Riigikogu seadus terviktekst KeTSavaldamine avaldatud 2005-12-07 RT I 2005 67 512 969301 2006-01-01 RT I 2019-12-21+02:00 2019 8 121122019008 2020-01-01 2020-04-21+03:00 2012-05-22 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 121122019008 104 2020-04-20 Maret Mauer 159154 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Keskkonnatasude seadus 2006-03-22 RT I 2006 15 120 1012185 2006-04-14 2006-06-07 RT I 2006 29 220 1041615 2006-07-08 2007-02-15 RT I 2007 22 117 12799865 2007-03-23 2007-06-14 RT I 2007 45 319 12849034 2008-01-01 2008-06-19 RT I 2008 31 192 12988449 2008-07-18 2008-12-03 RT I 2008 53 295 13091458 2009-01-01 2008-12-11 RT I 2008 58 328 13099727 2009-01-01 2008-12-18 RT I 2009 3 15 13111010 2009-02-01 2009-02-20 RT I 2009 15 93 13152060 2009-04-01 2009-05-13 RT I 2009 26 160 13183149 2009-06-06 2009-06-18 RT I 2009 35 232 13196585 2010-01-01 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2010-06-16 RT I 2010 44 260 13335649 2010-07-19 2010-12-08 RT I 2010-12-17 19 117122010019 2010-12-27 , osaliselt 01.01.2011 ja 01.01.2015 2011-02-22 RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 , osaliselt 01.07.2011 ja 01.01.2012 2012-05-02 RT I 2012-05-25 6 125052012006 2012-06-04 2012-12-05 RT I 2012-12-21 2 121122012002 2013-04-01 , osaliselt 01.01.2014 ja 01.01.2015 2012-12-07 RT I 2012-12-21 3 121122012003 2013-01-01 2013-04-25 RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 2014-02-19 RT I 2014-03-13 2 113032014002 2014-03-23 , osaliselt 01.01.2015, 01.01.2017 ja 01.01.2019 2014-02-19 RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 , osaliselt 23.03.2014 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 2014-11-19 RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-01-01 , jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1] 2014-12-18 RT I 2014-12-30 5 130122014005 2014-12-31 2015-06-15 RT I 2015-07-07 3 107072015003 2015-07-17 2015-06-11 RT I 2015-06-30 4 130062015004 2015-09-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107^4 lõike 2 alusel asendatud sõna „Põllumajandusministeerium” sõnaga „Maaeluministeerium” vastavas käändes. 2015-11-19 RT I 2015-12-03 1 103122015001 2016-01-01 2015-11-25 RT I 2015-12-17 1 117122015001 2015-12-20 2016-06-16 RT I 2016-07-05 2 105072016002 2016-07-06 , osaliselt 01.01.2017 2016-06-15 RT I 2016-07-05 1 105072016001 2017-01-01 ; kogu tekstis asendatud sõna „saasteallikasˮ sõnaga „heiteallikasˮ, sõna „saasteallikadˮ sõnaga „heiteallikadˮ ja sõna „heitmineˮ sõnaga „väljutamineˮ vastavas käändes ning sõna „heitmaˮ sõnaga „väljutamaˮ vastavas muutevormis. 2016-10-27 RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 , osaliselt 01.01.2018 2017-05-10 RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-06-04 , osaliselt 01.07.2017 ja 01.01.2018 2017-06-14 RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 2018-05-09 RT I 2018-05-25 1 125052018001 2019-01-01 2018-11-07 RT I 2018-11-22 1 122112018001 2019-01-01 2018-11-21 RT I 2018-12-07 1 107122018001 2018-12-17 , osaliselt 01.01.2019 2018-12-05 RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 , osaliselt 01.01.2020 2019-01-30 RT I 2019-02-22 1 122022019001 2019-10-01 2019-02-20 RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2019-12-04 RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 1 ÜLDSÄTTED 1 Seaduse reguleerimisala 1 Käesolev seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. 2 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 2 Keskkonnatasude kehtestamise lähtealused Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskkonnakaitse vajadusest, riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning käesolevas seaduses sätestatud juhul ka tasustatavast loodusvarast loodavast väärtusest. Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle käesolevas seaduses sätestatud alammäärade lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist. Energeetilise maavara puhul lähtutakse lisaks tulu teenimise eesmärgile energeetilisest maavarast toodetavast lisandväärtusest. RT I 2016-07-05 2 105072016002 2016-07-06 3 Keskkonnatasu 1 Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. 2 Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1 kehtetu - RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 2 maavara kaevandamine; RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 3 veevõtt; 4 kalapüük; 5 jahipidamine; 6 saasteainete väljutamine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7 jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). 3 Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. 4 Loodusvarade kasutusõiguse tasu makstakse käesoleva seaduse alusel kehtestatud tasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust, muude loodusvarade kaitse vajadust ning käesolevas seaduses sätestatud juhul ka tasustatavast loodusvarast loodavat väärtust. Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle käesolevas seaduses sätestatud alammäärade lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist. Energeetilise maavara puhul lähtutakse lisaks tulu teenimise eesmärgile energeetilisest maavarast toodetavast lisandväärtusest. RT I 2016-07-05 2 105072016002 2016-07-06 5 Loodusvara on käesoleva seaduse tähenduses defitsiitne, kui selle kvaliteedil ja kogusel on riigi majandusarengu jaoks oluline tähtsus, kuid selle varud on piiratud. 6 Saastetasu makstakse käesoleva seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist. 4 Keskkonnatasude rakendamise eesmärk ja kasutamise põhialused 1 Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. RT I 2016-07-05 2 105072016002 2016-07-06 2 Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse käesoleva seadusega sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha või muul alusel määratud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel. RT I 2016-07-05 2 105072016002 2016-07-06 3 Keskkonnakasutusest riigile laekuvast tulust eraldatakse riigieelarvega Keskkonnaministeeriumile vahendid sihtotstarbeliseks kasutamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks, sealhulgas taastuvate loodusvarade taastootmiseks ja kaitseks. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 4 Kehtetu - RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 5 Keskkonnatasu maksmise kohustus 1 Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. 2 Keskkonnaluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1 kehtetu - RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 1 1) ]]> keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav keskkonnaluba; RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 2 kaevise tarbimise või võõrandamise luba; RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 3 keskkonnakompleksluba; 4 kehtetu - RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 5 kalalaeva kalapüügiluba, kaluri kalapüügiluba, eripüügiluba, harrastuskalapüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument ja kalastuskaart; 6 jahipidamisõiguse tasu maksmist tõendav dokument või elektrooniline kinnitus selle kohta. RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 7 kehtetu - RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 8 kehtetu - RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 9 kehtetu - RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 3 Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu. 4 Kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. 5 Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda väljutamise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu kütuseterminali omanik või mootorsõiduki, ujuvvahendi, lennuki või rongi otsene valdaja. 6 Keskkonnatasu ei võeta, kui loodusvara kasutamine, saasteainete väljutamine keskkonda või jäätmete kõrvaldamine keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub: 1 sellega tekitatud kahjustusest veelgi suurema kahju ärahoidmiseks; 2 inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks; 3 loodusõnnetuse toimel või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. 6 1)]]> Keskkonnatasu ei võeta, kui põhjavee ümberjuhtimine on vältimatu õiguslikul alusel ehitatud ehitise kaitseks, välja arvatud korrastamata kaevandus ja karjäär. RT I 2019-02-22 1 122022019001 2019-10-01 7 Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 6¹ nimetatud juhtudel teeb keskkonnatasu maksmisest vabastamise otsuse valdkonna eest vastutav minister keskkonnatasu maksja põhjendatud taotluse alusel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. RT I 2019-02-22 1 122022019001 2019-10-01 6 Keskkonnatasu asendamine Keskkonnatasu maksmise kohustuse võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja mahus asendada keskkonnakahjustusi vältivate või vähendavate abinõude rahastamise kohustusega. 2 LOODUSVARA KASUTUSÕIGUSE TASU 7 Loodusvara kasutusõiguse tasu Loodusvara kasutusõiguse tasu on: 1 kehtetu - RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 2 maavara kaevandamisõiguse tasu; 3 vee erikasutusõiguse tasu; 4 kalapüügiõiguse tasu; 5 jahipidamisõiguse tasu. RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 8 Kasvava metsa raieõiguse tasu Kehtetu - RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 9 Maavara kaevandamisõiguse tasu 1 Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 2 Maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestab määrusega. Kaevandamisõiguse tasumäär kehtestatakse maavara tonni või kuupmeetri kohta, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alam- ja ülemmääradest. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 3 Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad on: 1 dolokivi – 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest; RT I 2012-12-21 2 121122012002 2013-04-01 2 fosforiit – 1,53 ja 3,19 eurot tonni eest; RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 3 aluskorra ehituskivi – 1,27 ja 2,57 eurot kuupmeetri eest; RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-06-04 4 kruus – 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest; RT I 2012-12-21 2 121122012002 2013-04-01 5 liiv – 0,25 ja 3,19 eurot kuupmeetri eest; RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 6 lubjakivi – 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest; RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 7 põlevkivi – 0,275 ja 10 eurot tonni eest; RT I 2018-11-22 1 122112018001 2019-01-01 8 savi – 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest; RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 9 turvas – 0,29 ja 2,87 eurot tonni eest. RT I 2016-07-05 2 105072016002 2016-07-06 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata maavara kaevandamise eest tasu ei nõuta. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 5 Kehtetu - RT I 2010-12-17 19 117122010019 2015-01-01 5 1)]]> Liiva ja kruusa kaevandamise korral maismaal allpool põhjavee taset seda taset alandamata rakendatakse kaevandamisõiguse tasu arvutamisel koefitsienti 0,5. RT I 2014-12-30 5 130122014005 2014-12-31 , kohaldatakse alates 01.01.2015 6 Turba kaevandamisõiguse tasumäärad kehtivad arvestusliku turba kohta niiskusesisaldusega 40 protsenti. 7 Maavara kaevandamisõiguse tasu ei nõuta, kui: 1 maavara või keskkonnaregistris maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi võtab füüsilisest isikust kinnisasja omanik maapõueseaduse § 95 lõikes 1 nimetatud otstarbel; RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 2 maavara kasutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks ulatuses, mis on vajalik vara või keskkonna kaitseks erakorralises olukorras nagu tulekahju, üleujutus või muu õnnetus. Kaevandamisõiguse tasu maksmisest vabastatud maavara koguse määrab kaevandamisloa omaniku kirjalikul taotlusel kaevandamisloa andja. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 8 Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse maavara kvaliteedist, defitsiitsusest, kaasnevate maavarade kaitsevajadusest, kaevandamiskoha ökoloogilisest väärtusest, kaevandamistingimustest, maavarasid tõhusamalt kasutama suunamise vajadusest, maavarast loodavast väärtusest ning maavarade kasutusalast ja alternatiivsete materjalide kasutamisvõimalustest samal eesmärgil. Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle käesolevas seaduses sätestatud alammäärade lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist. Energeetilise maavara puhul lähtutakse lisaks tulu teenimise eesmärgile energeetilisest maavarast toodetavast lisandväärtusest. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 9 Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, või kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja tarbimise ning pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamise ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimise eest tuleb tasuda maavara kaevandamisõiguse tasu või maavarana arvele võtmata kivimi või setendi, kaevise või katendiga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 9 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tasu maksmise kohustust ei kohaldata maanteekraavide puhastamise, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamise projektiga määratud mahus või projekti puudumisel vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ning tee ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 10 Maavara, millega võrdväärseks maavarana arvele võtmata kivim, setend, kaevis või katend tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Kaevandamisõiguse tasu maksmisel kohaldatakse võrdväärseks määratud maavara madalaima tasumääraga alaliigi tasumäära. Kui maavarana arvele võtmata kivim, setend, kaevis või katend ei ole olemuselt ega kasutusalalt võrdväärne ühegi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud maavaraga, siis selle eest maavara kaevandamisõiguse tasu ei nõuta. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 9 1. ]]> Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasu 1 Energeetilised maavarad käesoleva seaduse tähenduses on: 1 põlevkivi; 2 hästilagunenud turvas. 2 Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse tasustatavast maavarast loodavast väärtusest. Tasumäärade tasemed ning nende kehtimise aluseks olevad hinnatasemed sätestatakse määrusega. 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jälgib energeetilisest maavarast toodetud energiatoodete ja energeetilisest maavarast loodavat väärtust mõjutavate tegurite turuväärtuste muutumist, mille alusel Vabariigi Valitsus energeetilistele maavaradele tasumäärad kehtestab, ning avaldab analüüsi tulemused regulaarselt oma veebilehel. 4 Vabariigi Valitsus teeb vajaduse korral ettepaneku energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäära ülempiiri tõstmiseks, kui see on vajalik ettenähtavas perioodis õiglase tulu teenimiseks. RT I 2016-07-05 2 105072016002 2016-07-06 10 Vee erikasutusõiguse tasu 1 Vee erikasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. 2 Vee erikasutusõiguse tasu ei nõuta, kui vett võetakse: 1 vee-energia saamiseks; 2 põllumajandusmaa, sealhulgas katmikalade niisutamiseks; RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 3 kalakasvatuse tarbeks. 4 kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-07-01 5 kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-07-01 3 Ühe kuupmeetri veevõtu erikasutusõiguse tasumäära kehtestab määrusega, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alam- ja ülemmääradest. 4 Vee erikasutusõiguse tasu alam- ja ülemmäärad eurodes tuhande kuupmeetri eest on: 1 pinnavesi – 14,65 ja 38,34; RT I 2012-12-21 2 121122012002 2013-04-01 2 pinnavesi jahutusveena – 1,55 ja 7,66; RT I 2012-12-21 2 121122012002 2013-04-01 3 kvaternaari põhjaveekihi vesi – 30,65 ja 70,30; RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 4 devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihtide vesi – 40,90 ja 95,86; RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 5 kambriumi-vendi põhjaveekihi vesi – 44,70 ja 102,25; RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 6 kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee kasutamine tehnoloogiaotstarbel, välja arvatud toiduainete valmistamiseks – 82,40 ja 191,7; RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 7 joogiks kasutatav mineraalvesi – 1469 ja 2300,81; RT I 2012-12-21 2 121122012002 2013-04-01 8 ravivannimineraalvesi – 146,90 ja 230,08; RT I 2012-12-21 2 121122012002 2013-04-01 9 karjääridest väljapumbatav vesi – 9,58 ja 63,91; RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 10 kaevandustest väljapumbatav vesi – 25,56 ja 77,84. RT I 2012-12-21 2 121122012002 2013-04-01 5 Vee erikasutusõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse veekogust, põhjaveekihist, võetava vee defitsiitsusest ja kasutusviisist. 6 Ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär on sõltuvalt tegevuse olemuslikust sarnasusest vastava vee erikasutusliigiga võrdne vee erikasutusõiguse tasumääraga, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9 või 10 sätestatud alam- ja ülemmäärast lähtuvalt. Vee erikasutusliigi, mille tasumääraga võrdseks ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. RT I 2019-02-22 1 122022019001 2019-10-01 11 Kalapüügiõiguse tasu 1 Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala ja koguda veetaimi: 1 Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest; 2 veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. 2 Kalapüügiõiguse tasumäära kehtestab, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärasid ja nõudeid: 1 kutselisele kalapüügile igaks kalendriaastaks  määrusega, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle püügivõimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest; 2 sugukalade eripüügile, mida tehakse ärilisel eesmärgil asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks,  määrusega, lähtudes püütava liigi kaitsestaatusest, teatavas veekogus loodusliku kudemise võimalusest, kala soost, suguküpsusastmest ja esmakokkuostuhinnast; RT I 2009 26 160 13183149 2009-06-06 3 harrastuskalapüügile  määrusega, lähtudes püügiajast ja -kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest. 3 Kalapüügiõiguse tasu ei võeta: 1 eripüügiõiguse eest, välja arvatud juhul, kui sugukalu püütakse asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks ärilistel eesmärkidel; RT I 2009 26 160 13183149 2009-06-06 2 kutselise kalapüügiõiguse eest, kui püügivõimalusi ei ole taganud Eesti Vabariik. Nimetatud juhul tasub kalapüügiõiguse saanud isik vaatleja laeval viibimise kulud, kui vaatleja olemasolu laeval on nõutud; 3 harrastuskalapüügiõiguse eest eelkooliealistelt lastelt, alla 16-aastastelt õpilastelt, pensionäridelt, õigusvastaselt represseeritud isikutelt, represseerituga võrdsustatud isikutelt, osalise või puuduva töövõimega isikutelt ja puudega isikutelt, välja arvatud juhul, kui harrastuskalapüük toimub kalastuskaardi alusel. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 4 Kalapüügiõiguse tasu piirmäärad on: 1 kutselise kalapüügi korral kuni neli protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 0,95 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel või kui püügiõiguse tasu on kehtestatud rahvusvahelise lepinguga või püügiõiguse tasu silmutorbiku kohta, mis ei või olla vähem kui 0,60 eurot. Püügiõiguse tasu ühe isendi kohta võib olla vähem kui 0,95 eurot; 2 aastas ühe püügipäeva eest 63,90 kuni 320 eurot, väljapüütava kala ühe tonni eest 1,25 kuni 63,90 eurot, püügivahendi eest 0,95 kuni 128 eurot, välja arvatud silmutorbiku eest, mille püügiõiguse tasu võib olla 0,60 kuni 1,55 eurot, ja isendi eest 0,30 kuni 0,95 eurot. Püügiõiguse tasu püügivahendi eest, millega püütakse angerjat, on kuni 639 eurot aastas. Püügiõiguse tasu Peipsi järvel kasutatava põhjanooda eest on 1278 kuni 2556 eurot aastas; RT I 2012-05-25 6 125052012006 2012-06-04 3 eripüügi korral isendi või kilogrammi kohta 0,06 kuni 6,35 eurot; 4 harrastuskalapüügi korral 0,03 kuni 12,75 eurot ööpäevas. Harrastuskalapüügi korral vähinata või vähimõrraga 0,95 kuni 12,75 eurot ühe püügivahendi kohta ööpäevas. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 5 Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega angerjat püütakse, võttes arvesse kõik kulutused, mis nendel veekogudel eelnenud seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta kestel angerja taastootmiseks on tehtud. Selleks jagatakse 30–50 protsenti nimetatud ajavahemikul angerja taastootmiseks tehtud keskmistest kulutustest sel aastal kasutada lubatud nende püügivahendite arvuga, mille kohta tasu kehtestatakse. RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 6 Püügikoormuse reguleerimiseks võib teadusasutuse ettepanekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust kõrgema püügiõiguse tasu isendi kohta või püügivahendi kohta, millega püütakse kalaliiki, mille varu olukord on halb. Kõrgem püügiõiguse tasu ei tohi olla suurem kui 60 protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest. 7 Kalapüügivõimaluse enampakkumise alghinnaks on käesolevas paragrahvis sätestatud metoodikast lähtudes määratud kalapüügiõiguse tasu määr. 12 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu Kehtetu - RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 12 1. ]]> Jahipidamisõiguse tasu 1 Jahipidamisõiguse tasu makstakse õiguse eest jahti pidada. 2 Jahipidamisõiguse tasu suuruse ning maksmise ja selle kontrollimise korra kehtestab määrusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärasid. 3 Jahipidamisõiguse tasu alammäär on 10 eurot ja ülemmäär 25 eurot aastas. RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 13 Loodusvara kasutusõiguse tasu jaotumine Kehtetu - RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 3 SAASTETASU 1 Saastetasu rakendamise alused 14 Saastetasu rakendamise alused 1 Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. 2 Saastetasu ei rakendata, kui saasteaineid viiakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid kogustes ja viisil, mille jaoks luba ei nõuta, ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud või muudel seadusega sätestatud juhtudel. 15 Saastetasu jaotumine Kehtetu - RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 16 Saastetasu rakendamine saasteainete väljutamisel välisõhku Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse paiksest heiteallikast: 1 vääveldioksiidi (SO₂) või muid anorgaanilisi väävliühendeid; 2 süsinikoksiidi (CO); 3 süsinikdioksiidi (CO₂); 4 osakesi; RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-06-04 5 lämmastikoksiide või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid; 6 lenduvaid orgaanilisi ühendeid, välja arvatud metaani; RT I 2008 31 192 12988449 2008-07-18 7 merkaptaane; 8 raskmetalle või nende ühendeid. 17 Saastetasu rakendamine saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse 1 Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetakse: 1 orgaanilisi aineid; 2 fosforiühendeid; 3 lämmastikuühendeid; 4 heljumit; 5 sulfaate; 6 ühealuselisi fenoole; 7 naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi; 8 vett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0; RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 9 muid käesolevas lõikes nimetamata veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses. 2 Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aineid ja ühendeid kasutatakse väetisena, täites veeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid. 3 Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 4 Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademevee rohkuse tõttu automaatselt tööle rakenduva ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu kaudu, kui on tagatud reovee lahjendus sademeveega vähemalt üks neljale. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 5 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele, tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest käesoleva seaduse §-s 20 sätestatu järgi. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 18 Saastetasu rakendamine jäätmete kõrvaldamisel 1 Saastetasu rakendatakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud: 1 jäätmete keskkonda viimise ettevalmistamiseks tehtavate toimingute korral; 2 jäätmete ajutise keskkonda viimise korral nende bioloogilise lagundamise või pinnastöötlemise eesmärgil selleks ettenähtud jäätmekäitluskohtades; 3 jäätmete põletamise korral, kui saastetasu nõutakse põletamisel tekkinud saasteainete välisõhku väljutamise eest. 2 Kehtetu - RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-06-04 2 Saastetasumäärad 19 Saastetasumäärad saasteainete väljutamisel välisõhku 1 Saastetasumäärad saasteainetonni kohta saasteainete väljutamisel välisõhku on järgmised: 1 vääveldioksiid (SO₂) ja muud anorgaanilised väävliühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,21 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,08 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,90 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 145,46 eurot; 2 süsinikoksiid (CO) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,25 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5,78 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,35 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,99 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,70 eurot; 3 osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51,19 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,53 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,47 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 112,42 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 146,16 eurot; RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-06-04 4 lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot; 5 lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid ja metaan (CH₄) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot; 6 merkaptaanid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 27 320 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 28 686 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 28 830 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 30 271 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 31 785 eurot; 7 raskmetallid ja nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1228 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1240 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1252 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1265 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1278 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 2 Kehtetu - RT I 2016-07-05 2 105072016002 2016-07-06 3 Süsinikdioksiidi (CO₂) saastetasumäär tonni kohta on 2 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 4 Süsinikdioksiidi (CO₂) välisõhku väljutamise eest maksab saastetasu soojuse tootja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO₂ kogusele. RT I 2007 45 319 12849034 2008-01-01 5 Kehtetu - RT I 2009 26 160 13183149 2009-06-06 6 Kehtetu - RT I 2009 15 93 13152060 2009-04-01 20 Saastetasumäärad saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse 1 Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised: 1 orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT₇) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1379 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1392 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1406 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1420 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1435 eurot; 2 fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (P_üld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 4206 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5468 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 7109 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 9241 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 12 014 eurot; 3 lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (N_üld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1616 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1858 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2137 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2457 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2826 eurot; 4 heljum – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 377,65 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 415,42 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 456,96 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 502,66 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 552,89 eurot; 5 sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO₄ ^2-) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,81 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 6,13 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,45 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,77 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,09 eurot; 6 ühealuselised fenoolid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 11 731 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 14 077 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 16 893 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 20 272 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 24 326 eurot; 7 nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 2620 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 3013 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 3465 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 3985 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 4582 eurot; 8 käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 12 039 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 13 844 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 15 921 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 18 309 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 21 056 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasumäärasid suurendatakse: 1 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse; 2 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu; 3 1,2 korda, kui vett juhitakse merre süvamerelaskme kaudu. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 2 1)]]> Kui on võimalik rakendada samal ajal mitut käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasumäära suurendamise tegurit, siis rakendatakse neist kõige suuremat. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 3 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 4 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumääradele makstakse saastetasu, kui ärajuhitava vee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 kuni 0,19 eurot igas kuupmeetris vees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema pH ühikukümnendiku kohta. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 5 Kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavate näitajate väärtused, välja arvatud käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud juhul üldlämmastik, on veeloaga määratud reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ja suublasse juhitavate saasteainete kogused vastavad veeloas sätestatule ning vee erikasutaja on tähtpäevaks esitanud veeloa andjale veeseaduse § 195 lõikes 1 nimetatud aruande nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme või suublasse juhitavate saasteainete koguste kohta kaks korda. Vähendamist ei kohaldata, kui veeloaga määratakse veeseaduse alusel kehtestatud piirväärtustest ajutiselt leebemad piirväärtused. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 21 Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel 1 Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel on järgmised: 1 ohtlikud ja tavajäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud jäätmed – 29,84 eurot; 2 asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed – 0,63 eurot; 3 põlevkivi lend- ja koldetuhk, põlevkivi poolkoks ning tsemendi tootmisel tekkivad ohtlikke aineid sisaldavad või aluselised tahked gaasipuhastusjäätmed – 2,98 eurot; 4 põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – 1,31 eurot. RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-07-01 2 Kehtetu - RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-07-01 3 Kehtetu - RT I 2009 35 232 13196585 2010-01-01 4 KESKKONNATASUDE KÕRGENDATUD MÄÄRAD 22 Keskkonnatasude kõrgendatud määrade arvestamise alus Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui: 1 saasteaineid heidetakse välisõhku lubatust suuremas koguses; 2 saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis; 3 jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; 4 saasteaineid heidetakse merevette; 5 saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise käigus; 6 saasteaineid heidetakse või jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata; 7 loodusvara kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata. 23 Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses 1 Saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: 1 viis korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul; 2 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 nimetatud saasteainete puhul; 3 100 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul. 2 Kehtetu - RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 3 Kehtetu - RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 24 Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse lubatust suuremas koguses ja kontsentratsioonis 1 Saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis kõrgendatakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: 1 10 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud saasteainete puhul; 2 100 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul. 1 1)]]> Veeloaga lubatud vooluhulga ületamisel ei rakendata kõrgendatud saastetasu määra, kui sellega ei kaasne saasteainete väljutamist veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses. 2019-01-30 RT I 2019-02-22 1 122022019001 2019-10-01 2 Üldlämmastikuks ümberarvestatud ülenormatiivse väetisekoguse kasutamise eest ja juhul, kui on eiratud veeseaduse alusel kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise nõudeid, tuleb maksta kogu väetisekoguse eest 10-kordse käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 sätestatud saastetasumäära järgi. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei rakendata nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette väljutamisel. Sel juhul arvestatakse saastetasu käesoleva seaduse § 27 alusel. 4 Kui ilmastikutingimustest tingituna langeb suublasse juhitava vee temperatuur alla 12 kraadi, on üldlämmastiku vähendamiseks loodud tehnoloogilised võimalused piiratud, mistõttu ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut üldlämmastiku saastetasu arvutamisel. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 25 Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses Jäätmete kõrvaldamisel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-07-01 1 viis korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud jäätmete puhul; RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-07-01 2 kehtetu - RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-07-01 3 500 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 nimetatud jäätmete puhul. RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-07-01 26 Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel keskkonda ja jäätmete kõrvaldamisel ilma loata 1 Saasteainete väljutamisel välisõhku paiksest heiteallikast ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: 1 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul; 2 20 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 nimetatud saasteainete puhul; 3 200 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul. 2 Saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: 1 15 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud saasteainete puhul; 2 1000 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul. 3 Jäätmete kõrvaldamisel ilma keskkonnaloata, sealhulgas kõrvaldatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-07-01 1 10 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud jäätmete puhul; RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-07-01 2 kehtetu - RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-07-01 3 1000 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 nimetatud jäätmete puhul. RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-07-01 27 Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel merevette 1 Nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette väljutamisel rakendatakse käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 7 sätestatud saastetasu 50-kordset määra. 2 Jäätmete merevette viimisel rakendatakse käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid. 3 Käesolevas seaduses on naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi sisaldav ballastvesi ja pilsivesi võrdsustatud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainetega. 28 Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel ja jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide ja jäätmete transportimise ajal Saasteainete väljutamisel või jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise ajal rakendatakse: 1 käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid, kui saasteaineid heidetakse välisõhku; 2 käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 sätestatud saastetasumäärasid, kui saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 3 käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid, kui kõrvaldatakse jäätmeid. 29 Keskkonnatasu kõrgendatud määr veeloata veevõtu eest ja lubatust suuremas koguses RT I 2019-02-22 1 122022019001 2019-10-01 Viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära rakendatakse: 1 veeloata võetud vee eest; 2 veeloaga lubatud kogusest rohkem võetud vee eest. RT I 2019-02-22 1 122022019001 2019-10-01 30 Keskkonnatasu kõrgendatud määr maavara kaevandamisel 1 Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud maavara kaevandamisõiguse viiekordset tasumäära rakendatakse: RT I 2010-12-17 19 117122010019 2010-12-27 1 loata kaevandatud maavara koguse eest; RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 2 loaga lubatud, maapõueseaduse § 61 lõike 1 alusel määratud või asjakohasel juhul ka maapõueseaduse § 63 lõike 6 või § 64 lõike 9 alusel loa andja poolt kinnitatud kogusest suurema kaevandatud maavara koguse eest, arvestades maapõueseaduse § 58 lõikes 4 sätestatut; RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 3 kaasneva maavara kaevandamata jäetud koguse eest. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 2 Kui maavara kaevandamise loas on kehtestatud mitme loas nimetatud maavara kohta üks ühine maksimaalne kaevandamise aastakogus ja seda kogust aruandeaastal ületatakse, rakendatakse kogu maksimaalset lubatud aastakogust ületavale kaevandatud maavara kogusele selle maavaraliigi kaevandamise viiekordset tasumäära, mille kaevandamisõiguse tasumäär on kõige kõrgem käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 5 KESKKONNATASUDE ARVUTAMINE JA MAKSMINE 31 Keskkonnatasu arvutamise kohustus 1 Keskkonnatasu arvutamise kohustus on isikul, kellel käesoleva seaduse § 5 kohaselt on keskkonnatasu maksmise kohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva seaduse § 34¹ lõikes 1 sätestatud juhtudel. RT I 2017-05-25 1 125052017001 2018-01-01 2 Tasu kalapüügiõiguse eest arvutab kalapüügiloa andja, kui kalapüügiluba on nõutav, või kalapüügiõiguse ostja, kui kalapüügiluba ei ole nõutav. 3 Jahipidamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 2 nimetatud määrusega. RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (edaspidi aruandekvartal). Tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa, samuti tagastusnõude summa, ümardatakse sendi täpsusega. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 5 Maapõueseaduse § 63 lõike 6 ja § 64 lõike 9 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi koguste puhul loetakse aruandekvartaliks selle aasta esimene kvartal, mille jooksul põlevkivi rohkem kaevandada lubatakse. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 32 Keskkonnatasude arvutamise alused 1 Tasustatav maavara kogus arvutatakse maapõueseadusega ja selle alusel kehtestatud korras, kui kaevandamisloas ei ole teisiti määratud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud juhul. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 2 Tasustatav turbakogus arvutatakse kaevandatud turbakoguse järgi. 2 1)]]> Maapõueseaduse § 63 lõike 6 ja § 64 lõike 9 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi koguste eest tasutakse vastavalt loa andja poolt kinnitatud rohkem kaevandada lubatud põlevkivi kogusele käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 sätestatud aruandekvartalis. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 2 2)]]> Maapõueseaduse § 63 lõike 6 ja § 64 lõike 9 alusel kaevandamisloa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi tegelikult kaevandatud koguste puhul on aruandekvartaliks käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud kvartal. Eelmises lauses nimetatud tegelikult kaevandatud kogusteks loetakse kaevandamisloa omaja poolt kalendriaastas deklareeritud kaevandatud põlevkivi kogused, mis ületavad kaevandamisloa omajale maapõueseaduse § 61 lõike 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osa loa andja poolt kinnitatud koguse ulatuses. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 2 3)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud tegelikult kaevandatud põlevkivi koguste eest deklareeritakse kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud aruandekvartali jaoks kehtivas kaevandamisõiguse tasumääras. Deklareeritud tasu tasaarveldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2¹ alusel makstud kaevandamisõiguse tasuga maksmise aluseks oleva tasumäära ulatuses. Kui deklareerimise aruandekvartali tasumäär on erinev käesoleva seaduse § 32 lõike 2¹ alusel makstud tasu arvutamise aluseks kehtinud tasumäärast, arvutatakse täiendavalt tasumisele kuuluv tasu või enammakstud tasu vastavalt tasumäärade erinevusele. Kui tegelikult kaevandati maapõueseaduse § 63 lõike 6 alusel kaevandamisloa andja poolt kinnitatud kogusest vähem, siis kaevandamata jäänud koguse eest tasu ei tagastata. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 3 Tasustatav vee kogus arvutatakse veearvesti näidiku järgi veekogude, puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga, on arvutamise aluseks keskkonnaloa andja poolt tunnustatud metoodika. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 4 Kalapüügiõiguse tasu arvutatakse antava keskkonnaloa järgi, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata. Sel juhul arvutatakse eripüügiõiguse tasu püüda lubatud isendite arvu või kala koguse järgi. 5 Kehtetu - RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 6 Saastetasu arvutatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse, veeseaduse ja jäätmeseaduse kohaselt saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või kõrvaldatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi. RT I 2016-07-05 1 105072016001 2017-01-01 6 1)]]> Saastetasu arvutus esitatakse: 1 saasteainete välisõhku väljutamisel paiksete heiteallikate kaupa; RT I 2016-07-05 1 105072016001 2017-01-01 2 saasteainete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse väljutamisel iga keskkonnaloas eraldi käsitletud väljalasu kohta; RT I 2016-07-05 1 105072016001 2017-01-01 3 jäätmete keskkonda viimisel jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 6 2)]]> Kui veeloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 6 3)]]> Kui veeloa omanik ei täida aruandekvartalis veeloa alusel määratud suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seirekohustust ning kui aruandekvartalis ei ole võetud proove § 33¹ lõike 6 kohaselt, võib Keskkonnaamet § 34¹ lõikes 1 sätestatud alusel tasumisele kuuluva summa määramisel võtta aluseks viimased saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemused. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 7 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2012-01-01 32 1. ]]> Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamine 1 Kui kaevandamisloa omaja ei ole teinud markšeiderimõõdistust, arvutatakse kaevandamisõiguse tasu maapõueseaduse kohaselt määratud hinnangulise kaevandamismahu alusel. 2 Loa omaja teeb hinnangulise kaevandamismahu alusel esitatud keskkonnatasu deklaratsioonides vajaliku tasaarvestuse loa omaja poolt või käesoleva seaduse § 33¹ lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemuste alusel selles aruandekvartalis, mil markšeiderimõõdistus toimus. 3 Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on loa omaja poolt või käesoleva seaduse § 33¹ lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemusena tuvastatud mahust väiksem, teeb loa omaja tasaarvestuse mõõdistamise toimumise aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis. Tasu arvutamisel võetakse aluseks mõõdistamise toimumise aruandekvartalis kehtiv kaevandamisõiguse tasu määr. 4 Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on loa omaja poolt või käesoleva seaduse § 33¹ lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemusena tuvastatud mahust suurem, teeb loa omaja tasaarvestuse, parandades eelmiste aruandekvartalite keskkonnatasu deklaratsioonides deklareeritud kaevandamismahtusid. Parandamist alustatakse viimasest esitatud deklaratsioonist. Tasu arvutamisel võetakse aluseks kaevandamisõiguse tasu määr, mis kehtis aruandekvartalis, mille kohta esitatud deklaratsiooni parandatakse. RT I 2018-05-25 1 125052018001 2019-01-01 33 Keskkonnatasude arvutuse kontrollimiseks keskkonnaloa andjale või Keskkonnaametile esitatavad dokumendid Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 33 1. ]]> Maksukorralduse seaduse kohaldamine 1 Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2 Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksumaksja kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3 Maksu- ja Tolliamet täidab saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandmisõiguse tasuga seonduvalt kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud neid ülesandeid, mis käesoleva seadusega on antud Keskkonnaameti pädevusse. Maksu- ja Tolliametil on õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras. 4 Maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri ülesandeid saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandmisõiguse tasu arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel täidab Keskkonnaamet. RT I 2018-12-07 1 107122018001 2019-01-01 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmisel on Keskkonnaametil õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Sunniraha ja asendustäitmise kulud nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6 Keskkonnaametil on käesoleva seaduse nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või jäätmete kõrvaldamise kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 33 2. ]]> Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti andmevahetus Keskkonnaamet esitab Maksu- ja Tolliametile andmed saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja kohta, mis on Maksu- ja Tolliametile vajalikud maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri ülesannete täitmiseks. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 33 3. ]]> Keskkonnatasu deklaratsioon 1 Käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud isik esitab keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. 2 Keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. 3 Keskkonnatasu deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab määrusega. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 33 4. ]]> Keskkonnatasu deklareerimine 1 Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 2 Kui deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja, esitatakse koos deklaratsiooniga ka volitust tõendav dokument, kui seda ei ole varem Keskkonnaametile esitatud. 3 Keskkonnatasu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse aruandekvartali kohta kaks keskkonnatasu deklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 33 5. ]]> Elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilise teabevahetuse nõuded RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 1 Käesoleva seaduse § 33¹ lõikes 1 nimetatud keskkonnatasu määramise ja deklareerimisega seotud dokumendi ning maksukorralduse seaduse § 85 lõikes 3 ja §-s 91 nimetatud dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena käsitab Keskkonnaamet: 1 dokumendi üleslaadimist keskkonnaotsuste infosüsteemi, tingimusel et dokumendi adressaat on keskkonnaotsuste infosüsteemi kasutaja ja ta on teatanud Keskkonnaametile oma elektronposti aadressi; 2 dokumendi saatmist äriühingu äriregistris toodud elektronposti aadressil või dokumendi adressaadi nõusolekul elektronposti aadressil, mille dokumendi adressaat on Keskkonnaametile teatavaks teinud. 2 Dokumendi keskkonnaotsuste infosüsteemis kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse dokumendi adressaadile sellekohane teade tema elektronposti aadressil. Dokumendi kättetoimetamisele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kohaldatakse lisaks maksukorralduse seaduse § 54 lõigetes 2¹, 3 ja 4 e-maksuameti kohta sätestatud nõudeid. 3 kehtestab määrusega nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu ja allkirjastamise kohta ning elektroonilise teabevahetuse kohta. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 33 6. ]]> Automaatsed haldusaktid ja dokumendid 1 Keskkonnaamet võib anda haldusakti ja dokumendi automatiseeritult, ilma maksuhalduri ametniku vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusakt ja dokument), arvestades maksukorralduse seaduse § 46² lõikes 2 sätestatut. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud automaatsed haldusaktid ja dokumendid toimetatakse kätte keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu, arvestades käesoleva seaduse § 33⁵ lõikes 2 sätestatut. 3 Automaatsete haldusaktide ja dokumentide loetelu kehtestab käesoleva seaduse § 33⁵ lõikes 3 nimetatud määrusega. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 34 Kalapüügiõiguse tasu arvutamine RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 1 Kalapüügiõiguse tasu suuruse arvutab keskkonnaloa andja enne loa andmist, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata, ja harrastuskalapüügiõiguse tasu, kui püütakse tasumist tõendava dokumendi alusel. Sellistel juhtudel arvutab harrastuskalapüügiõiguse tasu selle maksja ja eripüügiõiguse tasu loa andja pärast loa kehtivusaja lõppemist vastavalt püütud isendite arvule või kala kogusele. 2 Kehtetu - RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 34 1. ]]> Keskkonnatasu määramine Keskkonnaameti poolt 1 Lisaks maksukorralduse seaduse § 92 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatule määrab Keskkonnaamet keskkonnatasu teatega tasumisele kuuluva summa: 1 käesoleva seaduse § 9 lõikes 9 sätestatud juhul, välja arvatud pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamisel ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimisel, ja käesoleva seaduse § 54 lõikes 2 sätestatud juhul; RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 2 kehtetu - RT I 2017-05-25 1 125052017001 2018-01-01 3 käesoleva seaduse § 32 lõikes 2¹ sätestatud juhul. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 2 Keskkonnatasu teade on haldusakt, mille suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 35 Keskkonnatasu arvutuse esitamata jätmine Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 36 Keskkonnatasu arvutuse kontrollimine Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 37 Keskkonnatasu maksmise tähtpäev RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 1 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 2 Makseteatis käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 2 ja 3 tähenduses on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 3 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 4 Kalapüügiõiguse tasu makstakse: 1 harrastuskalapüügiõiguse eest ja eripüügiõiguse eest, kui eripüügil püütavate isendite arvu või kalakogust on võimalik ette määrata – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist; 2 eripüügiõiguse eest, kui püütavate isendite arvu või kalakogust ei ole võimalik ette määrata – pärast keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist keskkonnaloa andja esitatud makseteatise alusel; 3 kutselise kalapüügiõiguse eest – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 1. juuliks makseteatise alusel. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendav dokument antakse pärast püügiõiguse kehtivuse aasta 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks, tuleb püügiõiguse tasu maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 30. septembriks makseteatise alusel. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 5 Jahipidamisõiguse tasu makstakse enne jahipidamisõiguse kasutama asumist. RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 5 1)]]> Keskkonnatasu deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv summa kantakse käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 nimetatud päeval üle Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 5 2)]]> Käesoleva seaduse § 34¹ lõikes 1 sätestatud alusel väljastatud keskkonnatasu teate kohaselt tasumisele kuuluv summa tasutakse selles näidatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 6 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 7 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 8 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 9 Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud keskkonnatasud makstakse sendi täpsusega arvelduskontole, mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 10 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 11 Käesoleva seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 12 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 38 Selleks mitteettenähtud kohas ja loata keskkonda heidetud saasteainete ning kõrvaldatud jäätmete eest keskkonnatasu arvutamine ja sissenõudmine Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 39 Tähtajaks maksmata keskkonnatasu sissenõudmine 1 Kui saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja ei ole käesoleva seadusega sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu maksnud, nõuab selle sisse Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 2 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 3 Eripüügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral, kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist, samuti harrastuskalapüügiõiguse ja kutselise kalapüügi õiguse eest käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punkti 3 kohaselt vähemalt 50 protsendi ulatuses tasu maksmata jätmise korral enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist ei anta taotlejale kalapüügiõigust tõendavat dokumenti. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendava dokumendi saanud isik ei ole hiljemalt 1. juuliks loale kantud püügivõimaluste eest või pärast 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks väljastatud loale kantud püügivõimaluste eest 30. septembriks täies ulatuses tasunud, teeb keskkonnaloa andja talle kirjaliku ettekirjutuse, milles määrab maksmise uue tähtaja, ning teeb hoiatuse, et ettekirjutuses märgitud tähtajaks tasu maksmata jätmise korral tunnistab seaduses sätestatud juhul loa kehtetuks. RT I 2009 26 160 13183149 2009-06-06 4 Kui kutselise kalapüügiõiguse saanud isik ei ole pärast kalapüügiloa kehtetuks tunnistamist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse kasutatud püügivõimaluste osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta pärast loa kehtivusaja lõppemist ning eripüügiloa saanud isik ei ole pärast loa andja esitatud arvega määratud tähtaja möödumist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse püütud isendite või kalakoguse osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5 Kehtetu - RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 40 Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine 1 Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduametil on õigus keskkonnatasu maksja taotlusel ajatada tema keskkonnatasu võla tasumine. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine ei vabasta keskkonnatasu maksjat jooksvate tasu maksmise kohustuste täitmisest. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 2 Keskkonnatasu maksja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul keskkonnaloa andjale keskkonnatasu võla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja võla tasumise ajakava. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustab ja tunnistab ajatamise otsuse kehtetuks Keskkonnaamet kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduamet käesoleva seaduse §-des 41 ja 42 sätestatud korras. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 3 Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu võla tasumise ajatamise otsustab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 41 Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustamine 1 Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduamet teeb keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduametil õigus keskkonnatasu maksja esitatud keskkonnatasu võla tasumise ajakava muuta. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 2 Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduamet võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse keskkonnatasu maksja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat keskkonnatasude maksmise kohustuste täitmist, keskkonnatasu võla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduametil on õigus nõuda nende asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduamet taotluse kohta otsuse kümne päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 3 Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduametil on õigus nõuda keskkonnatasu võla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist ei nõuta pankrotis keskkonnatasu maksjalt, kelle keskkonnatasu võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult. Tagatise nõudmise korral tehakse võla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 4 Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduametil on õigus jätta keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui: RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 1 taotluses puudub põhjendus või taotlus ei ole piisavalt põhjendatud; 2 keskkonnatasu maksja ei esita nõutavat tagatist või Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduamet ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks; RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 3 Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduamet leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist; RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 4 esineb muid asjaolusid või põhjusi, mille tõttu Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduamet ei pea keskkonnatasu võla tasumise ajatamist õigustatuks. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 42 Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine Kui keskkonnatasu maksja ei täida keskkonnatasu võla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma keskkonnatasusid, on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduametil õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid: RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 1 tunnistada keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsus kehtetuks; 2 tunnistada käesoleva seaduse § 43 lõike 2 kohane intressimäära vähendamine kehtetuks; 3 arvestada ajatatud keskkonnatasu summalt tagasiulatuvalt intressi käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 kehtestatud määras. RT I 2009 26 160 13183149 2009-06-06 43 Keskkonnatasu maksja poolt makstav intress 1 Kui kalapüügiõiguse tasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata jäänud summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi arvutab keskkonnaloa andja. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 2 Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduametil on keskkonnatasu võla ajatamise korral õigus vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 3 Intressi, mida peab maksma saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral, arvutab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 6 KESKKONNATASU TAGASTAMINE 43 1. ]]> Keskkonnatasu tagastamise korraldus 1 Makstud jahipidamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu tagastatakse käesolevas peatükis sätestatud korras. RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 2 Makstud saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagastab maksjale Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 44 Tagastatav keskkonnatasu Tasutud keskkonnatasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui: 1 see on tasutud ettenähtust suuremas summas; 2 keskkonnatasu arvutuse kontrollimise käigus selgub, et makstud summa on arvutatust suurem; 3 vähendatakse kasutajast olenemata asjaoludel loodusvara kasutamise mahtu, mille eest keskkonnatasu on tasutud. Kalapüügiõiguse tasu tagastatakse vähendatud püügivõimaluste ulatuses, kui eraldatud püügivõimalusi vähendatakse samade püügivõimaluste kasutamise aasta jooksul püügiõiguse taotlejast või selle saanud isikust olenemata asjaoludel; 4 kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 5 keskkonnatasu on tasunud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või asutus, kes on keskkonnatasu tasumist nõudva tegevuse lõpetanud enne keskkonnatasuga seotud õiguste lõppemist, ja tegevuse lõpetamise kohta on tehtud vastavasisulised märked äriregistris või muudatused põhikirjas. 45 Keskkonnatasu tagastamise taotlemine 1 Keskkonnatasu maksnud isikul on õigus taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. 2 Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse või jahipidamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse või jahipidamise õiguse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist käesoleva seaduse § 44 alusel. RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 3 Kalapüügiõiguse tasu või jahipidamisõiguse tasu tagastamise taotlemisel esitatakse kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument Keskkonnaametile ning kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduametile. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 4 Keskkonnatasu maksmist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui Keskkonnaametil või Veterinaar- ja Toiduametil on võimalik kontrollida keskkonnatasu laekumist elektroonilisel teel. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 46 Keskkonnatasu tagastamisest keeldumine Keskkonnatasu ei tagastata, kui: 1 see ei ole põhjendatud; 2 kontrollimisel selgub, et keskkonnatasu maksja on esitanud ebapiisavad või ebakorrektsed andmed; 3 käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaeg on möödas. 47 Keskkonnatasu tagastamine 1 Keskkonnaamet või Veterinaar- ja Toiduamet teeb otsuse keskkonnatasu tagastamise avalduse kohta 20 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 2 Keskkonnaloa andja teeb avaldusega nõustumise korral avaldajale ettepaneku arvestada tagastamisele kuuluv keskkonnatasu maha tasaarvelduse korras järgnevate perioodide keskkonnatasudest. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 3 Kui avaldaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuga või kui avaldajal ei ole enam keskkonnatasu maksmise kohustust, tagastab keskkonnaloa andja avaldajale keskkonnatasu 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasu tagastamise otsuse tegemisest arvates või kohtu poolt tehtud keskkonnatasu tagastamise otsuse jõustumisest arvates. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 4 Kehtetu - RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 7 SAASTETASU ASENDAMINE 48 Saastetasu asendamine 1 Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui: 1 saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi saastetasu maksja) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist; RT I 2009 26 160 13183149 2009-06-06 2 jäätmete kõrvaldaja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena, või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena; 3 jäätmete kõrvaldaja rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt võimalik või on muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; 4 saastetasu maksja rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest arvates kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu vähenemise reoveepuhastisse jõudvas reovees vähemalt 15 protsenti meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga võrreldes. Sademevee osakaalu vähenemine määratakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti alusel. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud saastetasu maksmise kohustus asendatakse keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega saasteainete või jäätmeliikide puhul, mille kogust vähendatakse kavandatud keskkonnakaitsemeetmetega vähemalt 15 protsenti. 2 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamise korral võib kõikide suublasse juhitavas vees sisalduvate veeloaga normeeritud saasteainete eest saastetasu maksmise kohustuse asendada kuni 50 protsendi ulatuses keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 3 Saastetasu asendamise alus on saastetasu maksja ja valdkonna eest vastutava ministri vahel sõlmitud saastetasu asendamise leping (edaspidi leping). 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete kogused, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaal ja jäätmete ohtlikkus peavad olema vähendatud ning nõuetekohane prügila rajatud hiljemalt lepingus märgitud tähtpäevaks. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 5 Saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada saastetasu maksja omal kulul rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete maksumust. 6 Kui saastetasu asendamise lepingus määratud saastetasu asendamise summa on suurem kui lepingu kehtivuse ajal reaalselt asendatud saastetasu summa, vähendatakse järgmiste kvartalite saastetasu asendamata summa võrra, kuid saastetasu asendamise periood ei või ületada kolme aastat. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 7 Lepingu alusel asendatakse saastetasu alates lepingu sõlmimise kvartali esimesest päevast. Asendatavaks investeeringuks loetakse lepingu jõustumisest alates tehtud investeeringuid. 49 Saastetasu asendamise taotlus 1 Saastetasu asendamiseks esitab saastetasu maksja valdkonna eest vastutavale ministrile enne projekti alustamist taotluse lepingu sõlmimiseks. Taotlusele lisatakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ja sellest tulenev saastetasu prognoos. 2 Taotlus peab sisaldama vähemalt: 1 taotluse esitaja nime ja tema registri- või isikukoodi; 2 saastetasu asendamise ulatust; 3 ülevaadet kavandatavate keskkonnakaitsemeetmete ja nende maksumuse kohta; 4 andmeid saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete kõrvaldamise kavandatava vähendamise kohta; RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 5 jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete kirjeldust ja eeldatavat tulemust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral; 6 prügila rajamise põhjendust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral. 3 Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt peab sisaldama meetmete tehnilisi ja majanduslikke näitajaid, meetmete rakendamise ajakava toimingute ja kvartalite kaupa ning nende maksumust. 4 Saastetasu prognoos koostatakse lepingu kehtivuse ajaks, arvestades keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eeldatavat mõju. 50 Taotluse menetlemine 1 Kui saastetasu asendamise taotlus ei ole nõuetekohane või keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud tingimustele, antakse taotlejale tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks. 2 Taotluse menetlemisel hinnatakse: 1 keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti eeldatavate tulemuste vastavust käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2 keskkonnakaitsemeetmete projekti keskkonnakaitsealast põhjendatust; 3 projekti teostatavust, tehnilist korrektsust ja vastavust parima võimaliku tehnika nõuetele; 4 projekti majanduslikku põhjendatust; 5 esitatud andmete õigsust; 6 tähtaegade reaalsust; 7 täiendavate probleemide ja riskide olemasolu; 8 projekti täitmise ajakava ja eelarve kontrollitavust ning toimingute nimekirja konkreetsust ja kontrollitavust; 9 saastetasu prognoosi õigsust. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kaasata eksperte. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel. 4 Saastetasu asendamisest keeldutakse, kui: 1 keskkonnakaitsemeetmete projekti eeldatavad tulemused ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2 keskkonnakaitsemeetmete projekt ei ole keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud; 3 projekt ei ole teostatav, tehniliselt korrektne või ei vasta parima võimaliku tehnika nõuetele; 4 projekt ei ole majanduslikult põhjendatud; 5 tähtajad ei ole reaalsed; 6 projektiga võivad kaasneda täiendavad keskkonna- või majandusriskid, mida saastetasu maksja ei ole taotluses hinnanud või käsitlenud; 7 projekti täitmise ajakava või eelarve ei ole kontrollitav; 8 projekti tulemus ei ole järjepidev. 5 Taotluse rahuldamisest või taotluse rahuldamata jätmisest teatab haldusorgan taotluse esitajale kirjalikult 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg pikeneb eksperdihinnangute saamiseks vajaliku aja võrra. 51 Saastetasu asendamise leping Saastetasu asendamise lepinguga määratakse: 1 saastetasu asendamise algus; 2 saastetasu asendamise kestus; 3 keskkonnakaitsemeetmete rakendamisega saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete vähendamise kavandatav kogus; RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 4 saastetasu asendamise ulatus saasteainete, jäätmete või nende gruppide kaupa; 5 jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete eeldatav tulemus käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral; 6 prügila rajamise nõuded käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral; 7 aruannete esitamise tähtajad ja viisid; 8 lepingu täitmise kontrollimise korraldus; 9 keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tähtajad ja rahastamise kava kvartalite kaupa. 52 Saastetasu asendamise korraldus 1 Saastetasu maksja esitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande ning tehtud kulutusi tõendavad dokumendid Keskkonnaametile posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või andes selle üle Keskkonnaametis aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 2 Keskkonnaamet teeb otsuse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamise kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 2 1)]]> Kui Keskkonnaamet kinnitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande, esitab saastetasu maksja Keskkonnaametile aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist kinnitatud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande põhjal. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 2 2)]]> Kui käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt asendatakse osa saastetasust pärast lepingu lõppemist, esitab saastetasu maksja käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist käesoleva seaduse § 55 punktis 2 nimetatud teatise järgi. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 3 Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamisest võib keelduda, kui: 1 ei ole järgitud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakava; 2 investeeringuid ei ole tehtud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakavas ettenähtud ulatuses. 3 1)]]> Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või kui saastetasu maksja ei ole kvartaliaruannet tähtpäevaks esitanud, esitab saastetasu maksja aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles ei ole arvestatud saastetasu asendamist, ning kannab samal kuupäeval Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole üle deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva summa. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 4 Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või ei ole talle kvartaliaruannet tähtajaks esitatud, teeb Keskkonnaamet saastetasu maksjale kirjaliku hoiatuse, milles määrab lepingu täitmises tekkinud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kolm kuud. Kui puudusi määratud tähtajaks ei kõrvaldata, teatab Keskkonnaamet sellest 15 tööpäeva jooksul valdkonna eest vastutavale ministrile ning teeb ettepaneku leping lõpetada. RT I 2009 3 15 13111010 2009-02-01 4 1)]]> Kui saastetasu maksja on kõrvaldanud lepingu täitmises esinenud puudused, on tal õigus esitada käsitletava kvartali kohta uus keskkonnatasu deklaratsioon, milles on arvesse võetud saastetasu asendamine. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 5 Saastetasu maksja on kohustatud võimaldama Keskkonnaametil või Keskkonnainspektsioonil tutvuda lepinguga seotud originaaldokumentidega, tagama neile juurdepääsu keskkonnakaitsemeetmete rakendamise paika ning lubama neil teha seal lepingu täitmise kontrollimiseks vajalikke mõõtmisi ja võtta proove. RT I 2009 3 15 13111010 2009-02-01 53 Saastetasu asendamise lepingu täitmise lõpparuanne 1 Lepingu täitmise lõpparuanne peab sisaldama: 1 keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eesmärgi, ajakava täitmise ja saavutatud tulemuste kokkuvõtlikku ülevaadet; 2 keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel tehtud tööde vastuvõtuakte; 3 keskkonnakaitsemeetmete rakendamiseks tehtud kulutusi tõendavaid dokumente; 4 saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamist või muude käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist tõendavaid dokumente. 2 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kaasata eksperte lepingu täitmise lõpparuande ja saavutatud tulemuste hindamiseks. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel. 54 Saastetasu asendamise lepingu lõpetamine 1 Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada saastetasu maksja taotluse alusel või lõpparuande kinnitamata jätmise korral. Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada Keskkonnaameti ettepanekul, kui: 1 saastetasu maksja ei esita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet; 2 Keskkonnaamet jätab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamata ja saastetasu maksja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks; 3 saastetasu maksja on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi; 4 saastetasu maksja ei esita lepingu täitmise lõpparuannet. RT I 2009 3 15 13111010 2009-02-01 2 Lepingu ühepoolse lõpetamise korral tuleb saastetasu maksjal kogu lepinguga asendatud saastetasu maksta kolme kuu jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab Keskkonnaamet saastetasu maksjale tasumisele kuuluva saastetasu kohta keskkonnatasu teate 15 tööpäeva jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 4 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 55 Saastetasu asendamise lepingu lõppemine Leping loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik järgmised nõuded: 1 saavutatud on saasteainete või jäätmete koguste vähendamine või muude nõuete täitmine käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud ulatuses; 2 saastetasu maksja on esitanud valdkonna eest vastutavale ministrile lepingu täitmise lõpparuande ning valdkonna eest vastutav minister on lõpparuande heaks kiitnud, väljastades saastetasu maksjale ja Keskkonnaametile vastavasisulise teatise, milles märgitakse ka käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt lepingu kehtivuse ajal asendamata jäänud saastetasu summa, saasteainete või jäätmeliigid, mille saastetasu kuulub asendamisele, ning periood, mille jooksul eelnimetatud summat saab asendada; RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 3 Keskkonnaamet on andnud saastetasu maksjale keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tulemusena kujunenud keskkonnatingimustele vastava uue keskkonnaloa. RT I 2009 3 15 13111010 2009-02-01 8 KESKKONNATASUDEST LAEKUVA RAHA JAOTUS JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNA TOETAMINE RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 55 1. ]]> Laekunud keskkonnatasude jaotumine riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel 1 Maavara kaevandamisõiguse tasust kantakse: 1 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavara kaevandatakse avalikus veekogus, majandusvööndis või kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamata muus veekogus; 2 dolokivi täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,208 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,214 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,220 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,227 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,234 eurot; 3 madalamargilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,295 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,304 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,313 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,322 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,332 eurot; 4 kõrgemargilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,525 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,541 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,557 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,574 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,591 eurot; 5 tehnoloogilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,835 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,860 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,886 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,913 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,940 eurot; 6 viimistlusdolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,638 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,657 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,677 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,697 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,718 eurot; 7 kruusa täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,486 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,501 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,516 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,531 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,547 eurot; 8 ehituskruusa ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,798 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,852 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,908 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,965 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 2,024 eurot; 9 liiva täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,284 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,293 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,302 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,311 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,320 eurot; 10 ehitusliiva ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,150 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,185 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,221 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,258 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,296 eurot; 11 tehnoloogilise liiva ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,466 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,510 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,555 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,602 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,650 eurot; 12 lubjakivi täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,225 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,232 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,239 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,246 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,253 eurot; 13 madalamargilise lubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,325 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,335 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,345 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,355 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,366 eurot; 14 kõrgemargilise lubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,525 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,541 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,557 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,574 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,591 eurot; 15 tehnoloogilise ja tsemendilubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,538 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,554 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,571 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,588 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,606 eurot; 16 viimistluslubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,693 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,714 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,735 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,757 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,780 eurot; 17 keraamikasavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,543 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,559 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,576 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,593 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,611 eurot; 18 keramsiidisavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,559 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,576 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,593 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,611 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,629 eurot; 19 raskelt sulava savi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,013 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,043 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,074 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,106 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,139 eurot; 20 tsemendisavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,551 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,568 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,585 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,603 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,621 eurot; 21 aluskorra ehituskivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,425 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,438 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,451 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,465 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,479 eurot; 22 vähelagunenud turba ühe kaevandatud tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,215 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,251 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,289 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,328 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,368 eurot; 23 0,29 eurot ühe kaevandatud hästilagunenud turba tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse; 24 fosforiidi ühe kaevandatud tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,513 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,528 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,544 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,560 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,577 eurot; 25 0,275 eurot ühe kaevandatud põlevkivi tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse; 26 100 protsenti kaevise või katendi tekkimise või keskkonnaregistrisse kandmata setendi, kivimi, vedeliku või gaasi lasundi või selle osa looduslikust seisundist eemaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kui tasutakse maavaraga võrdväärseks määratud kaevise või katendi või muu ainese kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 9 või § 30 lõike 1 punkti 1 kohaselt. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 1 1)]]> Kui aruandekvartalis kehtiv põlevkivi kaevandamisõiguse tasu on võrdne 0,37 euroga tonni kohta või sellest suurem, kohaldatakse selle aruandekvartali eest arvestatud põlevkivi kaevandamisõiguse tasu jaotamisel riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel järgmiseid nõudeid: RT I 2018-12-22 1 122122018001 2020-01-01 1 põlevkivi kaevandamisõiguse tasust kantakse 0,24 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, 0,08 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi termilise töötlemise, sealhulgas vedelkütuse või elektrienergia tootmine, käitise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ja 0,05 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi mäeeraldiste asukoha kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetesse, jaotades selle kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kohaliku omavalitsuse üksuse mäeeraldistega kattuva pindalaühiku arvestusliku väärtuse järgi; RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 2 käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tasu eraldamiseks mäeeraldise asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele jagatakse 0,05 eurot kaevandatud põlevkivi tonni eest mäeeraldisega kattuvate arvestuslike pindalaühikute väärtuste kogusummaga ja korrutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse mäeeraldistega kattuva arvestusliku pindalaühiku väärtusega; RT I 2016-11-10 1 110112016001 2018-01-01 3 mäeeraldiste ja kohaliku omavalitsuse üksuste pindala arvestatakse kaevandamise aasta 1. jaanuari seisuga. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2018-01-01 1 2)]]> Mäeeraldistega kattuva arvestusliku pindalaühiku väärtuse arvutamiseks korrutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate põlevkivi mäeeraldiste pindala osakaal kohaliku omavalitsuse üksuse kogupindalast kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate põlevkivi mäeeraldiste pindalaga. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2018-01-01 2 Käesoleva seaduse § 32 lõike 2¹ alusel põlevkivi koguse eest laekunud tasu kantakse laekumisel riigieelarvesse, ettemakstud koguse kaevandamisel kantakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva seaduse § 32 lõike 2² alusel deklareeritud põlevkivi kaevandatud koguste alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 25 või asjakohasel juhul käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹ ja 1² sätestatud tasu osa ja jaotamise valemi alusel. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2018-01-01 3 Vee erikasutusõiguse tasust kantakse 100 protsenti riigieelarvesse, kui vett võetakse erikasutuse korras piiriveekogust. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 4 Vee erikasutusõiguse tasust kantakse vee erikasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 1000 kuupmeetri vee kohta: 1 Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvatest veekogudest võetud vee eest – 19,17 eurot; 2 Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvatest veekogudest võetud jahutusvee eest – 3,83 eurot; 3 muudest veekogudest võetud vee eest – 14,76 eurot; 4 muudest veekogudest võetud jahutusvee eest – 0,81 eurot; 5 kvaternaari põhjaveekihist võetud vee eest – 31,51 eurot; 6 devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini võetud vee eest – 42,34 eurot; 7 ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist võetud vee eest – 43,19 eurot; 8 kambriumi-vendi põhjaveekihist võetud vee eest – 47,74 eurot; 9 kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee tehnoloogiliseks otstarbeks, välja arvatud toiduainete valmistamiseks, kasutatava vee eest – 85,04 eurot; 10 joogiks kasutatava mineraalvee eest – 734,50 eurot; 11 ravivannimineraalvee eest – 115,04 eurot. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 5 Vee erikasutusõiguse tasust kantakse kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 1000 kuupmeetri vee kohta: 1 karjääridest väljapumbatava vee eest – 3,82 eurot; 2 kaevandustest väljapumbatava vee eest – 10,65 eurot. RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 6 Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud vee erikasutusõiguse tasu jaotub kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmiselt: 1 15 protsenti Tallinna linnale; 2 18,75 protsenti Anija vallale; 3 18,75 protsenti Rae vallale; 4 37,5 protsenti Kose vallale; 5 5 protsenti Järva vallale; RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 6 5 protsenti Paide linnale. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 6 1)]]> Põlevkivi lend- ja koldetuha tonni kõrvaldamise saastetasust kantakse 0,08 eurot ühe kõrvaldatud tonni eest kõrvaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2020-01-01 7 Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatule kantakse riigieelarvesse: 1 käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–25 ning lõigetes 4, 5 ja 6¹ nimetatud tasu ületav osa; RT I 2018-12-22 1 122122018001 2020-01-01 2 kalapüügiõiguse tasu ja jahipidamisõiguse tasu; 3 saastetasu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud tasu. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2020-01-01 8 Keskkonnatasu andmete muutmise korral tehakse ümberarvestus tagasiulatuvalt ning kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatavat keskkonnatasu korrigeeritakse ülekandmata või rohkem ülekantud eraldiste summaga. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 56 Keskkonnakaitse valdkonna toetamine RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 1 Keskkonnaministeerium korraldab käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel keskkonnakaitse valdkonna toetusprogrammi (edaspidi keskkonnaprogramm) elluviimist talle selleks otstarbeks riigieelarvest eraldatud vahenditest riigi sihtasutuse kaudu, mille asutajaõiguste teostajaks on Keskkonnaministeerium (edaspidi sihtasutus). Keskkonnaprogrammi elluviimiseks eraldab Keskkonnaministeerium aastas summa, mille suurus vastab vähemalt riigieelarve koostamisele eelnenud aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. RT I 2019-12-21 1 121122019001 2020-01-01 1 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutuse nõukogu liikmetest neli on Riigikogu liikmed, kes nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Valdkonna eest vastutav minister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Teised sihtasutuse nõukogu liikmed nimetab asutajaõiguste teostaja, sealhulgas kolm liiget valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. RT I 2016-07-05 2 105072016002 2016-07-06 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutus korraldab keskkonnaprogrammi vahendite kasutamist projektipõhiselt keskkonnakaitse valdkondade rahastamise kaudu vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingule, mille sõlmimisele kohaldatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõikes 2 sätestatut. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 3 Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Keskkonnaministeerium. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 4 Keskkonnaministeeriumi tegevuse üle toimub järelevalve seadusega sätestatud korras. 5 Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium. RT I 2009 26 160 13183149 2009-06-06 6 Keskkonnaprogrammist rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimekirja ja valdkondade vahel raha jagunemise proportsioonid kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 56 1. ]]> Keskkonnatasudest laekunud vahendite haldamine Kehtetu - RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 57 Täiendav keskkonnatasu Täiendavalt käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule loetakse käesoleva peatüki tähenduses keskkonnatasuks pakendiaktsiisi seaduse alusel riigieelarvesse laekuvast rahast 50 protsenti, keskkonnale tekitatud kahju hüvitis ning eripüügil uuringute ja õppepraktika läbiviimise ning veekogude ökosüsteemi parandamise eesmärgil püütud kala müügist saadud raha. Täiendavaks keskkonnatasuks ei loeta eripüügil uuringute eesmärgil püütud kala müügist saadud raha juhul, kui traalpüügiks kasutatakse kutselise kalapüügi laeva ja kutselise kalapüügi vahendeid. Eripüügiloale tehakse vastav märge. RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 57 1. ]]> Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist riigieelarvesse kantavast summast raha eraldamine Kehtetu - RT I 2016-11-10 1 110112016001 2017-01-01 58 Sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimetamine Kehtetu - RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 59 Keskkonnakaitse valdkonna rahastamiseks esitatud projektitaotluste hindamine RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 1 Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud projektitaotluste hindamise korraldab Keskkonnaministeerium. Projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb sihtasutuse nõukogu valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. 2 Seadustest ja määrustest ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega seotud projektitaotluste rahastamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutava ministri otsuste alusel rahastamist korraldab ja lepingute täitmist kontrollib sihtasutus. 3 Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja lõikega 2 seotud projektitaotlused peavad vastama järgmistele üldistele alustele: 1 projekti positiivse keskkonnamõju ulatuslikkus; 2 kehtetu - RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 3 projekti kooskõla keskkonnaalaste ja keskkonnakaitsega seotud tegevus- ja arengukavadega. 4 Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, korra ja kriteeriumid, toetatavad tegevused, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse korra kehtestab määrusega. Taotluste hindamise kriteeriumide puhul lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust, arvestades valdkonna iseärasusi. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 5 Rahastamiseks esitatud projektitaotluse rahuldamisest keeldutakse, kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustele või lõike 4 alusel kehtestatud kriteeriumidele. 60 Muud eraldised loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks 1 Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib Keskkonnaministeerium keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks sõlmida käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusega sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras halduslepinguid, et korraldada: RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 1 riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest tehtud muude sihtotstarbeliste eraldiste kasutamist; 2 vastavate riikidevaheliste ja rahvusvaheliste programmide finantseerimist; 3 valitsusteväliste organisatsioonide ja riigi vastavate koostööprojektide realiseerimist. 2 Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Keskkonnaministeerium. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 3 Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium. RT I 2009 26 160 13183149 2009-06-06 9 ARUANDLUS 61 Aruandlus keskkonnatasude kohta 1 Keskkonnatasude laekumise aruande esitab valdkonna eest vastutavale ministrile: 1 loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise ja jäätmete kõrvaldamise korral Maksu- ja Tolliamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1¹ ja 2 sätestatud juhtudel; RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 1 1) ]]> kalapüügiõiguse tasu korral keskkonnaloa andja. RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01 2 kehtetu - RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 3 kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 2 Deklareeritud keskkonnatasude statistika pannakse avalikult kasutatavasse teabevõrku. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 62 Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldava sihtasutuse aruandlus 1 Käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutuse aruandlust ja auditeerimist korraldab sihtasutuse nõukogu vastavalt sihtasutuste seadusele ja raamatupidamise seadusele. 2 Keskkonnakasutusest laekunud raha kasutamise aruande esitab keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldav sihtasutus valdkonna eest vastutava ministri ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud korras. 10 VAIDLUSTE KOHTUEELNE LAHENDAMINE 63 Vaide esitamine keskkonnatasude määramise kohta RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 1 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 2 Kehtetu - RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 3 Keskkonnatasu määramise kohta võib esitada vaide valdkonna eest vastutavale ministrile, kes lahendab selle 30 tööpäeva jooksul vaide laekumise päevast arvates. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 4 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kaasata vaidluste lahendamisele eksperte ning nõuda kontrollproovide võtmist ja nende analüüsimist. 5 Ekspertide kaasamise ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimisega seotud kulud katab vaide esitaja. Kui vaie rahuldatakse, kannab kulud haldusorgan. 6 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus pikendada vaide lahendamise tähtpäeva: 1 eksperdihinnangute saamiseks ning kontrollproovide võtmiseks ja analüüsimiseks vajamineva aja võrra; 2 muul olulisel põhjusel 30 tööpäeva võrra. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 63 1. ]]> Vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti ning toimingu peale Vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toimingu peale esitatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 11 LÕPPSÄTTED 64 § 64. – 68 § 68. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 68 1. ]]> Seaduse rakendamine 1 Käesoleva seaduse § 16 punkti 6 ja § 19 lõike 1 punkti 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2008. aasta 19. juunil, kohaldatakse alates 2008. aasta 1. jaanuarist. RT I 2008 31 192 12988449 2008-07-18 2 Maapõueseaduse alusel väljastatud maa-ainese kaevandamise loa alusel riigile kuuluva kivimi või setendi kaevandamise eest tuleb tasuda kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt. Maa-ainese kaevandamise loa alusel kaevandatava kivimi või setendi kaevandamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse § 9 lõike 10 alusel. RT I 2018-12-22 1 122122018001 2019-01-01 3 Aruandeperioodile, mis algas enne 2011. aasta 1. aprilli, ja selle kohta koostatud aruandele kohaldatakse käesoleva seaduse 5.–10. peatüki sätteid enne 2011. aasta 1. aprilli kehtinud redaktsioonis. RT I 2011-03-14 4 114032011004 2011-04-01 4 Käesoleva seaduse § 11 lõike 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2012. aasta 2. mail, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2011. aasta 30. detsembrist käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel 2012. aastaks kehtestatud kutselise kalapüügiõiguse tasu määradele. RT I 2012-05-25 6 125052012006 2012-06-04 5 Käesoleva seaduse § 11 lõike 5 redaktsioonile, mis on vastu võetud 2012. aasta 2. mail, eelnenud redaktsiooni alusel 2012. aastaks arvestatud kalapüügiõiguse tasu makstakse enammakstud osas tagasi käesoleva seaduse § 44 punkti 1 alusel ja 6. peatükis ettenähtud korras. RT I 2012-05-25 6 125052012006 2012-06-04 6 Aruandeperioodile, mis algas enne 2013. aasta 1. jaanuari, ja selle kohta koostatud aruandele kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 sätteid enne 2013. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis. RT I 2012-12-21 3 121122012003 2013-01-01 7 Käesoleva seaduse § 9 lõiget 5¹ kohaldatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist. RT I 2014-12-30 5 130122014005 2014-12-31 8 Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 2 rakendatakse käesoleva lõike jõustumisel kehtivas sõnastuses tagasiulatuvalt alates 2017. aasta 1. jaanuarist. RT I 2017-05-25 1 125052017001 2017-06-04 68 2. ]]> Energeetiliste maavaradega seotud sätete rakendamine 1 Käesoleva seaduse §-e 2, 3, 4, 9 ja 9¹ rakendatakse käesoleva lõike jõustumisel kehtivas sõnastuses tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. juulist. 2 Käesoleva seaduse paragrahvi 19 rakendatakse käesoleva lõike jõustumisel kehtivas sõnastuses tagasiulatuvalt 2016. aasta 1. jaanuarist. 3 Käesoleva seaduse § 9¹ lõikest 2 tulenevalt muudetakse käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasu määra hiljemalt ühe kuu jooksul käesoleva lõike jõustumisest. 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt muudetud energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasu määra kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. juulist. 5 Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 kohaldamisel tekkinud keskkonnatasu enammakse tagastatakse käesoleva seaduse § 43¹ lõikes 2 ja maksukorralduse seaduse §-s 89 sätestatud korras. 6 Keskkonnaamet tagab käesoleva paragrahvi lõigetest 2 ja 4 tulenevalt välisõhu saastetasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagasiulatuva muutmise eeltäidetud deklaratsioonide kättesaadavuse 2016. aasta 1. augustiks. 7 Käesoleva paragrahvi lõigetest 2 ja 4 tulenevalt suuremas summas tasutud välisõhu saastetasult ja maavara kaevandamisõiguse tasult ei arvestata intressi perioodi eest tasu maksmisest kuni tagastamiseni käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul. 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud koefitsientide kaotamise ja lõikes 4 viidatud kaevandamisõiguse tasu määrade ja kaevandamisõiguse tasu arvestamise aluste tagasiulatuvast rakendamisest tulenevalt ei vähendata 2017. aasta 1. jaanuarini kehtivas ulatuses käesoleva seaduse § 13 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kantud maavara kaevandamisõiguse tasu ega 2016. aasta 1. juulini käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel sihtasutusele eraldatud välisõhu saastetasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu. RT I 2016-07-05 2 105072016002 2016-07-06 69 Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.