HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

KESKKONNAÕIGUSJäätmekäitlus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Jäätmeseadus (lühend - JäätS)

Jäätmeseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2020
Avaldamismärge:RT I, 21.12.2019, 6

Jäätmeseadus1

Vastu võetud 28.01.2004
RT I 2004, 9, 52
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
22.02.2005RT I 2005, 15, 8703.04.2005
16.06.2005RT I 2005, 37, 28810.07.2005
31.05.2006RT I 2006, 28, 20930.06.2006
07.12.2006RT I 2006, 58, 43901.01.2007
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008
08.02.2007RT I 2007, 19, 9411.03.2007
08.02.2007RT I 2007, 19, 9412.07.2007
08.02.2007RT I 2007, 19, 9401.01.2008
08.02.2007RT I 2007, 19, 9401.10.2008
13.06.2007RT I 2007, 44, 31514.07.2007
22.11.2007RT I 2007, 66, 40801.01.2008
18.12.2008RT I 2009, 3, 1501.02.2009
07.05.2009RT I 2009, 25, 15001.07.2009
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
05.05.2010RT I 2010, 24, 11501.09.2010
20.05.2010RT I 2010, 31, 15801.10.2010
10.06.2010RT I 2010, 41, 24101.08.2010
16.06.2010RT I 2010, 44, 26019.07.2010, osaliselt 01.01.2011 ja 01.01.2012 ning osaliselt 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
09.12.2010RT I, 17.12.2010, 2127.12.2010
16.12.2010RT I, 31.12.2010, 201.01.2011
22.02.2011RT I, 17.03.2011, 118.03.2011
27.10.2011RT I, 09.11.2011, 110.11.2011, osaliselt 01.01.2015
08.12.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012
21.03.2012RT I, 04.04.2012, 214.04.2012
20.12.2012RT I, 04.01.2013, 1214.01.2013, osaliselt 22.07.2019; osaliselt muudetud [RT I, 02.07.2019, 1]
24.04.2013RT I, 16.05.2013, 101.06.2013
05.06.2013RT I, 14.06.2013, 424.06.2013
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 223.03.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
19.06.2014RT I, 08.07.2014, 1318.07.2014, osaliselt 15.08.2018
20.06.2014RT I, 08.07.2014, 301.08.2014
19.06.2014RT I, 08.07.2014, 207.01.2015, vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. jaanuari 2015 kohtuotsuse nr 3-4-1-34-14 (RT I, 06.01.2015, 21) punktile 53: „Riigikohus peatas praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas PSJKS § 12 alusel jäätmeseaduse muutmise seaduse (RT I, 08.07.2014, 2) jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-4-1-34-14). Käesolev Riigikohtu otsus jõustub PSJKS § 58 lg 2 alusel kuulutamisest 6. jaanuaril 2015. Jäätmeseaduse muutmise seadus (RT I, 08.07.2014, 2) jõustub seega 7. jaanuaril 2015.”
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
06.01.2015RT I, 06.01.2015, 2106.01.2015
28.01.2015RT I, 20.02.2015, 201.07.2015
18.02.2015RT I, 06.03.2015, 2316.03.2015
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 401.07.2015
19.02.2015RT I, 23.03.2015, 601.07.2015
19.11.2015RT I, 03.12.2015, 101.01.2016, osaliselt 22.07.2019; osaliselt muudetud [RT I, 02.07.2019, 1]
09.12.2015RT I, 30.12.2015, 118.01.2016
15.06.2016RT I, 05.07.2016, 101.01.2017
12.10.2016RT I, 25.10.2016, 126.10.2016
16.11.2016RT I, 25.11.2016, 205.12.2016, osaliselt 01.10.2017
08.02.2017RT I, 03.03.2017, 101.07.2017
07.06.2017RT I, 21.06.2017, 104.07.2017
14.06.2017RT I, 01.07.2017, 101.09.2017
14.06.2017RT I, 04.07.2017, 101.01.2018
16.10.2018RT I, 23.10.2018, 130.10.2018
21.11.2018RT I, 12.12.2018, 301.01.2019
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019
12.06.2019RT I, 02.07.2019, 112.07.2019, osaliselt 22.07.2019
04.12.2019RT I, 21.12.2019, 101.01.2020, osaliselt 01.01.2021

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

1. jagu Reguleerimisala ja mõisted 

§ 1.   Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (1) Käesolev seadus sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja sellise kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (11) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
  1) välisõhku väljutatavad gaasilised heited ning maapõues säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud ning maapõues säilitatav süsinikdioksiid;
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  2) ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastumata pinnas ja muu loodusomane materjal, kui on kindel, et materjali kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks selles kohas, kust see välja kaevati;
  3) radioaktiivsed jäätmed kiirgusseaduse tähenduses;
  4) lõhkeainet ja pürotehnilist ainet sisaldava toote jäätmed;
[RT I, 21.06.2017, 1 - jõust. 04.07.2017]
  5) loomade väljaheited, kui need ei ole hõlmatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktiga 2, põhk ega muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest või metsandusest pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia tootmiseks menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist;
  6) veemajanduse ja veeteede majandamise, üleujutuste ärahoidmise, üleujutuste ja põudade mõju leevendamise või maaparanduse eesmärgil pinnavees ümber paigutatud setted, kui on tõendatud, et nendel setetel puuduvad ohtlikud omadused, mis on nimetatud komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89–96), lisas.
[RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu osas, mis on reguleeritud teiste seadustega või Euroopa Liidu määrustega:
  1) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed;
  2) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), nimetatud käitlemine, välja arvatud juhul, kui neid põletatakse, ladestatakse või kasutatakse biogaasi või komposti tootmisel.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (3) Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendiseadusega.

  (31) Kaevandamisjäätmete käitlemisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 19 lõikeid 3 ja 5, § 31, 34–351, 37 ja 38, § 39 lõikeid 1–3, § 40, 42 ja 43–59 ning 3., 4. ja 6.–9. peatükki, välja arvatud juhul, kui kaevandamisjäätmeid ladestatakse prügilas.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (32) Uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete, maavarade, välja arvatud nafta ja vee aurustumisel tekkinud maavarad peale kipsi ja anhüdriidi, uuringute käigus tekkinud tavajäätmete ja saastumata pinnase ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise käigus tekkinud jäätmete suhtes ei kohaldata jäätmehoidla sulgemise nõudeid, käesoleva seaduse § 331 lõikeid 2–6, § 353, § 73 lõike 2 punkti 8 ja § 941, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladestatakse A-kategooria jäätmehoidlas.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (33) Saastumata pinnas on käesoleva seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (34) Tavajäätmete suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 331 lõikeid 2 ja 5 ning § 353, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladestatakse A-kategooria jäätmehoidlas.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (41) Käesolevas seaduses sätestatud jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise ning prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa (edaspidi jäätmeluba) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Korraldatud jäätmeveo tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Korraldatud jäätmeveole ei kohaldata riigihangete seaduse §-s 12 sätestatut.
[RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

§ 2.   Jäätmed

kaalud  (1) Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

kaalud  (2) Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

  (3) [Kehtetu - RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (4) [Kehtetu - RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (5) Jäätmete liigitamise korra ja jäätmenimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 21.   Jäätmete lakkamise staatus

  (1) Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3−30) artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas järgmiste tingimustega:
  1) asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil;
  2) asjal on turg või asja järele on nõudlus;
  3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele;
  4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (2) Kui direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriume kehtestatud, võib valdkonna eest vastutav minister, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tingimusi, määrusega kehtestada kriteeriumid, mille alusel mõned jäätmeliigid lakkavad olemast jäätmed.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (3) Kriteeriumid peavad sisaldama saasteainete sisalduse piirväärtusi, kui see on vajalik, ja võtma arvesse asja võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (4) Taaskasutamistoiming, mille järel jäätmed on lakanud olemast jäätmed, peab olema määratud taaskasutamistoimingut läbi viinud ettevõtja keskkonnakaitseloas.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Keskkonnakaitseluba käesoleva seaduse tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) ja jäätmekäitleja registreering.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

kaalud§ 22.   Kõrvalsaadus

  (1) Asja, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle asja tootmine, võib pidada kõrvalsaaduseks, mitte aga jäätmeteks, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) asja edasine kasutamine on kindel;
  2) asja saab kasutada vahetult ilma täiendava töötlemiseta, välja arvatud selline töötlemine, mis on asjaomasele tööstusele üldiselt omane;
  3) asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana;
  4) asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

  (2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada määrusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täpsustamiseks seoses tootmisprotsessis tekkinud konkreetsete asjade määratlemisega kõrvalsaadustena.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 3.   Tavajäätmed

  Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

§ 4.   Püsijäätmed

  Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

§ 5.   Biolagunevad jäätmed

  Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

§ 51.   Biojäätmed

  Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed:
  1) aia- ja haljastujäätmed;
  2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
  3) toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud jäätmetega.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 6.   Ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale.
[RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) [Kehtetu - RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (3) Jäätmete koostise, sealhulgas ohtlike ainete sisalduse vahetul määramisel tuleb mõõtetulemuse jälgitavuse saavutamiseks ja tõendamiseks lähtuda mõõteseaduse § 5 lõikes 1 kehtestatud nõuetest.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 7.   Olmejäätmed

  Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 71.   Kaevandamisjäätmed

  (1) Kaevandamisjäätmed on käesoleva seaduse tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

  (2) Maavara on käesoleva seaduse tähenduses maakoores looduslikult leiduva orgaanilise või anorgaanilise aine nagu energeetilise kütuse, metallimaagi, tööstusliku mineraali või ehitusmaterjalina kasutatava mineraali, vesi välja arvatud, maardla.

  (3) Uuring on käesoleva seaduse tähenduses majandusliku väärtusega maavaralasundi otsing, sealhulgas proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine, välja arvatud kõik maardla kasutuselevõtmiseks vajalikud tööd ja kõik olemasoleva kaevandamisega otseselt seotud toimingud.

  (4) Käesolevas seaduses sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata:
  1) maavarade uuringute, kaevandamise ja rikastamise ning karjääride töö tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena. Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse nõudeid;
  2) avamerel tehtud maavarade uuringute, kaevandamise ja rikastamise tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele.

  (5) Avameri käesoleva seaduse tähenduses on mereala ja merepõhi, mis ulatub tavaliste või keskmiste loodete madalaima veetaseme märgist kaugemale.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 8.   Jäätmete kahjulik toime
[Kehtetu - RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 9.   Jäätmevaldaja

  Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 10.   Jäätmetekitaja

  Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 101.   Edasimüüja

  Edasimüüja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes tegutseb oma nimel jäätmeid ostes ja müües, sõltumata sellest, kas ta jäätmeid valdab või mitte.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 102.   Vahendaja

  Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes korraldab teiste nimel jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, sõltumata sellest, kas ta jäätmeid valdab või mitte.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 11.   Jäätmehooldus

  (1) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.

  (2) Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 12.   Jäätmehoolduse arendamine

  (1) Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.

  (2) Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid.

  (3) Riik toetab jäätmehoolduse arendamist riiklike toetusprogrammide kaudu.

§ 13.   Jäätmekäitlus

  Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 14.   Jäätmete kogumine ja vedamine
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (11) Jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas taaskasutamise soodustamiseks.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (12) Jäätmeid kogutakse liigiti, kui see on tehniliselt, keskkonnaseisukohast ja majanduslikult teostatav, ning neid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (2) Jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti. Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäätmeveose komplekteerimist mitmest saadetisest, kuid ei hõlma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Jäätmete vedajat ei loeta jäätmevaldajaks, kui tema ülesandeks on ainult üleantud jäätmesaadetise toimetamine üleandja poolt määratud sihtpunkti või selle edastamine esialgsel kujul saadetise vastuvõtmiseks volitatud isikule, juhul kui jäätmete üleandja ja vedaja vahel sõlmitud veolepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 141.   Korduskasutus

  Korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 15.   Jäätmete taaskasutamine ja taaskasutamismoodused

  (1) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (2) [Kehtetu - RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (3) Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (4) Ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (5) Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse.

  (6) Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks.

  (7) Jäätmete taaskasutamismoodus võib hõlmata üht või mitut taaskasutamistoimingut.

  (8) Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 16.   Jäätmete töötlemine

  (1) Jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

  (2) Jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks on jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist.

  (3) Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist mahu vähendamise eesmärgil, näiteks prügilasse vedamisel või ladestamisel.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 17.   Jäätmete kõrvaldamine

  (1) Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (2) Jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 18.   Keskkonnahäiring

  Keskkonnahäiring käesoleva seaduse tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine.

§ 19.   Jäätmekäitluskoht

  (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

  (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Kui jäätmekäitluseks on vajalik keskkonnakaitseluba, võib jäätmeid käidelda ainult keskkonnakaitseloaga määratud kohas.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Jäätmekäitluskoha, kaasa arvatud prügila asukoht määratakse planeerimisseaduses sätestatud korras.

§ 20.   Jäätmekäitluskoha järelhooldus

  Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

2. jagu Jäätmetekke vältimine ning jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamine 

§ 21.   Jäätmetekke vältimise üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires:
  1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid;
  2) kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral;
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]
  3) vähendada ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 22.   Jäätmetekke vältimine

  Jäätmetekke vältimine on asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 221.   Jäätmehierarhia

  (1) Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast:
  1) jäätmetekke vältimine;
  2) korduskasutuseks ettevalmistamine;
  3) ringlussevõtt;
  4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus;
  5) kõrvaldamine.

kaalud  (2) Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 23.   Tootja, tootjate ühendus ja turustaja
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (11) Tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (12) Mootorsõiduki tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes valmistab mootorsõidukeid või veab majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse mootorsõidukeid.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (13) Elektri- ja elektroonikaseadme tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud müük sidevahendi abil:
  1) omab tegevuskohta Eestis ja valmistab oma nime või kaubamärgi all elektri- ja elektroonikaseadmeid või laseb elektri- ja elektroonikaseadme projekteerida või valmistada ning turustab seda oma nime või kaubamärgi all Eestis;
  2) omab tegevuskohta Eestis ja müüb Eestis muude tarnijate valmistatud seadmeid oma nime ja kaubamärgi all edasi, kuid sellist edasimüüjat ei käsitata tootjana, kui tootja kaubamärk on seadmel käesoleva lõike punkti 1 kohaselt;
  3) omab tegevuskohta Eestis ja laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eestis turule elektri- ja elektroonikaseadmeid, mis on pärit teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või väljastpoolt Euroopa Liitu;
  4) müüb elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (14) Patarei ja aku tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule patareisid ja akusid, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmetesse või mootorsõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (15) Rehvi tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes valmistab rehve või veab majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse rehve.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (16) Põllumajandusplasti tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes valmistab või veab majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse põllumajandusplasti.
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]

  (17) Mootorsõiduki osa tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule mootorsõiduki osi.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (18) Turule laskmine käesoleva seaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuse käigus toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (19) Turul kättesaadavaks tegemine käesoleva seaduse tähenduses on kaubandustegevuse käigus toote tasu eest või tasuta tarnimine Eesti turule toote turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (2) Isikut, kes üksnes rahastab rahastamislepingu alusel (näiteks panka), ei loeta tootjaks, kui ta ei tegutse tootjana käesoleva paragrahvi lõigete 11, 12, 13, 14, 15 või 16 kohaselt.
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]

  (21) Rahastamisleping käesoleva seaduse tähenduses on laenuleping, liisinguleping, rendileping või järelmaksuga müügileping või kokkulepe, mis on seotud probleemtoodetega, olenemata sellest, kas nimetatud lepingus või kokkuleppes või tagatislepingus või tagatiskokkuleppes sätestatakse, et nende toodete omandiõigus läheb üle või võib üle minna.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (3) Käesoleva seaduse mõistes on tootjate ühendus mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendused ning mille üheks eesmärgiks on teatud liiki probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Tootjate ühendus peab tagama:
  1) kõigile vastavat liiki probleemtoodete tootjatele juurdepääsu tootjate ühenduse teenustele;
  2) kohustused lepinguga üle andnud või tootjate ühendusega liitunud tootjalt tasu kogumise võrdsetel tingimustel ja teenuste pakkumise neile, lähtudes üksnes nende turuosast seda tüüpi probleemtoodete turul;
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  3) jäätmete käitlemisega seotud teenuse ostmise konkurentsi alusel;
  4) jäätmete kogumise ja taaskasutamisega seotud andmete kättesaadavuse Keskkonnaministeeriumile ja järelevalve õigust omavale isikule.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (41) Tootjate ühendus peab tagama, et tootja nõudmisel on tootjale jäätmekäitluse tasu arvutamisel arvesse võetud toodete keskmist eluiga ning kui palju on tootja toote valmistamisel arvestanud käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 ning § 24 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (5) Turustaja käesoleva seaduse tähenduses on tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, kes teeb probleemtoote turul kättesaadavaks. Turustaja võib olla samal ajal ka tootja käesoleva paragrahvi lõigete 11–17 tähenduses.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

§ 24.   Tootja kohustused jäätmetekke vältimisel ja tekkivate jäätmete kogumisel

  (1) Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses:
  1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda ning vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena;
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]
  2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes;
  3) hõlbustama toodetest tekkivate jäätmete korduskasutust, demonteerimist ja ringlussevõttu.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (2) Teisene toore on jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlussevõetud aine või materjal.

  (3) Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise nõudeid tuleb arvesse võtta juba toodete kavandamisel ja projekteerimisel.

  (31) Tootja võib toote konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsessi kaudu takistada toote korduskasutust vaid juhul, kui selliseid iseärasusi või tootmisprotsessi kasutades saavutatakse oluline eelis keskkonnakaitses või ohutusnõuetes.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (4) Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tootest tekkivate jäätmete käitlemisel keskkonna- ja terviseohu vältimiseks anda määrusi, millega kehtestatakse tootes ohtliku aine maksimaalne sisaldus ja tehnilised normid ohtlike ainete sisalduse määramiseks või sihtarvud teisese toorme kasutamiseks toote valmistamisel.

§ 241.   Valmistaja kohustus patareisid ja akusid sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete valmistamisel
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (1) Valmistaja on kohustatud kavandama elektri- ja elektroonikaseadmed selliselt, et patarei- ja akujäätmeid saab seadmest hõlpsasti eemaldada.
[RT I, 20.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (11) Kui lõppkasutaja ei saa elektri- ja elektroonikaseadmetest patarei- ja akujäätmeid hõlpsasti eemaldada, kavandab valmistaja seadmed selliselt, et valmistajast sõltumatu kvalifitseeritud töötaja saab patarei- ja akujäätmed hõlpsasti eemaldada.
[RT I, 20.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadmetega, kuhu patareid ja akud paigaldatakse, tuleb kaasa anda juhend, milles selgitatakse, kuidas lõppkasutaja või valmistajast sõltumatu kvalifitseeritud töötaja saab patareid ja akud ohutult eemaldada. Asjakohasel juhul teavitatakse juhendis lõppkasutajat ka seadmesse paigaldatud patarei või aku liigist.
[RT I, 20.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 sätteid ei kohaldata, kui ohutuse, tõhususe, meditsiiniliste põhjuste või andmete terviklikkuse säilitamise tõttu on vajalik katkematu energiavarustus ja pidev ühendus seadme ja patarei või aku vahel.
[RT I, 20.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

§ 25.   Probleemtoode

  (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

  (2) Probleemtoodete hulka kuuluvad:
  1) patareid ja akud;
  2) [kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  3) mootorsõidukid ja nende osad;
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  5) rehvid;
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  6) põllumajandusplast.
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]

  (3) Käesoleva seaduse mõistes on:
  1) patarei ja aku – ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks;
  2) [kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  3) mootorsõiduk – neljarattaline mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses ning kolmerattaline mootorsõiduk, välja arvatud kolmerattaline mootorratas;
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]
  4) elektri- ja elektroonikaseade – seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral;
  5) rehv on liiklusseaduse § 2 punktis 36 määratletud maastikusõiduki ja punktis 40 määratletud mootorsõiduki rehv ning nende haagise rehv;
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]
  6) põllumajandusplast – põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör.
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]

  (31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud tekstiosa „vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja” tähendab §-de 2610–2616 ja 27 tähenduses, et elektri- ja elektroonikaseade vajab elektrivoolu või elektromagnetvälja vähemalt ühe kavandatud funktsiooni täitmiseks
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrusega kehtestada probleemtoodete märgistamise viis ja kord.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 26.   Tootja kohustused probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemisel

  (1) Tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (11) Isikule, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmed, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kohustusi.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (12) [Kehtetu - RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (13) Patarei ja aku tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki patarei ja aku sõltumata sellest, millal patarei või aku on turule lastud, millist kaubamärki patarei või aku kannab ning kas kasutaja kavatseb osta uue patarei või aku.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (14) Rehvi tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki rehvi sõltumata sellest, millal rehv on turule lastud, millist kaubamärki rehv kannab ning kas kasutaja kavatseb osta uue rehvi.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (15) Põllumajandusplasti tootja on kohustatud tagasi võtma või korraldama enda poolt turule lastud põllumajandusplasti tagasivõtmise ja taaskasutamise, kuid mitte rohkem kui on tema poolt eelmisel kalendriaastal turule lastud plasti kogumass.
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]

  (16) Elektri- ja elektroonikaseadme tootjal, kelle tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis, on õigus määrata oma volitatud esindajaks, kes vastutab tootjale käesoleva seadusega pandud kohustuste täitmise eest Eestis, Eestis tegevuskohta omav füüsiline või juriidiline isik.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (17) Elektri- ja elektroonikaseadme tootja, kes müüb elektri- ja elektroonikaseadmeid teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kus tal ei ole tegevuskohta, on kohustatud määrama kõnealuses teises liikmesriigis volitatud esindaja, kelle alaline tegevuskoht asub selles liikmesriigis ja kes vastutab tootjale pandud kohustuste täitmise eest selles liikmesriigis.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (2) Tagatis võib olla tootja osalemine omarahalise või mõne muu sellega võrdsustatud panusega probleemtoodetest tekkivate jäätmete hoolduse asjakohastes rahastamissüsteemides, ringlussevõtu kindlustus või kinnine pangakonto.

  (3) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega vabastada tootja teatud tähtajani käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest teatud probleemtoodetest tekkivate jäätmete osas, sealhulgas väljaspool kodumajapidamist tekkivate jäätmete osas, või vähendada kokkukogutavate probleemtoodete protsentuaalset osakaalu turustatud toodete koguarvus, määrates selleks vastavad sihtarvud ning tähtajad nende sihtarvude saavutamiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus. Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isik kannab jäätmevaldajalt vastuvõetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (41) Kui tootjale tagastataval mootorsõidukil puuduvad varem selle mootorsõiduki komplektis olnud materjalimahukuselt või tehniliselt olulised osad nagu kere, sillad, mootor, käigukast, katalüsaator või elektrooniline juhtplokk või kui mootorsõidukile on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist, võttes arvesse puuduvate osade materjali väärtuse tagastatavas sõidukis ja sõidukile lisatud jäätmete käitluskulud.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (42) Kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist. Vaidlused seadme komplektsuse üle lahendab linna- või vallavalitsuse volitatud isik.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (43) Mootorsõidukeid ja mootorsõiduki haagiseid turule toov tootja peab mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagise rehvide osas pidama eraldi arvestust rehvide koguse ja massi üle ning korraldama kasutuselt kõrvaldatud vanarehvide kogumise ja taaskasutamise.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (5) Enne probleemtoote suhtes kohalduvate tootja kohustuste tekkimist turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmete (endisaegsed jäätmed) jäätmehoolduse tagamise ning selle finantseerimise kohustused lasuvad tootjatel, kes vastavate probleemtoodete jäätmeteks muutmise ajal turul tegutsevad, proportsionaalselt nende osaga seda tüüpi probleemtoodete turul.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (6) [Kehtetu - RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (7) Kui tootja on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrusega vabastatud lõikes 1 nimetatud kohustusest, kannab jäätmehoolduse kulud jäätmevaldaja.

  (8) Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril on õigus määrusega kehtestada kasutuselt kõrvaldatud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord.

  (9) Käesoleva seadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga tootjate ühendusele üle andnud tootja, kes on täitnud oma kohustused tootjate ühenduse ees, ei ole vastutav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise ning probleemtooteregistrile andmete edastamise eest. Sellisel juhul vastutab tootjate ühendus tootja vastavate kohustuste täitmise eest.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (10) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–5 ja 8 ning käesoleva seaduse §-de 261 ja 27 sätteid ei kohaldata nendele patareidele ja akudele, mida kasutatakse:
  1) seadmetes, mis on seotud riigi esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmisega, relvades, laskemoonas ja sõjavarustuses, välja arvatud patareid ja akud, mis ei ole spetsiaalselt määratud sõjaliseks otstarbeks;
  2) seadmetes, mis on määratud kosmosesse saatmiseks.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–5 ja 8 ning käesoleva seaduse §-de 261 ja 262 sätteid ei kohaldata:
  1) elektri- ja elektroonikaseadmetele, mis on seotud riigi esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmisega, sealhulgas sõjaliseks eriotstarbeks mõeldud relvadele, laskemoonale ja sõjavarustusele;
  2) elektri- ja elektroonikaseadmetele, mis on projekteeritud ja paigaldatud muud tüüpi seadme eriomase osana, millele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigete 1–5 ja 8 ning käesoleva seaduse §-de 261 ja 262 sätteid või mis ei ole käesoleva seaduse § 25 lõike 3 punkti 4 kohased elektri- ja elektroonikaseadmed ja mis toimivad üksnes kõnealuse muud tüüpi seadme osana;
  3) hõõglampidele.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (12) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatule ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigete 1–5 ja 8 ning käesoleva seaduse §-de 261 ja 262 sätteid:
  1) kosmosesse saatmiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmetele;
  2) suurtele paiksetele tööstuslikele tööriistadele;
  3) suurtele paigaldistele, välja arvatud seadmed, mis olles küll kõnealuste paigaldiste osad, ei ole projekteeritud ja paigaldatud nende eriomase osana;
  4) inimeste ja kaupade veoks mõeldud transpordivahenditele, välja arvatud kaherattalistele elektrisõidukitele, millel puudub tüübikinnitus;
  5) üksnes majandus- või kutsetegevuseks kättesaadavaks tehtud maanteevälistele liikurmasinatele;
  6) elektri- ja elektroonikaseadmetele, mis on projekteeritud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ning mis on kättesaadavad vaid ettevõtjatele;
  7) meditsiiniseadmetele ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele, mis eeldatakse olevat nakatunud enne kasutusaja lõppu, ning aktiivsetele siirdatavatele meditsiiniseadmetele.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 15.08.2018]

  (13) Käesolevas paragrahvis kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) suured paiksed tööstuslikud tööriistad – terminit kasutatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 6 punkti 1 tähenduses;
  2) suur paigaldis – mitut liiki aparaatide ja vajaduse korral muude seadmete suuremõõtmeline kombinatsioon, mille panevad kokku, paigaldavad ja demonteerivad spetsialistid ja mis on hoone või rajatise osana mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaksmääratud kasutuskohas ning mis on asendatav üksnes samasuguse kindlaks otstarbeks kavandatud seadmega;
  3) üksnes majandus- ja kutsetegevuse jaoks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad – terminit kasutatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 6 punkti 4 tähenduses;
  4) meditsiiniseade – meditsiiniseadme seaduse § 3 kohane meditsiiniseade ja § 4 kohane abiseade, mis on ühtlasi elektri- või elektroonikaseade;
[RT I, 02.07.2019, 1 - jõust. 12.07.2019]
  5) in vitro diagnostikameditsiiniseade – meditsiiniseadme seaduse § 6 kohane in vitro diagnostikameditsiiniseade ja § 4 kohane abiseade;
[RT I, 02.07.2019, 1 - jõust. 12.07.2019]
  6) aktiivne siirdatav meditsiiniseade – meditsiiniseadme seaduse § 5 kohane aktiivne siirdatav meditsiiniseade.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 15.08.2018]

§ 261.   Probleemtooteregister

  (1) Probleemtooteregister on andmekogu, kuhu koondatakse andmed probleemtoodete tootjate kohta ning kuhu kogutakse ja kus hoitakse ja töödeldakse Eestis valmistatud, Eestis turule lastud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ning probleemtoodetest tekkinud jäätmete korduskasutamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise andmeid ning mille eesmärk on pidada arvestust õigusaktides sätestatud taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta ning registrisse kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamine ja järelevalve.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (11) Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (12) Probleemtooteregistrile peab esitama andmeid ka ettevõtja, kes viib Eestist välja mootorsõidukeid, rehve ning patareisid ja akusid.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (13) Elektri- ja elektroonikaseadme tootja, kelle tegevuskoht asub väljaspool Eestit ja kes laseb Eestis seadmeid turule, registreeritakse probleemtooteregistris Eestis tegevuskohta omava volitatud esindaja kaudu. Volitatud esindaja määratakse kirjaliku volitusega.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (14) Elektri- ja elektroonikaseadme tootja, kelle tegevuskoht asub Eestis, kuid kes laseb elektri- ja elektroonikaseadmeid turule teises Euroopa Liidu liikmesriigis, registreeritakse selle Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomases registris, kuhu ta seadmeid turule laseb.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (2) Probleemtooteregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Probleemtooteregistrisse kantavad andmed, nende esitamise kord, juurdepääs registri andmetele ja rahvusvahelistest kohustustest tulenev andmete edastamise kord kehtestatakse probleemtooteregistri põhimääruses.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (31) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega probleemtooteregistri registrikaardi vormid.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus oma määrusega kehtestada probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 4 alusel koostatud jäätmenimistuga, kui see on vajalik jäätmete täpsemaks määratlemiseks ja taaskasutamise andmete kandmiseks probleemtooteregistrisse.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 262.   Elektri- ja elektroonikaseadmete romude kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine

  (1) Enne 2005. aasta 13. augustit turustatud kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kulud kannavad tootjad, kes turustavad vastavat liiki kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmeid hetkel, mil nendest elektroonikaromud tekivad, ühiselt. Tootjad kannavad kulud proportsionaalselt vastavalt oma turuosale vastavat liiki elektri- ja elektroonikaseadmete müügis.

  (11) Elektroonikaromud käesoleva seaduse tähenduses on elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed käesoleva seaduse § 2 tähenduses, sealhulgas kõik osad, alakoostud ja tarvikud, mis on toote osad selle kasutuselt kõrvaldamise ajal.
[RT I, 02.07.2019, 1 - jõust. 12.07.2019]

  (2) Enne 2005. aasta 13. augustit turustatud muude kui kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude, mis on asendatud uute samalaadsete seadmetega või sama funktsiooni täitvate seadmetega, kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kulud kannab tootja, kes on müünud seadmed, millega elektroonikaromuks muutunud seadmed asendatakse.

  (3) Enne 2005. aasta 13. augustit turustatud muudest kui kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kulud kannab jäätmevaldaja, kui ta ei ole asendanud neid seadmeid uute samalaadsete seadmetega või seadmetega, mis täidavad sama funktsiooni.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Iga tootja vastutab oma alates 2005. aasta 13. augustist turule lastud toodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise eest.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 263.   Romusõidukite kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine

  (1) Tootja kannab romusõidukite vastuvõtmise ja nende käitlemisega seotud kulud proportsionaalselt liiklusregistris eelmisel kalendriaastal esmaselt registreeritud mootorsõidukite margipõhise turuosaga.

  (2) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 41 märgitud mootorsõidukite kogumisel võib tootja nõuda, et puuduva osa jääkväärtuse hinnast kompenseerib jäätmevaldaja. Puuduva osa jääkväärtus ei saa ületada puuduva osa materjali jääkväärtust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui romusõiduki osa puudub väärteo või kuriteo tagajärjel, välja arvatud juhul, kui väärteo või kuriteo pani toime jäätmevaldaja.

  (4) Tootja ja turustaja on kohustatud sõidukite äravisatud osa jäätmevaldajatelt tasuta tagasi võtma sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja kavatseb selle asendada uuega või mitte.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 264.   Probleemtoodete kogumisel ja taaskasutamisel tekkinud kulude jagamine tootjate ja tootjate ühenduste vahel

  Igal tootjal ja tootjate ühendusel, kes on taaskasutanud probleemtoodetest tekkinud jäätmeid üle keskmise taaskasutamise taseme, on õigus nõuda teistelt tootjatelt ja tootjate ühenduselt, kes on probleemtoodetest tekkinud jäätmeid taaskasutanud alla keskmise taaskasutamise taseme, kogumise ja taaskasutamise kulude katmist ulatuses, mis tagab kõikidele tootjatele ja tootjate ühendustele võrdse finantskoormuse, arvestades tootjate või tootjate ühenduste osa turule lastud vastavat liiki probleemtoodete massis.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 265.   Kasutajale info esitamine elektroonikaromude ja kasutatud patareide ning akude jäätmete käitluskulude kohta

  (1) Tootjad võivad näidata enne 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete müügil jäätmekäitluskulusid seadme hinna eraldi osana kuni 2012. aasta 13. augustini või kuni 2014. aasta 13. augustini.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (11) Tootjad ei või näidata pärast 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete müügil jäätmekäitluskulusid seadme hinna eraldi osana.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (2) Tootjad ei või näidata patareide või akude müügil jäätmekäitluskulusid eraldi patarei või aku hinna osana.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaegade täpsustatud loetelu elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriate lõikes.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 266.   Kasutatud patareide ja akude kogumisel ning edasisel käitlemisel tekkinud kulude katmine

  Mootorsõidukites ja tööstuses kasutatavate patareide ja akude tootja võib kasutatud akude ja patareide tasuta vastuvõtmise asemel sõlmida juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjast kasutajaga ka muu kokkuleppe akudest ja patareidest tekkinud jäätmete käitlemise kulude katmise kohta.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 267.   Tootja ja turustaja kohustused müügikohas elektri- ja elektroonikaseadmest ning patareist ja akust tekkinud jäätmete tagasivõtmisel

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud jäätmed.

  (11) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas, mille müügipind on vähemalt 400 m2, tasuta tagasi võtma väikseid elektroonikaromusid, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, sõltumata sellest, kas kasutaja ostab uue sama liiki seadme või kas selles müügikohas müüakse sellist liiki seadmeid.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadme tootja varustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud turustajat vajaliku kogumismahutiga turustaja vastavasisulise soovi korral.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (3) Patarei ja aku turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta tagasi võtma turustatava patarei või akuga sama liiki patareist või akust tekkinud jäätmed.

  (4) Patarei ja aku tootja varustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud turustajat kogumiseks vajaliku kogumismahutiga.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 268.   Probleemtoote kasutaja teavitamine ja teabekampaania korraldamine

  (1) Tootjal on kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.

  (2) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajatega tegema probleemtoote kasutajale kättesaadavaks teabe, kuhu on võimalik probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada, avaldades asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast infot.

  (3) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud korraldama vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilisi teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid probleemtootest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.

  (4) Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Teavitamise, sealhulgas teabekampaaniate korraldamise kulud tasub tootja või tootjate ühendus. Tootjad ja tootjate ühendused võivad korraldada ühiseid teabekampaaniaid.

  (6) Tootjate ühendus on kohustatud esitama igal aastal hiljemalt 25. aprilliks probleemtooteregistrile aruande eelmisel kalendriaastal korraldatud teabekampaaniate, sealhulgas üleriigilise teabekampaania kohta. Aruanne peab sisaldama ka andmeid teabekampaaniate kulutuste kohta.

  (7) Mootorsõiduki osa, patarei ja aku või kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadme tootja ning tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajaga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele tegema teatavaks ka teabe võimaluse kohta tagastada elektroonikaromu, patarei- ja akujäätmed või kasutatud mootorsõiduki osad müügikohta.

  (8) Patarei ja aku tootja ning tootjate ühendus ei pea käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 nimetatud teavet müügikohas üles panema juhul, kui patarei- ja akujäätmete mahuti on kõigile müügikoha külastajatele nähtavas kohas ning kogumismahutil on asjakohane tähistus.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilist teabekampaaniat, ei ole kohustatud korraldama:
  1) elektri- ja elektroonikaseadmete tootja, kes laseb turule üksnes muid seadmeid kui kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmed;
  2) patarei ja aku tootja, kes laseb turule patareisid või akusid üksnes tööstuslikuks või professionaalseks kasutamiseks või akusid, mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukites;
  3) patarei ja aku tootja, kes laseb turule patareisid ja akusid üksnes koos mootorsõidukite või maastikusõidukitega, millele ei kohaldata käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud kohustust;
  4) rehvi tootja, kes laseb turule täisrehve või kaevanduskallurite rehve;
  5) rehvi tootja, kes laseb turule rehve üksnes koos mootorsõidukite või maastikusõidukitega, millele ei kohaldata käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud kohustust, või rehve koos haagistega;
  6) põllumajandusplasti tootja.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tootja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teabe teha kättesaadavaks ka muul viisil.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

§ 269.   Probleemtoodete kokkuostmise piirang

  (1) Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmine jäätmetena on lubatud üksnes käesoleva seaduse § 261 lõike 2 alusel asutatud probleemtooteregistris registreeritud tootjalt või tootjate ühenduselt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirang ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete müügi kohta.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 2610.   Elektri- ja elektroonikaseadme valmistaja kohustused

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadme valmistaja (edaspidi valmistaja) on kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks.
  1) tagama elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmisel, et see on projekteeritud ja valmistatud kooskõlas käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetega;
  2) täitma toote nõuetele vastavuse seaduse ja selle alusel kehtestatud nõudeid elektriseadme turule laskmise osas;
[RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
  3) koostama Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni ning kinnitama valmistootele CE-märgise, kui käesoleva lõike punktis 2 osutatud menetlusega on tõendatud elektri- ja elektroonikaseadme vastavus nõuetele;
  4) säilitama tehnilist dokumentatsiooni ja Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist;
  5) pidama nõuetele mittevastavate elektri- ja elektroonikaseadmete ja seadmete tagasivõtmise registrit ning teavitama sellest turustajaid;
  6) tagama, et elektri- ja elektroonikaseade kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud seda tuvastada võimaldavat märget, või kui elektri- ja elektroonikaseadme suurus või olemus seda ei võimalda, tagama, et nõutud teave on elektri- ja elektroonikaseadme pakendil või seadmega kaasasolevas dokumendis.

  (2) Kui muu õigusaktiga on ette nähtud vähemalt sama range vastavushindamise menetlus, kui see on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2, võib käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavust tõendada selle menetluse raames ning koostada ühe tehnilise dokumendi.

  (3) Valmistaja peab käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks tagama menetluse seeriatoodangu vastavuse säilimiseks nimetatud nõuetele. Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta üksnes neid muudatusi elektri- ja elektroonikaseadme konstruktsioonis, disainis või omadustes ning muudatusi neis ühtlustatud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille alusel kõnealuse seadme vastavus on tõendatud.

  (4) Valmistaja peab käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks märkima oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas elektri- ja elektroonikaseadmele, või kui see ei ole võimalik, siis selle pakendile või kõnealuse seadmega kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab selgelt osutama kohale, kus saab valmistajaga ühendust võtta. Kui muu õigusakt sisaldab vähemalt sama rangeid nõudeid valmistaja nime ja aadressi seadmele kandmise kohta, kohaldatakse neid nõudeid.

  (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatule on valmistaja kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks:
  1) võtma viivitamata kasutusele vajalikud parandusmeetmed, et viia elektri- ja elektroonikaseade vastavusse käesoleva seadusega kehtestatud nõuetega, kõrvaldama selle turult või võtma tagasi, kui turule lastud seade ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele;
  2) teavitama seadme mittevastavusest käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus seade on kättesaadavaks tehtud, esitades eelkõige üksikasjalikud andmed mittevastavuse ja kõikide parandusmeetmete kohta;
  3) esitama liikmesriigi pädeva ametiasutuse põhjendatud nõudmisel vajaliku teabe ja dokumentatsiooni elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tõendamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav;
  4) tegema pädeva ametiasutusega koostööd kõigis meetmetes, mida võetakse valmistaja poolt turule lastud elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tagamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.

  (6) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-de 2611–2616 ja 27 kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]
  1) elektri- ja elektroonikaseadme valmistaja on isik, kes valmistab elektri- ja elektroonikaseadme või kes laseb elektri- ja elektroonikaseadme projekteerida või valmistada ning turustab seda oma nime või kaubamärgi all;
  2) turule laskmine on toote turule laskmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), artikli 2 punkti 2 tähenduses;
  3) tagasivõtmine on tagasivõtmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 14 tähenduses;
  4) turult kõrvaldamine on kõrvaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 15 tähenduses;
  5) vastavushindamine on menetlus, millega tõendatakse, kas käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuded elektri- ja elektroonikaseadmele on täidetud;
  6) tehniline spetsifikatsioon on dokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 8 tähenduses;
  7) ühtlustatud standard on standard Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 9 tähenduses.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

§ 2611.   Volitatud esindaja kohustused

  (1) Valmistajal on õigus käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks määrata kirjaliku volituse alusel volitatud esindaja.

  (2) Volitatud esindaja käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 2614 tähenduses on isik, kes on saanud valmistajalt kirjaliku volituse tegutseda valmistaja nimel kindlaksmääratud ülesannetega.

  (3) Volitatud esindaja täidab ülesandeid valmistajalt saadud volituste piires.

  (4) Volitus peab võimaldama volitatud isikul teha käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks vähemalt järgmisi toiminguid:
  1) hoida Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni järelevalveasutuse jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist;
  2) esitada liikmesriikide pädevate asutuste põhjendatud nõudmisel neile kogu vajalik teave ja dokumentatsioon, mis tõendab elektri- ja elektroonikaseadme vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  3) teha liikmesriikide pädevate asutuste nõudmisel nendega koostööd kõigis volitusega hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadmete käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavuse tagamiseks võetavates meetmetes.

  (5) Volitatud esindajat ei saa kohustada käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks täitma käesoleva seaduse § 2610 lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustust ega koostama tehnilist dokumentatsiooni.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

§ 2612.   Elektri- ja elektroonikaseadme importija kohustused

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadme importija (edaspidi importija) on kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks:
  1) laskma Euroopa Liidu turule üksnes käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid;
  2) tagama enne elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist, et valmistaja on asjakohaselt hinnanud selle vastavust käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele, et valmistaja koostatud tehnilise dokumentatsiooni järgi kannab elektri- ja elektroonikaseade CE-märgist, et seadmega on kaasas nõutud dokumendid ning et valmistaja on täitnud käesoleva seaduse § 2610 lõike 1 punktis 6 ja lõikes 4 sätestatud nõuded;
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]
  3) mitte laskma turule elektri- ja elektroonikaseadet, mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele, enne kui see on nõuetega kooskõlla viidud, ning teavitama sellest valmistajat ja järelevalveasutust;
  4) hoidma Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni koopiat järelevalveasutustele kättesaadavana kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist ning tagama, et tehniline dokumentatsioon on kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav.

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadme importija käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 2614 tähenduses on isik, kes laseb toote kolmandast riigist Euroopa Liidu turule.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on importija kohustatud täitma käesoleva seaduse § 2610 lõike 1 punktis 5 ning lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõudeid.

  (4) Importijale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 2610 sätestatud valmistaja kohustusi, kui importija laseb elektri- ja elektroonikaseadme turule oma nime või kaubamärgi all või kui ta muudab juba turule lastud seadet viisil, mis võib mõjutada seadme vastavust käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

§ 2613.   Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja kohustused

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks:
  1) arvestama elektri- ja elektroonikaseadme turul kättesaadavaks tegemisele kohaldatavate nõuetega, kontrollides eelkõige, et seade kannab CE-märgist, et seadmega oleks kaasas nõutavad dokumendid eesti keeles ning et valmistaja või importija on täitnud käesoleva seaduse § 2610 lõike 1 punktis 6 ja lõikes 4 sätestatud nõuded;
  2) mitte tegema turul kättesaadavaks elektri- ja elektroonikaseadet, mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele, enne kui see on nõuetega kooskõlla viidud, ning teavitama sellest valmistajat, importijat ja järelevalveasutust;
  3) võtma kasutusele vajalikud parandusmeetmed, et viia elektri- ja elektroonikaseade vastavusse käesoleva seadusega kehtestatud nõuetega, kõrvaldama selle turult või võtma tagasi, kui turul kättesaadavaks tehtud seade ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele, ja teavitama viivitamata pädevat ametiasutust, esitades eelkõige üksikasjalikud andmed mittevastavuse ja kõikide parandusmeetmete kohta;
  4) esitama pädeva ametiasutuse põhjendatud nõudmisel vajaliku teabe ja dokumentatsiooni elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tõendamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele;
  5) tegema pädeva ametiasutusega koostööd kõigis meetmetes, mida võetakse turustaja poolt turul kättesaadavaks tehtud elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tagamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 2614 tähenduses on turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud valmistaja või importija, kes teeb elektri- ja elektroonikaseadme turul kättesaadavaks.

  (3) Turul kättesaadavaks tegemine käesoleva paragrahvi tähenduses on turul kättesaadavaks tegemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 1 tähenduses.

  (4) Elektri- ja elektroonikaseadme turustajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 2610 sätestatud valmistaja kohustusi, kui turustaja laseb elektri- ja elektroonikaseadme turule oma nime või kaubamärgi all või kui ta muudab juba turule lastud seadet viisil, mis võib mõjutada käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavust.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

§ 2614.   Ettevõtja kohustused pädevale asutusele andmete esitamisel

  (1) Ettevõtja on kohustatud esitama pädeva järelevalveasutuse nõudmisel elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmisele järgneva kümne aasta kohta teabe, mille alusel on võimalik tuvastada:
  1) kõik ettevõtjad, kes on teda elektri- ja elektroonikaseadmetega varustanud;
  2) kõik ettevõtjad, keda tema on elektri- või elektroonikaseadmetega varustanud.

  (2) Ettevõtjaks käesoleva paragrahvi tähenduses on valmistaja, volitatud esindaja, importija ja turustaja.

  (3) Ettevõtja on kohustatud esitama pädeva järelevalveasutuse või probleemtooteregistri volitatud töötleja nõudel probleemtoote kohta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavuse dokumendid.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

§ 2615.   Euroopa Liidu vastavusdeklaratsioon

  (1) Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooniga tõendatakse, et käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuded elektri- ja elektroonikaseadmele on täidetud. Kui muu õigusaktiga on ette nähtud vähemalt sama range vastavushindamise menetlus, kui see on sätestatud käesoleva seaduse § 2610 lõike 1 punktis 2, võib käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavust tõendada selle menetluse raames ning koostada ühe tehnilise dokumendi.

  (2) Euroopa Liidu vastavusdeklaratsioon sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88–110) VI lisaga sätestatud elemente, seda tuleb ajakohastada vajaduse järgi ning see tuleb tõlkida keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus elektri- ja elektroonikaseade turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.

  (3) Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab valmistaja endale vastutuse, et elektri- ja elektroonikaseade vastab käesoleva seadusega sätestatud nõuetele.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

§ 2616.   CE-märgise üldpõhimõtted ja nõuetele vastavuse eeldus

  (1) CE-märgis on märgis, millega valmistaja näitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 alusel kohaldatavatele nõuetele.

  (2) CE-märgise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

  (3) Vastupidiste tõendite puudumisel loetakse CE-märgist kandev elektri- ja elektroonikaseade käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavaks.

  (4) Materjale, komponente ning elektri- ja elektroonikaseadmeid, mida on käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetatud ja mõõdetud või mida on hinnatud kooskõlas ühtlustatud standarditega, mille viiteandmed on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, loetakse vastavaks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

§ 2617.   Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete väljavedu Eestist

  (1) Isik, kes veab kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid Eestist välja, peab tagama, et kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest koosnev saadetis vastab miinimumnõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 38–71) VI lisas.

  (2) Kui kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest koosnev saadetis ei vasta direktiivi 2012/19/EL VI lisas sätestatud miinimumnõuetele, kohaldatakse sellele saadetisele käesoleva seaduse 9. peatüki nõudeid.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

§ 2618.   Elektroonikaromude korduskasutusse andmise üldtingimused

  (1) Korduskasutuskeskus käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes teeb kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid kättesaadavaks isikutele, kes kavatsevad neid kasutada seadme esialgsel otstarbel.

  (2) Tootja ja korduskasutuskeskus peavad olema veendunud, et elektroonikaromu järele, mis sorditakse välja tervikseadmena korduskasutuse eesmärgil, on turul nõudlus.

  (3) Elektroonikaromu, mis ei vasta täielikult käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel sätestatud tingimustele, kuid omab suurt korduskasutuse potentsiaali, võib korduskasutuseks ette valmistada.

  (4) Seadmete remontimisel tuleb kasutada selliseid varuosi, mis võimaldavad seadmel täita oma esialgset ülesannet ja tagada selle ohutuse.

  (5) Vastutus korduskasutuseks üleantud elektroonikaromu eest läheb pärast seadme kontrolli ja korduskasutuseks sobivaks tunnistamist üle korduskasutuskeskusele.

  (6) Korduskasutuseks üleantavatest elektroonikaromudest tekkida võiva keskkonna- ja terviseohu vältimiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

§ 2619.   Tootja kohustused elektroonikaromude korduskasutusse andmisel

  (1) Korduskasutuse soodustamiseks peab tootja tagama liigiti kogutud korduskasutatavate elektroonikaromude eraldamise muudest elektroonikaromudest enne nende üleandmist taaskasutamiseks, ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks.

  (2) Tootja peab korduskasutuse soodustamiseks võimaldama korduskasutuskeskusele juurdepääsu elektroonikaromude kogumispunktidele. Tootja võib sõlmida selleks korduskasutuskeskusega koostöölepingu, sealhulgas elektroonikaromude transportimiseks ja elektroonikaromude eelnevaks sortimiseks kogumispunktides korduskasutuse eesmärgil.

  (3) Tootja peab korduskasutuseks sobiva elektroonikaromu korduskasutuskeskusele üle andma tasuta.

  (4) Tootja peab seadme, mis on korduskasutuseks sobimatu ja mida ei ole korduskasutuskeskusel võimalik müüa või tasuta ära anda, sealhulgas annetada, tagasi võtma tasuta.

  (5) Tootja peab säilitama elektri- ja elektroonikaseadme kasutusjuhendit vähemalt kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist.

  (6) Tootja peab tagama elektri- ja elektroonikaseadme kasutusjuhendi tasuta kättesaadavuse korduskasutuskeskusele ja seadme kasutajale.

  (7) Isikule, kes võtab jäätmevaldajalt vastu elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

§ 2620.   Korduskasutuskeskuse kohustused elektroonikaromude korduskasutusse andmisel

  (1) Korduskasutuskeskus tohib korduskasutusse suunata üksnes sellise elektroonikaromu, mis vastab käesoleva seaduse § 2618 lõike 6 alusel sätestatud nõuetele.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (2) Korduskasutuskeskus tagab, et teistele isikutele korduskasutuse eesmärgil kättesaadavaks tehtud elektroonikaromu kohta on selle ostjale või saajale antud teave, et seade on korduskasutusse suunatud seade.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (3) Korduskasutuskeskus peab andma igale müüdavale või annetatavale seadmele müügigarantii vähemalt kuus kuud.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (4) Korduskasutuskeskus peab talle üleantud elektroonikaromude, kõikide elektroonikaromu korduskasutuseks ettevalmistamise toimingute ning korduskasutuseks ettevalmistatud seadmete müümise ja annetamise arvestust.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (5) Iga elektroonikaromu peab olema tähistatud nii, et on võimalik jälgida selle seadme liikumist korduskasutuseks ettevalmistamise toimingute etappides kuni seadme müümiseni või annetamiseni.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (6) Korduskasutuskeskus peab esitama probleemtooteregistrile andmed kõigi talle korduskasutuseks ettevalmistamiseks kalendriaasta jooksul üleantud elektroonikaromude kohta, mis on müüdud või annetatud kasutatud elektroonikaseadmetena. Aruannet ei tule esitada, kui tootjate ühendus ja korduskasutuskeskus lepivad kokku, et aruande esitab tootjate ühendus.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (7) Kui korduskasutuskeskus korraldab ise elektroonikaromu kogumispunktides eelsortimist ja transportimist, peab tal olema keskkonnakaitseluba elektroonikaromude kogumiseks, veoks ja taaskasutamiseks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (8) Kui korduskasutuskeskus korraldab ise ainult elektroonikaromude transportimist või teeb korduskasutuseks ettevalmistustoiminguid, peab tal olema registreerimistõend käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 4 või 5 kohaseks tegevuseks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 27.   Probleemtoodete Euroopa Majanduspiirkonnas turule laskmise keelud ning piirangud
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud järgmiste probleemtoodete turule laskmine:
  1) [kehtetu - RT I, 02.07.2019, 1 - jõust. 22.07.2019]
  2) elavhõbedat või kaadmiumi sisaldavad patareid ja akud;
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]
  3) kuuevalentse kroomi ühendeid, pliid ja selle ühendeid, elavhõbedat ja selle ühendeid või kaadmiumi ja selle ühendeid sisaldavad mootorsõidukid ja nende osad;
  4) kuuevalentset kroomi, pliid, elavhõbedat, kaadmiumi, polübroomitud difenüüleetreid, polübroomitud bifenüüle, bis(2-etüülheksüül)ftalaati, butüülbensüülftalaati, dibutüülftalaati või diisobutüülftalaati sisaldavad käesoleva seaduse § 25 lõike 3 punktis 4 ja lõikes 31 sätestatud elektri- ja elektroonikaseadmed, sealhulgas kaablid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosad.
[RT I, 02.07.2019, 1 - jõust. 22.07.2019]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelust võib teha erandeid tingimusel, et sellise erandi tegemise võimalus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud keeld ei kehti järgmistele elektri- ja elektroonikaseadmetele:
  1) kosmosesse saatmiseks mõeldud seadmed;
  2) seadmed, mis on kindla sihiga projekteeritud ja tuleb paigaldada käesoleva seaduse kohaldamisalast välja jäetud või sinna mittekuuluva muud liiki seadme osana ja mis toimivad üksnes kõnealuse seadme osana ning mida saab asendada üksnes samasuguse kindla sihiga projekteeritud seadmega;
  3) suured paiksed tööstuslikud tööriistad;
  4) suured paigaldised;
  5) inimeste või kaupade transpordivahendid, välja arvatud kaherattalised elektrisõidukid, millel puudub tüübikinnitus;
  6) üksnes majandus- ja kutsetegevuse jaoks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad;
  7) aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed;
  8) fotogalvaanilised paneelid, mis on mõeldud kasutamiseks süsteemis, mille on projekteerinud, kokku pannud ja paigaldanud spetsialistid alaliseks kasutamiseks kindlaksmääratud kohas, et toota päikesevalgusest energiat avalikuks, kaubanduslikuks ja tööstuslikuks kasutuseks ning elamute jaoks;
  9) seadmed, mis on projekteeritud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ja mis on kättesaadavad vaid ettevõtetevahelises süsteemis.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 22.07.2019]
  10) seadmed, mis on vajalikud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks, sealhulgas sõjaliseks otstarbeks mõeldud relvad, laskemoon ja sõjavarustus;
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]
  11) vileorelid.
[RT I, 02.07.2019, 1 - jõust. 22.07.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (3) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (4) Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril on õigus anda määrusi, millega kehtestatakse teatud probleemtoodete või nende osade suhtes:
  1) ohtlike ainete piirnormid, millest väiksemate sisalduste puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti;
  2) kasutusalad, tehnilised tingimused või nõuded, mille rakendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti;
  3) tähtajad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu osaliseks või täielikuks rakendamiseks.

  (5) [Kehtetu - RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (6) Käesolevas paragrahvis kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) suured paiksed tööstuslikud tööriistad on masinate, seadmete või komponentide suuremõõtmeline kogum, mis toimib üheskoos konkreetse kasutuse jaoks ja mille spetsialistid kindlasse asukohta alaliselt paigaldavad ja sealsamas demonteerivad ning mida spetsialistid tööstuslikus tootmisrajatises või teadus- ja arendustegevuse rajatises kasutavad ja hooldavad;
  2) suur paigaldis on suuremõõtmeline kombinatsioon mitut liiki aparaatidest ja vajaduse korral muudest seadmetest, mille on kokku pannud ja paigaldanud spetsialistid ja mida kavatsetakse alaliselt kasutada varem määratud kindlas asukohas ning mille spetsialistid ka demonteerivad;
  3) aktiivne siirdatav meditsiiniseade on meditsiiniseadme seaduse § 5 kohane aktiivne siirdatav meditsiiniseade;
  4) üksnes majandus- ja kutsetegevuseks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad on sisseehitatud jõuallika või välise jõuallika abil töötava ajamiga masinad, mille käitamine nõuab liikuvust või töö käigus pidevat või vaheaegadega liikumist mitme kindla töökoha vahel ning mis on tehtud kättesaadavaks üksnes majandus- ja kutsetegevuses kasutamiseks;
  5) kaablid on kõik kaablid ja juhtmed, mille nimipinge on väiksem kui 250 volti ja mis on elektri- või elektroonikaseadme ühenduseks elektrivõrguga või ühenduse pikenduseks või mis ühendavad omavahel kahte või enamat elektri- või elektroonikaseadet;
  6) varuosa on elektri- ja elektroonikaseadme üksikosa, millega saab asendada elektri- või elektroonikaseadme talitlemiseks kavandatud vajaliku osa, et taastuks või paraneks elektri- või elektroonikaseadme funktsionaalsus.
[RT I, 02.07.2019, 1 - jõust. 12.07.2019]

§ 271.   Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamise keelu rakendamine

  (1) Töökorras olevate polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle (edaspidi koos PCB) sisaldavate seadmete valdajad peavad seadmed kasutuselt kõrvaldama või saastest vabastama ning kõrvaldama neis sisalduva PCB niipea, kui see on võimalik, kuid hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 17.12.2010, 21 - jõust. 27.12.2010]

  (11) PCB-sid sisaldavate seadmete kasutamine on keelatud.
[RT I, 17.12.2010, 21 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Saastest vabastamine on toiming, mis võimaldab PCB-ga saastunud seadmeid, esemeid, materjale ja vedelikke ohutult korduskasutada, ringlusse võtta või kõrvaldada, sealhulgas asendada PCB sobiva PCB-sisalduseta vedelikuga.

  (3) Käesoleva seaduse tähenduses on PCB polüklooritud bifenüülid, polüklooritud terfenüülid, monometüültetraklorodifenüülmetaan, monometüüldiklorodifenüülmetaan, monometüüldibromodifenüülmetaan ja mis tahes valmistis või segu, mis sisaldab eelnevalt nimetatud aineid kokku üle 0,005 massiprotsendi.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 272.   Suurõnnetuste vältimine ja nendest teatamine

  (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse käesoleva seaduse § 352 lõike 5 alusel määratud A-kategooria kaevandamisjäätmete hoidlale, mis ei ole ohtlik ettevõte ega suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses.

  (2) Suurõnnetus on käesoleva seaduse tähenduses tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale.

  (3) Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 273.   Suurõnnetuste vältimise ja nendest teavitamise üldnõuded

  (1) Enne tegevuse alustamist koostab käesoleva seaduse § 272 lõikes 1 nimetatud jäätmehoidla käitaja kaevandamisjäätmete käitlemisel suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja jõustab nende rakendamiseks ohutuse juhtimissüsteemi ning jäätmehoidlasisese hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral käitise territooriumil võetavad meetmed. Käitaja määrab ohutusjuhi, kes vastutab suurõnnetuste vältimise põhimõtete rakendamise ja korrapärase järelevalve eest.

  (2) Päästeamet koostab iga käitise kohta eraldi hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral väljaspool käitise territooriumi kasutusele võetavad meetmed. Käitaja esitab jäätmeloa andjale koos jäätmeloa taotlusega selle kava koostamiseks vajaliku teabe, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jäätmehoidlasisese hädaolukorra lahendamise kava. Jäätmeloa andja edastab teabe Päästeametile.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava koostamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta kehtestatud nõuetest.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 274.   Hädaolukorra lahendamise kava eesmärgid

  Hädaolukorra lahendamise kaval on järgmised eesmärgid:
  1) ohjeldada ja kontrollida suurõnnetusi ja muid õnnetusjuhtumeid nii, et nende mõju oleks minimaalne, ning eelkõige piirata inimese tervisele ja keskkonnale tekitatavat kahju;
  2) rakendada meetmeid, mis on vajalikud inimese tervise ja keskkonna kaitsmiseks suurõnnetuste ja muude õnnetusjuhtumite mõju eest;
  3) edastada vajalik teave piirkonna asjaomastele asutustele, teenistustele ja üldsusele. Üldsus käesoleva seaduse tähenduses on üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt õigusaktidele või tavadele selliste isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad;
  4) kavandada keskkonna puhastamine, korrastamine ja taastamine pärast suurõnnetust.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 275.   Suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem

  (1) Käitaja suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem peavad olema vastavuses jäätmehoidlast tuleneva suurõnnetuse ohu suurusega. Suurõnnetuste vältimise põhimõtted peavad sisaldama käitaja üldisi eesmärke ja tegevuspõhimõtteid seoses suurõnnetuste ohu kontrollimisega. Ohutuse juhtimissüsteem peab sisaldama seda osa üldisest juhtimissüsteemist, mis hõlmab suurõnnetuste vältimise põhimõtete määramise ja rakendamisega seotud organisatsioonilist struktuuri, vastutust, praktikat, menetlusi, protsesse ja vahendeid.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (2) Ohutuse juhtimissüsteemis tuleb käsitleda järgmisi küsimusi:
  1) korraldus ja töötajad – kõigil korraldustasemetel suurõnnetuste ohu juhtimisega seotud töötajate ülesanded ja kohustused, selliste töötajate koolitusvajaduste kindlakstegemine ja sellekohase koolituse pakkumine, töötajate ja vajaduse korral alltöövõtjate kaasamine;
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]
  2) tõsiste ohtude kindlakstegemine ja hindamine – tava- ja erandkäitamisest tulenevate tõsiste ohtude süstemaatilise kindlakstegemise korra kehtestamine ja rakendamine ning selliste ohtude tõenäosuse ja raskusastme hindamine;
  3) tegevuse kontrollimine – turvalist toimimist, sealhulgas jäätmehoidla hooldamist, hooldamisprotsesse, -seadmeid ja hooldamise ajutisi katkestusi käsitlevate menetluste ja juhendite kehtestamine ning rakendamine;
  4) muudatuste juhtimine – jäätmehoidlate muutmist või uute jäätmehoidlate kavandamist käsitlevate menetluste kehtestamine ja rakendamine;
  5) kavade koostamine hädaolukordade tarbeks – menetluste kehtestamine ja rakendamine hädaolukordade kindlakstegemiseks süstemaatilise analüüsi teel ning hädaolukorra lahendamise kavade ettevalmistamine, katsetamine ja läbivaatamine;
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]
  6) tegevuse jälgimine – menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi eesmärkide täitmise pidevaks hindamiseks ning uurimis- ja parandusmeetmete võtmise vahendid juhuks, kui neid eesmärke ei järgita. Menetlus peab hõlmama korda, mida käitaja kasutab suurõnnetustest ja napilt välditud juhtumitest teatamiseks, eriti kui kaitsemeetmetes on olnud puudusi, ning nende puuduste uurimist ja tehtud järelduste alusel võetud järelmeetmeid;
  7) kontrollimine ja läbivaatamine – menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi tulemuslikkuse ning sobivuse perioodiliseks süstemaatiliseks hindamiseks. Juhtkond jälgib, kas põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem toimivad, dokumenteerib ja ajakohastab need.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 276.   Suurõnnetuste vältimisega seoses edastatav teave

  (1) Asjaomasele üldsusele tuleb edastada teave ohutusmeetmete ja õnnetuse korral kohustusliku käitumise kohta, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) käitaja nimi ja jäätmehoidla aadress;
  2) teavet andva isiku ametikoht;
  3) kinnitus, et jäätmehoidla suhtes kohaldatakse kehtivaid nõudeid ja et loa andjale on vajaduse korral esitatud nende nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks vajalik teave;
  4) selge ja lihtne selgitus hoidlas toimuva tegevuse kohta;
  5) jäätmehoidlas olevate ainete ja valmististe ning suurõnnetuse ohtu tekitada võivate jäätmete tava- või üldnimetused või üldine ohuklassifikatsioon koos peamiste ohtlike omaduste loeteluga;
  6) üldinfo suurõnnetuse ohu laadi kohta, kaasa arvatud selle võimalik mõju ümbruskonna elanikkonnale ja keskkonnale;
  7) piisav teave selle kohta, kuidas ümbruskonna elanikkonda hoiatatakse ja kuidas teda suurõnnetuse korral toimuvaga kursis hoitakse;
  8) piisav teave, kuidas elanikkond peab suurõnnetuse korral käituma;
  9) kinnitus, et käitaja võtab oma territooriumil piisavaid meetmeid eelkõige koostöös hädaabiteenistustega, et suurõnnetustega toime tulla ja nende mõju minimeerida;
  10) viide jäätmehoidlavälisele hädaolukorra lahendamise kavale, mis on koostatud, et minimeerida õnnetuse võimalikku mõju väljaspool jäätmehoidla territooriumi. See peab hõlmama nõuannet järgida õnnetuse ajal kõiki hädaabiteenistuste juhtnööre ja nõudeid;
  11) kust saab täiendavat teavet.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet tuleb esitada asjaomasele üldsusele tasuta ja pidevalt. Teave tuleb üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada vähemalt iga kolme aasta järel.

  (3) Asjaomane üldsus käesoleva seaduse tähenduses on üldsus, keda jäätmeloa või tegevusloa andmise A-kategooria jäätmehoidlaid käsitlevate otsuste tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud. Arvestatakse, et selline huvi on ka keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel.

  (4) Suurõnnetuse korral peab käitaja esitama Päästeametile viivitamata kogu vajaliku teabe, et aidata minimeerida õnnetuse negatiivset mõju inimese tervisele ning hinnata ja minimeerida tegeliku või võimaliku keskkonnakahjustuse ulatust.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Kui õnnetusel võib olla piiriülene mõju, esitab Päästeamet Siseministeeriumi kaudu nimetatud teabe selle riigi, mida õnnetus võib mõjutada, pädevatele asutustele.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

3. jagu Jäätmehoolduse üldnõuded 

§ 28.   Kontrollitud jäätmekäitlus

kaalud  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

  (11) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks keskkonnakaitseluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppeb ja läheb üle, kui uuel jäätmevaldajal on vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Kui jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (6) Jäätmete vedamisel ei lähe vastutus jäätmete käitlemise eest üle jäätmevedajale, kui ta ei ole jäätmevaldaja.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

§ 281.   Jäätmete põletamine laeval

  Laeval on jäätmete põletamine keelatud.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 29.   Jäätmehoolduse keskkonnamõju ja parim võimalik tehnika

  (1) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (2) Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

  (3) Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat nagu see on määratletud tööstusheite seaduse §-s 8.
[RT I, 16.05.2013, 1 - jõust. 01.06.2013]

  (4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus anda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu rakendamiseks määrusi, mis kehtestavad käitlusnõuded:
  1) [kehtetu - RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]
  2) polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavatele jäätmetele;
  3) asbesti sisaldavatele jäätmetele;
  4) titaanoksiidi tootmisel tekkivatele jäätmetele;
  5) biolagunevatele jäätmetele;
  6) elektri- ja elektroonikaseadmete romudele (elektroonikaromudele);
  7) romusõidukitele;
  8) kasutatud patareidele ja akudele;
  9) ehitus- ja lammutusprahile;
  10) vanarehvidele;
  11) pakendijäätmetele;
  12) inimeste ja loomade tervishoiul tekkivatele jäätmetele;
  13) olmejäätmetele;
  14) metallijäätmetele;
  15) põlevkivi termilisel töötlemisel (sealhulgas utmine) tekkivatele jäätmetele;
  151) kaevandamisjäätmetele;
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  16) reoveesettele;
  17) [kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  18) kaeveõõnte täitmiseks kasutatavatele või muul viisil keskkonda paigutamisel taaskasutatavatele jäätmetele;
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]
  19) vanaõlile.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (41) Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete käitlemisel võetakse arvesse jäätmekäitlust reguleerivaid sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7–49) artiklis 7.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (42) Elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1102/2008 metallilise elavhõbeda ning teatavate elavhõbedaühendite ja -segude ekspordi keelustamise ja metallilise elavhõbeda ohutu ladustamise kohta sätestatud keeldudest ja ladustamistingimustest (ELT L 304, 14.11.2008, lk 75–79).
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (5) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 30.   Jäätmete taaskasutamise põhimõtted

  (1) Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

  (2) [Kehtetu - RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 31.   Jäätmete sortimine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav, peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 32.   Läheduse põhimõte jäätmekäitluses

  Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 33.   Nõuded jäätmekäitluskohale

  (1) Jäätmekäitluskoha tervise- ja keskkonnaohutuse tagamiseks nii jäätmete käitlemise ajal kui ka pärast käitlemise lõpetamist kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega:
  1) prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded.
  2) [kehtetu - RT I, 16.05.2013, 1 - jõust. 01.06.2013]
  3) [kehtetu - RT I, 16.05.2013, 1 - jõust. 01.06.2013]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega on valdkonna eest vastutaval ministril õigus jäätmekäitluskoha ohutuse tagamiseks kehtestada:
  1) tehnilisi norme, tehniliste parameetrite väärtusi ja muid käitamisnõudeid;
  2) [kehtetu - RT I, 16.05.2013, 1 - jõust. 01.06.2013]
  3) [kehtetu - RT I, 16.05.2013, 1 - jõust. 01.06.2013]
  4) keskkonnaseirenõudeid jäätmekäitluskohas ja selle ümbruses enne käitluse alustamist, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist;
  5) keskkonnaseire kestust jäätmekäitluskoha järelhoolduse ajal.

§ 331.   Nõuded jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise kohta

  (1) Jäätmehoidla käitaja peab tagama:
  1) jäätmehoidla sobiva asukoha valiku, võttes arvesse eelkõige kaitstavate loodusobjektide paiknemist ning geoloogilisi, hüdroloogilisi, hüdrogeoloogilisi, seismilisi ja geotehnilisi tegureid;
  2) jäätmehoidla projekteerimise selliselt, et täidetakse pinnase, õhu, põhja- ja pinnavee reostamise vältimiseks vajalikke tingimusi;
  3) nõrgvee tõhusa kogumise ja puhastamise loas sätestatud ajal ja viisil;
  4) vee- ja tuuleerosiooni vähendamise niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud;
  5) jäätmehoidla ehitamise, haldamise ja hooldamise nii, et on tagatud jäätmehoidla füüsiline stabiilsus ning välditud pinnase, õhu, pinna- ja põhjavee reostumine ja saastumine ning minimeeritud nii palju kui võimalik maastiku kahjustamine;
  6) kavade koostamise ja korralduste andmise, et pädevad isikud saaksid perioodiliselt jäätmehoidlat kontrollida, teha seiret ning võtta meetmeid juhul, kui tulemused näitavad ebastabiilsust või vee või pinnase saastumist;
  7) korralduste tegemise maapinna taastamiseks ja jäätmehoidla sulgemiseks;
  8) korralduste tegemise jäätmehoidla järelhoolduseks.

  (11) Pädev isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõutavad tehnilised teadmised ja kogemus.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (2) Kui hiivahoidlas leidub tsüaniidi, tagab käitleja, et nõrga happe dissotsieeruva tsüaniidi kontsentratsiooni alandatakse seal parima võimaliku tehnoloogia abil madalaima võimaliku tasemeni.

  (3) Jäätmehoidla sulgemist alustatakse üksnes siis, kui jäätmeloas kehtestatud nõuded on täidetud ning jäätmeloa andja on andnud sulgemiseks nõusoleku.

  (4) Jäätmehoidla loetakse lõplikult suletuks üksnes pärast seda, kui jäätmeloa andja on korraldanud jäätmehoidla kohapealse kontrolli, hinnanud käitaja esitatud aruandeid, kinnitanud, et jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala on taastatud, ja teavitanud käitajat nõusolekust jäätmehoidla sulgemiseks.

  (5) Jäätmehoidla sulgemise järel peab käitaja muu hulgas kontrollima jäätmehoidla füüsikalist ja keemilist stabiilsust ning minimeerima negatiivse mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjaveele, tagades:
  1) jäätmehoidla kõikide osade järelevalve ja kaitse ning kontrolli- ja mõõteaparatuuri alalise kasutusvalmiduse;
  2) ülevoolukanalite ja liigveelaskmete puhta ja vabana hoidmise.

  (6) Käitaja vastutab jäätmehoidla hooldamise, seire ja kontrolli ning jäätmehoidlat parandavate meetmete eest järelhooldusel seni, kuni jäätmeloa või kompleksloa andja seda nõuab, võttes arvesse ohu laadi ja kestust. Nõutavad meetmed ning nende kohaldamise aeg määratakse jäätmehoidla käitamiseks antavas jäätmeloas.

  (7) Jäätmehoidla käitaja vahetumise korral vastutavad kõik jäätmehoidla tegutsemise ja järelhoolduse aegsed käitajad jäätmehoidlas ladestatud jäätmetest lähtuva negatiivsest keskkonnamõjust põhjustatud kahju eest solidaarselt.

  (8) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsustavate nõuete loetelu jäätmehoidla rajamise, kasutamise, seire, sulgemise ja järelhoolduse kohta.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 332.   Suletud jäätmehoidlate inventeerimine

  Valdkonna eest vastutav minister koostab inventeerimisnimestiku suletud jäätmehoidlate kohta, sealhulgas peremehetute jäätmehoidlate kohta, mis põhjustavad tõsist negatiivset keskkonnamõju või võivad keskpika või lühikese aja jooksul kujuneda tõsiseks ohuks inimeste tervisele või keskkonnale. Inventeerimisnimestikku ajakohastatakse korrapäraselt.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

§ 34.   Prügila

  (1) Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeladestuskoht loetakse prügilaks järelhoolduse lõpuni.

  (3) Prügila ei ole:
  1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta;
  2) jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates;
  3) jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates.

  (4) Prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest on:
  1) ohtlike jäätmete prügila;
  2) tavajäätmeprügila;
  3) püsijäätmeprügila.

§ 341.   Prügila kulud

  (1) Tasu, mida prügila käitaja võtab mis tahes jäätmete prügilasse ladestamise eest, peab katma prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise kulud ning niivõrd, kui see on võimalik, käesoleva seaduse § 91 punktis 5 nimetatud rahalise tagatise või kindlustuse kulud ja prügila järelhoolduse hinnangulised kulud perioodiks, mille pikkus on vähemalt 30 aastat.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prügila kulude katmise põhimõtte ja keskkonnateabele vaba juurdepääsu nõuete rakendamiseks peab prügila käitaja arvestust prügila kulude kohta ja avalikustab jäätmete prügilasse ladestamise eest võetava tasu jagunemise kululiikide kaupa vastaval nõudmisel.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 35.   Töötlemata jäätmete prügilasse ladestamise keeld

  (1) Prügilasse on keelatud ladestada töötlemata jäätmeid.

  (2) Jäätmete ladestamiseelse töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale, samuti neile püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas.

§ 351.   Kasutatud rehvide prügilasse ladestamise keeld

  (1) Prügilasse on keelatud ladestada kasutatud rehve, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavaid tükeldatud rehve.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 millimeetri.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 352.   Jäätmehoidla

  (1) Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks:
  1) määramata ajaks A-kategooria jäätmehoidlates ja käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud kaevandamisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates;
  2) rohkem kui kuueks kuuks ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlates;
  3) rohkem kui aastaks tavajäätmete, mis ei ole püsijäätmed, hoidlates;
  4) rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoidlad hõlmavad ka tammisid või muid rajatisi, mille eesmärk on hoida, säilitada, piirata või muul viisil toetada sellist hoidlat. Sellised hoidlad hõlmavad ka puistanguid, hiivahoidlaid või muid rajatisi, kuid ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala korrastamise ja ehituse eesmärgil.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (21) Tamm käesoleva seaduse tähenduses on inseneriehitis vee või jäätmete hoidmiseks või säilitamiseks hiivahoidlas.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (22) Puistang käesoleva seaduse tähenduses on insenerirajatis tahkete jäätmete ladustamiseks maapinnal.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (23) Hiivahoidla käesoleva seaduse tähenduses on looduslik või insenerirajatis, kus hoitakse peenestatud jäätmeid, harilikult rikastamisjäätmeid, samuti erinevat veehulka, mis tuleneb maavara rikastamisest ning tööprotsessis kasutatava vee selitamisest ja ringlussevõtust.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis või ala on jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni.

  (4) Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkusest lähtuvalt A- või B-kategooria jäätmehoidlaks.

  (5) Jäätmehoidlale määratakse A-kategooria, kui esineb üks või mitu järgmistest asjaoludest:
  1) jäätmehoidla praegust või tulevast suurust, asukohta ja keskkonnamõju arvesse võttev analüüs näitab, et rike, näiteks puistangu varing või tammi purunemine, või väär käitamine võib põhjustada suurõnnetuse;
  2) jäätmehoidlas on käesoleva seaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeritud jäätmeid üle teatava piiri;
[RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  3) jäätmehoidlas on kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikeks aineteks või valmistiteks klassifitseeritud aineid või valmistisi üle teatava piiri.

  (6) Jäätmehoidlale, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaoludele, määratakse B-kategooria.

  (7) Jäätmehoidlale A- või B-kategooria määramise otsustab jäätmehoidla käitamiseks loa andmisel jäätmeloa andja.

§ 353.   Jäätmehoidla käitamiseks vajalik rahaline tagatis

  (1) Jäätmehoidla käitajal peab olema jäätmehoidla kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kohustuste täitmiseks piisav rahaline tagatis (edaspidi tagatis). Tagatis peab olema jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamiseks vastavalt jäätmehoidla käitamise loale ja käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud kaevandamisjäätmekavale alati hõlpsasti kättesaadav.

  (2) Tagatis arvutatakse vastavalt jäätmehoidla tõenäolisele keskkonnamõjule, võttes arvesse jäätmehoidla kategooriat, jäätmete omadusi ja taastatud maa-ala edasist kasutamist ning muid olulisi asjaolusid. Tagatise suuruse arvutab jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andja.

  (3) Tagatise arvutamisel lähtutakse eeldusest, et vajalikule taastamistööle annavad hinnangu ning taastamistööd teevad sõltumatud ja küllaldase kvalifikatsiooniga kolmandad isikud.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (4) Tagatise olemasolu tõendatakse loa andja eelnevalt aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi- või finantseerimisasutuse garantiiga. Krediidi- või finantseerimisasutuse krediidireiting peab olema vähemalt A3 (Moody’s) või A (Standard & Poor’s) ning seejuures ei tohi krediidireiting olla alandatud viimase kolme kuu jooksul. Tagatis peab kehtima vähemalt jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni.

  (5) Tagatise esitamise ajal peab tagatise väärtus moodustama vähemalt 115 protsenti jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamise kulude eeldatavast summast. Kui loa andja teeb kindlaks, et tagatis ei taga enam kindlalt kulude tasumist, siis on tal õigus nõuda tagatise suurendamist või algse tagatise asendamist uuega.

  (6) Jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamise kulude eeldatava summa määramisel lähtutakse sõltumatute ja küllaldase kvalifikatsiooniga kolmandate isikute eksperdiarvamusest.

  (7) Tagatise suurust muudetakse korrapäraselt vastavalt taastamistööle, mida jäätmehoidlast mõjutatud maa-alal tuleb teha vastavalt kaevandamisjäätmekavale ja jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloale.

  (8) Kui loa andja kiidab jäätmehoidla sulgemise heaks, annab ta käitajale kirjaliku tõendi, millega ta vabastab käitaja tagamiskohustusest, sulgemisjärgsed kohustused välja arvatud.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 36.   Segunenud olmejäätmete sortimine jäätmete ladestamiseelsel töötlemisel

  (1) Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb segaolmejäätmed enne prügilasse ladestamist sortida.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Sortimata segaolmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajaduse korral läbi järelsortimine.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Juhul, kui ladestatavate jäätmete täiendav töötlemine vähendab jäätmete kogust või ohtlikkust või lihtsustab nende käsitsemist, tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladestamist täiendavalt töödelda.

  (5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada oma määrusega jäätmete sortimise kord, jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused.

§ 37.   Jäätmepõletustehas ja koospõletustehas
[Kehtetu - RT I, 16.05.2013, 1 - jõust. 01.06.2013]

§ 38.   Jäätmeveo üldnõuded

  Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KAVANDAMINE 

1. jagu Jäätmehoolduse kavandamise üldsätted ja jäätmekavad 

§ 39.   Jäätmehoolduse arendamine
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (1) Jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (2) Valdkonna arengukavas ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (3) Valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisaldavad:
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]
  1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude arengule tulevikus;
  2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;
  3) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude jäätmevoogude, mille kohta on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud eraldi regulatsioon, käitlemisest;
  4) uute kogumissüsteemide, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;
  5) täiendava jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;
  6) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või poliitika ülevaadet nende jäätmete osas, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;
  7) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;
  8) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;
  9) andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
  10) valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (4) Jäätmehoidla käitaja, geoloogilise uuringu loa või kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad, või kui jäätmed tekivad maavara rikastamise käigus, siis maavara rikastaja, peab koostama käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud kaevandamisjäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 40.   Riigi jäätmekava
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

§ 401.   Jäätmetekke vältimise programm
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

§ 41.   Maakonna jäätmekava
[Kehtetu - RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 42.   Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (2) Lisaks käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 sätestatule käsitleb kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava:
  1) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  2) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa;
  3) jäätmehoolduse rahastamist.

§ 421.   Kaevandamisjäätmekava

  (1) Kaevandamisjäätmekava peab soodustama kaevandamisjäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid.

  (2) Kaevandamisjäätmekava peab tagama kaevandamisjäätmete ohutu kõrvaldamise. Kaevandamisjäätmekava koostamisel tuleb jäätmehoidla projekteerimisjärgus eelkõige arvesse võtta jäätmehoidla haldamist selle tegevuse ajal ja pärast selle sulgemist ning valida projekt, mis vastab järgmistele nõuetele:
  1) nõuab vähest ning võimaluse korral ei nõua üldse suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet;
  2) hoiab ära või vähemalt minimeerib pikaajalise negatiivse mõju, mis tuleneb näiteks jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvatest saasteainetest;
  3) tagab olemasolevast maapinnast kõrgemale tõusvate tammide või puistangute pikaajalise geotehnilise stabiilsuse.

  (3) Kaevandamisjäätmekava esitatakse loa andjale kinnitamiseks, kui:
  1) käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktide 7 ja 8 kohaselt on jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel ning jäätmehoidla käitamiseks vajalik jäätmeluba;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  2) jäätmed tekivad uuringu või kaevandamise käigus, kui jäätmeluba ei ole nõutav – koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andja kinnitab nõuetele vastava kaevandamisjäätmekava samaaegselt loa andmisega. Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa.

  (5) Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta järel ja muutma seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi. Muudetud kaevandamisjäätmekava esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andjale, kes kinnitab selle viie tööpäeva jooksul. Muudatused loetakse jõustunuks pärast muudetud kaevandamisjäätmekava kinnitamist. Oluliseks loetakse sellist muutust jäätmehoidla struktuuris või tegevuses, mis loa andja arvates võib oluliselt kahjustada inimese tervist või keskkonda.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (6) Täpsustavad nõuded kaevandamisjäätmekava sisule, sealhulgas jäätmekava esitamise, kinnitamise ja ülevaatamise täpsustatud korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 43.   Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamine
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamine on jäätmekava korrapärane läbivaatamine ja selles muudatuste tegemine. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamise suhtes kohaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise menetluse kohta sätestatut.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (3) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (4) [Kehtetu - RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 44.   Valdkonna eest vastutava ministri ning kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused jäätmehoolduse kavandamisel
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Valdkonna eest vastutav minister koordineerib maakondade ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust kohaliku omavalitsuse üksuste jäätmekavade koostamisel ja rakendamisel.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt nende jäätmealase tegevuse kohta teavet tasuta, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt käesoleva seaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (5) Valdkonna eest vastutav minister ja kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud säilitama valdkonna arengukava ja selle rakendusdokumendi ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

2. jagu Riigi jäätmekava koostamine 
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

§ 45. – § 54. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

3. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamine 

§ 55.   Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu kooskõlastamine

  Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 56.   Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes.

  (4) Avalikku istungit ei pea korraldama, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet.

§ 57.   Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil arvamuse avaldamine ja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine

  (1) Igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

  (2) Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust.

  (3) Valla- või linnavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ning otsustab vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele.

§ 58.   Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemustest teatamine

  Valla- või linnavalitsus teeb jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes.

§ 59.   Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühine jäätmekava jõustub, kui selle on vastu võtnud kõigi koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud.

§ 591.   Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava avaldamine

  Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

3. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSE ERITINGIMUSED 

§ 60.   Ohtlike jäätmete segamise keeld

  (1) Ohtlike jäätmete segamine muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga ei ole lubatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (2) Segunenud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks.

§ 61.   Ohtlike jäätmete segamine

  (1) Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud, kui seejuures võetakse arvesse käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, et vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda, ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (2) Ohtlikke jäätmeid ei tohi segada eesmärgiga ümber liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks sel teel, et neid lahjendatakse ja vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 62.   Ohtlike jäätmete pakendamine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale.

  (3) Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 63.   Ohtlike jäätmete vedu

  Ohtlikke jäätmeid tohib vedada ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras.

§ 64.   Ohtlike jäätmete saatekiri

  (1) Ohtlike jäätmete saatekiri (edaspidi saatekiri) on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (2) Saatekiri koostatakse ohtlike jäätmete veosele enne veo algust digitaaldokumendina ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud ohtlike jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (22) Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on ohtlike jäätmete veoste jälgimine reaalajas käesoleva paragrahvi alusel koostatavate saatekirjade andmete alusel.
[RT I, 25.11.2016, 2 - jõust. 05.12.2016]

  (23) Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 25.11.2016, 2 - jõust. 05.12.2016]

  (3) Saatekirja koostab jäätmeid vedamiseks üle andnud isik, kui ta omab keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Kui jäätmete üleandja ei oma keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks, koostab saatekirja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omav jäätmete vastuvõtja. Kui nõuetekohane saatekiri ei ole koostatud enne veo algust, peab saatekirja koostama jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud keskkonnakaitseluba omav isik tõendab jäätmete üleandmist või vastuvõtmist lõikes 2 nimetatud andmekogus koostatud digitaaldokumendil.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseisu ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 65.   Ohtlike jäätmete käitluse korraldamine

  (1) Ohtlike jäätmete käitluskohtade võrgu arendamist korraldab valdkonna eest vastutav minister valdkonna arengukavast lähtudes.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud juhul.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 651.   Vanaõli

  (1) Vanaõli käesoleva seaduse tähenduses on mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstusõli, eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ning hüdraulikaõli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks.

  (2) Vanaõli regenereerimine on mis tahes ringlussevõtutoiming, mille tulemusena võib vanaõli rafineerimisel toota uue õli valmistamiseks sobivat baasõli, eelkõige eraldades vanaõlist seal sisalduvad saasteained, oksüdatsiooniproduktid ja lisandid.

  (3) Kui see on tehniliselt teostatav, kogutakse vanaõli eraldi.

  (4) Kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, tuleb vältida erinevate omadustega vanaõli liikide segamist omavahel, samuti tuleb vältida vanaõli segamist muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab vanaõli töötlemist.

  (5) Vanaõli taaskasutamisel tuleb eelistada vanaõli regenereerimist, kui see on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ning kui muud taaskasutamistoimingud ei taga paremat keskkonnaalast üldtulemust, arvesse võttes käesoleva seaduse § 221 lõikes 2 sätestatut.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

4. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE KORRALDATUD JÄÄTMEHOOLDUS 
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

kaalud§ 66.   Korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.

  (11) [Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 2 - jõust. 07.01.2015, vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. jaanuari 2015 kohtuotsuse nr 3-4-1-34-14 (RT I, 06.01.2015, 21) punktile 53: „Riigikohus peatas praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas PSJKS § 12 alusel jäätmeseaduse muutmise seaduse (RT I, 08.07.2014, 2) jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-4-1-34-14). Käesolev Riigikohtu otsus jõustub PSJKS § 58 lg 2 alusel kuulutamisest 6. jaanuaril 2015. Jäätmeseaduse muutmise seadus (RT I, 08.07.2014, 2) jõustub seega 7. jaanuaril 2015.”]

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

kaalud  (5) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (6) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.

  (7) Vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses olmejäätmete veo teenust osutav ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 67.   Jäätmevedaja valik

  (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust. Viimasel juhul võivad koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritooriumid moodustada ühe veopiirkonna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirkonna elanike arvu.
[RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib riigihangete seaduse §-s 43 sätestatud korras korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust, mittetulundusühingut või sihtasutust, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit.
[RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 77 lõikes 4 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu riigihanke alusdokumentides määratakse muu hulgas järgmised tingimused:
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  1) veopiirkond;
  2) veetavad jäätmeliigid;
  3) eeldatavad jäätmekogused;
kaalud  4) jäätmekäitluskoht;
  5) hankelepingu kestus;
  6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
  7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
  8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu riigihanke alusdokumendid esitatakse enne riigihanke alustamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral esitab kahe nädala jooksul riigihanke alusdokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud nende täiendamiseks või muutmiseks.
[RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga ja piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000.

  (6) Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast.

  (7) Korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldaja avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 68.   Jäätmeveo õigus

  (1) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust realiseeritakse vastavalt registreeringuga määratud nõuetele ja tähtajale.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 69.   Korraldatud jäätmeveoga liitumine

kaalud  (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringu kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (11) Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

  (3) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (41) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (42) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (51) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (6) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

kaalud§ 70.   Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

  Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 71.   Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri

  (1) Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega.

  (2) Jäätmehoolduseeskiri sätestab:
  1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine;
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  2) jäätmetest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise, või kui see ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;
[RT I, 08.07.2014, 2 - jõust. 07.01.2015, vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. jaanuari 2015 kohtuotsuse nr 3-4-1-34-14 (RT I, 06.01.2015, 21) punktile 53: „Riigikohus peatas praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas PSJKS § 12 alusel jäätmeseaduse muutmise seaduse (RT I, 08.07.2014, 2) jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-4-1-34-14). Käesolev Riigikohtu otsus jõustub PSJKS § 58 lg 2 alusel kuulutamisest 6. jaanuaril 2015. Jäätmeseaduse muutmise seadus (RT I, 08.07.2014, 2) jõustub seega 7. jaanuaril 2015.”]
  21) biojäätmete kompostimise nõuded kompostimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt;
[RT I, 08.07.2014, 2 - jõust. 07.01.2015, vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. jaanuari 2015 kohtuotsuse nr 3-4-1-34-14 (RT I, 06.01.2015, 21) punktile 53: „Riigikohus peatas praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas PSJKS § 12 alusel jäätmeseaduse muutmise seaduse (RT I, 08.07.2014, 2) jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-4-1-34-14). Käesolev Riigikohtu otsus jõustub PSJKS § 58 lg 2 alusel kuulutamisest 6. jaanuaril 2015. Jäätmeseaduse muutmise seadus (RT I, 08.07.2014, 2) jõustub seega 7. jaanuaril 2015.”]
  3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
  4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
  5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale üleandmise korra;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;
  7) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded;
  8) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada;
  9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;
  10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, välja arvatud prügila järelhoolduse nõuded;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  11) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  12) jäätmete kogumise korraldus hajaasustusalal;
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  13) suurjäätmete kogumiskohad, mis asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 kilomeetri kaugusel.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks Keskkonnaametile, tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord Terviseametile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna veterinaarkeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 711.   Jäätmevaldajate register

kaalud  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra.

  (2) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registri andmete kohta.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

5. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE RAHASTAMINE 
[Kehtetu - RT I, 23.10.2018, 1 - jõust. 30.10.2018]

§ 72.   Jäätmehoolduse arendamise toetamine
[Kehtetu - RT I, 23.10.2018, 1 - jõust. 30.10.2018]

6. peatükk JÄÄTMELUBA JA JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE 
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

1. jagu Jäätmeluba 
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 73.   Jäätmeluba

  (1) Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Jäätmeluba on vaja:
  1) jäätmete kõrvaldamiseks;
  2) jäätmete taaskasutamiseks;
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]
  3) ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  4) metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  5) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  6) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  7) jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  8) jäätmehoidla käitamiseks;
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  9) prügila käitamiseks;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  10) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Jäätmeluba ei nõuta:
  1) füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele;
  2) Päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  3) isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  4) riigi- ja õppeasutustelt õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (41) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik.

§ 74.   Jäätmekäitleja registreerimine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 75.   Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

2. jagu Jäätmeloa andmine, muutmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning jäätmeloa sisu 

§ 76.   Jäätmeloa andja

  (1) Jäätmeloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 77.   Jäätmeloa taotlemine

  (1) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (4) Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 78.   Jäätmeloa taotlus

  (1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloa taotluses:
  1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
  2) käitlusprotsessi tulemusena tekkivate jäätmete ning nende edasise käitlemise või üleandmise kirjeldus;
  3) jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus;
  4) jäätmekäitluskoha tehniliste üksuste kirjeldus koos asukohaandmetega;
  5) jäätmekäitluskoha aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas;
  6) jäätmekäitluskohas maksimaalne jäätmete ladustamise kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus;
  7) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise aeg;
  8) jäätmetekke vältimiseks ja jäätmekoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kirjeldus;
  9) tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kirjeldus, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava;
  10) jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga.

  (2) Kui jäätmeluba taotletakse probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemiseks, tuleb taotluses esitada käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmist tõendavad andmed koos asjakohaste dokumentidega. Andmeid ei pea esitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete veo, ümberpakkimise ja ladustamise korral.

  (3) Kui jäätmeluba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks või prügila või jäätmehoidla käitamiseks, esitab taotleja loa andjale taotletava tegevuse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava füüsilise isiku tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad ning pädevust tõendavad dokumendid.

  (4) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vastutava isiku asjakohase koolituse ja pädevuse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isikuna võib tegutseda ka välisriigis kutseoskused omandanud isik, kui tema kvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaamet.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 79.   Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus jäätmeloa taotluse kohta
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 791.   Jäätmeloa andmise avatud menetlus
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 80.   Jäätmeloa andmine ja teatavakstegemine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 81.   Jäätmeloa sisu

  (1) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloas:
  1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
  2) lubatud jäätmekäitlustoimingud ja nende kirjeldus;
  3) tegevuse kohta esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded;
  4) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg;
  5) käitlusvõimsused jäätmekäitluskohas või -kohtades jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides kalendriaasta jooksul;
  6) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise maksimaalne kogus tonnides ja kuupmeetrites, lähtudes käitluskoha tehnilistest ja ruumilistest võimalustest ning jäätmete ladustusviisist;
  7) jäätmete ladustamise korral jäätmete taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise eeldatav aeg.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 82.   Jäätmeloa kehtivusaeg
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 83.   Jäätmeloa andmisest keeldumine

  (1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alustele keeldub loa andja jäätmeloa andmisest, kui taotleja tegevus on olulises vastuolus keskkonna valdkonna tegevuskavaga või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavaga.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 84.   Jäätmeloa muutmine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 85.   Jäätmeloa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja jooksul.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (11) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole korduvalt esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja jooksul.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 86.   Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 87.   Riigilõiv jäätmeloa taotlemisel ja muutmisel
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

3. jagu Jäätmeluba metallijäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks 
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 88.   Lisaandmed metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmeloa taotlemisel
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 89.   Metallijäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 52 sätestatud juhtudele keeldub loa andja metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest, kui luba taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või luba taotleva äriühingu juhatuse või nõukogu liige on pannud toime keskkonnavastase, varavastase või majandusalase kuriteo ja kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 90.   Metallijäätmeloa asukoht
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

4. jagu Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla käitamiseks ning järelhoolduseks 
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 91.   Prügila käitamiseks jäätmeloa taotlemine

  (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele esitab prügila käitamiseks jäätmeloa (edaspidi prügilaluba) taotleja loa andjale:
  1) andmed ladestatavate jäätmete koguse kohta jäätmekoodide ja -liikide kaupa;
  2) andmed prügila kavandatud mahutavuse kohta ruumala- ja massiühikutes;
  3) prügila asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;
  4) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid või finantstagatist tõendava dokumendi;
  5) prügila töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavate meetmete kirjeldused;
  6) andmed kavandatava prügila liigi kohta;
  7) prügila sulgemise ja järelhoolduse kava;
  8) käitamis-, seire- ja kontrollitoimingute kava;
  9) saastamise vältimiseks ja vähendamiseks kavandatavate meetmete kirjelduse.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii ja finantstagatis peavad kehtima kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse ajal, et tagada käitaja suutlikkus täita oma ülesandeid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud nõuet võib Keskkonnaameti nõusolekul mitte rakendada püsijäätmeprügila korral.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 92.   Prügilaloa taotluses esitatud andmete kontroll
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 93.   Prügilaloa sisu

  Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügilaloaga:
  1) prügila liik käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel;
  2) prügilasse ladestatavate jäätmete liigid vastavalt jäätmenimistule ning jäätmete kogus kas üldkogusena või vajaduse korral jäätmeliikide kaupa või jäätmeliikide lõikes jäätmekoguste summana;
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  3) prügila kasutamist, keskkonnaseiret ning järelevalvet käsitlevad nõuded;
  4) loa taotleja kohustus vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale aru anda prügilasse vastuvõetud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta ning loa andja teavitamise kord.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 94.   Prügilaloa andmisest keeldumine

  Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätetatule keeldub loa andja prügilaloa andmisest, kui:
  1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii või finantstagatis;
  2) prügila ei vasta käesoleva seaduse § 33 alusel kehtestatud nõuetele;
  3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita prügila personali vajalikke oskusi tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal;
  4) prügila käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 941.   Jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks

  (1) Jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisel kohaldatakse käesolevas jaos, välja arvatud § 91 lõike 1 punkt 7 ning § 93 punkt 1, sätestatut. Käesoleva seaduse § 1 lõigetes 32 ja 34 nimetatud jäätmete ladestamiseks rajatava jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloa suhtes ei kohaldata § 91 lõike 1 punktis 4 ja § 94 punktis 1 sätestatut.

  (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks, esitama loa andjale:
  1) andmed jäätmehoidla võimalike alternatiivsete asukohtade kohta;
  2) kaevandamisjäätmekava;
  3) andmed jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta;
  4) jäätmehoidla asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;
  5) jäätmehoidla kasutamisel, sulgemisel ja järelhooldusel käitaja kohustuste täitmise finantstagatise olemasolu kirjaliku tõenduse.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluses ei pea esitama andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas.

  (4) Kui luba antakse A-kategooria jäätmehoidla käitamiseks ja loa andja on teadlik, et käitamisega kaasneb keskkonnaoht teises riigis, või kui asjakohast teavet taotleb Euroopa Liidu liikmesriik, keda oht võib mõjutada, edastab loa andja loa taotluses esitatud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui taotlus riigisiseselt avalikustatakse.

  (5) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud andmetele märgitakse jäätmehoidla käitamise jäätmeloas:
  1) jäätmehoidla kategooria käesoleva seaduse § 352 lõike 4 alusel;
  2) jäätmehoidlasse ladestatavate jäätmete kogus jäätmeliikide kaupa;
  3) jäätmehoidla kasutamise, keskkonnaseire ja järelevalve nõuded;
  4) kohustus anda vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale teavet jäätmehoidlas ladestatud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta.

  (6) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisest, kui:
  1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii;
  2) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning taotleja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita jäätmehoidla personali oskusi, mis on vajalikud taotluses märgitud tegevusalal tegutsemiseks;
  4) jäätmehoidla käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.

  (7) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud juhtudele muudetakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba, kui:
  1) jäätmehoidla töös või ladestatud jäätmetes on toimunud olulised muutused;
  2) käitaja esitatud või järelevalve käigus saadud teabe alusel on vaja muuta loale märgitud andmeid;
  3) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja muuta loale märgitud nõudeid;
  4) parima võimaliku tehnika põhimõtted on muutunud ulatuses, millest tingituna on vaja muuta loa tingimusi.

  (8) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud juhtudele tunnistatakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba kehtetuks, kui:
  1) loa omaja ei ole tähtaja jooksul esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta;
  2) esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolud;
  3) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning loa omaja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 942.   Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks

  (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks jäätmeluba taotlev isik loa andjale § 276 lõike 1 punktides 7‒9 nimetatud andmed.

  (2) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügila ja jäätmehoidla järelhoolduse jäätmeloas:
  1) prügila ja jäätmehoidla järelhooldustingimused;
  2) keskkonnaseire tingimused.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

5. jagu Jäätmeluba jäätmete põletamiseks 
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 95.   Jäätmete põletamiseks jäätmeloa taotlemine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 96.   Jäätmepõletusloa sisu
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

6. jagu Jäätmeluba kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks 
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 97.   Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa taotlemine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 98.   Korraldatud jäätmeveoloa sisu
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

7. jagu Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel 
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 981.   Loa taotlemine maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba maavarade kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks, esitama loa andjale kaevandamisjäätmekava. Taotluses ei esitata andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 982.   Maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamise loa andmisest keeldumine ja loa muutmine
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud juhtudele keeldub loa andja maavarade kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks jäätmeloa andmisest, kui:
  1) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning taotleja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) kaevandamisjäätmekavast nähtub, et maavara kaevandamisel või rikastamisel jäätmeid ei teki.

  (2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 sätestatule muudab jäätmeloa andja maavara kaevandamisel või rikastamisel jäätmete tekitamiseks antud jäätmeluba juhul, kui kaevandamisjäätmekava muutmise või uue kava esitamise tõttu on vaja muuta loa nõudeid.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

8. jagu Keskkonnakaitseluba jäätmete ladustamiseks ning jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks 
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 983.   Keskkonnakaitseluba jäätmete ladustamiseks

  (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 või 988 nimetatud andmetele peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii või finantstagatis peab katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema kogu jäätmete ladustamise aja jooksul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii või finantstagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii või finantstagatise väärtus peab moodustama vähemalt 115 protsenti taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude eeldatavast summast.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii või finantstagatise omamise kohustust ei ole:
  1) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamal;
  2) prügila käitajal ladestamisele suunatavate jäätmete osas;
  3) jäätmehoidla käitajal;
  4) isikul, kes käitleb probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja või tootjavastutusorganisatsiooni nimel;
  5) metalli- ja pliiakujäätmete ladustajal;
  6) isikul, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45) sätestatud nõuetele vastav keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020, lõige 3 jõust. 01.01.2021]

§ 984.   Jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest keeldumine

  Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest, kui taotlejal puudub § 983 lõikes 1 nimetatud garantii või finantstagatis.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 985.   Jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks

  (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotleja loa andjale:
  1) juhtimissüsteemi kirjelduse, sealhulgas töökorraldusdokumendid, mis annavad ülevaate kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesannetest, pädevusest ja vastutusest;
  2) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks;
  3) hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavate meetmete kirjelduse;
  4) saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kinnituse.

  (2) Ohtlike jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise garantii või finantstagatise suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:

  M = T × L/52, kus
M – garantii või muu tagatise suurus eurodes;
T – 255 eurot tonni kohta;
L – summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on nimetatud ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa taotluses;
52 – nädalate arv aastas.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud garantii või finantstagatise summa on väiksem kui 6400 eurot, on finantstagatise väärtus 6400 eurot aastas.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud garantii või finantstagatise summa on suurem kui 320 000 eurot, on finantstagatise väärtus 320 000 eurot aastas.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või finantstagatis peab olemas olema samal ajal, kui tegeletakse ohtlike jäätmete käitlemisega.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 986.   Ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine

  Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest, kui:
  1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 985 lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või finantstagatis;
  2) taotleja jäätmekäitluse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutav füüsiline isik ei vasta käesoleva seaduse § 78 lõike 4 alusel sätestatud koolitus- ja pädevusnõuetele või tal ei ole lõike 5 kohast kutsekvalifikatsiooni;
  3) taotlejat või käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud vastutavat füüsilist isikut on korduvalt karistatud keskkonnavastase süüteo eest ning süüteo karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
  4) taotlejal puuduvad tehnilised vahendid ja võimalus käesoleva seaduse §-s 64 nimetatud digitaalallkirjaga kinnitatud saatekirja koostamiseks autoriseeritud kasutajana ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus;
  5) taotleja ei suuda tõendada probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemisel käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel määratud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamist.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

9. jagu Jäätmekäitleja registreerimine 
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 987.   Jäätmekäitleja registreerimine

  (1) Jäätmekäitleja tegevuse registreerimine Keskkonnaametis (edaspidi ka registreeringu andja) annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks.

  (2) Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes:
  1) on käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest;
  2) veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
  3) kogub jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
  4) korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel;
  5) tegutseb jäätmete edasimüüjana;
  6) osutab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust.

  (3) Registreerimise kohustust ei ole:
  1) füüsilisel isikul, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, arvestades käesolevas seaduses jäätmevaldajale kehtestatud nõudeid;
  2) Päästeametil päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
  3) isikul, kellele on selleks tegevuseks antud õigus jäätme- või kompleksloaga;
  4) käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud jäätmete vedajal, välja arvatud juhul, kui nimetatud jäätmevedaja viib jäätmeid üle riigipiiri;
  5) isikul, kes kogub müügikohas probleemtoodetest tekkinud jäätmeid või ravimijäätmeid jäätmetekitajalt ning kellel on selleks tegevuseks õigusaktist tulenev kohustus;
  6) riigi- ja õppeasutustel õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul või punktides 2–6 nimetatud tegevusaladel tegutsemise korral nõuab registreeringu andja jäätmeloa taotlemist, kui isiku tegevus vajab keskkonnaohu tõttu täiendavate nõuete või meetmete määramist jäätmeloaga.

  (5) Kui vahendajana või edasimüüjana tegutseb käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud tootjate ühendus, siis tema tegevus registreeritakse käesolevas seaduses nimetatud probleemtooteregistris.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 988.   Registreeringu taotlemine

  (1) Registreeringu taotleja esitab registreeringu andjale kirjaliku taotluse järgmiste andmete ja dokumentidega:
  1) taotleja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood;
  2) taotleja asukoht või elukoht ning aadress, e-posti aadress, telefoninumber;
  3) tegevuskoha, sealhulgas jäätmekäitluskoha aadress, e-posti aadress, telefoninumber;
  4) tegevusala tegevuskohas;
  5) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
  6) kavandatava tegevuse kirjeldus koos andmetega jäätmete käitlemisel kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta;
  7) käesoleva seaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega;
  8) jäätmekäitluskoha olemasolul dokumendid, mis tõendavad käitluskoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas;
  9) jäätmekäitluskoha olemasolul selle aastased käitlusmahud ja käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas;
  10) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete ladustamise maksimaalne kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus;
  11) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg;
  12) maakondade loetelu, kus kavandatakse jäätmete kogumist või vedu;
  13) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse § 78 lõike 4 alusel sätestatud nõuetele vastavust või lõike 5 kohast jäätmeid käitleva isiku koolitust ja pädevust tõendavad dokumendid;
  14) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse §-s 985 sätestatud nõuete kohased dokumendid.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringu taotluse menetluse käigus esitab registreeringu taotleja jäätmeveoks sõlmitud hankelepingu koos lisadega ja kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti koopia selle kohta, et taotleja on käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud riigihankel tunnistatud edukaks.

  (3) Jäätmete kogumiskohtade registreeringu taotluses nimetatakse kõik kogumiskohad, kus tegevust kavandatakse.

  (4) Registreeringu andja kontrollib esitatud registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui taotletav tegevus ei vaja registreeringut või vajab jäätmeluba, teavitab registreeringu andja sellest registreeringut taotlevat isikut kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 989.   Registreeringu sisu

  (1) Registreeringus märgitakse:
  1) registreeringu omaja nimi ja isikukood või registrikood;
  2) registreeringu omaja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed;
  3) tegevuskoha täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega;
  4) registreeritav tegevus seaduses sätestatud registreerimisnõuete kohaselt;
  5) registreeringu kehtivusaeg, kui registreering on tähtajaline;
  6) käideldavate jäätmete liigid ning kogused kalendriaastas;
  7) käesoleva seaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava tegevuse jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega;
  8) jäätmete ladustamisel nende eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise periood;
  9) nende maakondade loetelu, kus kavandatakse ohtlike või tavajäätmete kogumist või vedu.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringus:
  1) piirkond, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmekäitlusega hõlmatud jäätmed kokku kogutakse;
  2) jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 9810.   Registreerimine

  (1) Registreeringu andja otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse esitamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel isiku tegevust vaikimisi registreerituks.

  (2) Kui registreering antakse käeoleva seaduse § 987 lõike 2 punktis 1 nimetatud isikule, võib registreeringu andja registreeringu vormistada keskkonnaloa osana.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 9811.   Registreerimisest keeldumine

  (1) Registreeringu andja keeldub jäätmekäitleja registreerimisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud alustel.

  (2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 2 sätestatud alusele on registreeringu andjal õigus keelduda registreerimisest, kui:
  1) registreeritav tegevus ei vasta valdkonna arengukavale või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavale;
  2) ohtlike jäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 986 sätestatud alused;
  3) metallijäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud alused;
  4) registreeringu taotleja ei ole tähtajaks esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 9812.   Registreeringu kehtivus

  Käesoleva seaduse § 987 lõikes 2 nimetatud isiku tegevus registreeritakse tähtajatult, välja arvatud juhul, kui:
  1) taotletakse tähtajalist registreeringut;
  2) kavandatav tegevus on ühekordne.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 9813.   Registreeritud isiku kohustus teatada registreeringu taotluses esitatud andmete muudatustest

  Registreeritud isik on kohustatud viivitamata teavitama registreeringu andjat ärinime, registrikoodi ja kontaktandmete muutumisest, samuti tegevuse muutmisest või lõpetamisest ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada registreeringu alusel lubatud tegevust, ja taotlema registreeringu muutmist või uut registreeringut.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 9814.   Registreeringu muutmine

  Registreeringu andjal on õigus registreeringut muuta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 9815.   Registreeringu kehtetuks tunnistamine

  (1) Registreeringu andja tunnistab registreeringu kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud alustel.

  (2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele on registreeringu andjal õigus tunnistada registreering kehtetuks, kui:
  1) esinevad käesoleva seaduse §-s 9811 sätestatud alused registreerimisest keeldumiseks;
  2) registreeritud isik ei ole esitanud jäätmearuannet tähtaja jooksul.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

7. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS 
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 99.   Ohtlike jäätmete käitluslitsents
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 991.   Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlusest teatamine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 100.   Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise tingimused ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsis kehtestatavad nõuded
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 101.   Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest keeldumine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 1011.   Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 102.   Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivuse peatamine ja litsentsi kehtetuks tunnistamine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 103.   Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja menetluse tähtajad ning litsentsi vorm
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 1031.   Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest, andmisest keeldumisest ja muutmisest teavitamine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 1032.   Riigilõiv ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisel ja muutmisel
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

8. peatükk METALLIJÄÄTMETE KOGUMISE ERITINGIMUSED 

§ 104.   Metallijäätmed

  Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 4 alusel koostatud jäätmenimistuga.

§ 105.   Metallijäätmete kokkuostmise piirang

  (1) Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.

  (2) Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Maanteeameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta.

§ 106.   Metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimine

  (1) Isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi metallijäätmete koguja), ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas:
  1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht;
  2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus;
  3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber;
  4) metallijäätmete maksumus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale.

  (3) Metallijäätmete koguja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti viis aastat, tagades isikuandmete kaitse.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 107.   Arveldamine metallijäätmete kokkuostul

  Metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud.

9. peatükk JÄÄTMETE RIIKIDEVAHELINE VEDU 

§ 108.   Jäätmete riikidevaheline vedu

  (1) Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190,12.07.2006, lk 1–98) sätestatud korras.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 12.07.2007]

  (2) Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi veoluba) alusel.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 12.07.2007]

§ 1081.   Jäätmete riikidevahelise veo kontrollikavad

  (1) Keskkonnainspektsioon ja Maksu- ja Tolliamet koostavad kontrollikavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 50 lõikele 2a.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrollikavad avaldatakse Keskkonnaameti veebilehel.
[RT I, 25.11.2016, 2 - jõust. 05.12.2016]

§ 109.   Tavajäätmete riikidevaheline vedu
[Kehtetu - RT I 2007, 19, 94 - jõust. 12.07.2007]

§ 110.   Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoluba

  (1) Veoluba on dokument, mis annab õiguse ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 12.07.2007]

  (2) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ mõistes on Keskkonnaamet.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 111.   Riigilõiv veoloa taotlemisel

  Veoloa taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 112.   Asutusesisene teave
[Kehtetu - RT I 2007, 19, 94 - jõust. 12.07.2007]

§ 113.   Veoloa kontrollimine

  (1) Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete sisseveol, väljaveol ja läbiveol peab jäätmesaadetisega kaasas olema jäätmete veoloa ärakiri ja saateleht.

  (11) Piiriülese või Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise veoga tegelev jäätmevedaja peab omama keskkonnakaitseluba sõltumata sellest, kas veetavad jäätmed on käesoleva seaduse § 14 lõike 3 kohaselt tema valduses või mitte. Jäätmesaadetisega peab kaasas olema keskkonnakaitseluba või selle koopia, mis vajaduse korral esitatakse pädevale asutusele või järelevalveasutusele.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Kui järelevalveasutusel tekib põhjendatud kahtlus, et saatelehel või veoloal märgitud andmed ei vasta jäätmesaadetisele, peab järelevalveasutus jäätmesaadetise kinni ja teavitab kinnipidamise asjaoludest pädevat asutust.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 114.   Ohtlike jäätmete veoloa andmise arvestuse pidamine

  Keskkonnaamet peab arvestust ohtlike jäätmete veolubade andmise kohta ning säilitab viis aastat iga väljaantud ohtlike jäätmete veoloa ärakirja ja selle aluseks oleva taotluse ärakirja ning loa andmise või sellest keeldumise aluseks olnud dokumente.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 1141.   Teabe esitamine selliste jäätmete riikidevahelise veo kohta, milleks veoluba ei ole vajalik

  Riikidevahelise jäätmesaadetise saatmist korraldav isik või jäätmete vastuvõtja Eestis peab esitama Keskkonnaametile või tema volitatud asutusele kolme päeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutus- või kõrvaldamistoiming toimub, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 18 lõikes 1 nimetatud jäätmesaadetisega kaasneva ja määruse VII lisale vastava jäätmesaadetise kohta teavet sisaldava dokumendi.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2012]

§ 115.   Jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveo kord

  (1) Jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vormid sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ lisades IA ja IB.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (3) Pakendile, millele on Eestis kehtestatud tagatisraha, rakendatakse sisseveol Eesti Vabariiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 18 sätestatud üldnõudeid, kui jäätmesaadetise kogus ületab neli kilogrammi.
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]

10. peatükk ARVESTUS JA ARUANDLUS 

§ 116.   Jäätmete kohta arvestuse pidamine

  (1) [Kehtetu - RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama, võttes arvesse käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 sätestatut, pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.

  (4) Arvestuse algdokumentide ja koondandmetega on õigus tutvuda keskkonnajärelevalve asutusel ning keskkonnaotsuste infosüsteemi vastutaval ja volitatud töötlejal.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 117.   Jäätmearuandlus

  (1) Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isik esitab üks kord aastas Keskkonnaametile jäätmearuande. Jäätmearuande andmekoosseisu ja aruande esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (11) Jäätmearuande esitamise kohustus ei laiene järgmistele isikutele:
  1) ohtlike jäätmete tekitaja, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba ei ole nõutav;
  2) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 4 alusel registreeritud vahendaja;
  3) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 5 alusel registreeritud edasimüüja.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Keskkonnaametil on õigus nõuda jäätmearuannet ka jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba pole nõutav, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (21) Muu isik kui tootja, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid ning taaskasutab või kõrvaldab neid, on kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kohta käesoleva seaduse § 261 lõike 2 alusel sätestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (22) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud isik pakub teenust probleemtoote tootjale ja esitab probleemtooteregistrile andmed tema nimel, loetakse probleemtoote tootja probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise andmete esitamise kohustus täidetuks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Valdkonna eest vastutaval ministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta.

  (4) Jäätmestatistilisi statistikatöid korraldatakse riikliku statistika seaduses sätestatud korras.
[RT I 2010, 41, 241 - jõust. 01.08.2010]

  (5) Jäätmearuanne on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 118.   Andmetöötlus
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

11. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 119.   Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.

  (2) Järelevalve teostamisel käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmise üle arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud erisusi.

  (3) Järelevalvet ei teostata ohtlike jäätmete tekkimise üle kodumajapidamises.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle.

  (5) Järelevalvet käesoleva seaduse § 27 nõuete järgimise üle teostavad lisaks Keskkonnainspektsioonile ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Maksu- ja Tolliamet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (6) Järelevalvet käesoleva seaduse §-de 108 ja 113 nõuete järgimise üle teostab lisaks Keskkonnainspektsioonile ka Maksu- ja Tolliamet.

  (7) Järelevalvet käesoleva seaduse § 25 lõike 4 ja § 268 nõuete järgimise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (8) Järelevalvet käesoleva seaduse § 272 nõuete täitmise üle teostab lisaks Keskkonnainspektsioonile ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (9) Järelevalvet käesoleva seaduse § 272, § 273 lõike 1, § 274 ja § 276 nõuete täitmise üle teostab Päästeamet.

  (10) Järelevalvet jäätmeluba omava isiku, Keskkonnaametis registreeritud isiku ning ohtlike jäätmete tekitaja jäätmealase tegevuse üle teostatakse regulaarselt.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 1191.   Riikliku järelevalve erimeetmed

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 1192.   Riikliku järelevalve erisused

  (1) Korrakaitseorgani ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.

  (2) Keskkonnainspektsioon on kohustatud kontrollima vähemalt kord aastas A-kategooria jäätmehoidla käitaja jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Keskkonnainspektsioon on kohustatud kontrollima vähemalt üks kord aastas tootjate ühenduse tegevuse vastavust jäätmeseadusega kehtestatud nõuetele.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Kui käesoleva seaduse §-s 1191 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud käesoleva seaduse §-des 105 ja 107 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet teostada, kuid see on vajalik kõrgendatud või olulise ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnainspektsioon riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnainspektsiooni peadirektor või tema volitatud ametiisik.
[RT I, 06.03.2015, 23 - jõust. 16.03.2015]

kaalud  (5) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemise eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Kontrolltehingu sooritamisel võib seda tegev ametiisik varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kontrolltehingu tegemisel ei või läbi viia jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754–757 tähenduses.
[RT I, 06.03.2015, 23 - jõust. 16.03.2015]

  (6) Keskkonnainspektsioon teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Keskkonnainspektsioon võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata isiku, kelle suhtes tehti kontrolltehing, teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud alates tehingu tegemise päevast.
[RT I, 06.03.2015, 23 - jõust. 16.03.2015]

  (7) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Kontrolltehingu protokollis tuuakse täiendavalt ära kontrolltehingu aluseks olnud otsus, kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud, ametiisikute ütlused kontrolltehingu asjaolude ja tulemuste kohta, kontrolltehingu tulemusena üleantud või vastuvõetud asjade ja dokumentide kirjeldus ning muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused. Kui selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, teavitamine lükatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel ja korras edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.
[RT I, 06.03.2015, 23 - jõust. 16.03.2015]

  (8) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.
[RT I, 06.03.2015, 23 - jõust. 16.03.2015]

§ 1193.   Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 1194.   Vahetu sunni kasutamine

  Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 1195.   Järelevalve erisus kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete veol

  Elektroonikaromudeks peetavate kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete nõuetekohase analüüsi ja kontrolli kulud, sealhulgas ladustamiskulud, võib järelevalveasutus sisse nõuda tootjalt, tema nimel tegutsevalt kolmandalt isikult või teiselt isikult, kes korraldab selliste kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete saatmist, mida arvatakse olevat elektroonikaromud.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

12. peatükk VASTUTUS 

§ 120.   Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine

kaalud  (1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

kaalud§ 1201.   Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine

  (1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1202.   Jäätmete käitlemine registreerimistõendita

  (1) Jäätmete käitlemise eest registreerimistõendita, kui registreerimistõend on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1203.   Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 1204.   Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes

  (1) Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata, kui saatekiri on nõutav, või saatekirja nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1205.   Rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete vedu üle riigipiiri asjakohase loata ja teatiseta ning loa nõudeid rikkudes

  (1) Ohtlike ja muude rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete üle riigipiiri veo eest asjakohase loata, teatiseta või loa nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1206.   Jäätmearuande esitamata jätmine ja jäätmete kohta arvestuse pidamise korra rikkumine

  (1) Jäätmealase arvestuse pidamise korra ja aruande esitamise nõude eiramise või ebaõigete andmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1207.   Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 121.   Jäätmekäitluskoha või jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumine
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (1) Jäätmekäitluskoha või jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 122.   Keelatud toote turule laskmine

  (1) Keelatud toote turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 123.   Ohtlike ja riikidevaheliselt kontrollitavate muude jäätmete vedu üle riigipiiri vastava loata
[Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 124.   Probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukorjamise või taaskasutamise kohustuse rikkumine

  (1) Tootjale ja turustajale pandud kohustuse oma toodetest tekkinud jäätmed kehtestatud korras kokku korjata rikkumise eest või taaskasutamise nõude mittetäitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1241.   Probleemtoote tootja registreerimise kohustuse täitmata jätmine ja tootja volitatud esindaja määramata jätmine
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (1) Tootjale pandud registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest või teises Euroopa Liidu liikmesriigis probleemtoote turule laskmisel tootja volitatud esindaja määramata jätmise eest –
 karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
 karistatakse rahatrahviga kuni 25 600 eurot.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

§ 1242.   Probleemtooteregistrisse ebaõigete andmete esitamine

  (1) Probleemtooteregistrisse ebaõigete andmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1243.   Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmine

  (1) Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1244.   Probleemtoodete märgistamise nõuete rikkumine

  (1) Probleemtoodete märgistamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1245.   Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete ja nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmise piirangu rikkumine

  (1) Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmise piirangu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1246.   Probleemtoote kasutaja nõuetekohase teavitamise ning nõuetekohase teabekampaania korraldamata jätmine tootja poolt

  (1) Probleemtoote kasutaja nõuetekohase teavitamise korraldamata jätmise või nõuetekohase teabekampaania korraldamata jätmise eest tootja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

§ 125.   Jäätmete käitlemiseks üleandmine jäätmeloata isikule

  (1) Jäätmete käitlemiseks üleandmise eest jäätmeloata isikule, kui luba on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 126.   Töötlemata jäätmete ladestamine

  (1) Töötlemata jäätmete või kasutatud rehvide prügilasse ladestamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1261.   Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja ladestamise tingimuste rikkumine

  (1) Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja ladestamise tingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1262.   Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste rikkumine

  (1) Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste, välja arvatud pakendamise ja märgistamise nõuete, rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1263.   Ohtlike jäätmete pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumine

  (1) Ohtlike jäätmete või nende pakendite märgistamise korra, samuti ohtlike jäätmete pakendamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1264.   Laeval jäätmete põletamine

  (1) Laeval jäätmete põletamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

kaalud§ 1265.   Metallijäätmete kogumise eritingimuste rikkumine

  (1) Metallijäätmete kokkuostmise piirangute, kokkuostu dokumenteerimise kohustuse või sularahas arveldamise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1266.   Jäätmete kõrvaldamine kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele

  (1) Jäätmete kõrvaldamise eest kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1267.   Jäätmeveo nõuete rikkumine

  (1) Jäätmeveo nõuete, välja arvatud ohtlike jäätmete veo nõuete, rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1268.   Mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagiste rehvide üle nõutava arvestuse pidamata jätmine

  (1) Mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagiste rehvide üle nõutava arvestuse pidamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 1269.   Kontrollinõuete täitmata jätmine

  (1) Jäätmete üleandmise eest luba mittevajavaks käitlemiseks, veendumata, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning on varustatud nõuetekohaste tehniliste ja keskkonnakaitsevahenditega, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 12610.   Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete rikkumine

  (1) Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 12611.   Suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumine

  (1) Suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 01.01.2011]

§ 127.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 06.03.2015, 23 - jõust. 16.03.2015]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 120–12611 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  1) Keskkonnainspektsioon;
  2) politseiasutus;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  3) valla- või linnavalitsus.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Käesoleva seaduse §-des 1204, 1205 ja 122 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Maksu- ja Tolliamet.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (4) Käesoleva seaduse §-des 122, 1246 ja 12611 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (41) [Kehtetu - RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (5) Käesoleva seaduse §-s 12611 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Päästeamet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 128.   Jäätmete käitlemine ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (6) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole oma haldusterritooriumil sisse seadnud korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli see kohustus, või käesoleva seaduse §-s 711 sätestatud registri andmetel on üle 2 protsendi jäätmevaldajatest väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi, kannab see kohaliku omavalitsuse üksus tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kulud.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (7) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 129.   Keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata jätmine

  (1) Keskkonnaohutuse seisukohalt käesoleva seaduse tähenduses muu oluline tegu on:
  1) jäätmekäitluskoha järelhooldus;
  2) probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumine, taaskasutamine või kõrvaldamine;
  3) jäätmete töötlemine enne prügilasse ladestamist;
  4) nõuetele mittevastava prügila sulgemine.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (3) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 1291.   Konfiskeerimine

  Keskkonnainspektsioon või kohus võib käesoleva seaduse §-des 120, 1201, 1203–1205, 122, 1245, 1262 ja 1265 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi või väärteo vahetuks objektiks olnud jäätmete või toodete suhtes kohaldada konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
[RT I, 06.03.2015, 23 - jõust. 16.03.2015]

13. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 130.   [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 131.   Kasutusesoleva seadusjärgse prügila nõuetega vastavusse viimise tähtajad

  (1) Prügila peab vastama kehtestatud nõuetele 2009. aasta 16. juuliks või olema samaks ajaks jäätmete ladestamiseks suletud.

  (2) Prügila, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 2009. aasta 16. juuliks, peab olema nõuetekohaselt korrastatud 2015. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 14.06.2013, 4 - jõust. 24.06.2013]

§ 132.   Olmejäätmete sortimise nõude rakendamine

  (1) Arvestades läheduse põhimõtet, laieneb käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud keeld võtta prügilasse vastu ja ladestada sortimata olmejäätmeid kuni 2008. aasta 1. jaanuarini ainult nendele prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks.

  (2) Jäätmeloa andjal on õigus jäätmeloaga vabastada prügila erandkorras kuni 2004. aasta 16. juulini sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keelu täitmisest prügila põhjendatud taotluse alusel.

  (3) Alates 2008. aasta 1. jaanuarist kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele.

§ 133.   Kasutatud rehvide ladestamine

  (1) [Kehtetu - RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Alates 2006. aasta 16. juulist ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve, välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1400 millimeetri.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) [Kehtetu - RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) [Kehtetu - RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 134.   Ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse protsendiline piirang

  Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla:
  1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist;
  2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;
  3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

§ 135.   Korraldatud jäätmeveo korraldamine

  (1) Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005. aasta 1. jaanuarist.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses ei laiene.

  (21) [Kehtetu - RT I, 23.10.2018, 1 - jõust. 30.10.2018]

  (3) Jäätmevaldajaks käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik või valdaja.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (4) Jäätmevaldajad, kelle valla- või linnavalitsus on määratud tähtajaks lugenud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, korraldavad jäätmekäitlust ise kuni valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja lõpuni.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 1351.   Kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete rakendamine

  (1) Kõik jäätmehoidlad, millele on luba antud või mis tegutsesid 2008. aasta 1. mail, peavad 2012. aasta 1. maiks vastama käesolevas seaduses kaevandamisjäätmeid reguleerivatele sätetele, välja arvatud käesoleva seaduse § 353 sätted, mida kohaldatakse alates 2014. aasta 1. maist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata enne 2008. aasta 1. maid suletud jäätmehoidlatele.

  (3) Kaevandamisjäätmekava nõutakse pärast käesoleva seaduse § 39 lõike 4 ja § 421 jõustumist asjakohase loa taotluse esitamisel. Kaevandamisjäätmekava nõutakse ka juhul, kui maavara rikastamisel jäätmete tekitamise luba muudetakse.

  (4) Käesoleva seaduse § 353, § 39 lõiget 4, § 421, § 73 lõike 2 punkti 8 ja § 941 ei kohaldata nendele jäätmehoidlatele, mis lõpetasid jäätmete vastuvõtmise enne 2006. aasta 1. maid või on lõpetamas sulgemismenetlusi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning suletakse hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 136.   Jäätmeloa kehtivus

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeluba kehtib niivõrd, kuivõrd luba ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Loa andja võib enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeloa tunnistada kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi kaalub üles isiku usalduse.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeluba jäätmete veoks kehtib kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi sellel osal, kus ei ole korraldatud jäätmevedu käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses.

§ 1361.   Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivus

  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsid, mis on antud:
  1) 1999. aastal, kaotavad kehtivuse 2007. aasta 1. juunil;
  2) 2000. aastal, kaotavad kehtivuse 2008. aasta 1. jaanuaril;
  3) 2001. aastal, kaotavad kehtivuse 2008. aasta 1. juunil;
  4) 2002. aastal, kaotavad kehtivuse 2009. aasta 1. jaanuaril;
  5) 2003. aastal, kaotavad kehtivuse 2009. aasta 1. juunil;
  6) 2004. aastal, kaotavad kehtivuse 2010. aasta 1. jaanuaril;
  7) 2005. aastal, kaotavad kehtivuse 2010. aasta 1. juunil;
  8) 2006. aastal, kaotavad kehtivuse 2011. aasta 1. juunil;
  9) 2007. aastal enne käesoleva seaduse jõustumist, kaotavad kehtivuse 2011. aasta 1. juunil.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 1362.   Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamise keelu rakendamise tähtajad

  Käesoleva seaduse § 271 lõige 11 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
[RT I, 17.12.2010, 21 - jõust. 27.12.2010]

§ 1363.   Jäätmete taaskasutamise sihtarvud

  Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada:
  1) kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, korduskasutuseks ettevalmistamisena ja ringlussevõtuna – vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
  2) ehitus- ja lammutusjäätmeid, välja arvatud sellised looduslikud ained nagu kivid ja pinnas ning ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas, korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõtuna ja muul viisil taaskasutatuna, sealhulgas tagasitäiteks, muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

§ 1364.   Jäätmetekke vältimise programmi vastuvõtmine

  Jäätmetekke vältimise programm kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega hiljemalt 2013. aasta 12. detsembriks.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 1365.   Põllumajandusplasti tootjale kohalduvate nõuete rakendamine

  Käesoleva seaduse §-s 26, § 261 lõikes 11 ja §-s 268 sisalduvad nõuded rakenduvad põllumajandusplasti tootjale alates 2013. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]

§ 1366.   Korraldatud jäätmeveo lepingute kehtivus

kaalud  Käesoleva seaduse kuni 2014. aasta 1. oktoobrini kehtinud § 66 lõike 11 rakendamiseks sõlmitud lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.
[RT I, 08.07.2014, 2 - jõust. 07.01.2015, vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. jaanuari 2015 kohtuotsuse nr 3-4-1-34-14 (RT I, 06.01.2015, 21) punktile 53: „Riigikohus peatas praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas PSJKS § 12 alusel jäätmeseaduse muutmise seaduse (RT I, 08.07.2014, 2) jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-4-1-34-14). Käesolev Riigikohtu otsus jõustub PSJKS § 58 lg 2 alusel kuulutamisest 6. jaanuaril 2015. Jäätmeseaduse muutmise seadus (RT I, 08.07.2014, 2) jõustub seega 7. jaanuaril 2015.”]

§ 1367.   Jäätmete äraveosagedus

  Enne 2014. aasta 1. oktoobrit sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni lepingutes ettenähtud jäätmete äraveosagedusega.
[RT I, 08.07.2014, 2 - jõust. 07.01.2015, vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. jaanuari 2015 kohtuotsuse nr 3-4-1-34-14 (RT I, 06.01.2015, 21) punktile 53: „Riigikohus peatas praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas PSJKS § 12 alusel jäätmeseaduse muutmise seaduse (RT I, 08.07.2014, 2) jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-4-1-34-14). Käesolev Riigikohtu otsus jõustub PSJKS § 58 lg 2 alusel kuulutamisest 6. jaanuaril 2015. Jäätmeseaduse muutmise seadus (RT I, 08.07.2014, 2) jõustub seega 7. jaanuaril 2015.”]

kaalud§ 1368.   Jäätmeseaduse § 66 lõike 11 rakendamine

kaalud  Pooleliolevad riigihankemenetlused ning lepingute menetlused käesoleva seaduse kuni 2014. aasta 1. oktoobrini kehtinud § 66 lõike 11 rakendamiseks viiakse lõpuni ja nendes menetlustes sõlmitud lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.
[RT I, 08.07.2014, 2 - jõust. 07.01.2015, vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. jaanuari 2015 kohtuotsuse nr 3-4-1-34-14 (RT I, 06.01.2015, 21) punktile 53: „Riigikohus peatas praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas PSJKS § 12 alusel jäätmeseaduse muutmise seaduse (RT I, 08.07.2014, 2) jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-4-1-34-14). Käesolev Riigikohtu otsus jõustub PSJKS § 58 lg 2 alusel kuulutamisest 6. jaanuaril 2015. Jäätmeseaduse muutmise seadus (RT I, 08.07.2014, 2) jõustub seega 7. jaanuaril 2015.”]

§ 1369.   Jäätmete riikidevahelise veo kontrollikavade avaldamine

  Käesoleva seaduse § 1081 lõikes 1 nimetatud kontrollikavad tuleb avaldada hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril.
[RT I, 25.11.2016, 2 - jõust. 05.12.2016]

§ 13610.   Enne 2020. aasta 1. jaanuari antud jäätmeloa, registreerimistõendi ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivus ning pooleliolevate taotluste menetluse lõpetamine

  (1) Enne 2020. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline jäätmeluba, registreerimistõend ja ohtlike jäätmete käitluslitsents kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni.

  (2) Enne 2020. aasta 1. jaanuari esitatud jäätmeloa või registreerimistõendi taotlust menetletakse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

  (3) Enne 2020. aasta 1. jaanuari esitatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlust menetletakse edasi käesoleva seaduse, sealhulgas käesolevast seadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel jäätmeloa muutmise taotlusena või uue jäätmeloa taotlusena.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 137. – § 139. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 140.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail, välja arvatud seaduse § 138, mis jõustub jäätmeseaduse Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15–34);
nõukogu direktiiv 90/313/EMÜ, mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56–58);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24–39);
nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1–19);
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114–135);
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88–110), muudetud delegeeritud direktiiviga (EL) 2015/863 (ELT L 137, 04.06.2015, lk 10–12) ja direktiiviga (EL) 2017/2102 (ELT L 305, 21.11.2017, lk 8–11);
[RT I, 02.07.2019, 1 - jõust. 12.07.2019]

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 38–71);
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.09.2006, lk 1–14), muudetud direktiividega 2008/12/EÜ (ELT L 76, 19.03.2008, lk 39–40) ja 2008/103/EÜ (ELT L 327, 05.12.2008, lk 7–8);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/56/EL, millega muudetakse patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ seoses kaadmiumi sisaldavate juhtmeta mootortööriistades kasutamiseks ette nähtud kantavate patareide ja akude ning vähese elavhõbedasisaldusega nööpelementide turulelaskmisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/603/EÜ (ELT L 329, 10.12.2013, lk 5–9).
[RT I, 20.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

/otsingu_soovitused.json