Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
10.12.2010 otsus nr 778

Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja tagatisfondi seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 08.12.2010

§ 1.  Finantsinspektsiooni seaduses (RT I 2001, 48, 267; 2010, 34, 182) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Inspektsioonil on kohustus anda Eesti Pangale, Rahandusministeeriumile ja Tagatisfondile teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.”;

2) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Erandina kehtib Inspektsiooni haldusakt ainult selle resolutiivosa adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks ja klientide või investorite huvide kaitseks nende vahendite säilimisel on vajalik viivitamatult tegutseda ning haldusakti andmise eesmärk on:
1) keelata tehingute, toimingute või kasumist väljamaksete tegemine või piirata seda täielikult või osaliselt, sealhulgas kehtestada varale kasutamise või käsutamise keeld või piirang vara säilimise tagamiseks;
2) peatada või lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis;
3) kehtestada erirežiim, moratoorium või erijärelevalve või otsustada pankrotiavalduse esitamine;
4) tunnistada kehtetuks finantsjärelevalve subjekti tegevusluba seoses võimetusega täita oma kohustusi klientide või muude võlausaldajate ees või nõuda finantsjärelevalve subjekti juhi tagasikutsumist;
5) nõuda finantsjärelevalve subjektilt või muult isikult teavet finantsjärelevalve subjekti usaldatavusnõuete täitmise, finantsseisundi või majandustegevuse jätkuvuse kontrollimiseks, turukuritarvituse või väärtpaberite emitendis või muus finantsjärelevalve subjektis osaluse omandamise või võõrandamise või valitseva mõju asjaolude kontrollimiseks.

(5) Üleriigilise levikuga päevalehes avaldamisele kuuluv Inspektsiooni haldusakt kehtib akti resolutiivosa üleriigilise levikuga päevalehes avaldamisest arvates, kui see haldusakt ei ole eelnevalt adressaadi suhtes kehtima hakanud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel teavitatakse haldusakti resolutiivosa teatavaks tegemise või kättetoimetamisega koos adressaati haldusakti tervikuna teatavaks tegemise ajast, mis ei tohi olla pikem kui kolm tööpäeva haldusakti resolutiivosa kehtima hakkamisest arvates. Inspektsiooni haldusakti vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema haldusakti tervikuna adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest arvates.”

§ 2. Investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251; 2010, 22, 108) § 335¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel tehtavad fondi tingimuste või põhikirja muudatused jõustuvad nende fondivalitseja veebilehel avaldamisele järgneval tööpäeval.”

§ 3. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2010, 34, 182) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Kui see on krediidiasutuse lõpetamise asjaolusid arvestades või finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks vajalik, võib Finantsinspektsioon anda krediidiasutusele loa jätkata teatud käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehingute ja toimingute sooritamist täielikult või osaliselt ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist.”;

2) paragrahvi 19 lõiked 1² ja 1³ tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 33. Osaluse muutumisest ja sellega seotud asjaoludest teavitamine”;

4) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Olulist osalust omav isik teavitab oma aktsiate koormamisest kolmandate isikute õigustega viivitamata Finantsinspektsiooni, näidates seejuures ära pandiga seotud andmed, sealhulgas pantija ja pandipidaja nimed, isiku- või registrikoodid või nende puudumisel sünniaja ning pandipidaja kasuks panditud aktsiate arvu. Teavitamisnõuet ei kohaldata juhul, kui aktsiate koormamine on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.”;

5) paragrahvi 51 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku:
1) kui krediidiasutusel on omavahendeid vähem, kui on ette nähtud käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 ja krediidiasutus ei ole Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks omavahendeid nõutava tasemeni suurendanud või
2) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peab üldkoosolek otsustama:
1) aktsia- või osakapitali suurendamise või muude abinõude tarvituselevõtmise, et viia krediidiasutuse omavahendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega;
2) krediidiasutuse ühinemise või jagunemise või
3) krediidiasutuse lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise.”;

6) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku kümne päeva jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku muudel seaduses sätestatud juhtudel, on nii aktsionäridel, nõukogul, audiitoril kui ka Finantsinspektsioonil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.”;

7) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk
KREDIIDIASUTUSTE ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE”;

8) paragrahvi 64 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Krediidiasutuste jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.”;

9) paragrahvi 64 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut, samuti § 400 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet.”;

10) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 70¹–70⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 70¹. Krediidiasutuse jagunemise alused

(1) Jagunev krediidiasutus võib esitada Finantsinspektsioonile taotluse jagunemise loa saamiseks järgmiste aluste olemasolu korral:
1) esineb küllaldaselt andmeid krediidiasutuse finantsseisundist tulenevate makseraskuste kohta või esineb suur risk, et krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet;
2) on tõenäoline, et pärast jagunemist vastab usaldatavusnormatiive täitma kohustatud krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus krediidiasutuselt nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluste esinemisel jagunemise küsimuse otsustamist ja jagunemise loa saamiseks taotluse esitamist.

(3) Krediidiasutuse jagunemisel ei kohaldata äriseadustiku § 443 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet ning § 447 lõigetes 2¹ ja 2² sätestatut.

§ 70². Jagunemisloa taotlemine

(1) Jagunemisloa taotlemiseks peab jagunev krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja järgmised andmed ning dokumendid:
1) jagunemisleping või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri;
2) jagunemisaruanne;
3) jagunemisotsus;
4) audiitori aruanne;
5) jaguneva krediidiasutuse ja muude jagunemisel osalevate äriühingute jagunemisega seotud toimingute kava;
6) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud andmed omandava ühingu kohta;
7) hoiustajaid ja muid kliente puudutavad jagunemisega seotud asjaolud;
8) muud seaduses sätestatud andmed, eriti kui jagunemisega kaasnevad muudatused jaguneva krediidiasutuse oluliste osaluste omajate ringis või juhtide seas;
9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.

(2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide või andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente või informatsiooni. Jaguneval krediidiasutusel on õigus jagunemisloa taotlemiseks esitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud jagunemisotsus kohe pärast selle vastuvõtmist.

(3) Finantsinspektsioon võib teostada jagunemistoimingute kohapealset kontrolli, sealhulgas omandavas ühingus.

§ 70³. Jagunemisluba

(1) Jagunemiseks loa andmisel arvestab Finantsinspektsioon eelkõige jaguneva krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huvide kaitsega, eelistades hoiustajate huve ja arvestades Eesti finantssüsteemi stabiilsuse tagamise vajadusega.

(2) Finantsinspektsioon võib keelduda jagunemiseks loa andmisest, kui:
1) jagunemine võib kahjustada jaguneva krediidiasutuse hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve;
2) omandav ühing kuulub lepinguriigis finantsjärelevalve alla ja jagunemine võib oluliselt kahjustada selle lepinguriigi pädeva finantsjärelevalveasutuse hinnangul selle ühingu hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve;
3) omandav ühing ei vasta olulises ulatuses Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides teenuste osutamiseks või tegevuste tegemiseks sätestatud nõuetele, juhul kui sellised teenused või tegevused talle jagunemise käigus üle antakse;
4) omandav ühing ei kuulu finantsjärelevalve alla;
5) taotleja ei ole esitanud Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks või on keeldunud Finantsinspektsioonile esitamast käesoleva seaduse § 70² lõikes 1 loetletud andmeid ning dokumente või § 70² lõike 2 alusel nõutud dokumente ja informatsiooni või
6) jagunemisleping on edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt jagunemisloa saamine.

(3) Otsuse krediidiasutuse jagunemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 70² lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide või informatsiooni esitamisest arvates. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 70⁴. Jagunemisest teatamine

(1) Jagunev krediidiasutus peab jagunemisloa saamise kohta viivitamata avaldama jagunemisteate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel.

(2) Jagunemise äriregistrisse kandmiseks tuleb krediidiasutusel esitada avaldus viivitamata pärast käesoleva seaduse §-s 70³ sätestatud jagunemisloa saamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.”;

11) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamata teatama Finantsinspektsioonile usaldatavusnormatiivide või krediidiasutuse kohustusliku reservi nõuete rikkumisest.”;

12) paragrahvi 89 lõikes 1¹ asendatakse tekstiosa „717–719¹” tekstiosaga „718–719¹”;

13) paragrahvi 99 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) nõuda krediidiasutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnormatiivide ning likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorra kontrollimiseks, sealhulgas konsolideeritud alusel;”;

14) paragrahvi 101¹ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

15) seadust täiendatakse §-ga 101² järgmises sõnastuses:

„§ 101². Erijärelevalve

(1) Erijärelevalve on finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks Finantsinspektsiooni poolt järelevalvemenetluses rakendatav erimeetmete kogum (edaspidi erijärelevalve), mille alusel teostatakse Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali tegevuse suhtes tugevdatud kohapealset kontrolli. Erijärelevalve eesmärk on krediidiasutuse makseraskuste või muude talitluspidevuse häirete tekkimise või jätkumise ärahoidmine ning hoiustajate ja teiste võlausaldajate huvide kaitsmine nende vahendite säilitamisel.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes erijärelevalve rakendamise üle, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.

(3) Erijärelevalve rakendamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101 ja 101¹ kohapealse kontrolli kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(4) Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse suhtes rakendada erijärelevalvet, kui krediidiasutuse tegevus või tegevusetus võib üksi või koostoimes muude mõjuritega ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust ja Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et:
1) krediidiasutus ei täida Finantsinspektsiooni ettekirjutust ettenähtud tähtajaks või
2) krediidiasutuse juhatus ei ole täitnud käesoleva seaduse § 71 lõikes 5 või § 108 lõike 1 punktis 6 sätestatud teatamiskohustust.

(5) Erijärelevalve teostajaks on kontrollija, kellel on lisaks mujal käesolevas seaduses sätestatule õigus:
1) võtta osa krediidiasutuse kõigi juhtorganite ja muude krediidiasutuse struktuuris ettenähtud komiteede või struktuuriüksuste tööst;
2) kutsuda kokku krediidiasutuse aktsionäride või liikmete erakorraline üldkoosolek;
3) jälgida kohapeal krediidiasutuse poolt läbiviidavaid tehinguid ja toiminguid;
4) keelata krediidiasutusel tehingute tegemine kontrollija eelneva kirjaliku nõusolekuta;
5) kontrollida infotehnoloogialaste ja klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisust ning nõuda täiendavate turvameetmete kasutusele võtmist.

(6) Erijärelevalve kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon erijärelevalve tähtaja, ulatuse ja kontrollija volitused käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste rakendamisel.

(7) Erijärelevalve kestus ei või ületada kuut kuud.

(8) Erijärelevalve rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 ja lõike 3 teises lauses sätestatut.”;

16) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktidega 17 ja 18 järgmises sõnastuses:

„17) teha ettepanek muuta või täiendada krediidiasutuse organisatsiooni struktuuri;
18) nõuda stressitesti või muu sarnase tundlikkusanalüüsi tegemist.”;

17) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Finantsinspektsioonil on õigus lubada ettekirjutuses ettenähtud ajavahemiku jooksul krediidiasutusel usaldatavusnormatiive mitte täita, kui see on vajalik krediidiasutuse tervendamiskava elluviimiseks seoses finantsstabiilsuse tagamisega. Eelnimetatud ajavahemik ei või olla pikem kui kuus kuud.”;

18) paragrahvi 107 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui krediidiasutus ei täida usaldatavusnormatiive või ei säilita vajalikku likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorda, on ta kohustatud esitama Finantsinspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava.”;

19) paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda omavahendite, sealhulgas aktsiakapitali suurendamist ja muude krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks vajalike meetmete ettenägemist tervendamiskavas.”;

20) paragrahvi 107 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tervendamiskavas peab kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega kavatsetakse saavutada usaldatavusnormatiivide täitmine või likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorra parandamine Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks.”;

21) paragrahvi 112 lõike 1 punkti 3 lõppu lisatakse sõna „või” ning lõiget täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) see on Finantsinspektsiooni hinnangul vajalik, et kaitsta võlausaldajate varalisi huve, või esinevad muud asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit või majandustegevuse jätkuvust.”;

22) seadust täiendatakse peatükiga 10² järgmises sõnastuses:

„10². peatükk
OSALUSE SUNDVÕÕRANDAMINE KREDIIDIASUTUSES

§ 115⁵. Osaluse sundvõõrandamine

(1) Krediidiasutuses osaluse sundvõõrandamine on krediidiasutuse osaluse võõrandamine aktsionäride nõusolekuta üldistes huvides õiglase hüvitise (edaspidi hüvitis) eest.

(2) Krediidiasutuseks peetakse käesoleva peatüki tähenduses Eestis registreeritud ja Finantsinspektsioonilt käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud tegevusloa saanud äriühingut.

(3) Sundvõõrandiandjaks käesoleva seaduse tähenduses on osalust omav aktsionär, kelle osalus krediidiasutuses sundvõõrandatakse ning sundvõõrandisaajaks (edaspidi sundvõõrandaja) on sundvõõrandatava osaluse omandajana riik.

§ 115⁶. Osaluse sundvõõrandamise alused

(1) Sundvõõrandamist võib teostada üksnes Eesti finantssüsteemi stabiilsuse tagamise ja sellega seotud riskide maandamise eesmärgil, eelkõige krediidiasutuste hoiustajate vahendite säilitamiseks ja nende huvide kaitsmiseks ning juhul kui eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks muud meetmed ei ole kohased või on ebapiisavad.

(2) Krediidiasutuse osaluse võib sundvõõrandada, kui krediidiasutuse tegevus või tegevusetus võib üksi või koostoimes muude mõjuritega ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust või põhjustada olulisi tõrkeid makse- ja arveldussüsteemides ning esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) krediidiasutus ei täida olulises ulatuses talle kohalduvaid usaldatavusnormatiive;
2) krediidiasutus ei täida käesoleva seaduse § 80 lõikes 1, 2 või 4 sätestatud kohustusi ja ei suuda rahuldada hoiustajate ning muude võlausaldajate õigustatud nõudeid;
3) krediidiasutust ei juhita kindlalt ega usaldusväärselt, tema juhtidelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning juhtimisel ei lähtuta krediidiasutuse ning tema hoiustajate ja muude klientide huvidest, tekitades seeläbi olulisi riske krediidiasutuse majandustegevuse jätkuvusele või äriprotsesside talitluspidevusele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sundvõõrandamise aluste olemasolu ei välista muude seaduses sätestatud meetmete rakendamist finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.

§ 115⁷. Seaduste kohaldamine

(1) Sundvõõrandamist ei välista seaduse sätted, mis keelavad krediidiasutuse osaluse võõrandamise või jagamise või kitsendavad seda, ega kolmandate isikute õigused.

(2) Sundvõõrandamise menetlusele ei kohaldata äriseadustiku peatükis 29¹ aktsiate ülevõtmise kohta sätestatut.

§ 115⁸. Sundvõõrandamise algatamine

(1) Käesoleva seaduse § 115⁶ lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimuste esinemisel võib Rahandusministeerium algatada sundvõõrandamise menetluse ja valmistada ette sundvõõrandamise otsuse eelnõu, kuulates eelnevalt ära Eesti Panga seisukoha.

(2) Kui teavet käesoleva seaduse § 115⁶ lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste esinemise kohta ei esitanud Finantsinspektsioon, küsib Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni seisukoha krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise algatamise kohta.

(3) Rahandusministeerium teavitab sundvõõrandamise menetluse algatamisest kohe sundvõõrandatava krediidiasutuse juhatust ja aktsionäre, kelle osalus sundvõõrandatakse, saates neile käesoleva seaduse § 115⁹ lõikes 1 sätestatud teate aktsiaraamatusse kantud aadressil.

(4) Rahandusministeerium teavitab sundvõõrandamise menetluse algatamisest kohe Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kannab teate alusel krediidiasutuse, milles osalust sundvõõrandatakse, aktsiatele või nende aktsiatega seotud kontodele ajutiselt käsutamist piirava kirje. Kirje kustutatakse käesoleva seaduse § 115¹⁰ lõikes 1 või § 115¹¹ lõikes 4 või Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud muul alusel.

(5) Finantsinspektsioon teeb sundvõõrandamise menetluse algatamisest teada saamisel selle teatavaks välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kes teostab krediidiasutuse üle konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet tema tütarettevõtjast krediidiasutuse üle.

§ 115⁹. Sundvõõrandamise menetluse algatamise teade

(1) Sundvõõrandamise menetluse algatamise teates tuleb näidata:
1) krediidiasutuse ärinimi, asukoht ja registrikood;
2) nende krediidiasutuses olulist osalust omavate isikute nimed, kelle aktsiate suhtes on algatatud sundvõõrandamise menetlus, ning olemasolu korral registrikoodid või isikukoodid või nende puudumise korral sünniaeg, ning ülejäänud aktsionäride nimed;
3) krediidiasutuse aktsiate ja sundvõõrandatavate aktsiate arv ning sundvõõrandatavate aktsiate arv aktsionäride kaupa;
4) eeldatav käesoleva seaduse §-s 115¹¹ sätestatud aktsiate sundvõõrandamise otsustamise tähtpäev;
5) tähtaeg, mille jooksul on aktsionäril õigus esitada sundvõõrandamise kohta oma arvamus, vastuväited või nõustumus pakkumusega, juhul kui pakkumus on teatesse lisatud;
6) muud sundvõõrandamisega seotud ning tähtsust omavad asjaolud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm päeva vastava teate saamisest arvates.

(3) Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise õigust ei rakendata, kui see on seotud ebaproportsionaalse kuluga või see ei võimalda saavutada sundvõõrandamise eesmärki.

§ 115¹⁰. Kokkulepe

(1) Sundvõõrandiandja ja sundvõõrandaja vahel on sõlmitud kokkulepe sundvõõrandiandja aktsiate võõrandamiseks sundvõõrandajale, kui sundvõõrandiandja annab käesoleva seaduse § 115⁹ lõike 1 punktis 5 sätestatud nõustumuse pakkumusega ning Vabariigi Valitsus on selle kinnitanud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista sundvõõrandiandja ja sundvõõrandaja vahel kokkuleppe sõlmimist aktsiate võõrandamiseks ja omandamiseks muul viisil.

§ 115¹¹. Sundvõõrandamise otsus

(1) Krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise otsustab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 115⁶ lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest lähtuvalt.

(2) Vabariigi Valitsuse sundvõõrandamise korralduses märgitakse:
1) käesoleva seaduse § 115⁹ lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatu;
2) krediidiasutuse aktsiate arv ja sundvõõrandatavate aktsiate arv;
3) sundvõõrandamise põhjendused koos õigusliku alusega ja kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtutakse, sealhulgas Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga seisukoht sundvõõrandamise algatamise kohta ning sundvõõrandiandjate enne otsuse tegemist esitatud arvamused ja vastuväited;
4) hüvitise suurus, juhul kui krediidiasutuse varalise seisundi hindamine on läbi viidud sundvõõrandamise otsuse tegemist ajaks;
5) muu sundvõõrandamisega seotud asjakohane ja avalikustamisele kuuluv informatsioon, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Korraldus avaldatakse Riigi Teatajas ja sellega loetakse korraldus sundvõõrandatava krediidiasutuste aktsionäridele kättetoimetatuks.

(4) Pärast otsuse jõustumist ning aktsiate ülekandmist vastavalt käesoleva seaduse §-s 115¹² sätestatule loetakse sundvõõrandatavate aktsiate omand üle läinuks sundvõõrandajale.

(5) Sundvõõrandamise korralduse jõustumisel lõpevad sundvõõrandiandja aktsionäriõigused ning kõik sundvõõrandiandja ja kolmandate isikute õigused olemasolevate ja väljalastavate krediidiasutuse aktsiate suhtes, sealhulgas äriseadustiku § 226¹ lõikes 1, § 241 lõikes 1, §-s 346 ning § 351¹ lõikes 3 sätestatud õigused.

(6) Krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise korral otsustab Vabariigi Valitsus sundvõõrandamise teel omandatud aktsiate valitseja kooskõlas riigivaraseadusega.

§ 115¹². Aktsiate ülekandmine

(1) Rahandusministeerium teavitab jõustunud Vabariigi Valitsuse otsusest viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat sundvõõrandatavate aktsiate ülekandmiseks sundvõõrandajale.

(2) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kustutab kolmandate isikute õigused sundvõõrandatavate aktsiate suhtes enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiate ülekandmist sundvõõrandajale.

(3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse alusel sundvõõrandatud aktsiad Rahandusministeeriumi väärtpaberikontole.

§ 115¹³. Hüvitis ja selle tasumine

(1) Kui Vabariigi Valitsus ei ole käesoleva seaduse § 115¹¹ lõike 2 punktis 4 sätestatud hüvitist määranud, määratakse see lähtudes § 115¹⁵ lõikest 3 hiljemalt ühe kuu möödudes sundvõõrandamise otsuse jõustumisest arvates.

(2) Hüvitis määratakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 115¹⁵ sätestatud hindamise aruandes kajastatule.

(3) Hüvitise kindlaksmääramisel arvestatakse sundvõõrandatava krediidiasutuse osaluse väärtust lähtudes sundvõõrandamise algatamise hetkest.

(4) Hüvitise määramisel ja tasumisel koheldakse sundvõõrandiandjaid ühetaoliselt.

(5) Hüvitis tasutakse sundvõõrandiandjale mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödudes hüvitise määramisest arvates. Alates sundvõõrandamise otsuse jõustumisest peab sundvõõrandisaaja tasuma sundvõõrandiandjale intressi väljamakstava hüvitise summalt vastavalt võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatule.

(6) Hüvitist makstakse rahas või väärtpaberites.

(7) Sundvõõrandiandjal ei ole sundvõõrandamisega seoses õigust nõuda sellise aktsiatest saamata jäänud tulu hüvitamist, mis tekkis krediidiasutuse tegevuse või tegevusetuse tõttu ja mida sundvõõrandamise ajal ei olnud võimalik ette näha.

§ 115¹⁴. Krediidiasutuse varalise seisundi hindamine

(1) Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise (edaspidi käesolevas paragrahvis hindamine) eesmärk on selgitada välja sundvõõrandiandjale määratava hüvitise suurus.

(2) Hindamise viib läbi Rahandusministeerium koostöös Finantsinspektsiooniga, kaasates vajaduse korral eksperte.

(3) Hindamist peab kontrollima audiitor, kelle arvamus või järeldusotsus peab sisaldama arvamust krediidiasutuse finantsseisundi ja hindamisel kasutatud meetodi kohta ning hinnangut, kas kasutatud meetod on hüvitise suuruse määramiseks kohane.

(4) Krediidiasutuse vara hindamisel võetakse aluseks eelkõige krediidiasutuse vara suurus, mis jaotataks krediidiasutuse likvideerimisel aktsionäride vahel vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele pärast krediidiasutuse võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja nõuete rahuldamiseks või tagamiseks vajaliku raha hoiustamist ning kaasnevate maksude tasumist.

(5) Kui sundvõõrandatavad aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi, võib aktsiate väärtuse määramisel arvesse võtta ka sundvõõrandamise menetluse algatamise päevale eelnenud kümne kauplemispäeva aktsiahinna kaalutud keskmist.

(6) Hindamisel ei võeta arvesse neid tagastamatuid finantsvahendeid ja -tagatisi, mida riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on enne sundvõõrandamise menetluse algatamist krediidiasutusele andnud likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks.

(7) Krediidiasutus peab hindamise läbiviijatel võimaldama tutvuda krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute hindamiseks vajalike kõigi mis tahes andmekandjal dokumentidega, tema varadega ning andma muud vajalikku teavet, sealhulgas selgitusi. Hindamise läbiviijad võivad hindamiseks saadud dokumente, teavet ja selgitusi kasutada üksnes hindamiseks ja sundvõõrandatavate aktsiate väärtuse ning hüvitise määramiseks ja nad on kohustatud hoidma saadud dokumente, teavet ning selgitusi konfidentsiaalsena. Krediidiasutus peab täitma käesoleva seaduse § 115¹⁷ lõikes 2 sätestatud kohustust ka hindamise läbiviijate toimingute ja aktide suhtes.

§ 115¹⁵. Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise aruanne

(1) Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise kohta koostatakse hindamise aruanne.

(2) Hindamise aruanne sisaldab arvamust:
1) krediidiasutuse, milles osalust sundvõõrandatakse, finantsseisundi, -tulemuste ja rahavoogude kohta;
2) aktsiate väärtuse hindamise ja selle metoodika kohta;
3) sundvõõrandiandjatele makstava hüvitise ettepaneku kohta.

(3) Hindamise aruande kinnitab Vabariigi Valitsus. Hindamise aruanne, välja arvatud hüvitise suurus, on konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele.

§ 115¹⁶. Kolmandate isikute õigused

(1) Kolmandal isikul on õigus nõuda sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel.

(2) Kolmandal isikul ei ole õigust nõuda sellise saamata jäänud tulu hüvitamist, mis tekkis krediidiasutuse tegevuse või tegevusetuse tõttu ja mida sundvõõrandamise ajal ei olnud võimalik ette näha.

(3) Sundvõõrandamine ei mõjuta käesoleva seaduse § 115¹¹ lõikes 5 nimetamata kolmanda isiku õigusi ja kohustusi krediidiasutuse suhtes ega krediidiasutuse õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes.

§ 115¹⁷. Finantsinspektsiooni õigused

(1) Finantsinspektsioonil on informatsiooni saamiseks käesoleva seaduse §-s 115¹⁴ sätestatud varalise seisundi hindamisel käesoleva seaduse §-des 99–102 sätestatud õigused.

(2) Käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud isikud on kohustatud hoidma konfidentsiaalsena teavet Finantsinspektsiooni poolt nendele suunatud haldusakti ja -toimingu tegemisest, esitamisest, selle täitmisest või täitmata jätmisest menetlusosalise poolt ning haldusakti ja -toimingu sisust.

§ 115¹⁸. Hüvitisega seotud vaidlused

(1) Sundvõõrandamise otsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et hüvitis määrati liiga madal.

(2) Kui sundvõõrandiandjale makstav hüvitis määrati liiga madal, võib kohus sundvõõrandiandja nõudel määrata uue hüvitise. Hüvitise määramine kohtu poolt ei mõjuta sundvõõrandatava osaluse üleminekut.

(3) Hüvitise määramisega seotud vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Kaebus hüvitise määramiseks tuleb kohtule esitada 14 päeva jooksul haldusakti avaldamisest arvates.”;

23) paragrahvi 141² lõike 2 punktis 2 ja lõike 4 punkti 2 asendatakse tekstiosa „2009. aasta” tekstiosaga „2009. ja 2011. aasta”;

24) paragrahvi 141² lõikes 3 asendatakse tekstiosaga „2010. aasta” tekstiosaga „2012. aasta”.

§ 4. Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse hoiused ka juhul, kui krediidiasutus kaasab hoiuseid välisriigis piiriüleselt.”;

2) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse arv „50 000” arvuga „100 000”;

3) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Notari ja kohtutäituri ametitoiminguks avatud kontol hoiustatud kolmandate isikute rahalisi vahendeid käsitatakse osafondi poolt hoiuste hüvitamisel iga isiku kohta eraldi hoiusena.”;

4) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kuues tööpäev pärast krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamist, kui hoiuste väljamaksmine peatatakse moratooriumi kehtestamisel pikemaks ajaks kui viis tööpäeva;”;

5) paragrahvi 28 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hoiuste tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võib lepinguriigi krediidiasutus soovi korral esitada Fondile vastava taotluse.”;

6) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) juriidiline isik, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 loetletud tehingu tegemine;”;

7) paragrahvi 30 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) nende kohustuste ulatuses, mille omanikul on sama krediidiasutuse ees sissenõutavaks muutunud kohustusi;”;

8) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Osafondi arvel ei hüvitata hoiust, mis on konfiskeeritud rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas süüdimõistva otsusega. Kui hoiuse käsutamine on piiratud rahapesu andmebüroo ettekirjutusega või hoius on arestitud kriminaalmenetluses rahapesu või terrorismi rahastamise asjas, peatub hoiuse hüvitamine kuni ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseni või kohtuotsuse jõustumiseni.”;

9) paragrahvi 30 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutus peab teavitama hoiustajaid käesoleva seadusega sätestatud hoiuste tagamise ulatusest ning hüvitamise tingimustest ja korrast, sealhulgas ka käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvatest hoiustest.”;

11) paragrahv 35 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosas „lõigetes 3 ja 5” tekstiosaga „lõikes 3”;

12) paragrahvi 37 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning selle sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast arvates avaldama kahes üleriigilise levikuga päevalehes kahel korral teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:”;

13) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Fond ja Inspektsioon avalikustavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata oma veebilehel.”;

14) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „24 päeva” tekstiosaga „7 tööpäeva”;

15) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) esitama Fondile andmed hoiustajate ning nende hoiuste saldode kohta, tuues eraldi välja andmed käesoleva seaduse § 25 lõike 1 teises lauses ning §-des 29 ja 30 nimetatud hoiuste ja hoiustajate kohta.”;

16) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Notar või kohtutäitur on kohustatud esitama haldurile kolme tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast arvates andmed käesoleva seaduse § 25 lõikes 3¹ nimetatud kolmandate isikute ja nende hoiuste kohta.”;

17) paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hoiustajal on õigus 12 tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud viimati avaldatud teate avaldamisest arvates esitada haldurile seisukoht oma hoiuse saldo õigsuse kohta.”;

18) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hüvitis makstakse välja ülekandega hoiustaja teatatud pangakontole või hoiustaja taotluse alusel sularahas nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu.”;

19) paragrahvi 40 lõikes 2 asendatakse sõnad „kolm tööpäeva” sõnadega „kaks tööpäeva”;

20) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „30 päeva” tekstiosaga „10 tööpäeva”;

21) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud 20 tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast arvates. Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib Fondi nõukogu käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud hüvitiste väljamaksmise tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 10 tööpäeva võrra.”;

22) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse investeeringud ka juhul, kui investeerimisasutus osutab investeerimisteenuseid välisriigis piiriüleselt.”;

23) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Investeeringud tagatakse ja hüvitatakse nende hüvitamiskohustuste tekkimise päeva väärtuses vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses.”;

24) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Notari ja kohtutäituri ametitoimingute tegemiseks avatud väärtpaberikontol hoitavaid kolmandatele isikutele kuuluvaid väärtpabereid käsitletakse osafondi poolt investeeringute hüvitamisel iga isiku kohta eraldi.”;

25) paragrahvi 46 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Investeeringute tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võib lepinguriigi investeerimisasutus soovi korral esitada Fondile vastava taotluse.”;

26) paragrahvi 48 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) juriidiline isik, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 loetletud tehingu ja toimingu tegemine;”;

27) paragrahvi 48 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, mille omanikul on sama investeerimisasutuse ees sissenõutavaks muutunud kohustusi, nende kohustuste ulatuses.

(4) Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, mis on konfiskeeritud rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas süüdimõistva otsusega. Kui investeeringu käsutamine on piiratud rahapesu andmebüroo ettekirjutusega või investeering on arestitud kriminaalmenetluses rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas, peatub selle hüvitamine kuni ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseni või otsuse jõustumiseni.”;

28) paragrahvi 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 51 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või vastava õiguse”;

30) paragrahvi 53 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ning lõikes 5”;

31) paragrahvi 55 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§ 13 lõike 1 punktis 1 või 1¹” tekstiosaga „§ 13 lõike 1 punktis 1 või 3”;

32) paragrahvi 56 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 55 lõikes 3 nimetatud teate saamisest arvates avaldama kahes üleriigilise levikuga päevalehes kahel korral teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:”;

33) paragrahvi 56 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 3 nimetatud teate saamisel avalikustavad Fond ja Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata ka oma veebilehel.”;

34) paragrahvi 57 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Fondile andmed investorite ning nendele hüvitamisele kuuluvate investeeringute kohta, tuues eraldi välja andmed käesoleva seaduse § 44 lõike 1 teises lauses ning §-des 47 ja 48 nimetatud investorite ja investeeringute kohta.”;

35) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Notar või kohtutäitur on kohustatud esitama haldurile kolme tööpäeva jooksul hüvitamispäevast arvates andmed käesoleva seaduse § 44 lõikes 5 nimetatud kolmandate isikute ja nende investeeringute kohta.”;

36) paragrahvi 57 lõikes 3 ja § 60 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-s 56” tekstiosaga „§ 56 lõikes 1”;

37) paragrahvi 71 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates avaldama kahes üleriigilise levikuga päevalehes kahel korral teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:”;

38) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud teate saamisel avalikustavad Fond ja Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata oma veebilehel.”;

39) paragrahvi 87 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Vabariigi Valitsus võib otsustada Fondile laenu andmise riigieelarves ettenähtud ulatuses.”;

40) paragrahvi 96 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks teeb Fond koostööd ja vahetab vajalikku teavet teiste riikide pädevate institutsioonidega, arvestades käesolevas peatükis sätestatut.”;

41) seadust täiendatakse §-ga 112¹ järgmises sõnastuses:

„§ 112¹. Hoiuste tagamise piirmäära ning hüvitiste väljamaksmise tähtaegade erisused

(1) Kui hoiuste peatamise päev on saabunud enne 2010. aasta 31. detsembrit, kaasa arvatud, tagatakse ja hüvitatakse hoiuseid koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga kuni 50 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul rakendatakse hüvitiste väljamaksmisel käesoleva seaduse 2011. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni 3. peatüki 3. jaos sätestatud tähtaegasid.”;

42) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5–14), viimati muudetud direktiiviga 2009/14/EÜ (ELT L 68, 13.3.2009, lk 3–7).”

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.