Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.12.2018 otsus nr 354

Sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 05.12.2018

§ 1.  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel võib isik anda nõusoleku erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks.”;

2) paragrahvi 70 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) isiku toetusvajadus, et tagada elukvaliteet olulistes eluvaldkondades;”;

3) paragrahvi 70 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses ja Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsuses sisalduvad andmed.”;

4) paragrahvi 70 lõikes 4 asendatakse arv „15” arvuga „40”;

5) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Sotsiaalkindlustusametil on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel isiku nõusolekul õigus saada tervise infosüsteemist andmeid isikule määratud psüühikahäire diagnoosi kohta.”;

6) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 72 lõikes 3, §-des 77 ja 78, § 79 lõigetes 1, 1¹ ja 5, § 80 lõike 1 punktis 2, § 81 lõikes 5 ja § 83 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „haldusleping” sõnaga „leping” vastavas käändes;

8) paragrahvi 74 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse sõna „taotletud” sõnadega „tema toetusvajadusele vastava”;

10) paragrahvi 76 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus.

(4) Isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamiseks registreeritud järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud, võib saada erihoolekandeteenust rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni toetusvajaduse hindamiseni, kuid kõige kauem ühe aasta jooksul.”;

11) paragrahvi 77 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 81 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „taotletud” sõnadega „teenuseosutaja juurde”;

13) paragrahvi 82 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui Sotsiaalkindlustusametini on jõudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, ja hindama, kas osutatav teenus vastab isiku vajadustele.”;

14) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) koostama erihoolekandeteenust saama suunatud isikule personaalse tegevusplaani, lähtudes teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusest eri eluvaldkondades;”;

15) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust ning esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta;”;

16) paragrahvi 83 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11¹ ja 11² järgmises sõnastuses:

„11¹) teenuse osutamise lõpetamisel enne isiku suunamisotsuses märgitud kuupäeva saabumist hindama isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust vahetult enne teenuse osutamise lõpetamist ning esitama Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase arvega kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta;
11²) isiku suundumisel teise teenuseosutaja juurde edastama isiku või tema esindaja nõusolekul uuele teenuseosutajale kirjalikult andmed isiku individuaalse tegevusvõime hindamise tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta, koostama hinnangu koos põhjendusega tegevuskavas püstitatud eesmärkide täitmise või täitmata jätmise põhjuste kohta ning esitama need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise päeval;”;

17) paragrahvi 84 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta.”;

19) paragrahvi 84 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Erihoolekandeteenuse osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks 30 päeva jooksul pärast isiku saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu korral koos tema seadusliku esindajaga isikule personaalse tegevusplaani teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste elluviimiseks.”;

21) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tegevusplaan koostatakse isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks. Üks kord aastas koostatakse eelneva 12 kuu kohta kirjalik hinnang tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta. Vajaduse korral täiendatakse või muudetakse tegevusplaani.”;

22) paragrahvi 86 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tegevusjuhendaja, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuete täitmisele olema läbinud lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase täienduskoolituse tööks sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikuga või omama kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset.”;

23) paragrahvi 90 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.”;

24) paragrahvi 93 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hinnangu töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.”;

25) paragrahvi 96 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hinnangu toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.”;

26) paragrahvi 96 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isikule on toetatud elamise teenust vahetult osutatud.”;

27) paragrahvi 97 lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 99 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hinnangu kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.”;

29) paragrahvi 99 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab ühe tegevusjuhendaja kohalolu kuni kümne teenust saava isiku kohta väljaspool ööaega vastavalt isikute vajadustele. Ööajal tuleb tagada tegevusjuhendaja kättesaadavus kõigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele isikutele.”;

30) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) isiku toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus;”;

31) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 7¹ ja 7² järgmises sõnastuses:

„(7¹) Enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud erihoolekandeteenuse saamise taotlusi, mille menetlustoimingutega ei ole 2019. aasta 1. aprilliks alustatud, menetleb Sotsiaalkindlustusamet 2019. aasta 1. aprillist kehtivatel tingimustel ja korras.

(7²) Enne 2019. aasta 1. aprilli erihoolekandeteenuse järjekorda pandud isikute, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute toetusvajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet enne isikule suunamisotsuse väljastamist, kuid hiljemalt 2022. aasta 31. märtsil.”;

32) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 38 ja 39 järgmises sõnastuses:

„(38) Sotsiaalkindlustusamet hüvitab kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude hüvitamise tingimused ja määra kehtestab Sotsiaalkindlustusameti peadirektor käskkirjaga.

(39) Kohaliku omavalitsuse üksus peab käesoleva paragrahvi lõikes 38 nimetatud isikute puhul lähtuma väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasu võtmisel käesoleva seaduse § 73 lõigetes 2–4 sätestatud põhimõtetest.”.

§ 2.  Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 1¹ punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–6, 9, 10, 12–14, 17, 19, 20, 23–25, 28, 30 ja 31 jõustuvad 2019. aasta 1. aprillil.