Teksti suurus:

Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:31.12.2010
Avaldamismärge:RT I, 21.12.2010, 6

Välja kuulutanud
Vabariigi President
10.12.2010 otsus nr 784

Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 09.12.2010

§ 1.  Finantsinspektsiooni seaduses (RT I 2001, 48, 267; 2010, 34, 182) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seadusega määratakse kindlaks riikliku finantsjärelevalve eesmärk ning Finantsinspektsiooni õiguslik seisund, tegevuse alused, sealhulgas rahvusvahelise koostöö korraldus, ning tema rahastamise alused ja kord.”;

2) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse sõna „lepinguriigi” sõnadega „Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik)”;

3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) teha koostööd rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonide ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede või muude pädevate asutuste või isikutega ja osaleda järelevalveasutuste kolleegiumite tegevuses;”;

4) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) osaleda koos teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega loataotluste ja muudes finantsjärelevalve menetlustes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud juhtudel;”;

5) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Inspektsioon osaleb Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ning Euroopa Kindlustus- ja Pensionijärelevalve Asutuse töös.”;

6) paragrahvi 46 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi lepinguriike:”;

7) paragrahvi 46 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „otsustest” sõnadega „otsustest ja kokkulepetest”;

8) paragrahvi 46 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele lepinguriigi krediidiasutuse Eestis paikneva tütarettevõtjast krediidiasutuse üle järelevalveliste ülesannete üleandmise kokkuleppest ja selle sisust.”;

9) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Koostöö välisriikide pädevate asutustega

(1) Inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega, sealhulgas:
1) välisriigis likvideerimis- ja pankrotimenetluse või sarnase menetluse rakendajatega;
2) välisriigi hoiuste tagamise, investori kaitse ja muude sarnaste tagatisskeemide korraldajatega;
3) välisriigi emitendi ja finantsasutuse raamatupidamise ja aruandluse õigsuse üle järelevalve teostajatega;
4) välisriigi emitenti ja finantsasutust auditeeriva audiitori üle järelevalve teostajatega.

(2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöösubjektidele edastada, neilt saada ja nendega vahetada oma ülesannete täitmiseks vajalikku konfidentsiaalset teavet käesolevas seaduses sätestatud korras. Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduse §-s 18 sätestatut, kui isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 41 ja 42 sätestatud tingimusi.

(3) Inspektsioonil on õigus kasutada käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega talle antud õigusi ja volitusi, et täita välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotlus teabe saamiseks, õiguse kitsendamiseks või muu akti või toimingu tegemiseks, kui see on välisriigi finantsjärelevalve asutuse hinnangul tema läbiviidava järelevalvetegevuse jaoks vältimatult vajalik.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse taotlus peab olema põhjendatud või põhinema koostööleppel.

(5) Inspektsioonil on õigus keelduda lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotluse täitmisest üksnes järgmistel juhtudel:
1) taotluse täitmine võib kahjustada Eesti suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda;
2) sama asjaolu tõttu või isiku suhtes on algatatud menetlus Eesti kohtus;
3) Eesti kohus on teinud sama isiku suhtes samadel asjaoludel kohtuotsuse, mis on jõustunud.

(6) Inspektsioon teatab taotluse esitanud välisriigi finantsjärelevalve asutusele taotluse täitmisest keeldumisest, tuues keeldumise aluse ja põhjendused.

(7) Inspektsioon kavandab ja koordineerib koostöös teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ning vajaduse korral keskpankade ja muude pädevate asutustega tegevust finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemise korral, kasutades koostöö hõlbustamiseks võimaluse korral eelnevalt kokkulepitud sidekanaleid. Kavandamine ja koordineerimine hõlmab muu hulgas osalemist ühisotsustusmenetlustes, kriisiplaanide rakendamisel ja haldussunni kohaldamisel ning avalikkuse ühist teavitamist.

(8) Inspektsioon teavitab kohe teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kes teostab finantsjärelevalvet Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtjast krediidiasutuse üle või kui selle krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud krediidiasutuse filiaal on tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks käesoleva seaduse § 474 kohaselt, kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutus on sattunud raskustesse ja see võib vahetult ohustada selle lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist.”;

10) paragrahvi 471 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 47 lõikes 9” tekstiosaga „§ 47 lõikes 5”;

11) paragrahvi 471 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Inspektsioonil on õigus üle anda lepinguriigi krediidiasutuse Eestis paikneva tütarettevõtjast krediidiasutuse järelevalve ülesannete täitmine kirjaliku kokkuleppe alusel krediidiasutuse emaettevõtjale tegevusloa väljaandnud lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.”;

12) paragrahv 472 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 472. Ühisotsustusmenetlus loataotluste menetlemisel

(1) Inspektsioon sõlmib krediidiasutuste seaduse §-des 867 ja 8641 sätestatud loa andmiseks ühisotsustusmenetluses teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega kokkuleppe loataotluse menetlemise üksikasjade ja kohaldatava ajakava kohta. Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta eelnimetatud kokkuleppe kavandi asjasse puutuvale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kes teostab järelevalvet krediidiasutusest tütarettevõtja üle.

(2) Inspektsioon kuulab seoses loataotluse ühisotsustusmenetlusega ära krediidiasutusest emaettevõtja või tütarettevõtja seisukoha ning vahetab asjakohast teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsjärelevalve asutusega.

(3) Kui Inspektsioon ei teosta konsolideeritud järelvalvet, esitab ta ühisotsustusmenetluses konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavale finantsjärelevalve asutusele soolo ja konsolideeritud andmete baasil oma põhjendatud seisukoha ning asjas vajalikud reservatsioonid.

(4) Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmise osas kuue kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates. Eelnimetatud ühisotsuses märgitakse otsuse faktiline ja õiguslik alus ning asjas vajalikud reservatsioonid krediidiasutustest emaettevõtja ja tütarettevõtja kohta eraldi.

(5) Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil õigus iseseisvalt vastu võtta otsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmise kohta, juhul kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, võttes seejuures võimaluse korral arvesse asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone.

(6) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta ühisotsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse koos vajalike põhjendustega konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevale krediidiasutusele ja kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele.

(7) Konsolideeritud järelevalve teostaja on isik või asutus, kes teostab konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigis asutatud krediidiasutusest emaettevõtja või krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja üle, kes ise ei ole tütarettevõtja. Inspektsioon on konsolideeritud järelevalve teostaja, kui ta teostab finantsjärelevalvet emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või finantsvaldusettevõtja üle, kes ei ole üheski teises lepinguriigis asutatud või tegevusloa saanud krediidiasutuse ega finantsvaldusettevõtja tütarettevõtja.”;

13) seadust täiendatakse §-dega 473–475 järgmises sõnastuses:

§ 473. Ühisotsustusmenetlus kapitali adekvaatsuse tagamisel

(1) Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni krediidiasutuste seaduse §-s 631 ja § 96 lõikes 41 sätestatud nõuete rakendamise kohta eesmärgiga määrata kindlaks vastava krediidiasutuse konsolideerimisgrupi adekvaatne omavahendite tase, arvestades tema finantsseisundit ja riskiprofiili soolo ja konsolideeritud andmete baasil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ühisotsustusmenetluse tulemuse põhjal otsustatakse ka krediidiasutuste seaduse § 104 lõikes 2 nimetatud meetme rakendamise vajadus iga konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse suhtes.

(3) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud menetluse läbiviimist konsolideerimisgrupi kohta riskihinnangut sisaldava ülevaate ja ettepaneku ühisotsuse kohta asjasse puutuvale teisele lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt peab Inspektsioon jõudma asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepaneku edastamisest või selle saamisest arvates, juhul kui Inspektsioon ei teosta konsolideeritud järelevalvet.

(5) Ühisotsuseni jõudmisel tuleb arvestada ka konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutustest tütarettevõtjate finantsseisundit ja riske, asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste põhjendatud seisukohti ja asjas vajalikke reservatsioone, mis esitati käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul.

(6) Ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsuste korral peab Inspektsioon juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, konsulteerima Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega omal algatusel või kui seda nõuab asjasse puutuv teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus. Inspektsioon peab kaaluma Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse esitatud seisukohtadega arvestamist või esitama põhjendused neist olulise osa mittearvestamise korral.

(7) Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil õigus, juhul kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, konsolideeritud andmete alusel pärast asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tütarettevõtjatele antud riskihinnangute lisaanalüüsimist vastu võtta otsus krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 41 ja § 104 lõikes 2 sätestatud meetmete rakendamiseks Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse suhtes. Inspektsioon peab seejuures võimaluse korral arvestama asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone.

(8) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta ühisotsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse koos vajalike põhjendustega konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevale krediidiasutusele ja kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele.

(9) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsus tuleb ajakohastada vähemalt üks kord aastas või juhul, kui seda nõuab põhjendatud taotluse alusel konsolideerimisgrupi krediidiasutusest tütarettevõtja üle järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus krediidiasutuste seaduse § 104 lõikes 2 sätestatud meetmete rakendamise ajakohastamise osas.

§ 474. Ühisotsustusmenetlus olulise tähtsusega filiaali määratlemisel

(1) Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsusele krediidiasutuse filiaali olulise tähtsuse määratlemisel Eestis või teises lepinguriigis.

(2) Kui Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaal tunnistatakse olulise tähtsusega filiaaliks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200) (edaspidi pangandusdirektiiv) artiklile 42a, on Inspektsioonil selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel kohustus esitada filiaali tegevuse kohta finantsjärelevalve teostamiseks vajalikku informatsiooni ning kaasata ta käesoleva seaduse § 47 lõikes 7 nimetatud koostöö kavandamisse ja koordineerimisse.

(3) Inspektsioon võib esitada taotluse krediidiasutuse päritolulepinguriigi finantsjärelevalve asutusele selle krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali olulise tähtsusega filiaaliks tunnistamise kohta, lähtudes eelkõige ühest või mitmest järgmisest tunnusest:
1) filiaali kaasatud hoiuste turuosa ületab kaht protsenti Eestis tegutsevate krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust;
2) filiaali tegevuse peatamine või lõpetamine mõjutab tõenäoliselt Eesti finantsturu likviidsust ning makse- ja arveldussüsteemi toimimist;
3) filiaali klientide arv moodustab märkimisväärse osa kogu Eesti finantsteenuseid kasutavate klientide arvust.

(4) Kui Inspektsioon ei jõua kahe kuu jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud olulise tähtsusega filiaali määratlemisel, on Inspektsioonil õigus järgneva kahe kuu jooksul teha iseseisvalt otsus selle filiaali olulise tähtsuse kohta, võttes arvesse asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse põhjendatud seisukohti või reservatsioone. Inspektsiooni otsus krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali olulise tähtsuse määratlemise kohta tehakse koos põhjendustega teatavaks asjasse puutuvale teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

(5) Kui teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 kohaselt tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks, on Inspektsioonil õigus nõuda teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse käest informatsiooni, mis on vajalik selle filiaali tegevuse üle finantsjärelevalve teostamiseks, ja enda kaasamist pangandusdirektiivi artikli 129 lõike 1 punktis c nimetatud finantsjärelevalve alase koostöö kavandamisse ja koordineerimisse.

(6) Käesolevas paragrahvis Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutuse filiaali olulise tähtsuse määratlemise kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühingu filiaali suhtes, välja arvatud nende investeerimisühingute suhtes, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 201–255) artikli 20 lõikes 2 või 3 või artikli 46 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Olulise tähtsusega filiaali määratlemisel ei kohaldata investeerimisühingu filiaali suhtes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatut.

§ 475. Koostöö järelevalveasutuste kolleegiumites

(1) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, peab ta moodustama finantsjärelevalve asutuste kolleegiumi (edaspidi kolleegium), et tõhustada pangandusdirektiivi artiklis 129 ja artikli 130 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist ning vajaduse korral kooskõlastada finantsjärelevalvelist tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide finantsjärelevalve asutustega. Kolleegium moodustatakse kirjaliku kokkuleppega asjaomaste finantsjärelevalve asutuste vahel.

(2) Inspektsioon peab moodustama kolleegiumi ka käesoleva seaduse § 474 lõikes 2 nimetatud juhul, kui kolleegiumit ei ole moodustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.

(3) Kolleegiumi ülesanded on:
1) teabe vahetamine, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajaliku teabe edastamine;
2) kokkulepete sõlmimine järelevalve ülesannete täitmiseks või nende edasiandmiseks;
3) ühiste järelevalveliste kontrollprogrammide kindlaksmääramine krediidiasutuste seaduse § 96 lõike 41 kohaselt;
4) finantsjärelevalve teostamise efektiivsuse tõstmine, eelkõige dubleerimise vähendamine seoses informatsiooni nõudmisega finantsjärelevalve subjektidelt;
5) usaldatavusnormatiivide ühetaolise kohaldamise kooskõlastamine;
6) finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemisel vajaliku tegevuse koordineerimine käesoleva seaduse § 47 lõike 7 kohaselt.

(4) Kui Inspektsioon ei teosta konsolideeritud järelevalvet, on tal õigus nõuda enda kaasamist kolleegiumisse juhul, kui Inspektsioon teostab finantsjärelevalvet konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutustest tütarettevõtja üle või kui teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks.

(5) Inspektsioon võib teha Eesti Pangale ettepaneku osaleda kolleegiumi töös.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel Inspektsioon:
1) kutsub kokku kolleegiumi koosolekud ning juhib ja korraldab kolleegiumi tegevust;
2) otsustab selle üle, millised finantsjärelevalve asutused või muud pädevad asutused, sealhulgas keskpangad ja kolmandate riikide finantsjärelvalve asutused, osalevad kolleegiumi kohtumistel või tema tegevuses;
3) edastab õigeks ajaks kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele kolleegiumi tegevusega seotud informatsiooni;
4) teavitab õigeks ajaks kõiki asjasse puutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust kolleegiumi rakendatud meetmetest.

(7) Kolleegiumi tegevuses osalevale isikule kohaldub teabe edastamise osas käesoleva seaduse § 54 lõikes 41 sätestatu.”;

14) paragrahvi 54 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „Euroopa Keskpanga” sõnadega „Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankade”;

15) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

„(41) Inspektsioonil on õigus konfidentsiaalset teavet edastada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet konfidentsiaalsena ja see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks. Lepinguriigi keskpangale või muule pädevale asutusele võib edastada konfidentsiaalset teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, sealhulgas teavet, mis on vajalik rahanduspoliitika teostamiseks, likviidsusküsimuste lahendamiseks, makse- ja arveldussüsteemide toimimiseks ning muudel eesmärkidel selle lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.

(42) Inspektsioonil on õigus lubada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule edastatud konfidentsiaalset teavet avaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel.

(43) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud koostöö käigus saadud teavet võib avaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel, kui välisriigi finantsjärelevalve asutuse, välisriigi muu pädeva asutuse või isikuga on sõlmitud sellekohane kokkulepe.”;

16) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui käesoleva seaduse §-s 473 nimetatud ühisotsustusmenetlust on alustatud enne 2012. aasta 31. detsembrit, on käesoleva seaduse § 473 lõikes 4 sätestatud ajavahemik kuus kuud.”;

17) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2009/111/EÜ (ELT L 302, 17.11.2009, lk 97–119).”

§ 2. Investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 86 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud esimese ja teise taseme omavahenditele ning allutatud nõuetele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 97–991 ja 1001 ning § 102 lõigetes 1–8, 12 ja 14 sätestatut.”;

2) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Väärtpaberituru seaduse § 102 lõigetes 6–11 sätestatud piirmäärasid rakendatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mahaarvamiste tegemist.”

§ 3. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2010, 34, 182) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 8 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui tema osutatava teenuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt Eesti finantsturu stabiilsust ning makse- ja arveldussüsteemi järjepidevat toimimist või tema klientide arv moodustab märkimisväärse osa kogu Eestis finantsteenuseid kasutavate klientide arvust või tema Eestis kaasatud hoiuste turuosa ületab kümmet protsenti krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust. Elutähtsat teenust osutavate krediidiasutuste ja välisriigi krediidiasutuste filiaalide loetelu kinnitab Eesti Pank.”;

2) paragrahvi 34 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja § 284 lõikes 1”;

3) paragrahvi 37 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 78 lõikes 9” tekstiosaga „§ 72 lõikes 3”;

4) paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) kindlaks määrama krediidiasutuse riskitaluvuse kõigi asjasse puutuvate äriliinide ja äriüksuste kaupa.”;

5) paragrahvi 55 lõiget 21 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) tagama krediidiasutuse likviidsusriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise, sealhulgas heaks kiitma käesoleva seaduse § 821 lõikes 10 nimetatud talitluspidevuse plaani ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni.”;

6) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Krediidiasutuse omavahendid peavad võrduma vähemalt viie miljoni euroga.”;

7) paragrahvi 73 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese taseme omavahendid on:
1) aktsia- või osakapital;
2) ülekurss;
3) õigusaktide ja põhikirja kohaselt kasumi arvel moodustatud reservid ja reservkapital;
4) eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasum;
5) eelmiste aastate jaotamata kahjum;
6) käesoleva majandusaasta kasum, mille suurust on kontrollinud krediidiasutuse audiitor;
7) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 731 sätestatud tingimustele ja on täielikult sisse makstud.

(2) Krediidiasutuse aktsia- või osakapital ja ülekurss peavad vastama kõigile järgmistele tingimustele:
1) need on rahalise sissemaksena täielikult üle antud krediidiasutuse käsutusse;
2) need on krediidiasutuse tegevuse jätkuvuse tingimustes täies ulatuses kasutatavad kahjumi katmiseks;
3) krediidiasutuse lõpetamise või pankroti korral kuuluvad nendest tulenevad nõuded krediidiasutuse vastu rahuldamisele pärast kõikide teiste nõuete rahuldamist.

(3) Esimese taseme omavahendite arvutamisel arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud omavahendite kogusummast maha:
1) oma aktsiate summa;
2) immateriaalse põhivara summa;
3) käesoleva majandusaasta kahjum.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud kasumi arvamisel esimese taseme omavahendite koosseisu võib sinna arvata ainult selle osa kasumist, millest on maha arvatud kõik võimalikud maksud ja dividendid.

(5) Krediidiasutus on kohustatud esitama viivitamata pärast kasumi arvamist esimese taseme omavahendite koosseisu Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) krediidiasutuse kinnitus omavahendite koosseisu arvatud kasumi suuruse ning sellest kõikide võimalike maksude ja prognoositavate dividendide mahaarvamise kohta;
2) vandeaudiitori märkusteta aruanne lõppenud majandusaasta raamatupidamisaruannete kohta juhul, kui omavahenditesse on arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasumi arvele kantud lõppenud majandusaasta kasum;
3) vandeaudiitori aruanne selle kohta, et möödunud majandusaasta rahandusalase informatsiooni ülevaatamisel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitavad sellele, et kasumiaruandes esitatud andmed ei kajasta õigesti ja õiglaselt ülevaadatud perioodi kasumit kooskõlas kasutatava raamatupidamistavaga juhul, kui omavahendite koosseisu on arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud käesoleva majandusaasta kasum.

(6) Kui vandeaudiitori aruanne on märkustega, on krediidiasutus kohustatud eelnevalt taotlema Finantsinspektsioonilt loa kasumi arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu ja esitama Finantsinspektsioonile põhjendatud arvamuse esimese taseme omavahenditesse arvatava kasumi suuruse kohta. Finantsinspektsioon lähtub loa andmisel audiitori märkuste sisust ja märkustes toodud puuduste mõjust esimese taseme omavahenditesse arvatava kasumi suurusele.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kasumi arvestamisel ei või omavahendite koosseisu arvatav kasum olla suurem krediidiasutuse audiitori kontrollitud kasumist või bilansilisest kasumist vastavalt sellele, kumb nendest on väiksem.

(8) Esimese taseme omavahendite hulka kuuluvad instrumendid peavad olema mittekumulatiivsed ja neid peab olema võimalik piiranguteta ning viivituseta kasutada krediidiasutuse kahjumite ja riskide katmiseks kohe, kui need tekivad.

(9) Mittekumulatiivseks loetakse instrumente, millest tulenevad dividendi- või intressimaksed võib jätta välja maksmata või nende maksmise katkestada ilma hilisema väljamakse kohustuseta.

(10) Krediidiasutus on kohustatud peatama käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud instrumentide dividendi- või intressimaksed juhul, kui nende väljamaksmine kahjustaks krediidiasutuse finantsseisundit või maksevõimet või põhjustaks käesolevas seaduses sätestatud omavahendite nõuete mittetäitmise.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 731 järgmises sõnastuses:

§ 731. Muude kapitali iseloomuga instrumentide esimese taseme omavahenditesse arvamine

(1) Käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktis 7 nimetatud muid kapitali iseloomuga instrumente võib arvata esimese taseme omavahendite koosseisu, kui need vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
1) instrumendist tulenev krediidiasutuse kohustus on allutatud käesoleva seaduse § 721 tähenduses ning see rahuldatakse pärast käesoleva seaduse §-s 742 sätestatud instrumentidest tulenevate nõuete rahuldamist;
2) instrumente ei saa realiseerida või tagasi osta instrumendi hoidja algatusel ega ilma Finantsinspektsiooni eelneva loata;
3) instrumentide emiteerimist reguleerivates dokumentides sätestatud tingimused võimaldavad krediidiasutusel tavapärase majandustegevuse jätkamiseks kasutada instrumendi põhisummat ja tasumata intresse kahjumi katmiseks;
4) instrumentide emiteerimist reguleerivate õigusaktide või lepingute sätted peavad sisaldama krediidiasutuse õigust tühistada vajaduse korral määramata ajaks instrumentidega seotud dividendi- või intressimaksed ilma hilisema väljamakse kohustuseta. Kui krediidiasutuse omavahendid pärast instrumentidega seotud dividendi- või intressimakse väljamaksmist ei ole krediidiasutuse hinnangul piisavad käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 sätestatud kapitali adekvaatsuse nõude täitmiseks, siis on krediidiasutus kohustatud kasutama nimetatud õigust.

(2) Esimese taseme omavahendite koosseisu arvatavad muud kapitali iseloomuga instrumendid võivad olla määramata tähtajaga või esialgse tähtajaga vähemalt 30 aastat. Eelnimetatud instrumendid võivad sisaldada ühte või mitut ostuoptsiooni, mida ei ole võimalik realiseerida varem kui viis aastat pärast instrumendi emiteerimist ning mis vastavad järgmistele tingimustele:
1) tähtajatut instrumenti reguleerivad õigusaktid või lepingud võivad sisaldada tingimusi, mis ajendavad krediidiasutust ostuoptsiooni kasutama ja instrumente tagasi ostma, kuid need ei tohi rakenduda varem kui kümme aastat pärast instrumendi emiteerimist ning need ajendid peavad olema mõõdukad;
2) tähtajalist instrumenti reguleerivatest õigusaktidest tulenevad või lepingulised sätted ei tohi sisaldada tingimusi, mis ajendavad krediidiasutust ostuoptsiooni kasutama ja instrumente enne tähtaega tagasi ostma.

(3) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast kapitali iseloomuga instrumentide arvamist esimese taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile nende täpse kirjelduse ning nende aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga kapitali iseloomuga instrumentide tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud omavahendite koosseisu arvatavate kapitali iseloomuga instrumentide tingimustele.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus:
1) nõuda määratud tähtajaga kapitali iseloomuga instrumentide tagasiostu tähtaja edasilükkamist juhul, kui nende tagasiostmine põhjustab käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 sätestatud kapitali adekvaatsuse nõude täitmata jätmise;
2) nõuda dividendi- ja intressimaksete tühistamist juhul, kui nende maksmine halvendab oluliselt krediidiasutuse finantsseisundit või ohustab tema maksevõimet;
3) anda luba määratud tähtajaga kapitali iseloomuga instrumentide enne tähtaega tagasiostuks, kui nende instrumentide maksustamises või omavahenditesse kaasamise tingimustes on toimunud muudatus, mis ei olnud teada instrumendi emiteerimise ajal.

(5) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda tagasiostetavate või lunastatavate instrumentide asendamist samalaadsete või käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentidega, kui Finantsinspektsiooni hinnangul nende tagasiostmine või lunastamine kahjustab krediidiasutuse finantsseisundit või maksevõimet.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud väljamaksete tühistamine Finantsinspektsiooni nõudel ei tohi kahjustada krediidiasutuse õigust asendada dividendi- või intressimakse käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktides 1 või 2 sätestatud instrumendiga. Finantsinspektsioonil on õigus otsustada eritingimuse rakendamine dividendi- ja intressimaksete asendamise osas.

(7) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast esimese taseme omavahendite koosseisu arvatud kapitali iseloomuga instrumentide tingimuste muutumist esitama Finantsinspektsioonile kapitali iseloomuga instrumentide tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.”;

9) paragrahvi 74 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) kumulatiivsed tähtajalised eelisaktsiad;
3) ümberhindluse reservid;”;

10) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Ümberhindluse reservide teise taseme omavahenditena arvesse võtmise kord on sätestatud käesoleva seaduse § 71 lõike 7 alusel kehtestatud määruses.”;

11) paragrahvi 74 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) kohustus või instrument on kirjendatud krediidiasutuse raamatupidamisregistrites;
2) kohustuse või instrumendi väärtust on hinnanud krediidiasutuse juhatus ja seda hinnangut on kontrollinud audiitor.”;

12) paragrahvi 75 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 78 lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „§ 78 lõigetes 6 ja 7”;

13) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, kui repo-, pöördrepo-, väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute vastaspool ei täida oma kohustusi.”;

14) paragrahvi 78 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 78. Piirangud omavahenditele

(1) Esimese taseme omavahendite koosseisu kuuluvate käesoleva seaduse § 731 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate muude kapitali iseloomuga instrumentide summa ei tohi ületada 15 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(2) Esimese taseme omavahendite koosseisu kuuluvate muude kapitali iseloomuga instrumentide, mida reguleerivate õigusaktide või lepingute sätted kohustavad krediidiasutust finantsseisundi ja maksevõime halvenemisel asendama instrumendi põhimakse ning dividendi- ja intressimaksed ettenähtud ulatuses käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1 ja 2 sätestatud instrumentidega või mida võib Finantsinspektsiooni nõudmisel igal ajahetkel asendada krediidiasutuse finantsseisundist või maksevõimest tulenevalt § 73 lõigetes 1 ja 2 sätestatud instrumentidega, summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(3) Esimese taseme omavahendite koosseisu kuuluvate muude kapitali iseloomuga instrumentide, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumendid, summa ei tohi ületada 35 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(4) Esimese taseme omavahendite koosseisu kuuluvate muude kapitali iseloomuga instrumentide summa ei tohi ületada kokku 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud piiranguid ületavaid muid kapitali iseloomuga instrumente käsitatakse teise taseme omavahenditena ja neile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud piiranguid.

(6) Teise taseme omavahendid ei tohi ületada esimese taseme omavahendeid.

(7) Teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(8) Teise taseme omavahendid, mida kasutatakse pangaportfelli riskide katmiseks, ei tohi ületada samal otstarbel kasutatavaid esimese taseme omavahendeid.

(9) Teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid.

(10) Kolmanda taseme omavahendid ei tohi ületada 150 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud omavahendite piirangut võib ületada tingimusel, et teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei ületa 250 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7–11 sätestatud piirmäärasid ületavaid teise ja kolmanda taseme omavahendeid ei tohi arvata omavahendite koosseisu kapitali adekvaatsuse arvutamisel.

(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6–11 sätestatud piirmäärasid rakendatakse enne käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 nimetatud mahaarvamiste tegemist.

(14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud piirmäärasid ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada omavahendite minimaalsuuruse, riskide kontsentreerumise piirmäärade ja investeerimispiirangute arvutamisel.

(15) Krediidiasutus võib finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul ajutiselt ületada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ning 6 ja 7 sätestatud piiranguid, kui nende piirangute järgimine võib põhjustada krediidiasutusele olulist majanduslikku kahju.”;

15) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Krediidiasutus peab regulaarselt ajakohastama oma likviidsusriski juhtimise strateegiaid, poliitikaid, protseduure ja limiite ning välja töötama toimivad talitluspidevuse plaanid, arvestades käesoleva seaduse § 821 lõikes 9 nimetatud stressitestide tulemusi.”;

16) seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses:

§ 811. Piirangud väärtpaberistatud riskipositsioonidesse investeerimisel

(1) Krediidiasutus, kes ei ole väärtpaberistatud nõude algne väljaandja, sponsor ega laenu andja, võib investeerida väärtpaberistatud riskipositsiooni, kui väärtpaberistatud nõude algne väljaandja, sponsor või laenu andja on krediidiasutusele teatavaks teinud, et säilitab väärtpaberistatud nõudes jätkuvalt majandusliku huvi ja omab selles vähemalt viieprotsendilist omaosalust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud majanduslik huvi on säilitatud, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) säilitatakse vähemalt viis protsenti igast investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nominaalväärtusest;
2) uuenevate nõuete väärtpaberistamisel säilitab laenude algne väljastaja vähemalt viis protsenti väärtpaberistatud riskipositsioonide nominaalväärtusest;
3) säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt viis protsenti väärtpaberistatud riskipositsioonide nominaalväärtusest, juhul kui ka nimetatud säilitatud positsioonid oleksid väärtpaberistatud tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole algsel väljastamisel väiksem kui 100;
4) säilitatakse esmase kahju riskipositsioon ja vajaduse korral ka teised nõudeõigustega seotud positsioonid, millel on sama või kõrgem riskiprofiil ja mille tähtaeg ei saabu varem kui investoritele üle kantud või müüdud väärtpaberistatud riskipositsioonidel, nii et säilitatud positsioonid on kokku vähemalt viis protsenti väärtpaberistatud riskipositsioonide nominaalväärtusest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata juhul, kui väärtpaberistatud riskipositsioonid on nõuded järgmistele asutustele või isikutele või kui neid nõudeid tagavad täielikult järgmised isikud või asutused:
1) keskvalitsused ja keskpangad;
2) regionaal- ja kohaliku omavalitsuse üksused ning lepinguriikide avaliku sektori asutused;
3) riigiasutuse hallatavad asutused ning kasumit mittetaotlevad asutused ja ühingud;
4) krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes käesoleva seaduse 7. peatüki 2. jao 1. jaotise 2. alljaotise kohaselt vastavad esimesele või teisele krediidikvaliteedi astmele;
5) multilateraalsed arengupangad.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata:
1) kui väärtpaberistamise tehing põhineb selgel, läbipaistval ja avalikult kättesaadaval indeksil, mille aluseks on üldkasutatava indeksiga seotud väärtpaberid või muud vabalt kaubeldavad väärtpaberid, mis ei ole väärtpaberistamise positsioonid;
2) mitme laenuandja poolt ühe ja sellesama laenulepingu alusel ühele kliendile antud laenude, ostetud nõuete ega krediidiriski ülekandetehingute suhtes, kui neid instrumente ei ole kasutatud väärtpaberistatud nõuete pakkimiseks või nendega seotud riskide maandamiseks.

(5) Kui lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja või üks selle tütarettevõtja väärtpaberistab nõude algse väljastajana või sponsorina konsolideeritud järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste, investeerimisühingute või muude finantseerimisasutuste riskipositsioone, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet täita lepinguriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või lepinguriigi finantsvaldusettevõtja konsolideeritud andmete alusel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 rakendatakse juhul, kui väärtpaberistatavaid riskipositsioone omavad krediidiasutused, investeerimisühingud või muud finantseerimisasutused vastavad Eesti Panga kehtestatud nõuetele nõude algse väljastaja või sponsori hoolsuskohustuste kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud majandusliku huvi säilitamise nõudeid kohaldatakse iga väärtpaberistamise suhtes üks kord.

(8) Majandusliku huvi mõõtmisel ei kohaldata krediidiriski maandamist, lühikest positsiooni ega muud krediidiriski kaitset, bilansiväliseid positsioone mõõdetakse nominaalväärtuse alusel.”;

17) paragrahvi 82 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Krediidiasutusel ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema piisavad ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ja juhtimise ühtsed strateegiad, protseduurid ja süsteemid, mida vaadatakse regulaarselt läbi ja ajakohastatakse ning mis on määratud asjaomastes sise-eeskirjades ja kehtivad nii krediidiasutuses kui ka temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes.”;

18) paragrahv 82 lõike 21 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „strateegiad” sõnaga „, süsteemid”;

19) paragrahvi 82 lõike 32 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) väärtpaberistamise tehingutest, mille suhtes krediidiasutus on investor, laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja, tulenevate riskide, kaasa arvatud maineriski majandusliku sisu õigeks kajastamiseks, hindamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks;”;

20) paragrahvi 82 lõike 32 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) likviidsuse ja finantseerimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, et tagada pidev likviidsuse planeerimine ning alternatiivsed finantseerimisallikad.”;

21) seadust täiendatakse §-ga 821 järgmises sõnastuses:

§ 821. Nõuded likviidsusriski juhtimisele

(1) Krediidiasutusel peavad olema strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks erinevatel prognoositavatel, sealhulgas päevasisestel, perioodidel, et tagada piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab krediidiasutusel täita kohustusi stressiolukordades.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid peavad:
1) olema vastavuses krediidiasutuse äriliinide, kasutatavate välisvaluutade ja äriüksustega;
2) sisaldama asjakohaseid likviidsusriski juhtimise kulude edasijaotamise süsteeme teistesse kasumit teenivatesse üksustesse;
3) vastama krediidiasutuse tegevuse ulatusele, keerukusele, riskiprofiilile ning juhatuse määratud riskitaluvusele, kusjuures krediidiasutus peab riskitaluvusest kõiki asjaomaseid äriüksusi teavitama;
4) arvestama krediidiasutuse olulisust igas riigis, kus ta tegutseb.

(3) Krediidiasutus peab finantseerimispositsioonide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks välja töötama metoodika, kus tuleb arvesse võtta nii bilansilistest kui ka bilansivälistest varadest ja kohustustest ning maineriski võimalikust mõjust tulenevaid teadaolevaid ja prognoositavaid rahavooge.

(4) Krediidiasutus peab eristama tagatisega koormatud varad tagatisega koormamata varadest, mis on likviidsed ja kasutatavad igal ajal, eelkõige juhtudel, kui ohus on krediidiasutuse finantsseisund või maksevõime. Arvesse tuleb võtta ka isikuid, kellele varad kuuluvad, ja riiki, kus varad on registreeritud.

(5) Krediidiasutus peab arvesse võtma õiguslikke, järelevalve ja ärilisi piiranguid, mis kehtivad tema äriüksustele likviidsuse tagamiseks täiendava kapitali andmisel ja tagatisega koormamata varade potentsiaalsetele ülekannetele nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool.

(6) Krediidiasutus peab võtma kasutusele erinevad likviidsusriski maandamise meetmed, sealhulgas limiitide süsteemi ja likviidsuspuhvrid, mis võimaldavad toime tulla erinevate stressisündmustega, ning omama piisavalt hajutatud ressursside struktuuri ja takistuseta juurdepääsu finantseerimisallikatele. Nimetatud meetmeid tuleb regulaarselt ajakohastada.

(7) Krediidiasutus peab likviidsuspuhvrite põhjal kindlaks määrama oma toimetulekuperioodi. Toimetulekuperiood on aeg, mille jooksul krediidiasutus peab olema võimeline jätkusuutlikult tegutsema, kasutamata krediidiasutuse väliseid finantseerimisallikaid.

(8) Krediidiasutus peab likviidsusriski maandamiseks, ressursside kaasamiseks ning finantseerimisallikate kasutamiseks tehtavates otsustes kasutama stsenaariumianalüüse, tundlikkuse analüüse ja muid stressiteste (edaspidi stressitest) ning talitluspidevuse plaane, mille eeldused tuleb regulaarselt ajakohastada.

(9) Likviidsusriski stressitestide tegemisel tuleb kasutada nii krediidiasutuse enda kui ka kogu turuga seotud erinevaid stsenaariume või nende kahe kombinatsiooni erinevates prognoositavates perioodides ning stressioludes. Stsenaariumid peavad arvestama ka bilansiväliseid kohustusi ja muid tingimuslikke kohustusi, sealhulgas sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutuste või muude eriotstarbeliste asutuste või isikute kohustusi, mille suhtes krediidiasutus tegutseb tehingu korraldajana või annab olulise suurusega likviidsustoetust.

(10) Likviidsuskriisi olukorras tegutsemiseks peab krediidiasutusel olema adekvaatne talitluspidevuse plaan koos asjakohase strateegia ja põhjalike rakendatavate meetmetega võimaliku likviidsuspuudujäägi tekkimisel. Neid plaane tuleb regulaarselt testida vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud stressitesti tegemise käigus kasutatavatele stsenaariumitele. Stressitestide tulemuste ülevaated tuleb esitada krediidiasutuse juhatusele, et vajaduse korral täpsustada vastavasisulisi poliitikaid, limiite ja talitluspidevuse plaane.”;

22) paragrahvi 85 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riskide kontsentreerumine on krediidiasutuse riskipositsiooni suhe krediidiasutuse omavahenditesse. Riskide kontsentreerumist arvutatakse iga kliendi või omavahel seotud isikute kohta eraldi. Riskide kontsentreerumine on suur, kui see ületab kümmet protsenti.

(2) Krediidiasutuse riskipositsioon käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 852 tähenduses on nõuete, tuletisinstrumentide, bilansiväliste kohustuste ja teiste äriühingute aktsia- või osakapitalis omandatud osaluste summa.

(3) Riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel ei võeta arvesse järgmisi riskipositsioone:
1) valuutatehingutest tulenevad riskipositsioonid tavapärastel turutingimustel toimuvate arvelduste korral kuni kahe tööpäeva jooksul maksjale makse teostamiseks määratud tähtpäevast arvates;
2) väärtpaberite ostust või müügist tulenevad riskipositsioonid tavapärastel turutingimustel toimuvate arvelduste korral kuni viie tööpäeva jooksul väärtpaberite eest tasumise või väärtpaberite ülekandmise päevast arvates, olenevalt sellest, kumb sooritus toimub varem;
3) makseteenuste, sealhulgas mis tahes valuutas maksete edastamise, kliiring- ja arveldusteenuste ning korrespondentpangandusteenuste või finantsinstrumentide kliiring-, arveldus- ja hoidmisteenuste osutamise korral hilisest raha laekumisest ning muudest klientide toimingutest tulenevad riskipositsioonid, mis ei püsi kauem kui riskipositsiooni tekkimisele järgneva tööpäeva lõpuni;
4) makseteenuste, sealhulgas mis tahes valuutas maksete edastamise, kliiring-, arveldus- ja korrespondentpangandusteenuste osutamise korral päevasisesed riskipositsioonid nimetatud teenuseid osutavate asutuste vastu;
5) käesoleva seaduse § 75 kohaselt omavahendite arvutamisel maha arvatud riskipositsioonid.

(4) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud igast kliendist või omavahel seotud isikutest, kelle suhtes on tekkinud suur riskide kontsentreerumine, informeerima krediidiasutuse nõukogu.

(5) Omavahel seotud isikuteks loetakse:
1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast krediidiasutusele või selle konsolideerimisgrupile ühist riski, kuna neist üks omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle või
2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole küll käesoleva lõike punktis 1 mainitud seost, kuid kes kujutavad endast krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupile ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemisel, eelkõige finantseerimise või finantseeringu tagasimaksmisega seoses, ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või teistel.

(6) Isikute seotuse hindamisel lähtutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule:
1) ühistest omanikest;
2) ühistest juhtidest;
3) vastastikustest garantiidest;
4) väärtpaberistatud riskipositsioonide, investeerimisfondide aktsiate ja osakute ja teiste alusvaraga positsioonide puhul riskide tegelikust jaotusest ning majanduslike mõjude võimalikust ülekandumisest;
5) vastastikusest ärialasest sõltuvusest, millest ei saa lühikese aja jooksul loobuda, ning kõikidest muudest seostest juhul, kui need toovad endaga kaasa olukorra, kus ühe isiku finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäolised makseraskused ka teisel seotud isikul.

(7) Krediidiasutus peab rakendama piisavaid meetmeid omavahel seotud isikute nõuete kogusumma väljaselgitamiseks.

(8) Krediidiasutuse riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud mahaarvamiste tegemist ning krediidiriski maandamist ületada 25 protsenti krediidiasutuse omavahenditest.

(9) Riskide kontsentreerumine nende käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 nimetatud isikute või krediidiasutuse aktsionäride ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu aktsionäride suhtes, kellele kuulub rohkem kui üks protsent äriühingute aktsiakapitalist, ei tohi ületada viit protsenti.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 nimetatud piirmäärad ei kehti krediidiasutuse emaettevõtja, emaettevõtja teise tütarettevõtja ning krediidiasutuse tütarettevõtja suhtes tingimusel, et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse või Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele samaväärset konsolideeritud järelevalvet teostava kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse konsolideeritud järelevalve alla.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 nimetatud riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel võib teha mahaarvamisi ning võtta arvesse krediidiriski maandamist. Mahaarvamiste tegemise ning krediidiriski maandamise arvesse võtmise tingimused ja ulatus on sätestatud käesoleva seaduse § 71 lõike 7 alusel kehtestatud määruses.

(12) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni, kui tema riskide kontsentratsioon ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 nimetatud piirmäärasid.

(13) Krediidiasutus peab piisava täpsusega hindama võimalikku riskide kontsentratsiooni, mis tuleneb tema nõuetest tagatise andja vastu või kaudse krediidiriski kaitse pakkujate vastu või käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 4 nimetatud positsioonidest. Ülemäära suure riskide kontsentratsiooni tuvastamisel on krediidiasutus kohustatud võtma riskide kontsentratsiooni vähendamiseks vajalikke meetmeid ja teatama Finantsinspektsioonile kõigist selliste riskidega seotud olulistest asjaoludest.”;

23) paragrahvi 852 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kolmanda isiku garantiiga tagatud riskipositsiooni võib käsitada riskipositsioonina garantiiandja vastu tingimusel, et riskipositsiooni tagatud osale kohaldatakse käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jao 1. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi kohaselt sama või madalamat riskikaalu kui tagatiseta osale.”;

24) paragrahvi 852 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 3” tekstiosaga „lõikes 5”;

25) paragrahvi 852 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Krediidiasutus võib ületada käesoleva seaduse § 85 lõikes 8 sätestatud piirmäära, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:”;

26) paragrahvis 853 asendatakse tekstiosa „§ 73 lõigetes 51 ja 7” tekstiosaga „§ 73 lõikes 6”;

27) paragrahvi 861 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(16) Stressitest krediidiriski kapitalinõude arvutamisel on simulatsiooni meetod, millega hinnatakse majanduskeskkonna tingimuste muutumise mõju krediidiriski ja kapitalinõuete suurusele.”;

28) paragrahvi 865 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui reitinguagentuuri registreerimisest on teatatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1–31) artiklis 18 sätestatule, loeb Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud krediidikvaliteedi hindamise tingimused täidetuks täiendavaid hindamisprotseduure läbi viimata.”;

29) paragrahvi 8635 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse tähenduses kasutatakse väärtpaberistamise kohta järgmisi mõisteid:
1) sponsor on asutus, välja arvatud algseks väljaandjaks olev asutus, mis loob ja haldab kommertsväärtpaberite programmi või muud väärtpaberistamisskeemi, mille alusel ostetakse kolmandatelt isikutelt nõudeid;
2) algne väljaandja (originator) on juriidiline isik, kes oli otseselt või seotud isikute kaudu üheks lepingu pooleks, mille tagajärjel tekkinud nõue või potentsiaalne nõue kolmanda isiku vastu oli hiljem väärtpaberistatud või soetas nõude, mille väljastas kolmas isik, ning hiljem väärtpaberistas soetatud nõude;
3) kommertsväärtpaberite programm (ABCP programme) on väärtpaberistamise tehingute seeria, mille käigus emiteeritakse varaga tagatud võlakirjad, mille lunastamise tähtaeg saabub hiljemalt ühe aasta pärast.”;

30) paragrahvi 96 lõike 41 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Finantsinspektsioon hindab vähemalt kord aastas, kas krediidiasutuse kõik riskid on, lähtudes käesoleva seaduse § 631 lõikes 1 sätestatust, piisavalt kaetud omavahenditega.”;

31) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Finantsinspektsiooni järelevalve hõlmab krediidiasutuste kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevate intressimäära riskide järelevalvet. Kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäärade ootamatu muutuse tagajärjel rohkem kui 20 protsendi võrra tema omavahenditest, peab Finantsinspektsioon rakendama vajalikke meetmeid. Majanduslik väärtus arvestatakse krediidiasutuse tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuste alusel.”;

32) paragrahvi 104 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 631 lõikes 1 sätestatust, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse või Eesti Panga kehtestatud kõrgemat kapitali adekvaatsuse taset, riskide katteks täiendava kapitalinõude arvestamist või omavahendite suurendamist, kui krediidiasutuse kõik riskid ei ole piisavalt kaetud omavahenditega või riskijuhtimine ei ole korraldatud käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete kohaselt.”;

33) paragrahvi 1412 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui krediidiasutus omab instrumente, mis kuni 2010. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel kuulusid käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel esimese taseme omavahendite koosseisu, kuid ei vasta enam 2010. aasta 31. detsembril jõustunud käesoleva seaduse §-s 731 sätestatud tingimustele, kuuluvad need käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide hulka kuni 2040. aasta 31. detsembrini, arvestades seejuures järgmisi piiranguid:
1) kümne aasta jooksul pärast 2020. aasta 31. detsembrit ei tohi nende instrumentide positsioon ületada 20 protsenti nõutud omavahenditest;
2) kümne aasta jooksul pärast 2030. aasta 31. detsembrit ei tohi nende instrumentide positsioon ületada kümmet protsenti nõutud omavahenditest.

(6) Krediidiasutus, mis ei ole 2010. aasta 31. detsembriks võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirmäärasid, peab välja töötama strateegia ja tegevuskava oma tegevuse nimetatud nõuetele vastavusse viimiseks.”;

34) seaduse normitehnilises märkuses muudetakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200);” ja sõnastatakse see järgmiselt:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2009/111/EÜ (ELT L 302, 17.11.2009, lk 97–119);”.

§ 4. Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 98 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) aktsiakapital;”;

2) paragrahvi 98 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid, mis vastavad krediidiasutuste seaduse §-s 731 sätestatud tingimustele ja on täielikult sisse makstud.”;

3) paragrahvi 98 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Investeerimisühingu aktsiakapital ja ülekurss peavad vastama kõigile järgmistele tingimustele:
1) need on rahalise sissemaksena täielikult üle antud investeerimisühingu käsutusse;
2) need on investeerimisühingu tegevuse jätkuvuse tingimustes täies ulatuses kasutatavad kahjumi katmiseks;
3) investeerimisühingu lõpetamise või pankroti korral kuuluvad nendest tulenevad nõuded investeerimisühingu vastu rahuldamisele pärast kõikide teiste nõuete rahuldamist.”;

4) paragrahvi 98 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 98 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Esimese taseme omavahendite hulka kuuluvad instrumendid peavad olema mittekumulatiivsed ja neid peab olema võimalik piiranguteta ning viivituseta kasutada investeerimisühingu kahjumite ja riskide katmiseks kohe, kui need tekivad.”;

6) paragrahvi 98 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Mittekumulatiivseks loetakse instrumente, millest tulenevaid dividendi- või intressimakseid võib jätta välja maksmata või nende maksmise katkestada ilma hilisema väljamakse kohustuseta.

(11) Investeerimisühing on kohustatud peatama käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud instrumentide dividendi- või intressimaksed juhul, kui nende väljamaksmine kahjustaks investeerimisühingu finantsseisundit või maksevõimet või põhjustaks käesolevas seaduses sätestatud omavahendite nõuete mittetäitmise.”;

7) paragrahvi 102 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese taseme omavahendite koosseisu kuuluvate krediidiasutuste seaduse § 731 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate muude kapitali iseloomuga instrumentide summa ei tohi ületada 15 protsenti investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest.

(2) Esimese taseme omavahendite koosseisu kuuluvate muude kapitali iseloomuga instrumentide, mida reguleerivad õigusaktide või lepingute sätted kohustavad investeerimisühingut finantsseisundi ja maksevõime halvenemisel asendama instrumendi põhimakse ning dividendi- ja intressimaksed ettenähtud ulatuses käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 sätestatud instrumentidega või neid võib Finantsinspektsiooni nõudmisel igal ajahetkel asendada investeerimisühingu finantsseisundist või maksevõimest tulenevalt § 98 lõigetes 1 ja 2 sätestatud instrumentidega, summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(3) Esimese taseme omavahendite koosseisu kuuluvate muude kapitali instrumentide, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumendid, summa ei tohi ületada 35 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(4) Esimese taseme omavahendite koosseisu kuuluvate muude kapitali iseloomuga instrumentide summa ei tohi ületada kokku 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud piiranguid ületavaid muid kapitali iseloomuga instrumente käsitatakse teise taseme omavahenditena ja neile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud piiranguid.

(6) Teise taseme omavahendid ei tohi ületada esimese taseme omavahendeid.

(7) Teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(8) Teise taseme omavahendid, mida kasutatakse kauplemisportfelliga mitteseotud riskide katmiseks, ei tohi ületada samal otstarbel kasutatavaid esimese taseme omavahendeid.

(9) Teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada investeerimisühingu esimese taseme omavahendeid.

(10) Kolmanda taseme omavahendid ei tohi ületada 150 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud omavahendite piirangut võib ületada tingimusel, et teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei ületa 250 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7–11 sätestatud piirmäärasid ületavaid teise ja kolmanda taseme omavahendeid ei tohi arvata omavahendite koosseisu kapitali adekvaatsuse arvutamisel.

(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6–11 sätestatud piirmäärasid rakendatakse enne käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud mahaarvamiste tegemist.

(14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud piirmäärasid ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada omavahendite minimaalsuuruse ja riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel.

(15) Investeerimisühing võib finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul ajutiselt ületada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ning 6 ja 7 sätestatud piiranguid, kui nende piirangute järgimine võib põhjustada investeerimisühingule olulist majanduslikku kahju.”;

8) paragrahvi 105 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riskide kontsentratsioon on investeerimisühingu riskipositsiooni suhe investeerimisühingu omavahenditesse. Riskide kontsentratsiooni arvutatakse iga kliendi või omavahel seotud isikute kohta eraldi. Riskide kontsentratsioon on suur, kui see ületab 10 protsenti.

(2) Investeerimisühingu riskipositsioon käesoleva paragrahvi ja § 1051 tähenduses on nõuete, tuletisväärtpaberite, bilansiväliste kohustuste ja teiste äriühingute aktsia- või osakapitalis omandatud osaluste summa.

(3) Riskide kontsentratsiooni piirmäärade arvutamisel ei võeta arvesse järgmisi riskipositsioone:
1) valuutatehingutest tulenevad riskipositsioonid tavapärastel turutingimustel toimuvate arvelduste korral kuni kahe tööpäeva jooksul maksjale makse teostamiseks määratud tähtpäevast arvates;
2) väärtpaberite ostust või müügist tulenevad riskipositsioonid tavapärastel turutingimustel toimuvate arvelduste korral kuni viie tööpäeva jooksul väärtpaberite eest tasumise või väärtpaberite ülekandmise päevast arvates, olenevalt sellest, kumb sooritus toimub varem;
3) finantsinstrumentide kliiringu-, arveldus- ja hoidmisteenuste osutamise korral hilisest raha laekumisest ning muudest klientide toimingutest tulenevad riskipositsioonid, mis ei püsi kauem kui riskipositsiooni tekkimisele järgneva tööpäeva lõpuni;
4) käesoleva seaduse § 96 kohaselt omavahendite arvutamisel maha arvatud riskipositsioone.

(4) Omavahel seotud isikuteks käesoleva paragrahvi tähenduses peetakse:
1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast investeerimisühingule või selle konsolideerimisgrupile ühist riski, kuna neist üks omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle;
2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud seost, kuid kes kujutavad endast investeerimisühingule või tema konsolideerimisgrupile ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või kõigil teistel.

(5) Isikute seotuse hindamisel lähtutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule:
1) ühistest omanikest;
2) ühistest juhtidest;
3) vastastikustest garantiidest;
4) väärtpaberistatud riskipositsioonide, investeerimisfondide aktsiate ja osakute ja teiste alusvaraga positsioonide puhul riskide tegelikust jaotusest ning majanduslike mõjude võimalikust ülekandumisest;
5) vastastikusest ärialasest sõltuvusest, millest ei saa lühikese aja jooksul loobuda, ning kõikidest muudest seostest juhul, kui need toovad endaga kaasa olukorra, kus ühe isiku finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäolised makseraskused ka teisel seotud isikul või seotud isikutel.

(6) Investeerimisühing peab rakendama piisavaid meetmeid omavahel seotud isikute nõuete kogusumma väljaselgitamiseks.

(7) Investeerimisühingu juhatus on kohustatud igast kliendist või omavahel seotud isikutest, kelle suhtes on tekkinud suur riskide kontsentreerumine, informeerima investeerimisühingu nõukogu.

(8) Investeerimisühingu riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või pärast käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel sätestatud mahaarvamiste tegemist ning krediidiriski maandamist ületada 25 protsenti investeerimisühingu omavahenditest.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud piirmäär ei kehti investeerimisühingu emaettevõtja, emaettevõtja teise tütarettevõtja ega investeerimisühingu tütarettevõtja suhtes tingimusel, et need ettevõtjad kuuluvad koos investeerimisühinguga lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse või Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele samaväärset konsolideeritud järelevalvet teostava kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse konsolideeritud järelevalve alla.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud riskide kontsentratsiooni piirmäärade arvutamisel võib teha mahaarvamisi.

(11) Rahandusminister kehtestab määrusega riskide kontsentratsiooni arvutamisel tehtavad mahaarvamised ning riskide kontsentratsiooni piirmäärade arvutamise nõuded ja metoodika.

(12) Investeerimisühing peab piisava täpsusega hindama võimalikku riskide kontsentratsiooni, mis tuleneb tema nõuetest tagatise andja või kaudse krediidiriski kaitse pakkujate vastu või käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud positsioonidest. Ülemäära suure riskide kontsentratsiooni tuvastamisel on investeerimisühing kohustatud võtma riskide kontsentratsiooni vähendamiseks vajalikke meetmeid ja teatama Finantsinspektsioonile kõigist selliste riskidega seotud olulistest asjaoludest.

(13) Investeerimisühing on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni, kui tema riskide kontsentratsioon ületab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud piirmäära.”;

9) paragrahvi 106 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§ 105 lõigetes 6, 7 ja 8 sätestatud piirangutest” tekstiosaga „§ 105 lõikes 8 sätestatud piirangust”;

10) paragrahvi 106 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 105 lõigetes 6–8 sätestatud piiranguid” tekstiosaga „§ 105 lõikes 8 sätestatud piirangut”;

11) paragrahvis 1061 asendatakse tekstiosa „§ 98 lõigetes 51 ja 7” tekstiosaga „§ 98 lõikes 51”;

12) seaduse normitehnilises märkuses muudetakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ (ELT L 247, 21.09.2007, lk 1–16);” ja sõnastatakse see järgmiselt:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2009/111/EÜ (ELT L 302, 17.11.2009, lk 97–119);”.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kuid mitte enne 2010. aasta 31. detsembrit.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json