Teksti suurus:

Ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:31.12.2010
Avaldamismärge:RT I, 21.12.2010, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
10.12.2010 otsus nr 776

Ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 25.11.2010

§ 1.  Ringhäälinguseaduses (RT I 1994, 42, 680; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) allikakaitse põhimõtted informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemisel.”;

2) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Teistele ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevatele isikutele kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse § 7.”;

3) paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul on õigus jätta avaldamata teave, mis võimaldab tuvastada talle teavet andnud isiku.

(2) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik ei tohi talle informatsiooni edastanud isiku nõusolekuta tema tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldada.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus ei kehti juhul, kui informatsiooni edastanud isik on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule andnud teadvalt valeinformatsiooni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka isikule, kes puutub ametialaselt kokku ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule informatsiooni andnud isikut tuvastada võivate asjaoludega.

(5) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku või temaga ametialaselt seotud isiku otsene või kaudne mõjutamine informatsiooniallika tuvastamiseks on keelatud.

(6) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik on kohustatud esitama talle informatsiooni edastanud isiku tuvastamist võimaldavad andmed kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.”;

4) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuete täitmine, ja ringhäälinguloa tingimustest kinnipidamise üle teostavad Kultuuriministeeriumi levitalituse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikud.”;

5) paragrahvi 435 täiendatakse pärast sõna „nõuete” sõnadega „, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuete”.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2010, 44, 258) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 72 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 72. Ütluste andmisest keeldumine kutse- või muu tegevuse tõttu”;

2) paragrahvi 72 lõike 1 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on:”;

3) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, välja arvatud juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel;”;

4) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 31 sätestatud juhul on õigus ütluste andmisest keelduda isikul, kes puutub ametialaselt kokku ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule informatsiooni andnud isikut tuvastada võivate asjaoludega.”;

5) paragrahvi 72 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel ja nende erialasel abipersonalil, samuti lõikes 21 nimetatud isikutel ei ole õigust keelduda ütluste andmisest, kui ütluste andmist taotleb kahtlustatav või süüdistatav.”;

6) paragrahvi 91 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Läbiotsimist ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, notari- või advokaadibüroos toimetatakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.”

§ 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 2005, 26, 197; 2010, 38, 231) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 257 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul on õigus keelduda ütluste andmisest asjaolu kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku.”;

2) paragrahvi 257 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul on õigus ütluste andmisest keelduda isikul, kes puutub ametialaselt kokku ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule informatsiooni andnud isikut tuvastada võivate asjaoludega.”

§ 4. Võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2010, 77, 590) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 130 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 134 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.”;

3) paragrahvi 134 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

(6) Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.”

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json