Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
13.12.2019 otsus nr 522

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 04.12.2019

§ 1.  Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käitaja peab viivitamata teavitama loa andjat käitise toimimisviisis kavandatavast muudatusest, käitise laiendamisest või muust tegevusest, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnahäiringu või olla aluseks loa muutmisele.”;

2) paragrahvi 40 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkonnaloa andmise menetlus sätestatakse käesolevas peatükis ja loa tegevusvaldkondi reguleerivates seadustes.”;

3) paragrahvi 40¹ lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) lihtsustada keskkonnakomplekslubade, keskkonnalubade, kiirgustegevuslubade, üldgeoloogilise uurimistöö lubade ja geoloogilise uuringu lubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust;”;

4) paragrahvi 40¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Keskkonnaotsuste infosüsteemi vastutav töötleja on Keskkonnaamet ja volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.”;

5) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Keskkonnaloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja või keskkonnaloa andja), kui seadus ei sätesta teisiti.”;

7) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 42 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu ning taotluse esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

9) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kavandatava tegevuse lühikirjeldus;”;

10) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) vajaduse korral teave selle kohta, kas peetakse teise riigiga konsultatsioone piiriülesest mõjust.”;

11) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Taotluses puuduste kõrvaldamise aega ei arvestata keskkonnaloa andmise tähtaja hulka.”;

12) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 50. Keskkonnaloa taotluste ühine läbivaatamine ja ühe keskkonnaloa andmine

(1) Keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa taotleja taotlusel sama isiku eri asukohas toimuvateks käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud tegevusteks välja anda ühe keskkonnaloa või muuta isiku olemasolevat keskkonnaluba uute tegevuste lubamiseks, kui see on põhjendatud menetluse eesmärgipärasuse põhimõttega või on otstarbekas järelevalve tegemise seisukohalt.

(2) Omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevusteks ühe keskkonnaloa andmisel tuleb lisaks käesolevas seaduses sätestatule arvesse võtta valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud nõudeid. Nõuete erinevuse korral kohaldatakse rangeimat õigusnormi juhul, kui see on põhjendatud.”;

13) paragrahvi 53 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ning kontaktisiku”;

14) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Keskkonnaluba antakse tähtajatult, välja arvatud juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) luba taotletakse tähtajaliselt;
2) on ette näha keskkonnaloa omaja tegevuse, sealhulgas kasutatava tehnoloogia või keskkonnaseisundi muutumist;
3) esinevad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud;
4) seadusega on ette nähtud muud juhud.”;

15) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Keskkonnaloa võib anda tähtajaliselt, kui loa andmine on seotud muu tähtajalise haldusakti või kasutuslepinguga.”;

16) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Keskkonnaloa andmekoosseisu ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

17) paragrahvi 58 lõikes 5 asendatakse sõnad „loa andja veebilehel” sõnadega „keskkonnaotsuste infosüsteemis”;

18) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Keskkonnaloa muutmise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 50 lõiget 2, võttes arvesse lisaks käesolevas seaduses sätestatule muudetavat valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud nõudeid.”;

19) paragrahvi 60 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 60. Keskkonnaloa üleandmine

(1) Keskkonnaloa omajal on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused täielikult või osaliselt loovutada teisele isikule.”;

20) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Keskkonnaloa andja võib keelduda keskkonnaloas loa omaja andmete muutmisest, kui esinevad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud.”;

21) seadust täiendatakse §-ga 62¹⁰ järgmises sõnastuses:

„§ 62¹⁰. Varem kehtinud lubade vormistamine keskkonnaloana

(1) Kui isikul on 2020. aasta 1. jaanuaril jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, vee erikasutusluba, veeluba, õhusaasteluba või kaevandamisluba omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevusteks, võib ta esitada loa andjale taotluse nende tegevuste jaoks ühe keskkonnaloa andmiseks.

(2) Enne 2020. aasta 1. jaanuari välja antud jäätmeloa, vee erikasutusloa, veeloa, õhusaasteloa ja kaevandamisloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul käesoleva seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Sellisel juhul otsustab loa andja varem kehtinud loa muutmise avatud menetluseta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemine ja lõikes 2 nimetatud toimingu tegemine on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui menetluse eesmärk on 2020. aasta 1. jaanuaril kehtivate lubade ühendamine või uue andmekoosseisuga loaks vormistamine ning loa tingimustes ei tehta muid muudatusi kui lubade ühendamisest tulenevad muudatused.”.

§ 2.  Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Õhukvaliteedi hindamiseks kasutatakse:
1) andmeid välisõhu saastamisega seotud heiteallikate ja heite kohta;
2) välisõhu seire ja arvutusliku hindamise käigus saadud õhukvaliteedi andmeid.”;

2) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 42 lõikes 2 asendatakse sõnad „õhukvaliteedi hindamise andmekogust” sõnadega „riiklikust heiteinventuurist”;

4) paragrahvi 50 lõikes 1 asendatakse sõnad „õhukvaliteedi hindamise andmekogus” sõnadega „riikliku heiteinventuuriga”;

5) paragrahv 90 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 91 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 98 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 98 lõike 6 teises lauses asendatakse sõnad „oma veebilehel” sõnadega „keskkonnaotsuste infosüsteemis”;

9) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Seireandmete esitusviis peab võimaldama andmetöötlust.”;

10) paragrahvi 102 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui õhusaasteloaga on kehtestatud saasteaine välisõhu pidevseire kohustus, edastab käitaja pidevseire andmed reaalajas õhukvaliteedi juhtimissüsteemi, mis on leitav Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.”;

11) paragrahvi 138 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kauplemisperiood 2013–2020 on ajavahemik 2013. aasta 1. jaanuarist 2020. aasta 31. detsembrini.”;

12) paragrahvi 142 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kauplemissüsteemi siseneja käesoleva seaduse tähenduses on ühel või enamal käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja, kes on saanud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kauplemissüsteemis osalemiseks esimest korda perioodil, mis algab kolm kuud enne § 155 lõikes 7 nimetatud loetelu esitamise kuupäeva ja lõpeb kolm kuud enne järgmist § 155 lõikes 7 nimetatud loetelu esitamise kuupäeva.

(2) Ühel või enamal käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsevat käitajat, kelle käitist on märkimisväärselt laiendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul, peetakse kauplemissüsteemi sisenejaks üksnes käitise laiendatud osaga.”;

13) seaduse 7. peatüki 1. jao 2. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2. jaotis
Kauplemissüsteemi loa andmine, loa kehtivuse peatamine ja taastamine ning kauplemissüsteemi loa sisu”;

14) paragrahvi 144 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 144. Kauplemissüsteemi luba

(1) Paikse heiteallika käitaja õiguse käitisest või selle osast kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks annab Keskkonnaamet keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osana (edaspidi kauplemissüsteemi luba).

(2) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladel tegutsevatele paiksete heiteallikate käitajatele on kauplemissüsteemi loa omamine kohustuslik.”;

15) paragrahvi 144 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahv 145 tunnistatakse kehtetuks;

17) seadust täiendatakse §-dega 145¹ ja 145² järgmises sõnastuses:

„§ 145¹. Kauplemissüsteemi loa taotlus ja loa andmise otsustamine

(1) Kauplemissüsteemi loa taotluses esitatakse lisaks käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatule:
1) käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusala;
2) seirekava, mis on koostatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 järgi.

(2) Keskkonnaamet keeldub kauplemissüsteemi loa andmisest, kui:
1) käitaja ei tegutse käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal või tema käitis ei ületa selle tegevusala jaoks kehtestatud läviväärtust;
2) esineb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alus.

§ 145². Kauplemissüsteemi loa sisu ning loa kehtivuse peatamine ja taastamine

(1) Kauplemissüsteemi loale märgitakse:
1) käitise kasvuhoonegaaside tekkimist põhjustavate tegevusalade kirjeldus;
2) seirenõuded;
3) aruandlusnõuded;
4) kohustus loovutada pädevale asutusele käitise iga kalendriaasta tõendatud summaarse tegeliku heitkogusega võrdne kogus lubatud heitkoguse ühikuid pärast asjaomase kalendriaasta lõppu.

(2) Käitise tegevuse peatamise korral pikemaks perioodiks kui kuus kuud teavitab käitaja sellest Keskkonnaametit kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käitise tegevuse peatamist. Keskkonnaamet peatab kauplemissüsteemi loa kehtivuse käitise tegevuse peatamisest arvates.

(3) Keskkonnaamet peatab tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise käitaja sellele käitisele, mille kauplemissüsteemi loa kehtivus on peatatud. Tasuta lubatud heitkoguse ühikud eraldatakse esimesel võimalusel pärast kauplemissüsteemi loa kehtivuse taastamist.

(4) Käitaja teavitab Keskkonnaametit käitise tegevuse uuesti alustamisest kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käitise tegevuse alustamist. Keskkonnaamet taastab kauplemissüsteemi loa kehtivuse käitise tegevuse alustamise päevast arvates.”;

18) paragrahvid 146–148 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 149 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 149. Kauplemissüsteemi loa omaja kohustus teavitada käitise toimimisviisi muudatustest”;

20) paragrahvi 149 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 149 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kauplemissüsteemi loa omaja peab viivitamata teavitama Keskkonnaametit kõikidest käitise toimimisviisis kavandatavatest muudatustest, käitise laiendamisest ja märkimisväärsest tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võib olla aluseks kauplemissüsteemi loa muutmisele.”;

22) paragrahvi 149 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvid 150–154 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 166 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

25) seaduse 10. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 254³ järgmises sõnastuses:

„§ 254³. Kauplemissüsteemi heitkoguse lubade kehtetuks tunnistamine

Enne 2020. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 144 alusel välja antud kauplemissüsteemi heitkoguse load kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni või nende kehtetuks tunnistamiseni. Load tunnistab kehtetuks loa andja ja loale märgitud andmed kantakse paikse heiteallika käitaja keskkonnakompleksloale või keskkonnaloale.”.

§ 3.  Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadusest (RT I, 05.11.2019, 2) jäetakse välja § 1 punkt 3 ja §-st 2 tekstiosa „3,”.

§ 4.  Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustiku § 31 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse ja”.

§ 5.  Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 3¹ asendatakse tekstiosa „7.–9. peatükki” tekstiosaga „6.–9. peatükki”;

2) paragrahvi 1 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi l täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Käesolevas seaduses sätestatud jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise ning prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa (edaspidi jäätmeluba) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

4) paragrahvi 2¹ lõikes 4 asendatakse tekstiosa „jäätmeloas või tööstusheite seaduse alusel antud keskkonnakompleksloas (edaspidi kompleksluba)” sõnaga „keskkonnakaitseloas”;

5) paragrahvi 2¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Keskkonnakaitseluba käesoleva seaduse tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) ja jäätmekäitleja registreering.”;

6) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui jäätmekäitluseks on vajalik keskkonnakaitseluba, võib jäätmeid käidelda ainult keskkonnakaitseloaga määratud kohas.”;

7) paragrahvi 26⁹ lõikes 1, § 26²⁰ lõikes 7 ja § 105 lõigetes 2–4 asendatakse sõna „jäätmeluba” sõnaga „keskkonnakaitseluba”;

8) paragrahvi 26²⁰ lõikes 8 asendatakse tekstiosa „§ 74 lõike 1” tekstiosaga „§ 98⁷ lõike 2”;

9) paragrahvi 28 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõikes 4¹ asendatakse sõnad „jäätmeluba või kompleksluba” sõnaga „keskkonnakaitseluba”;

10) paragrahvi 28 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „jäätmeluba, kompleksluba või registreerimistõend” sõnaga „keskkonnakaitseluba”;

11) paragrahvi 39 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „üldgeoloogilise uurimistöö loa,”;

12) paragrahvi 42¹ lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktide 7 ja 8 kohaselt on jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel ning jäätmehoidla käitamiseks vajalik jäätmeluba;”;

13) paragrahvi 42¹ lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „üldgeoloogilise uurimistöö,”;

14) paragrahvi 64 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Saatekiri koostatakse ohtlike jäätmete veosele enne veo algust digitaaldokumendina ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus.”;

15) paragrahvi 64 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Saatekirja koostab jäätmeid vedamiseks üle andnud isik, kui ta omab keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks.

(4) Kui jäätmete üleandja ei oma keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks, koostab saatekirja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omav jäätmete vastuvõtja. Kui nõuetekohane saatekiri ei ole koostatud enne veo algust, peab saatekirja koostama jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist.

(4¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud keskkonnakaitseluba omav isik tõendab jäätmete üleandmist või vastuvõtmist lõikes 2 nimetatud andmekogus koostatud digitaaldokumendil.

(5) Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseisu ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

16) paragrahvi 67 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 37 lõikes 1” tekstiosaga „§ 77 lõikes 4”;

17) paragrahvi 68 lõikes 2 ja § 69 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „jäätmeluba” sõnaga „registreering” vastavas käändes;

18) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale üleandmise korra;”;

19) seaduse 6. peatüki ja selle 1. jao pealkiri muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk
JÄÄTMELUBA JA JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE

1. jagu
Jäätmeluba”;

20) paragrahvi 73 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „või jäätmete tekitamiseks käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades”;

21) paragrahvi 73 lõike 2 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
4) metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;”;

22) paragrahvi 73 lõike 2 punktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 73 lõike 2 punkt 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„7) jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel;”;

24) paragrahvi 73 lõiget 2 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„9) prügila käitamiseks;
10) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.”;

25) paragrahvi 73 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 73 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;”;

27) paragrahvi 73 lõiget 4 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga;
4) riigi- ja õppeasutustelt õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga.”;

28) paragrahvi 73 lõige 4¹ tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvid 74 ja 75 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 77 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 77 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.”;

32) paragrahvi 77 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 78 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloa taotluses:
1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
2) käitlusprotsessi tulemusena tekkivate jäätmete ning nende edasise käitlemise või üleandmise kirjeldus;
3) jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus;
4) jäätmekäitluskoha tehniliste üksuste kirjeldus koos asukohaandmetega;
5) jäätmekäitluskoha aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas;
6) jäätmekäitluskohas maksimaalne jäätmete ladustamise kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus;
7) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise aeg;
8) jäätmetekke vältimiseks ja jäätmekoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kirjeldus;
9) tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kirjeldus, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava;
10) jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga.

(2) Kui jäätmeluba taotletakse probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemiseks, tuleb taotluses esitada käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmist tõendavad andmed koos asjakohaste dokumentidega. Andmeid ei pea esitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete veo, ümberpakkimise ja ladustamise korral.

(3) Kui jäätmeluba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks või prügila või jäätmehoidla käitamiseks, esitab taotleja loa andjale taotletava tegevuse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava füüsilise isiku tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad ning pädevust tõendavad dokumendid.

(4) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vastutava isiku asjakohase koolituse ja pädevuse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isikuna võib tegutseda ka välisriigis kutseoskused omandanud isik, kui tema kvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaamet.”;

34) paragrahvid 79–80 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 81 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloas:
1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
2) lubatud jäätmekäitlustoimingud ja nende kirjeldus;
3) tegevuse kohta esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded;
4) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg;
5) käitlusvõimsused jäätmekäitluskohas või -kohtades jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides kalendriaasta jooksul;
6) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise maksimaalne kogus tonnides ja kuupmeetrites, lähtudes käitluskoha tehnilistest ja ruumilistest võimalustest ning jäätmete ladustusviisist;
7) jäätmete ladustamise korral jäätmete taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise eeldatav aeg.”;

37) paragrahv 82 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alustele keeldub loa andja jäätmeloa andmisest, kui taotleja tegevus on olulises vastuolus keskkonna valdkonna tegevuskavaga või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavaga.”;

39) paragrahvi 83 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahv 84 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 85 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 85. Jäätmeloa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine

(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja jooksul.”;

42) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole korduvalt esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja jooksul.”;

43) paragrahvi 85 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvid 86 ja 87 tunnistatakse kehtetuks;

45) seaduse 6. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. jagu
Jäätmeluba metallijäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks”;

46) paragrahv 88 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahv 89 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 89. Metallijäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine

Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 52 sätestatud juhtudele keeldub loa andja metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest, kui luba taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või luba taotleva äriühingu juhatuse või nõukogu liige on pannud toime keskkonnavastase, varavastase või majandusalase kuriteo ja kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.”;

48) paragrahv 90 tunnistatakse kehtetuks;

49) seaduse 6. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4. jagu
Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla käitamiseks ning järelhoolduseks”;

50) paragrahvi 91 tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele esitab prügila käitamiseks jäätmeloa (edaspidi prügilaluba) taotleja loa andjale:
1) andmed ladestatavate jäätmete koguse kohta jäätmekoodide ja -liikide kaupa;
2) andmed prügila kavandatud mahutavuse kohta ruumala- ja massiühikutes;
3) prügila asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;
4) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid või finantstagatist tõendava dokumendi;
5) prügila töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavate meetmete kirjeldused;
6) andmed kavandatava prügila liigi kohta;
7) prügila sulgemise ja järelhoolduse kava;
8) käitamis-, seire- ja kontrollitoimingute kava;
9) saastamise vältimiseks ja vähendamiseks kavandatavate meetmete kirjelduse.

(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii ja finantstagatis peavad kehtima kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse ajal, et tagada käitaja suutlikkus täita oma ülesandeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud nõuet võib Keskkonnaameti nõusolekul mitte rakendada püsijäätmeprügila korral.”;

51) paragrahv 92 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 93 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) loa taotleja kohustus vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale aru anda prügilasse vastuvõetud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta ning loa andja teavitamise kord.”;

53) paragrahvi 94 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätetatule keeldub loa andja prügilaloa andmisest, kui:
1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii või finantstagatis;
2) prügila ei vasta käesoleva seaduse § 33 alusel kehtestatud nõuetele;
3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita prügila personali vajalikke oskusi tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal;
4) prügila käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.”;

54) paragrahv 94¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 94¹. Jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks

(1) Jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisel kohaldatakse käesolevas jaos, välja arvatud § 91 lõike 1 punkt 7 ning § 93 punkt 1, sätestatut. Käesoleva seaduse § 1 lõigetes 3² ja 3⁴ nimetatud jäätmete ladestamiseks rajatava jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloa suhtes ei kohaldata § 91 lõike 1 punktis 4 ja § 94 punktis 1 sätestatut.

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks, esitama loa andjale:
1) andmed jäätmehoidla võimalike alternatiivsete asukohtade kohta;
2) kaevandamisjäätmekava;
3) andmed jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta;
4) jäätmehoidla asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;
5) jäätmehoidla kasutamisel, sulgemisel ja järelhooldusel käitaja kohustuste täitmise finantstagatise olemasolu kirjaliku tõenduse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluses ei pea esitama andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas.

(4) Kui luba antakse A-kategooria jäätmehoidla käitamiseks ja loa andja on teadlik, et käitamisega kaasneb keskkonnaoht teises riigis, või kui asjakohast teavet taotleb Euroopa Liidu liikmesriik, keda oht võib mõjutada, edastab loa andja loa taotluses esitatud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui taotlus riigisiseselt avalikustatakse.

(5) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud andmetele märgitakse jäätmehoidla käitamise jäätmeloas:
1) jäätmehoidla kategooria käesoleva seaduse § 35² lõike 4 alusel;
2) jäätmehoidlasse ladestatavate jäätmete kogus jäätmeliikide kaupa;
3) jäätmehoidla kasutamise, keskkonnaseire ja järelevalve nõuded;
4) kohustus anda vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale teavet jäätmehoidlas ladestatud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta.

(6) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisest, kui:
1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii;
2) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning taotleja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita jäätmehoidla personali oskusi, mis on vajalikud taotluses märgitud tegevusalal tegutsemiseks;
4) jäätmehoidla käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.

(7) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud juhtudele muudetakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba, kui:
1) jäätmehoidla töös või ladestatud jäätmetes on toimunud olulised muutused;
2) käitaja esitatud või järelevalve käigus saadud teabe alusel on vaja muuta loale märgitud andmeid;
3) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja muuta loale märgitud nõudeid;
4) parima võimaliku tehnika põhimõtted on muutunud ulatuses, millest tingituna on vaja muuta loa tingimusi.

(8) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud juhtudele tunnistatakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba kehtetuks, kui:
1) loa omaja ei ole tähtaja jooksul esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta;
2) esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolud;
3) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning loa omaja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.”;

55) seaduse 6. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 94² järgmises sõnastuses:

„§ 94². Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks jäätmeluba taotlev isik loa andjale § 27⁶ lõike 1 punktides 7‒9 nimetatud andmed.

(2) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügila ja jäätmehoidla järelhoolduse jäätmeloas:
1) prügila ja jäätmehoidla järelhooldustingimused;
2) keskkonnaseire tingimused.”;

56) seaduse 6. peatüki 5. ja 6. jagu tunnistatakse kehtetuks;

57) seaduse 6. peatüki 7. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7. jagu
Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel

§ 98¹. Loa taotlemine maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks

Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba maavarade kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks, esitama loa andjale kaevandamisjäätmekava. Taotluses ei esitata andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas.

§ 98². Maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamise loa andmisest keeldumine ja loa muutmine

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud juhtudele keeldub loa andja maavarade kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks jäätmeloa andmisest, kui:
1) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning taotleja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) kaevandamisjäätmekavast nähtub, et maavara kaevandamisel või rikastamisel jäätmeid ei teki.

(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 sätestatule muudab jäätmeloa andja maavara kaevandamisel või rikastamisel jäätmete tekitamiseks antud jäätmeluba juhul, kui kaevandamisjäätmekava muutmise või uue kava esitamise tõttu on vaja muuta loa nõudeid.”;

58) seaduse 6. peatükki täiendatakse 8. ja 9. jaoga järgmises sõnastuses:

„8. jagu
Keskkonnakaitseluba jäätmete ladustamiseks ning jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks

§ 98³. Keskkonnakaitseluba jäätmete ladustamiseks

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 või 98⁸ nimetatud andmetele peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii või finantstagatis peab katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema kogu jäätmete ladustamise aja jooksul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii või finantstagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii või finantstagatise väärtus peab moodustama vähemalt 115 protsenti taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude eeldatavast summast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii või finantstagatise omamise kohustust ei ole:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamal;
2) prügila käitajal ladestamisele suunatavate jäätmete osas;
3) jäätmehoidla käitajal;
4) isikul, kes käitleb probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja või tootjavastutusorganisatsiooni nimel;
5) metalli- ja pliiakujäätmete ladustajal;
6) isikul, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45) sätestatud nõuetele vastav keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem.

§ 98⁴. Jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest keeldumine

Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest, kui taotlejal puudub § 98³ lõikes 1 nimetatud garantii või finantstagatis.

§ 98⁵. Jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotleja loa andjale:
1) juhtimissüsteemi kirjelduse, sealhulgas töökorraldusdokumendid, mis annavad ülevaate kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesannetest, pädevusest ja vastutusest;
2) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks;
3) hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavate meetmete kirjelduse;
4) saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kinnituse.

(2) Ohtlike jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise garantii või finantstagatise suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:

M = T × L/52, kus

M – garantii või muu tagatise suurus eurodes;
T – 255 eurot tonni kohta;
L – summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on nimetatud ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa taotluses;
52 – nädalate arv aastas.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud garantii või finantstagatise summa on väiksem kui 6400 eurot, on finantstagatise väärtus 6400 eurot aastas.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud garantii või finantstagatise summa on suurem kui 320 000 eurot, on finantstagatise väärtus 320 000 eurot aastas.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või finantstagatis peab olemas olema samal ajal, kui tegeletakse ohtlike jäätmete käitlemisega.

§ 98⁶. Ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine

Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest, kui:
1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 98⁵ lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või finantstagatis;
2) taotleja jäätmekäitluse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutav füüsiline isik ei vasta käesoleva seaduse § 78 lõike 4 alusel sätestatud koolitus- ja pädevusnõuetele või tal ei ole lõike 5 kohast kutsekvalifikatsiooni;
3) taotlejat või käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud vastutavat füüsilist isikut on korduvalt karistatud keskkonnavastase süüteo eest ning süüteo karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
4) taotlejal puuduvad tehnilised vahendid ja võimalus käesoleva seaduse §-s 64 nimetatud digitaalallkirjaga kinnitatud saatekirja koostamiseks autoriseeritud kasutajana ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus;
5) taotleja ei suuda tõendada probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemisel käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel määratud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamist.

9. jagu
Jäätmekäitleja registreerimine

§ 98⁷. Jäätmekäitleja registreerimine

(1) Jäätmekäitleja tegevuse registreerimine Keskkonnaametis (edaspidi ka registreeringu andja) annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks.

(2) Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes:
1) on käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest;
2) veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
3) kogub jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
4) korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel;
5) tegutseb jäätmete edasimüüjana;
6) osutab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust.

(3) Registreerimise kohustust ei ole:
1) füüsilisel isikul, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, arvestades käesolevas seaduses jäätmevaldajale kehtestatud nõudeid;
2) Päästeametil päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
3) isikul, kellele on selleks tegevuseks antud õigus jäätme- või kompleksloaga;
4) käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud jäätmete vedajal, välja arvatud juhul, kui nimetatud jäätmevedaja viib jäätmeid üle riigipiiri;
5) isikul, kes kogub müügikohas probleemtoodetest tekkinud jäätmeid või ravimijäätmeid jäätmetekitajalt ning kellel on selleks tegevuseks õigusaktist tulenev kohustus;
6) riigi- ja õppeasutustel õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul või punktides 2–6 nimetatud tegevusaladel tegutsemise korral nõuab registreeringu andja jäätmeloa taotlemist, kui isiku tegevus vajab keskkonnaohu tõttu täiendavate nõuete või meetmete määramist jäätmeloaga.

(5) Kui vahendajana või edasimüüjana tegutseb käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud tootjate ühendus, siis tema tegevus registreeritakse käesolevas seaduses nimetatud probleemtooteregistris.

§ 98⁸. Registreeringu taotlemine

(1) Registreeringu taotleja esitab registreeringu andjale kirjaliku taotluse järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) taotleja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood;
2) taotleja asukoht või elukoht ning aadress, e-posti aadress, telefoninumber;
3) tegevuskoha, sealhulgas jäätmekäitluskoha aadress, e-posti aadress, telefoninumber;
4) tegevusala tegevuskohas;
5) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
6) kavandatava tegevuse kirjeldus koos andmetega jäätmete käitlemisel kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta;
7) käesoleva seaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega;
8) jäätmekäitluskoha olemasolul dokumendid, mis tõendavad käitluskoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas;
9) jäätmekäitluskoha olemasolul selle aastased käitlusmahud ja käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas;
10) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete ladustamise maksimaalne kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus;
11) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg;
12) maakondade loetelu, kus kavandatakse jäätmete kogumist või vedu;
13) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse § 78 lõike 4 alusel sätestatud nõuetele vastavust või lõike 5 kohast jäätmeid käitleva isiku koolitust ja pädevust tõendavad dokumendid;
14) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse §-s 98⁵ sätestatud nõuete kohased dokumendid.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringu taotluse menetluse käigus esitab registreeringu taotleja jäätmeveoks sõlmitud hankelepingu koos lisadega ja kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti koopia selle kohta, et taotleja on käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud riigihankel tunnistatud edukaks.

(3) Jäätmete kogumiskohtade registreeringu taotluses nimetatakse kõik kogumiskohad, kus tegevust kavandatakse.

(4) Registreeringu andja kontrollib esitatud registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui taotletav tegevus ei vaja registreeringut või vajab jäätmeluba, teavitab registreeringu andja sellest registreeringut taotlevat isikut kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

§ 98⁹. Registreeringu sisu

(1) Registreeringus märgitakse:
1) registreeringu omaja nimi ja isikukood või registrikood;
2) registreeringu omaja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed;
3) tegevuskoha täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega;
4) registreeritav tegevus seaduses sätestatud registreerimisnõuete kohaselt;
5) registreeringu kehtivusaeg, kui registreering on tähtajaline;
6) käideldavate jäätmete liigid ning kogused kalendriaastas;
7) käesoleva seaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava tegevuse jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega;
8) jäätmete ladustamisel nende eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise periood;
9) nende maakondade loetelu, kus kavandatakse ohtlike või tavajäätmete kogumist või vedu.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringus:
1) piirkond, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmekäitlusega hõlmatud jäätmed kokku kogutakse;
2) jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse.

§ 98¹⁰. Registreerimine

(1) Registreeringu andja otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse esitamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel isiku tegevust vaikimisi registreerituks.

(2) Kui registreering antakse käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punktis 1 nimetatud isikule, võib registreeringu andja registreeringu vormistada keskkonnaloa osana.
28.07.2023
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "käesoleva" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

§ 98¹¹. Registreerimisest keeldumine

(1) Registreeringu andja keeldub jäätmekäitleja registreerimisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud alustel.

(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 2 sätestatud alusele on registreeringu andjal õigus keelduda registreerimisest, kui:
1) registreeritav tegevus ei vasta valdkonna arengukavale või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavale;
2) ohtlike jäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 98⁶ sätestatud alused;
3) metallijäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud alused;
4) registreeringu taotleja ei ole tähtajaks esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta.

§ 98¹². Registreeringu kehtivus

Käesoleva seaduse § 98⁷ lõikes 2 nimetatud isiku tegevus registreeritakse tähtajatult, välja arvatud juhul, kui:
1) taotletakse tähtajalist registreeringut;
2) kavandatav tegevus on ühekordne.

§ 98¹³. Registreeritud isiku kohustus teatada registreeringu taotluses esitatud andmete muudatustest

Registreeritud isik on kohustatud viivitamata teavitama registreeringu andjat ärinime, registrikoodi ja kontaktandmete muutumisest, samuti tegevuse muutmisest või lõpetamisest ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada registreeringu alusel lubatud tegevust, ja taotlema registreeringu muutmist või uut registreeringut.

§ 98¹⁴. Registreeringu muutmine

Registreeringu andjal on õigus registreeringut muuta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel.

§ 98¹⁵. Registreeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Registreeringu andja tunnistab registreeringu kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud alustel.

(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele on registreeringu andjal õigus tunnistada registreering kehtetuks, kui:
1) esinevad käesoleva seaduse §-s 98¹¹ sätestatud alused registreerimisest keeldumiseks;
2) registreeritud isik ei ole esitanud jäätmearuannet tähtaja jooksul.”;

59) seaduse 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

60) paragrahvi 110 lõikes 2 asendatakse sõna „Volitatud” sõnaga „Pädev”;

61) paragrahvi 113 lõiked 1¹ ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Piiriülese või Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise veoga tegelev jäätmevedaja peab omama keskkonnakaitseluba sõltumata sellest, kas veetavad jäätmed on käesoleva seaduse § 14 lõike 3 kohaselt tema valduses või mitte. Jäätmesaadetisega peab kaasas olema keskkonnakaitseluba või selle koopia, mis vajaduse korral esitatakse pädevale asutusele või järelevalveasutusele.

(2) Kui järelevalveasutusel tekib põhjendatud kahtlus, et saatelehel või veoloal märgitud andmed ei vasta jäätmesaadetisele, peab järelevalveasutus jäätmesaadetise kinni ja teavitab kinnipidamise asjaoludest pädevat asutust.”;

62) paragrahvi 116 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Jäätmeluba ja kompleksluba omav isik ning käesoleva seaduse § 74 kohaselt registreeritud isik” tekstiosaga „Keskkonnakaitseluba omav isik”;

63) paragrahvi 116 lõikes 4 asendatakse sõnad „jäätmeloa andjal, keskkonnajärelevalve asutusel ning keskkonnaregistri” sõnadega „keskkonnajärelevalve asutusel ning keskkonnaotsuste infosüsteemi”;

64) paragrahvi 117 lõiked 1–2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isik esitab üks kord aastas Keskkonnaametile jäätmearuande. Jäätmearuande andmekoosseisu ja aruande esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(1¹) Jäätmearuande esitamise kohustus ei laiene järgmistele isikutele:
1) ohtlike jäätmete tekitaja, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba ei ole nõutav;
2) käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punkti 4 alusel registreeritud vahendaja;
3) käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punkti 5 alusel registreeritud edasimüüja.

(2) Keskkonnaametil on õigus nõuda jäätmearuannet ka jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba pole nõutav, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas.

(2¹) Muu isik kui tootja, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid ning taaskasutab või kõrvaldab neid, on kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kohta käesoleva seaduse § 26¹ lõike 2 alusel sätestatud nõuete kohaselt.”;

65) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses:

„(2²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud isik pakub teenust probleemtoote tootjale ja esitab probleemtooteregistrile andmed tema nimel, loetakse probleemtoote tootja probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise andmete esitamise kohustus täidetuks.”;

66) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Jäätmearuanne on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.”;

67) paragrahv 118 tunnistatakse kehtetuks;

68) paragrahvi 119² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Keskkonnainspektsioon on kohustatud kontrollima vähemalt kord aastas A-kategooria jäätmehoidla käitaja jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist.”;

69) paragrahv 120³ tunnistatakse kehtetuks;

70) seadust täiendatakse §-ga 136¹⁰ järgmises sõnastuses:

„§ 136¹⁰. Enne 2020. aasta 1. jaanuari antud jäätmeloa, registreerimistõendi ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivus ning pooleliolevate taotluste menetluse lõpetamine

(1) Enne 2020. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline jäätmeluba, registreerimistõend ja ohtlike jäätmete käitluslitsents kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni.

(2) Enne 2020. aasta 1. jaanuari esitatud jäätmeloa või registreerimistõendi taotlust menetletakse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

(3) Enne 2020. aasta 1. jaanuari esitatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlust menetletakse edasi käesoleva seaduse, sealhulgas käesolevast seadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel jäätmeloa muutmise taotlusena või uue jäätmeloa taotlusena.”.

§ 6.  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2⁴ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 15¹ lõigetes 2, 4, 5 ja 7, § 17 lõikes 3, § 18 lõigetes 2, 4, 7 ja 8, § 20¹ lõikes 2, § 22 lõigetes 1, 3, 5 ja 7, § 26¹ lõikes 4, § 36¹ lõigetes 2, 4 ja 5, § 37 lõikes 6, § 39 lõigetes 2 ja 4 ning § 42 lõigetes 3, 5 ja 7 nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, pikendada, määrates menetlustoiminguks uue tähtaja.”;

2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18¹ järgmises sõnastuses:

„18¹) põhjavee kunstlik täiendamine, kui põhjavett moodustatakse vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas;”;

3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21¹ järgmises sõnastuses:

„21¹) hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või rekonstrueerimine, kui selle tulemusel uus või lisanduv kinnihoitav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri;”;

4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on vähemalt 220 kilovolti ja pikkus üle 15 kilomeetri;”;

5) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) maavara kaevandamine, kaevise rikastamine või kaevandatud maa korrastamine;”;

6) paragrahvi 7 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „projekteerimistingimused,”;

7) paragrahvi 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 11 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2¹) Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse käesoleva seaduse § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, võib õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aega ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega põhjendatud juhul pikendada, teavitades arendajat sellest kirjalikult.”;

9) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ehitisregistris registreeritavate tegevuslubade andmise korral teavitatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ehitisregistri kaudu.”;

10) paragrahvi 13 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) tegevusloa taotluse või käesoleva seaduse § 26¹ lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse koopia.”;

11) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „esitab” sõnadega „kuue kuu jooksul”;

12) paragrahvi 22 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „otsustajale” sõnadega „otsustaja määratud tähtaja jooksul”;

13) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks;

14) seadust täiendatakse §-ga 26¹ järgmises sõnastuses:

„§ 26¹. Keskkonnamõju hindamine enne tegevusloa taotluse esitamist

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatule võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata arendaja esitatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse alusel enne käesoleva seaduse § 11 lõike 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

(2) Otsustaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andja.

(3) Kui kavandatavaks tegevuseks on vaja taotleda kaks või enam tegevusluba, mille puhul otsustajad on erinevad, esitatakse keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus ühele otsustajale.

(4) Otsustaja algatab keskkonnamõju hindamise 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse saamisest arvates.

(5) Keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus peab sisaldama kogu arendajale teadaolevat teavet kavandatava tegevuse kohta.

(6) Kui otsustajale teadaoleva teabe alusel on kavandatav tegevus ilmselgelt perspektiivitu, tagastab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse.”;

15) paragrahvi 30 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tegevusloa taotluse või käesoleva seaduse § 26¹ lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse koopia;”.

§ 7.  Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav keskkonnaluba;”;

2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kaevise tarbimise või võõrandamise luba;”;

3) paragrahvi 5 lõike 2 punktid 4, 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 9 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „Ehitamisel, maaparandushoiutööde, maaparandussüsteemi ehitamise ja põllumajandustööde” sõnadega „Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise”;

5) paragrahvi 9 lõikest 9¹ jäetakse välja tekstiosa „maaparandushoiutööde,”;

6) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) vett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0;”;

7) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele.”;

8) paragrahvi 17 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele, tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest käesoleva seaduse §-s 20 sätestatu järgi.”;

9) paragrahvi 20 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „heitvesi” sõnaga „vett”;

10) paragrahvi 20 lõikes 4 asendatakse sõna „heitvesi” sõnaga „vesi” vastavas käändes;

11) paragrahvi 20 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavate näitajate väärtused, välja arvatud käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud juhul üldlämmastik, on veeloaga määratud reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ja suublasse juhitavate saasteainete kogused vastavad veeloas sätestatule ning vee erikasutaja on tähtpäevaks esitanud veeloa andjale veeseaduse § 195 lõikes 1 nimetatud aruande nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme või suublasse juhitavate saasteainete koguste kohta kaks korda. Vähendamist ei kohaldata, kui veeloaga määratakse veeseaduse alusel kehtestatud piirväärtustest ajutiselt leebemad piirväärtused.”;

12) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui ilmastikutingimustest tingituna langeb suublasse juhitava vee temperatuur alla 12 kraadi, on üldlämmastiku vähendamiseks loodud tehnoloogilised võimalused piiratud, mistõttu ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut üldlämmastiku saastetasu arvutamisel.”;

13) paragrahvi 32 lõigetes 6² ja 6³ ning § 48 lõikes 2¹ asendatakse sõna „heitvees” sõnadega „suublasse juhitavas vees”;

14) paragrahvi 34¹ lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) käesoleva seaduse § 9 lõikes 9 sätestatud juhul, välja arvatud pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamisel ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimisel, ja käesoleva seaduse § 54 lõikes 2 sätestatud juhul;”;

15) paragrahvi 56 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „eelmisel” sõnadega „riigieelarve koostamisele eelnenud”.

§ 8.  Keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 22.12.2018, 1) § 1 punktis 19 asendatakse keskkonnatasude seaduse § 55¹ lõike 1¹ punktis 1 sõnad „töötlemisega vedelkütust või elektrienergiat tootva” tekstiosaga „töötlemise, sealhulgas vedelkütuse või elektrienergia tootmine,”.

§ 9.  Keskkonnavastutuse seaduse muutmine

Keskkonnavastutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktidega 2¹–2³ järgmises sõnastuses:

„2¹) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud keskkonnaluba nõudvad tegevused;
2²) veeseaduse § 195 lõikes 2 nimetatud registreeritud veekeskkonnariskiga tegevused;
2³) jäätmeseaduse § 98⁷ lõikes 2 nimetatud registreeritud jäätmekäitleja tegevused.”.

§ 10.  Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „keskkonnaloa (edaspidi kiirgustegevusluba)” sõnaga „kiirgustegevusloa”;

2) paragrahvi 70 lõikes 4 ja § 75 lõikes 3 asendatakse sõnad „andmete nimistud” sõnaga „andmekoosseisu”.

§ 11.  Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldgeoloogiline uurimistöö on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö.

(2) Maavara geoloogiline uuring (edaspidi geoloogiline uuring) on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.”;

2) paragrahvist 5, § 23 lõikest 7, § 25 lõikest 2, § 30 lõike 1 punktist 4, § 34 lõigetest 2 ja 5 ning § 36 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö või”;

3) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Geoloogiline uuring on lubatud geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) alusel, välja arvatud kaevandamisloa alusel mäeeraldise piires tehtav geoloogiline uuring ja selline geoloogiline uuring, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega ning kivimi uurimiseks paljandist või puursüdamikust võetud kivimi tükkide või maapinnalt kivististe kogumisega.”;

4) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 2 ja lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) selgitatakse looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad;”;

6) paragrahvi 21 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „üldgeoloogilise uurimistööga,”;

7) paragrahvi 21 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „Üldgeoloogilise uurimistöö loata või”;

8) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kameraaltöö peab põhinema geoloogilisel uuringul.”;

9) paragrahvi 22 lõigetest 1 ja 4, § 27 lõigetest 3, 4, 9, 10 ja 11, § 30 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast, lõike 1 punktist 9 ning lõigetest 4 ja 5, § 31 lõikest 2, § 34 lõikest 6 ning § 37 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö loa või”;

10) paragrahvi 23 lõigete 2 ja 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 25 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Geoloogilise uuringu tegemisel saadud kivimmaterjali, puursüdamikke, proove ja muud geoloogilist teavet (edaspidi kogutud materjal) tuleb säilitada vähemalt 30 päeva geoloogilise uuringu aruandes esitatud ettepaneku kohta otsuse tegemisest arvates. Üldgeoloogilise uurimistöö korral, samuti juhul, kui geoloogilise uuringu aruandes esitatud ettepaneku alusel ei ole vaja teha muudatusi keskkonnaregistris, tuleb säilitada kogutud materjali vähemalt 30 päeva üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu aruande keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitamisest arvates.

(5) Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja edastab üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu aruande elektroonse koopia viie tööpäeva jooksul selle saamisest arvates riigiasutusele, kelle tegevusvaldkond on geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine (edaspidi geoloogilise teabe säilitamist korraldav riigiasutus), kes otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, kas kogutud materjali tuleb säilitada. Geoloogilise teabe säilitamist korraldava riigiasutuse nõudmisel annab loa omaja kogutud materjali selle riigiasutuse poolt säilitamiseks riigiasutuse määratud ulatuses ja kohas.”;

12) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Loa andja teavitab üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluses uuringuruumi ja selle teenindusala asukohast viivitamata riigivara valitsejat ja riigi kinnisvararegistris registreeritud kinnisasja kasutusõigust omavat isikut.”;

13) paragrahvi 27 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Loa andja saadab uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti.”;

14) paragrahvi 27 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 27 lõikest 12 jäetakse välja sõnad „põlevkivi, fosforiidi või metallitoorme otsinguks vajaliku üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse või”;

16) paragrahvi 28 lõikes 1 ja § 50 lõikes 1 asendatakse sõnad „täidetud taotluse vormist” sõnadega „taotlusel esitatavatest andmetest”;

17) paragrahvi 28 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas ja § 50 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „taotluse vormil” sõnaga „taotlusel”;

18) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) andmed uuringuruumi ja uuringuruumi teenindusala kohta, maavara otsingu ja uuringu korral maavara oletatava koguse kohta;”;

19) paragrahvi 28 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) geoloogilise uuringu korral andmeid uuritava maavara kohta;”;

20) paragrahvi 28 lõike 3 punktist 8 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistööga või”;

21) paragrahvi 28 lõike 3 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 28 lõike 3 punktist 11 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö või”;

23) paragrahvi 28 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmeladustuskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses, tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava.”;

24) paragrahvi 28 lõikes 6 asendatakse sõna „vormi” sõnaga „andmekoosseisu”;

25) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Uuringuluba antakse avatud menetluses, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhul.”;

26) paragrahvi 30 pealkirjast ja § 34 pealkirjast ning lõigetest 1 ja 11 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö loa ja”;

27) paragrahvi 30 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Uuringuloa andja avaldab viivitamata oma veebilehel teate taotluse saamise kohta, lisades sellele viite Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele.”;

28) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Uuringuloa andmise võib otsustada ilma avalikul istungil arutamiseta, välja arvatud juhul, kui uuringuloaga lubatud tegevusega võib kaasneda oluline regionaalne või üleriigiline keskkonnahäiring.”;

29) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmine otsustatakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

30) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Uuringuloa andmine otsustatakse 120 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

31) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 1¹”;

32) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 33. Uuringuloa saamise õigus”;

33) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sama maapõue osa kohta ei anta uuringuluba teisele isikule.”;

35) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Maapõue selle osa kohta, mille kasutamiseks on teine isik juba esitanud kaevandamisloa taotluse või mille kasutamiseks on kaevandamisluba teisele isikule juba antud, ei anta uuringuluba.”;

36) paragrahvi 33 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 33 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ sätestatud juhul tagastab loa andja sama või osaliselt kattuva maapõue osa kohta esitatud teise isiku uuringuloa taotluse seda läbi vaatamata.

(7) Kui 30 päeva jooksul esimesena esitatud uuringuloa taotlusest avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile kuuluvale maapõue osale teine uuringuloa taotlus ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada, selgitatakse välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse enampakkumisel käesoleva seaduse § 34 kohaselt.”;

38) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) uuringuloa andmisel puudub riigivara valitseja nõusolek;”;

39) paragrahvi 35 lõike 1 punktid 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 35 lõike 1 punktist 10 ja lõikest 3 jäetakse välja sõnad „maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö loa või”;

41) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Uuringulubadega ühele isikule sama maavara otsinguks või uurimiseks antavate uuringuruumide territoorium ei tohi olla kokku suurem kui 100 ruutkilomeetrit.”;

42) paragrahvi 36 lõikes 5 asendatakse sõna „vormi” sõnadega „andmekoosseisu ja andmise korra”;

43) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja uuringuloale märgitud nõudeid muuta.”;

44) paragrahvi 38 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Uuringuloa muutmine otsustatakse avatud menetluseta järgmistel juhtudel:
1) uuringuloa muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, loa muutmisel ei hinnata keskkonnamõju ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse korraldamiseks;”;

45) paragrahvi 41 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa ümberregistreerimisel loetakse loa saaja suhtes siduvaks loa lisaks olevad graafilised lisad, uuringuloa puhul ka kaevandamisjäätmekava.”;

46) paragrahvi 42 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit üksnes korrastamistingimuste täitmiseks korrastamisprojektis määratud ulatuses, mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide, teede ja muude kaevandamiseks vajalike tehnorajatiste rajamiseks kaevandamisprojektis määratud mahus;”;

47) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) rajada allmaakaevandamisel mäeeraldise lamamisse ja lasumisse veekõrvalduse, ventilatsiooni, elektrivarustuse ja kaevandamise ohutuse tagamiseks selliseid tehnorajatisi, mis teenindusmaaga mittekattuval alal ei ulatu lasumis pinnakatte setenditeni;”;

48) paragrahvi 49 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kaevandamisloa andja saadab kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.”;

49) paragrahvi 49 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kaevandamisloa andja saadab käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetamata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.”;

50) paragrahvi 50 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või”;

51) paragrahvi 50 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui kaevandamisluba taotletakse kehtiva uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, peab kaevandamisloa taotleja esitama selle uuringuloa omaja nõusoleku.”;

52) paragrahvi 50 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahv 51 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Maapõue selle osa kohta, mille uurimiseks on teine isik juba esitanud uuringuloa taotluse või mille uurimiseks on uuringuluba teisele isikule juba antud, ei anta kaevandamisluba.”;

55) paragrahvi 53 lõiget 6 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juhul uuringuruumiga täielikult või osaliselt kattuva mäeeraldise kohta esitatud teiste isikute kaevandamisloa taotlused;”;

56) paragrahvi 53 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) põlevkivi kaevandamise loa taotluse, mis on esitatud rohkem kui 60 päeva pärast sama või osaliselt kattuva maardla osa kohta juba esitatud põlevkivi kaevandamise loa taotlusest avalikkuse teavitamist ja kui ei esine käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud asjaolu.”;

57) paragrahvi 56 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „punktides 1, 4 ja 5” tekstiosaga „punktides 1, 2, 4 ja 5”;

58) paragrahvi 56 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põlevkivi kaevandamise loa omaja kasutatava põlevkivi kaevandamise aastamäära osa määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus.”;

60) paragrahvi 61 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Võõrandaja ja omandaja esitavad võõrandamislepingu valdkonna eest vastutavale ministrile või käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel volitatud asutusele.”;

61) paragrahvi 61 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Valdkonna eest vastutav minister või käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel volitatud asutus muudab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise loa omaja kasutatavat põlevkivi kaevandamise aastamäära osa käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 sätestatud juhul võõrandamislepingu või enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuse alusel 30 päeva jooksul võõrandamislepingu või enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuse saamisest arvates.”;

62) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 1 ja lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatule võib kaevandamisloa andja kaevandamisloa kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei ole mõjuva põhjuseta viie aasta jooksul loa andmisest arvates alustanud loaga määratud mäeeraldise piires kaevandamist.”;

64) paragrahvi 71 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

65) paragrahvi 81 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 82 pealkirjas asendatakse sõna „aruanne” sõnadega „andmete esitamine”;

67) paragrahvi 82 lõikes 1 asendatakse sõnad „koostatud aruande” sõnaga „andmed”;

68) paragrahvi 82 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse markšeiderimõõdistamise toimumise kvartalile järgnevas kvartalis kaevandamismahu aruande osana.”;

69) paragrahvi 82 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

70) paragrahvi 89 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kinnisasja omanik on kohustatud üldgeoloogilist uurimistööd oma kinnisasjal lubama.”;

71) paragrahvi 89 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, mis ei ole maavara otsing,”;

72) paragrahvi 89 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „maavara otsinguks üldgeoloogilist uurimistööd,”;

73) paragrahvi 90 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „maavara otsingu eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö või”;

74) paragrahvi 90 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa kasutamiseks eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekut ei anta ning õiguse nimetatud maa kasutamiseks geoloogilise uuringu eesmärgil annab uuringuluba.”;

75) paragrahvi 95 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks;

76) paragrahvi 97 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 97. Ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise tarbimise või võõrandamise luba

(1) Käesoleva seaduse §-s 96 sätestatud juhul ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud ainult Keskkonnaameti loal.”;

77) paragrahvi 97 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kaevise tarbimise eesmärki;”;

78) paragrahvi 97 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamise või selle väljaspool kinnisasja tarbimise taotlusele lisatakse asjaomase tegevusloa või projektdokumentatsiooni koopiad, kui need on nõutavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuse korraldamiseks.”;

79) paragrahvi 97 lõige 4 ja lõike 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

80) paragrahvi 97 lõike 7 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) võõrandatav või väljaspool kinnisasja tarbitav kaevis ei ole saadud ehitamise või maaparandussüsteemi ehitamise käigus;
2) maavara või maavarana arvele võtmata kivimit või setendit on looduslikust seisundist eemaldatud suuremas koguses, kui see oli vajalik ehitamiseks või maaparandussüsteemi ehitamiseks;”;

81) paragrahvi 97 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1 ja 4 sätestatud juhtudel ning punktis 2 sätestatud juhul osas, milles kaevise võtmine ei olnud vajalik ehitamiseks või maaparandussüsteemi ehitamiseks, peab kinnisasja omanik või kinnisasja kasutamise õigust omav isik taastama kaevise tekitamisele eelnenud looduslikule seisundile võimalikult lähedase olukorra.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat loa omamise nõuet ei kohaldata:
1) maanteekraavide puhastamisel ning tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel vastava projektiga määratud mahus või projekti puudumise korral vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele;
2) tee ehitamisel või maaparandussüsteemi ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks.”;

82) paragrahv 98 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 98. Tasu ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus looduslikust seisundist eemaldatud maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, ning kaevise võõrandamise ja väljaspool kinnisasja tarbimise eest

Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus looduslikust seisundist eemaldatud maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, ning kaevise võõrandamise ja väljaspool kinnisasja tarbimise eest tasutakse keskkonnatasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi, välja arvatud käesoleva seaduse § 97 lõikes 9 sätestatud juhtudel.”;

83) paragrahvi 99 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punkti 2” tekstiosaga „punktide 2 ja 2¹”;

84) paragrahvi 99 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamisel ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimisel tuleb arvestada käesolevas seaduses sätestatud mullakaitsenõudeid ja tagada, et kaevandatud maa korrastamisel on võimalik järgida kaevandatud maa korrastamise nõudeid.”;

85) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamise ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimise kohta tuleb esitada kaevandamismahu aruandes.”;

86) paragrahvi 99 lõiked 5, 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

87) paragrahvi 119 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise Keskkonnaameti loata võõrandamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

88) paragrahvid 120 ja 121 tunnistatakse kehtetuks;

89) seadust täiendatakse §-dega 135¹–135³ järgmises sõnastuses:

„§ 135¹. Maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö lubade kehtivus ja seaduse kohaldamine nende lubade ning nende alusel tehtava uurimistöö suhtes

(1) Enne 2020. aasta 1. jaanuari maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö load kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni või nende kehtetuks tunnistamiseni.

(2) Enne 2020. aasta 1. jaanuari maavara otsinguks antud ja käesoleva seaduse § 135² alusel maavara otsinguks antavatele üldgeoloogilise uurimistöö lubadele kohaldatakse uuringulubadele sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 135² ja 135³ sätestatud juhtudel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldgeoloogilise uurimistöö lubade alusel tehtava uurimistöö tulemuste arvestamisele maavarade arvestuse pidamisel, maavara arvele võtmisel, ja saadud geoloogilise teabe säilitamisele kohaldatakse enne 2020. aasta 1. jaanuari maavara otsingu eesmärgil tehtud üldgeoloogilise uurimistöö kohta kehtinud õigusnorme.

(4) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud kameraaltöö võib põhineda ka enne 2020. aasta 1. jaanuari maavara otsinguks tehtud või alustatud üldgeoloogilisel uurimistööl.

§ 135². Maavara otsinguks esitatud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse menetlemine

Enne 2020. aasta 1. jaanuari maavara otsinguks esitatud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlusele kohaldatakse enne 2020. aasta 1. jaanuari selle loa taotlemise ja andmise kohta kehtinud õigusnorme.

§ 135³. Maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö loa omaja uuringuloa saamise eesõigus ja üldgeoloogilise uurimistöö loa omaja nõusolek kaevandamisloa andmiseks

(1) Riigile kuuluva maapõue osa geoloogiliseks uuringuks on uuringuloa saamise eesõigus selle maapõue osa maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö loa omajal üldgeoloogilise uurimistöö loa kehtivusajal ja kuni aasta pärast nimetatud loa kehtivuse lõppemist.

(2) Loa andja menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku taotlust eelisjärjekorras teiste isikute taotluste ees, kui see on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesõiguse kehtimise ajal.

(3) Maapõue selle osa kohta, mille uurimiseks on maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö luba antud, ei anta uuringuluba teisele isikule.

(4) Loa andja tagastab sama või osaliselt kattuva maapõue osa kohta esitatud teise isiku uuringuloa taotluse seda läbi vaatamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud juhul, kui see on esitatud sama maavara uuringuks.

(5) Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, peab kaevandamisloa taotleja esitama selle üldgeoloogilise uurimistöö loa omaja nõusoleku.

(6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse enne 2020. aasta 1. jaanuari maavara otsinguks antud ja käesoleva seaduse § 135² alusel maavara otsinguks antava üldgeoloogilise uurimistöö loa suhtes.”.

§ 12.  Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduse § 36 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „käitluslitsentsi” sõnadega „käitlemiseks keskkonnakaitseluba”.

§ 13.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 28¹ järgmises sõnastuses:

„§ 28¹. Keskkonnaameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

(1) Riigilõivu ei võeta, kui keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmine otsustatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 5 või maapõueseaduse § 66 lõikes 3 sätestatud juhul avatud menetluseta.

(2) Riigilõivu ei võeta, kui keskkonnaloa taotlus esitatakse ainult veekogu paisutamiseks, välja arvatud hüdroenergia kasutamise eesmärgil.”;

2) seaduse 6. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 124 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 124. Keskkonnakompleksloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine

(1) Keskkonnakompleksloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) 1640 eurot, kui taotleja on samal ajal A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses;
2) 1520 eurot, kui taotleja on samal ajal B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses;
3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata juhul 1240 eurot.

(2) Keskkonnakompleksloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 620 eurot.”;

4) paragrahvid 125–127 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvis 128 asendatakse arv „200” arvuga „220”;

6) paragrahvi 131 lõikes 1 asendatakse arv „130” arvuga „315”;

7) paragrahvi 131 lõikes 2 asendatakse arv „64” arvuga „150”;

8) paragrahvis 132 asendatakse arv „32” arvuga „60”;

9) seaduse 6. peatüki 3. jagu täiendatakse 8. ja 9. jaotisega järgmises sõnastuses:

„8. jaotis
Maapõueseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 136¹. Maavara geoloogilise uuringu loa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse läbivaatamine

(1) Maavara geoloogilise uuringu loa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 400 eurot.

(2) Maavara geoloogilise uuringu loa ümberregistreerimise või loal geoloogilise uuringu tegija või loa omaja andmete muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

9. jaotis
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 136². Keskkonnaloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine

(1) Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt taotletavast tegevusest järgmiselt:
1) vee erikasutus – 520 eurot;
2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku – 520 eurot;
3) jäätmete käitlemine – 520 eurot, kui käideldakse ohtlikke jäätmeid – 780 eurot;
4) maavara kaevandamine – 1000 eurot.

(2) Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast.

(3) Kui keskkonnaloa muutmisel taotletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse lisamist keskkonnaloale, tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumääras ja ei rakendu käesoleva paragrahvi lõige 2.

(4) Riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik, mittetulundusühing ja raamatupidamise seaduse § 3 punktis 14 nimetatud mikroettevõtja tasub keskkonnaloa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud või lõike 2 alusel arvutatud riigilõivumäärast.

(5) Raamatupidamise seaduse § 3 punktis 17 nimetatud suurettevõtja tasub keskkonnaloa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 125 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud või lõike 2 alusel arvutatud riigilõivumäärast.

(6) Kui keskkonnaloa andmise või muutmise taotlus hõlmab vähemalt kahte käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust, tasutakse riigilõivu 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste riigilõivumäärade summast, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatut.”.

§ 14.  Tööstusheite seaduse muutmine

Tööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 3. Haldusmenetluse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaldamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksluba) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

2) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba)” sõnaga „Kompleksluba”;

3) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse järgmistes peatükkides mõistetakse loa all:
1) 2. ja 6. peatükis kompleksluba;
2) 3., 4. ja 5. peatükis kompleksluba või kompleksloa kohustuse puudumise korral keskkonnaluba.”;

4) paragrahvi 16 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 25 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 28 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kompleksloa taotlus sisaldab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõikes 2, jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 ja veeseaduse § 190 lõikes 1 sätestatud andmeid ning lisasid.”;

8) paragrahvi 28 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 28 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kompleksloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu ning taotluse esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

10) paragrahvi 29 punktid 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvid 30–36 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 37 lõiked 3–6, 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvid 38–40 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kompleksluba sisaldab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1, jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 ning veeseaduse § 193 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmeid.”;

15) paragrahvi 41 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 41 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kompleksloa andmekoosseisu ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

17) paragrahvi 49 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠50. Kompleksloa muutmine

Kompleksloa nõudeid muudetakse lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 sätestatule, kui:
1) muudatused parimas võimalikus tehnikas võimaldavad liigseid kulutusi tegemata heite hulka või ohtlikkust oluliselt vähendada;
2) avariide vältimiseks tuleb kasutada muid meetmeid, kui on kompleksloaga määratud.”;

19) paragrahvid 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 53 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 50 punktides 2–5” tekstiosaga „§-s 50”;

21) paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠54. Kompleksloa kehtetuks tunnistamine

Kompleksluba tunnistatakse kehtetuks lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatule, kui:
1) selgub, et loa andjale või Keskkonnainspektsioonile on kompleksloas ettenähtud nõuete täitmise kontrollimisel esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente;
2) käitisest tulenev saastatus on nii suur, et sellest põhjustatud olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile ei ole võimalik vältida uue kompleksloa taotlemist eeldavate põhjalike tehniliste ümberkorraldusteta;
3) käitaja on ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes korduvalt või oluliselt rikkunud ohutusnõudeid ning on tekitanud sellega avariiohu või avarii ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Päästeamet on teinud loa andjale ettepaneku kompleksluba kehtetuks tunnistada;
4) selgub, et käitises kasutatav tehnika ei võimalda saavutada parima võimaliku tehnikaga saavutatavat või PVT-järeldustes sätestatud heitetaset.”;

22) paragrahv 55 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktis 8 nimetatud veisekasvatuse käitistele.”;

24) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kompleksloa andmise ja selle muutmise otsus ning kompleksloa läbivaatamisel tehtud otsus kompleksloa nõuete muutmata jätmise kohta tehakse kättesaadavaks keskkonnaotsuste infosüsteemis.”;

25) paragrahvi 61 lõigetes 1 ja 4 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 33 lõikes 3” tekstiosaga „keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõikes 1”;

26) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud juhul teavitab loa andja Keskkonnaministeeriumi taotluse kohta tehtud otsusest ning edastab järgmise teabe:
1) kompleksloa andmise otsuse tegemise põhjendused, sealhulgas enne otsustamist peetud konsultatsioonide ning kompleksloa taotluse ja kompleksloa eelnõu avalikustamise tulemused ja selgitus, kuidas neid tulemusi loa nõuete määramisel arvesse võeti;
2) käitise suhtes kohalduvate PVT-järelduste või PVT-viitedokumentide pealkirjad või käesoleva seaduse § 42 lõikes 4 sätestatud juhul parima võimaliku tehnika kindlaksmääramise selgitus;
3) käesoleva seaduse § 44 lõikes 6 sätestatud erandi kohaldamisel selle põhjus ning kehtestatud nõuded;
4) käitaja poolt kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, kui käitaja on neid alternatiive uurinud.”;

27) paragrahvi 63 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 38 lõikes 3” tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 1”;

28) seaduse 4. peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 88¹ ja 88² järgmises sõnastuses:

„§ 88¹. Jäätmepõletus- või koospõletustehase loa taotlus

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 28 ja 29 nõutud andmetele ja lisadele peab jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja esitama kompleksloa taotluses loa andjale:
1) andmed kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta, mis tõendavad tehase projekteerimise, ehitamise ning käitamise vastavust käesoleva peatüki nõuetele, võttes arvesse põletatavate või koospõletatavate jäätmete liike;
2) andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta;
3) andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavad, ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta.

(2) Kompleksloa kohustuse puudumise korral peab jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja esitama keskkonnaloa taotluses loa andjale lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2, veeseaduse § 193 lõikes 1 ning jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 sätestatud andmetele ja lisadele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nõutud andmed.

§ 88². Jäätmepõletus- või koospõletustehase loa sisu

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ja viidatud andmetele märgitakse jäätmepõletus- või koospõletustehase kompleksloale:
1) jäätmepõletus- või koospõletustehase koguvõimsus jäätmete põletamise või koospõletamise korral;
2) puhastus- või mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete pikim kestus, mille vältel ei loeta heite piirväärtusi ületatuks.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele märgitakse ohtlikke jäätmeid põletava jäätmepõletus- või koospõletustehase kompleksloale:
1) põletatavate ohtlike jäätmete minimaalsed ja maksimaalsed massivood ajaühikus ning kütteväärtus;
2) polüklorobifenüülide, polükloroterfenüülide, kloori, fluori, väävli, raskmetallide ning muude saasteainete suurim lubatud sisaldus.

(3) Kompleksloa kohustuse puudumise korral märgitakse jäätmepõletus- või koospõletustehase keskkonnaloale lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1, veeseaduse § 193 lõikes 1 ja jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 sätestatule käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning ohtlike jäätmete põletamise korral lõike 2 punktides 1 ja 2 nõutud andmed.”;

29) paragrahvi 158 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Korrapärast kontrolli võib käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktis 8 nimetatud veisekasvatuse käitistes teostada harvemini kui üks kord kolme aasta jooksul.”.

§ 15.  Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 120 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 121 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa „, mille andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse käesoleva peatüki 13. jaos sätestatud nõudeid, arvestades tegevuse eripära”;

3) paragrahvi 121 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 189 lõike 1 punktid 1, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 189 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 13 jõustub 2020. aasta 1. juulil.

  (3) Käesoleva seaduse § 5 punktiga 58 jäätmeseadust täiendava § 98³ lõige 3 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.