alusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, kui Siseministeerium on veendunud surmaandmete usaldusväärsuses, võib andmehõivekande teha rahvastikuregistri volitatud töötleja.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
51
Muude isikute perekonnaseisuandmete muutmine ja lisamine
1
Kui Eestis taotleb perekonnaseisutoimingu tegemist käesoleva seaduse §-s 50 nimetamata isik, peab ta andmehõivekande tegemiseks esitama perekonnaseisuametniku põhjendatud nõudmisel enda kohta järgmistel juhtudel järgmised välisriigi perekonnaseisudokumendid:
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
1
välisriigi sünnitõendi juhul, kui taotletakse oma lapse sünniandmete registreerimist, abielu sõlmimist või lahutamist;
2
välisriigi abielutõendi, kui abielus olev isik taotleb oma lapse sünniandmete registreerimist või abielu lahutamist Eesti perekonnaseisuasutuses;
3
välisriigi abielulahutuse tõendi, kui lahutatud isik taotleb oma lapse sünniandmete registreerimist või abielu sõlmimist Eesti perekonnaseisuasutuses;
4
välisriigis sõlmitud kooseluleping, kui taotletakse abielu sõlmimist.
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
1
1)]]>
Kui välisriigi perekonnaseisudokumendil olevad andmed muudavad Eesti perekonnaseisutoimingu alusel rahvastikuregistrisse kantud andmeid või tegemist on isiku surmaandmetega, kantakse andmed sellelt dokumendilt rahvastikuregistrisse ka muudel juhtudel, kui on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
1
2)]]>
Perekonnaseisuametnik võib välisriigi perekonnaseisudokumendi alusel muuta või lisada perekonnaseisuandmeid isiku kohta, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2025-12-02
2
Andmehõive tegemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 50.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
4
1. peatükk]]>
ANDMEHÕIVE RAHVUSVAHELISE KAITSE ANDMISE OTSUSE ALUSEL
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
51
1. ]]>
Rahvusvahelise kaitse andmise otsuse alusel perekonnaseisuandmete muutmine ja lisamine
1
Kui isiku välisriigis toimunud perekonnasündmus tuvastatakse Eesti rahvusvahelise kaitse andmise otsusega, kantakse perekonnaseisuandmed otsuse ja selle lisadokumentide alusel rahvastikuregistrisse andmehõivekandega.
2
Kui isiku perekonnaseisuandmed on kantud rahvastikuregistrisse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ja esitatakse perekonnasündmuse registreerinud välisriigi väljaantud perekonnaseisudokument, tunnistab perekonnaseisuasutus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud andmehõivekande ja selle käigus rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmed kehtetuks. Välisriigis väljaantud perekonnaseisudokumendi andmed kantakse andmehõivekandega rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud korras ning vajaduse korral muudetakse rahvastikuregistris perekonnaseisuandmed.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
5
HALDUSJÄRELEVALVE JA VAIDLUSTAMINE
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
52
Haldusjärelevalve perekonnaseisutoimingute tegemise üle
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
1
Haldusjärelevalvet maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse ja vaimuliku poolt käesoleva seaduse ning teiste perekonnaseisutoimingutega seotud õigusaktide järgimise ja tegevuse otstarbekuse üle teostab Siseministeerium.
RT I
2025-11-21
2
121112025002
2026-01-01
2
Kehtetu -
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
3
Kui Siseministeerium peab vajalikuks, et Justiits- ja Digiministeerium teostaks haldusjärelevalvet notari perekonnaseisutoimingute tegemise seaduslikkuse üle, pöördub ta haldusjärelevalve teostamise taotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole.
RT I
2024-12-30
1
130122024001
2025-01-01
, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes
4
Kehtetu -
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
53
Ettekirjutus
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
Kui järelevalve teostaja leiab, et järelevalve käigus avastatud rikkumised on tingitud perekonnaseisuametniku teadmiste või oskuste puudumisest, võib ta teha perekonnaseisuametnikule käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud eksami tegemise ettekirjutuse.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
53
1. ]]>
Perekonnaseisutoimingu tegemise vaidlustamine
1
Isik, kes leiab, et tema õigusi on perekonnaseisutoimingu tegemise käigus rikutud, võib esitada 30 päeva jooksul vaide Siseministeeriumile või kaebuse halduskohtule.
2
Siseministeerium vaatab vaide läbi ning teeb vaideotsuse 30 päeva jooksul vaide esitamisest arvates.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
6
SEADUSE RAKENDAMINE
54
Andmehõivevigade parandamine
Käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korras parandatakse ka vigu, mis on tekkinud perekonnaseisuaktide andmete sisestamisel rahvastikuregistrisse. Kandes viidatakse muutmise põhjusele.
54
1. ]]>
Andmehõive enne 2010. aasta 1. juulit koostatud Eesti perekonnaseisuaktilt
1
Enne 2010. aasta 1. juulit koostatud perekonnaseisuaktilt kantakse perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse andmehõivekandega isiku avalduse alusel või ametiülesande korras. Avalduse võib esitada suulises vormis.
2
Kande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed perekonnaseisuaktilt ulatuses, milles Eestis vastavaid kandeid tehakse. Andmete rahvastikuregistrisse kandmisel arvestatakse vastavasse akti kantud andmekoosseisu.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
3
Haldusmenetluses kasutatud välisriigis väljaantud perekonnaseisudokumendilt ja enne 2010. aasta 1. juulit koostatud perekonnaseisuaktilt andmehõivekande tegija ei pea vastama perekonnaseisuametnikule esitatud nõuetele.
RT I
2017-12-30
1
130122017001
2018-01-01
55
Enne käesoleva seaduse jõustumist ametisse nimetatud perekonnaseisuametniku ülesandeid täitvad ametnikud ja vaimulikud
1
Ametnikud, kes käesoleva seaduse jõustumise hetkeks on ametisse nimetatud ja kelle ametijuhendijärgseks teenistusülesandeks on perekonnaseisutoimingute tegemine, ning samuti vaimulikud, kes soovivad jätkata abielu sõlmimisega seotud perekonnaseisutoimingute tegemist, peavad enne käesoleva seaduse jõustumist sooritama käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud eksami.
2
Käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud eksami sooritamise järel antakse ametnikule perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus. Eksami mittesooritamisel kaotab ametnik õiguse teha perekonnaseisutoiminguid ja see võib olla aluseks tema teenistusest vabastamiseks avaliku teenistuse seaduse alusel.
3
Eksami sooritanud vaimulik saab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud õiguse viieks aastaks. Pärast viie aasta möödumist kohaldatakse § 17 lõikes 2 sätestatut. Eksami mittesooritanud vaimulik kaotab õiguse abielude sõlmimist kinnitada.
55
1. ]]>
Enne 2014. aasta 1. jaanuari sooritatud perekonnaseisuametniku eksami kehtivusaeg
1
Enne 2014. aasta 1. jaanuari sooritatud perekonnaseisuametniku eksam kehtib viis aastat perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse andmise päevast arvates.
2
Enne 2014. aasta 1. jaanuari väljastatud tunnistustel märgitud perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse kehtivus lõpeb viie aasta möödumisel vastava õiguse andmise kuupäevast. Pärast viie aasta möödumist kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatut.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
55
2. ]]>
Enne 2010. aasta 1. juulit jõustunud surnuks tunnistamise kohtulahendi alusel surma registreerimine
1
Enne 2010. aasta 1. juulit jõustunud surnuks tunnistamise kohtulahendi alusel registreerib surma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele kirjalik avaldus surma registreerimiseks ja surnuks tunnistamise kohtulahend. Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse perekonnaseisuametnik võib surnuks tunnistamise kohtulahendi alusel registreerida surma ka ametiülesande korras.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
3
Surnuks tunnistamise kohtulahendi alusel tehakse surmakanne ja surma registreerimise avalduse esitajale väljastatakse tema soovil surmatõend.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
55
3. ]]>
Enne 1995. aasta 1. jaanuari kohtus toimunud abielulahutuse registreerimine
1
Enne 1995. aasta 1. jaanuari tehtud abielulahutuse kohtuotsuse alusel registreerib abielu lahutuse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele kirjalik avaldus abielulahutuse registreerimiseks koos kohtuotsuse ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga või andmetega, mis võimaldavad riigilõivu tasumist kontrollida. Avalduse võib esitada ka ainult üks abikaasadest.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
3
Abielulahutus registreeritakse lahutuskandega kohtuotsuse andmete alusel ning lahutusotsuse registreerimisavalduse esitajale väljastatakse tema soovil abielulahutuse tõend.
RT I
2013-11-22
1
122112013001
2014-01-01
55
4. ]]>
Perekonnaseisuakti andmete kohta tehtud kannete kehtivuse lõppemine
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
1
Kui rahvastikuregistrisse on kantud enne 1995. aasta 1. jaanuari tehtud abielulahutuse kohtuotsuse alusel andmed kahe abielulahutuse akti kohta, tehakse rahvastikuregistri kannetesse korduvuse märge ja sellega lõpeb ajaliselt hilisema akti kohta tehtud kande kehtivus.
2
Kui rahvastikuregistrisse on kantud andmed nii abielulahutuse kui ka ühe abikaasa surma kohta ning abikaasa surmaaeg on abielulahutuse kuupäevast varasem, tehakse abielulahutuse kandesse märge abikaasa surma kohta ja sellega lõpeb abielulahutuse kande kehtivus.
3
Kui rahvastikuregistrisse on kantud andmed sama perekonnasündmuse kohta erinevatelt perekonnaseisudokumentidelt, mille andmetes ei ole olulisi erinevusi, tehakse hiljem koostatud dokumendi alusel tehtud rahvastikuregistri kandesse korduvuse märge ja sellega lõpeb ajaliselt hilisema akti kohta tehtud kande kehtivus.
4
Vajaduse korral muudetakse märke tegemise käigus kehtivuse kaotava kande alusel kehtima jääva rahvastikuregistri kande andmeid.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
56
Perekonnaseisudokumentide säilitamine
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
Perekonnaseisudokumendid, mis loetakse arhivaalideks, antakse üle Rahvusarhiivi, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 110 aastat pärast nende koostamist.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
56
1. ]]>
Enne 2018. aasta 1. jaanuari algatatud perekonnaseisutoimingu menetlemise pädevus
1
Enne 2018. aasta 1. jaanuari maavalitsuses algatatud perekonnaseisutoimingute menetluses läheb asja lahendamine maavalitsuse tegevuse lõppemisel üle asjaomase maavalitsuse asukohajärgsele maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul.
2
Tallinna Perekonnaseisuametis algatatud perekonnaseisutoimingute menetlus jääb Tallinna Perekonnaseisuametile.
3
Ida-Viru Maavalitsuse Narva filiaalis algatatud perekonnaseisutoimingute menetluses läheb asja lahendamine Ida-Viru Maavalitsuse tegevuse lõppemisel üle sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kuhu kuulub Narva linn. Kui perekonnaseisutoimingute menetluse on algatanud Ida-Viru Maavalitsus asukohaga Jõhvis, läheb asja lahendamine Ida-Viru Maavalitsuse tegevuse lõppemisel üle sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kuhu kuulub Jõhvi linn.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
56
2. ]]>
Perekonnaseisuametniku eksami korraldamine
1
Perekonnaseisuasutuse pädevuse muutumisel võib asutuse uuele pädevusele vastava perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse andmiseks korraldada koolitust ja eksamit enne pädevuse muutumise jõustumist. Pärast eksami sooritamist valdkonna eest vastutava ministri antud perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus jõustub perekonnaseisuasutuse pädevuse muutumise jõustumisel.
2
Perekonnaseisuasutuse pädevuse muutumisel maavalitsuste tegevuse lõpetamise tõttu korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolituse ja eksami Siseministeerium, lähtudes maavalitsuses perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigust taotlevate ametnike koolituse ja eksami korrast.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2017-07-14
56
3. ]]>
Seaduse § 7 lõike 41 rakendamine
Käesoleva seaduse § 7 lõike 41 rakendamiseks luuakse rahvastikuregistri tehniline valmisolek 2024. aasta 1. jaanuariks.
RT I
2022-03-12
1
112032022001
2022-03-22
57
§ 57.
–
66
§ 66.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
67
Seaduse jõustumine
1
Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil.
2
Käesoleva seaduse § 3 lõiked 3 ja 4, § 4 lõiked 3 ja 5 ning § 57 jõustuvad üldises korras.
RT I
2010
20
103
13310795
2010-05-18
3
Käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 nimetatud määrus jõustub määruses sätestatud ajal.
4
Alates 2010. aasta 1. juunist esitatakse perekonnaseisuasutusele abiellumiseks käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastav abiellumisavaldus ja lahutamiseks käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetele vastav abielu lahutamise avaldus.
RT I
2010
20
103
13310795
2010-05-18