Teksti suurus:

Makseasutuste omavahendite arvutamise kord ning aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.03.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.09.2015
Avaldamismärge:RT I, 22.01.2013, 8

Makseasutuste omavahendite arvutamise kord ning aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord

Vastu võetud 21.10.2010 nr 54
RT I 2010, 81, 613
jõustumine 04.11.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.02.2011RT I, 25.02.2011, 731.03.2011
01.10.2012RT I, 04.10.2012, 631.12.2012
17.01.2013RT I, 22.01.2013, 531.03.2013

Määrus kehtestatakse „Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse” § 65 lõike 8 ja § 82 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Käesolev määrus sätestab makseasutuste omavahendite arvutamise täpsema korra ja Finantsinspektsioonile esitatavate makseasutuse ning „Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse” (edaspidiseadus) § 11 lõikes 1 sätestatud õigust kasutava äriühingu aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra.

§ 2.   Kohaldamine

  Määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegevusloa saanud äriühingutele, kes on makseasutused seaduse § 5 lõike 1 mõistes, ning äriühingutele, kes kasutavad seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud õigust (edaspidirahasiirdeteenust osutav äriühing).

§ 3.   Maksetehingu liigi kohta kasutatavate mõistete selgitused

  (1) Maksetehing on igasugune sularaha sissemaksmine ja väljamaksmine ning raha ülekandmine, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest.

  (2) Sissetulev maksetehing on maksetehing, mille algatajaks on maksja või makse saaja ja mis teostatakse sularaha sissemaksena aruandvasse makseasutusse.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (3) Väljaminev maksetehing on maksetehing, mille algatajaks on maksja või makse saaja ja mis teostatakse sularaha väljavõtmisena aruandvast makseasutusest või raha ülekandena aruandvas makseasutuses avatud maksekontolt.

  (4) Sisene maksetehing on makseasutuse sisene maksetehing, mille algatajaks on maksja või makse saaja ja mis teostatakse raha ülekandena aruandvas makseasutuses avatud maksekontodel.

  (5) Riigisisene maksetehing on maksetehing, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja asuvad Eesti Vabariigis.

  (6) Piiriülene maksetehing on maksetehing, kus maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja asub väljaspool Eesti Vabariiki.

  (7) Riigiväline maksetehing on maksetehing, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja asuvad väljaspool Eesti Vabariiki.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

§ 4.   Maksetehingu viisi kohta kasutatavate mõistete selgitused

  (1) Otsekorraldus on ühekordne või määratud perioodilisusega korduv maksetehing, mille algatajaks on makse saaja või seadusega sätestatud kolmas isik ja mis algatatakse volituse alusel, mille maksja on andnud otse makse saajale, makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja enda makseteenuse pakkujale.

  (2) Kaardimakse on maksja kontolt makse saaja kontole maksekaardi või muu sarnase vahendi abil tehtav maksetehing, mis on algatatud kas müügiterminalist või makseautomaadist.

  (3) Maksejuhis kui maksetehingu algatamise alus edastatakse makseasutusele kas paberil või mõne telekommunikatsiooni-, digitaalse või infotehnoloogilise seadme abil. Maksejuhiseks loetakse ka määratud perioodilisusega korduv ja kindla suurusega püsikorraldus.

§ 5.   Klientide kohta kasutatavate mõistete selgitused

  (1) Keskvalitsuseks loetakse alljärgnevaid institutsioone:
  1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused;
  2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud „Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” § 25 lõike 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;
  3) riigi ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutused, mille kuludest üle poole on katnud eelnimetatud riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik.

  (2) Kohalikuks omavalitsuseks loetakse muu hulgas kõiki regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksusi, sealhulgas regionaalse või kohaliku omavalitsuse hallatavaid munitsipaalasutusi ja regionaalse või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusi, mille kuludest üle poole on katnud eelnimetatud regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus.

  (3) Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse muu hulgas kõiki riiklikke ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, nagu Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, ning teiste riikide samaväärseid asutusi, mille põhitegevusalaks on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele tingimusele:
  1) seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda taolistes sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta sinna osamakseid;
  2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.

  (4) Kindlustusandja on „Kindlustustegevuse seaduse” § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing ja teiste riikide samaväärne äriühing.

  (5) Pensionifond on „Kogumispensionide seaduse” §-s 3 nimetatud lepinguline investeerimisfond ja teiste riikide samaväärne vara kogum.

  (6) Krediidiasutus on „Krediidiasutuste seaduse” § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing ja teiste riikide samaväärne äriühing.

  (7) Muu finantseerimisasutus on „Krediidiasutuste seaduse” §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing ja teiste riikide samaväärne äriühing. Muu finantseerimisasutus on muu hulgas investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõtja, valuutavahetusettevõtja, e-raha asutus, kui see samal ajal ei ole krediidiasutus, teine makseasutus, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõtja ja finantsvahenduse abiettevõtja. Muuks finantseerimisasutuseks loetakse ka Tagatisfond ja vara kogumina moodustatud investeerimisfond.

  (8) Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguna käsitletakse äriühingut, mille üle keskvalitsus, regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) „Väärtpaberituru seaduse” tähenduses, ja teiste riikide samaväärset äriühingut. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks loetakse ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus). Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks ei loeta kutselisi investoreid „Väärtpaberituru seaduse” § 6 lõike 2 tähenduses.

  (9) Muu äriühing on käesoleva paragrahvi eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muuks äriühinguks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale.

  (10) Mittetulundusühinguna käsitletakse isikute vabatahtlikku ühendust või muud eraõiguslikku juriidilist isikut, mis vastab „Mittetulundusühingute seaduse” §-le 1. Mittetulundusühinguna kajastatakse §-s 12 nimetatud aruannete koostamisel muu hulgas „Sihtasutuste seaduse” §-le 1 vastavad asutused, välja arvatud sihtasutused, mida loetakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks.

  (11) Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisikuks loetakse muu hulgas füüsilisest isikust ettevõtja, kelle palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha.

  (12) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine funktsioon on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ja riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine.

2. peatükk Omavahendid 

§ 6.   Omavahendite arvutamise põhimõtted

  (1) Omavahendite arvutamisel lähtutakse seaduse §-des 65–70 ja §-des 72–76 omavahendite kohta sätestatust.

  (2) Omavahendite arvutamisel liidetakse seaduse §-des 67 ja 68 sätestatud omavahendite esimese ja teise taseme koostisosad ning lahutatakse seaduse §-s 65 ja § 67 lõikes 3 sätestatud kirjete summad. Mahaarvamiste tegemisel arvestatakse seaduse § 65 lõikes 7 sätestatuga.

  (3) Omavahendid võetakse arvesse nende bilansilises väärtuses, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

  (4) Seaduse § 72 lõikes 2 sätestatud omavahendite arvutamisel võetakse arvesse seaduse § 65 lõigetes 4–6 sätestatud piirangud.

§ 7.   Esimese taseme omavahendite suuruse arvutamise erisused

  (1) Esimese taseme omavahendite koosseisu arvatava eelmiste aastate jaotamata kasumi või kahjumi ja käesoleva majandusaasta kasumi või kahjumi puhul jäetakse arvesse võtmata järgmiste instrumentide hindamisel tekkinud realiseerimata kasumid:
  1) kinnisvarainvesteeringud;
  2) omavahenditest maha arvamata õiglases väärtuses hinnatavad investeeringud tütar- ja sidusettevõtjasse.

  (2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentide realiseerimata kasumist ei arvata maha realiseerimata kahjumit.

  (3) Lõikes 1 nimetatud instrumentide hindamisest tekkinud realiseerimata kahjumid võetakse esimese taseme omavahendite koosseisu arvatava kasumi või kahjumi puhul arvesse.

  (4) Lõikes 1 nimetatud realiseerimata kasumiks ei loeta varasemate aastate allahindluse korrigeerimist.

§ 8.   Teise taseme omavahendite suuruse määramise erisused

  (1) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud esimese taseme omavahenditest välja jäetud realiseerimata kasumist võib 45 protsenti kaasata teise taseme omavahenditesse.

  (2) Omavahenditesse ei kaasata tulu või kulu ükskõik milliste õiglases väärtuses hinnatavate kohustuste väärtuse muutustest, kui see muutus tuleneb muudatustest makseasutuse enda krediidikvaliteedis. Krediidikvaliteedi all mõistetakse makseasutuse laenude teenindamise võimet.

§ 9.   Püsivate üldkulude meetod

  (1) Omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel püsivate üldkulude meetodi alusel lähtutakse seaduse §-st 73.

  (2) Püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

  (3) Püsivate üldkulude arvutamiseks summeeritakse järgmised kasumiaruande näitajad:
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]
  1) „Mitmesugused tegevuskulud”;
  2) „Põhivara kulum ja väärtuse langus”;
  3) „Muud ärikulud”,
  4) "Tööjõukulud".
[RT I, 25.02.2011, 7 - jõust. 31.03.2011]

  (31) Hoiu-laenuühistu summeerib püsivate üldkulude arvutamiseks järgmised Eesti Panga presidendi 6. novembri 2012. a määrusega nr 8 „Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord” kehtestatud kasumiaruande näitajad:
  1) halduskulud, kasumiaruande kirje 421 väärtus;
  2) kinnisvarainvesteeringute ning materiaalse ja immateriaalse põhivara negatiivne väärtuse muutus (–), kasumiaruande kirje 1486 väärtus;
  3) nõuete ja bilansiväliste kohustuste negatiivne väärtuse muutus (–), kasumiaruande kirje 1488 väärtus;
  4) muud tegevuskulud, kasumiaruande kirje 430 väärtus.
[RT I, 22.01.2013, 5 - jõust. 31.03.2013]

  (4) [Kehtetu – RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (5) [Kehtetu – RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (6) [Kehtetu – RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (61) [Kehtetu – RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (7) Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku alusel võib püsivate üldkulude suuruse arvutamisel maha arvata ühekordsed aruandeaasta erakorralistest asjaoludest tingitult püsivate kulude hulka kuuluvad kulud.

§ 10.   Maksete mahu meetod

  (1) Omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel maksete mahu meetodi alusel lähtutakse seaduse §-dest 74 ja 76.

  (2) Maksetehingute kogusumma arvutamisel summeeritakse kõik maksetehingud. Maksetehingud võetakse arvesse tehingu väärtuses.

§ 11.   Indikaatoritel põhinev meetod

  (1) Omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel indikaatoritel põhineva meetodi alusel lähtutakse seaduse §-dest 75 ja 76.

  (2) Seaduse § 75 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud näitajate summa arvutamisel ei võeta arvesse erakorralist tulu ja saadud kindlustushüvitisi.

  (3) Seaduse § 75 lõike 2 rakendamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

  (4) Kui ühel kolmest aastast on seaduse § 75 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud näitajate summa negatiivne või null, siis võetakse kolme aasta keskmise arvutamisel arvesse ainult nende aastate näitajate summa ja aastate arv, mil näitajate summa oli positiivne.

  (5) Kui mõni kolmest viimasest majandusaastast oli tavapärasest lühem või pikem, arvutatakse andmed proportsionaalselt ümber 12-kuulise perioodi ekvivalendiks. 12-kuulise perioodi ekvivalent saadakse kõnealuse aasta näitajate summa jagamisel majandusaasta reaalsete kuude arvuga ning korrutades 12-ga.

3. peatükk Aruannete koostamine ja esitamine 

§ 12.   Koostatavad aruanded

  (1) Makseasutus koostab ja esitab:
  1) „Maksetehingute aruande” vastavalt lisale 1;
  2) „Klientide vara aruande” vastavalt lisale 2;
  3) „Omavahendite aruande” vastavalt lisale 3;
  4) Makseasutuse bilansi” vastavalt lisale 5;
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]
  5) Makseasutuse kasumiaruande” vastavalt lisale 6.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (2) Rahasiirdeteenust osutav äriühing koostab ja esitab „Rahasiirdeteenuse osutaja maksetehingute aruande” vastavalt lisale 4.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (3) Aruannete esitamisel peab makseasutus kasutama järgmisi aruannete koode:
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]
  1) „Maksetehingute aruanne” koodiga 5603;
  2) „Klientide vara aruanne” koodiga 5604;
  3) „Omavahendite aruanne” koodiga 5600;
  4) Makseasutuse bilanss” koodiga 5601;
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]
  5) Makseasutuse kasumiaruanne” koodiga 5602.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (4) Rahasiirdeteenuse osutaja maksetehingute aruande esitamisel peab rahasiirdeteenust osutav äriühing kasutama aruande koodi 5703.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (5) Makseasutusena tegutsev hoiu-laenuühistu koostab ja esitab bilansi ja kasumiaruande Finantsinspektsioonile Eesti Panga kaudu vastavalt Eesti Panga presidendi 6. novembri 2012. a määrusele nr 8 „Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord.
[RT I, 22.01.2013, 5 - jõust. 31.03.2013]

§ 13.   Aruannete koostamise alused
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (1) Aruanded koostatakse Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus.

  (2) Paragrahvi 12 lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed esitatakse täisühikutes, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (3) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga.

  (4) Omavahendite aruandes esitatakse andmed omavahendite koostisosade kohta aruandeperioodi lõpu seisuga.

  (5) Omavahendite minimaalsuurus esitatakse omavahendite aruandes eelneva majandusaasta lõpu seisuga sõltuvalt kasutatavast meetodist, kui aruande kirjete selgituses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (6) Riigi kood esitatakse aruandes suurtähtedega vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile.

  (7) Rahasiirdeteenuse osutaja maksetehingute aruandes esitatakse andmed kõikide kuude kohta ka siis, kui mõnel kuul teenust ei osutatud. Rahasiirdeteenuse osutamise tegevusloa saamisele eelnenud kuude kohta märgitakse aruande veergudel „Kogusumma” ja „Arv” väärtused null (0).
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (8) Makseasutuse bilansis ja kasumiaruandes kajastatakse varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, võttes arvesse käesolevas määruses toodud erisusi.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (9) Finantsinspektsioonile esitatavates aruannetes kajastatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsvarade õiglase väärtuse muutus makseasutuse kasumiaruandes ja finantsvarade ümberhindluse reservi selle tarbeks ei kasutata.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (10) Makseasutuse kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsinvesteeringutega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ning välja kuulutatud dividendid finantstulude ja -kulude vastavatel alamkirjetel.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

§ 14.   Aruannete esitamine

  (1) Paragrahvi 12 lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XMLis (Extensible Markup Language) vormindatud dokumentidena.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (2) Makseasutus ja rahasiirde teenust osutav äriühing on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid, mis on kehtestatud Eesti Panga presidendi 9. detsembri 2011. a määrusega nr 9 „Nõuded XML-dokumentidena vormindatud aruannete esitamisele”.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

  (3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

§ 15.   Esitatud aruannete kontroll

  (1) Finantsinspektsioon kontrollib esitatud aruannete vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele kohe pärast aruande laekumist.

  (2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamata aruande esitajat.

  (3) Aruande esitaja on kohustatud lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ja esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul, kui aruande esitaja on varem esitatud andmetes tuvastanud vea või eelnevate aruandeperioodide arvestuspõhimõtteid on muudetud.

§ 16.   Andmete säilitamine

  Aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat.

§ 17.   Aruande esitamise turvamine
[Kehtetu – RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

§ 18.   Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel
[Kehtetu – RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

4. peatükk Rakendussätted 

§ 19.   Määruse rakendamine

  (1) Käesolevat määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõpevad 2010. aasta 31. detsembril või hiljem.

  (2) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini arvutatakse välisvaluutas fikseeritud summad ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga kursiga.

Lisa 1 Maksetehingute aruanne
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

Lisa 2 Klientide vara aruanne
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

Lisa 3 Omavahendite aruanne
[RT I, 22.01.2013, 5 - jõust. 31.03.2013]

Lisa 4 Rahasiirdeteenuse osutaja maksetehingute aruanne
[RT I, 04.10.2012, 6 - jõust. 31.12.2012]

Lisa 5 Makseasutuse bilanss
[RT I, 22.01.2013, 5 - jõust. 31.03.2013]

Lisa 6 Makseasutuse kasumiaruanne
[RT I, 22.01.2013, 5 - jõust. 31.03.2013]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json