Teksti suurus:

Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks

Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks - sisukord
Väljaandja:Riigihalduse minister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.01.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2018
Avaldamismärge:RT I, 22.01.2016, 16

Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks

Vastu võetud 20.01.2016 nr 5

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse kohaldamisala

 (1) Määrusega kehtestatakse tingimused Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. a korraldusega nr 528 kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” (edaspidi prioriteetne suund) meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevuse „Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine” (edaspidi meetme tegevus) alusel toetuste andmiseks.

 (2) Meetme tegevuse abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Harju ja Tartu maakond.

 (3) Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise toetuse (edaspidi toetus) andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020”.

 (4) Kui määruse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel antav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi või investeeringuteks ette nähtud abi teadusuuringute taristule vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1‒78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklitele 25 ja 26, siis kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

 (5) Kui määruse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1‒8), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

 (6) Määruse alusel ei anta toetust riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

 (7) Lisaks lõikes 6 nimetatule ei anta määruse alusel toetust ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ning komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a‒e sätestatud juhtudel.

 (8) Meetme raames kavandatava regionaalse kompetentsikeskuse tugitegevuse läbiviimiseks antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu aluslepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Harju ja Tartu maakonda.

 (2) Toetuse andmise alleesmärk on arendada väljaspool Harju ja Tartu maakonda välja piirkondlikele arengueeldustele tuginevad regionaalsed kompetentsikeskused (edaspidi kompetentsikeskus), mis kujunevad vähemalt ühel valdkondlikult piiritletud suunal rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja mis seeläbi suurendavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna. Kompetentsikeskuse tegevused peavad olema suunatud muu hulgas järgmiste eesmärkide saavutamisele:
 1) koondada väljaspool Harju ja Tartu maakonda kindlate valdkondadega seotud tipptasemel kompetentsi ning seda arendada;
 2) luua eeldusi piirkonnaspetsiifiliste ressursside baasil piirkonna ettevõtete võimekuse suurendamiseks kõrget lisandväärtust loovate uuenduste käivitamisel;
 3) luua soodsad tingimused teadmistemahukaks ettevõtluseks väljaspool Harju ja Tartu maakonda;
 4) tugevdada eri sektorite vahelist koostööd piirkonnas pikaajalise strateegilise arendustegevuse planeerimisel ja ühiste eesmärkide elluviimisel ning kompetentsikeskuse valdkonnas ettevõtete koostööd ja võrgustumist.

 (3) Toetuse abil ellu viidud projektiga tuleb panustada järgmiste meetme tegevuse väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse:
 1) paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste tulemusel saab 100 ettevõtet mitterahalist abi;
 2) paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel kasvab tööhõive toetust saanud ettevõtetes 100 täistööaja ekvivalendi võrra.

§ 3.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) ehituslik projekteerimine – projekteerimine ehitusseadustiku § 14 tähenduses;
 2) ehitustöö – ehitamine ehitusseadustiku § 4 tähenduses;
 3) e-teenindus – rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib toetuse taotleja (edaspidi taotleja) esindusõiguslik isik lepingu;
 4) haridusasutus – õppe läbiviimise õigust omav kutseõppeasutus või kõrgkool;
 5) ideekavand – eeltaotlemise korras vormikohaselt esitatud kavandatava kompetentsikeskuse kontseptuaalne kirjeldus, mille heakskiitmise korral saab selle esitaja või tema koostööpartner õiguse esitada taotlus tugi- või põhitegevuse finantseerimiseks;
 6) immateriaalne vara – vara, mis saadakse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel;
 7) kavandatav kompetentsikeskus – kompetentsikeskus, mille põhitegevusi ei ole toetatud regionaalministri 3. juuli 2009. a määruse nr 10 „Meetme „Kompetentsikeskuste arendamine” tingimused” alusel ning millele soovitakse taotleda toetust käesoleva määruse alusel. Kui kavandatavale kompetentsikeskusele antakse käesoleva määruse alusel toetust põhitegevuseks, loetakse teda kavandatavaks kompetentsikeskuseks kuni põhitegevuste lõpetamiseni;
 8) kompetents – uuendusliku teabe, selle loomise, vahendamise ja rakendamisega seotud pädevus, mille valdkondlik suund on selgelt piiritletav ning mille abil saab luua lisandväärtust tekitavaid ressursi- või tulemuspõhiseid uuenduslikke arendusi ja saavutada kompetentsikeskuse suur konkurentsivõime;
 9) kompetentsikeskus – era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või nende isikute moodustatud mitteformaalne ühendus, mis põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, ettevõtjate ning avaliku sektori vahelisel uuenduslikul ja teadmusmahukal koostööl, eesmärgiga pakkuda tuge piirkondliku ettevõtluse ja tööturu arengule nii kvalifitseeritud spetsialistide, uuringute ja koolituste kui ka füüsilise keskkonna näol, ning mis on teadmisi levitav organisatsioon üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 tähenduses;
 10) koostööleping – kompetentsikeskuse arendamisega seotud koostööpartnerite vahel sõlmitud kirjalik ühise tegutsemise leping, mis esitatakse koos ideekavandiga ja põhitegevuse toetuse taotlusega juhul, kui taotlejaks ei ole § 6 lõike 3 kohaselt asutatud sihtasutus või mittetulundusühing. Koostööleping reguleerib koostööpartneritevahelisi suhteid alates ideekavandi esitamisest kuni kompetentsikeskuse põhitegevuste elluviimisele suunatud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates viie aasta möödumiseni ning kompetentsikeskuse alalise juhtorgani koosseisu määramist ja juhtorgani tööpõhimõtteid;
 11) koostööpartner – kompetentsikeskuse arendamisega seotud § 6 lõikes 5 nimetatud koostöölepingu allkirjastanud § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juriidiline isik, kes on kaasatud kompetentsikeskuse arendamiseks läbi viidava projekti finantseerimisse, juhtimisse või elluviimisse. Koostööpartneri panus projekti elluviimisse ei pea olema rahaliselt mõõdetav. Kui koostööpartner panustab projekti rahaliselt, loetakse teda partneriks punkti 12 tähenduses;
 12) partner – taotluses nimetatud koostööpartner, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. Kui partneri kulusid tegevuse raames hüvitatakse, siis on ka partner toetust saav isik, kellele laienevad abi andmise tingimused;
 13) piirkond – ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium, samuti külade kogum, linnaosa või linnaosade kogum, mida iseloomustab ühtse keskuse olemasolu või sarnased sotsiaal-majanduslikud või kultuurilised tingimused;
 14) piirkondlik arengueeldus – kindel majanduslik tegevusvaldkond, looduslik, kultuurilis-ajalooline või inimkapitali teadmus-oskuslik pärand, milles mõnel konkreetsel piirkonnal on enamiku muude piirkondadega võrreldes suhteline konkurentsieelis või suurem arenguvõime;
 15) piirkonna konkurentsivõime – piirkonna võime luua eeldusi jätkusuutlike töökohtade pakkumiseks, elujõuliste ettevõtete tekkeks ja erainvesteeringute kaasamiseks, samuti võime luua eeldusi piirkonna elanike arvu stabiliseerimiseks või kasvuks ja külastajate arvu suurendamiseks;
 16) põhitegevus – määruses sätestatud kompetentsikeskuse väljaarendamisele otseselt suunatud tegevus või tegevuste kogum, millel on selge valdkondlik piiritletus;
 17) teadus- ja arendusasutus – juriidiline isik või asutus, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes;
 18) teadusuuringute taristu – teadusuuringute taristu üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 91 tähenduses, mille alla kuuluvad, rajatised, vahendid ja nendega seotud teenused, mida teadusringkonnad kasutavad teadusuuringuteks vastavates valdkondades. Mõiste hõlmab järgmist: teadusseadmed ja uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teaduslik teave, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara ja kommunikatsioonivahendid ning muud teadusuuringute teostamiseks vajalikud üksused. Sellised teadusuuringute taristud võivad asuda ühes kohas või olla jaotatud (organiseeritud ressursivõrgustik) kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 08.08.2009, lk 1–8) artikli 2 lõikega a;
 19) tegutsev kompetentsikeskus – kompetentsikeskus, mis on saanud toetust põhitegevusteks regionaalministri 3. juuli 2009. a määruse nr 10 „Meetme „Kompetentsikeskuste arendamine” tingimused” või käesoleva määruse alusel;
 20) tugitegevus – kavandatava kompetentsikeskuse väljaarendamisele ja põhitegevuste ettevalmistamisele kaasa aitav strateegilise iseloomuga tegevus, mille tulemusena on kompetentsikeskuse arendamisega seotud partnerid omavahelises koostöös välja selgitanud kompetentsikeskuse tegevuste alustamiseks vajalikud arendustööd ja edasised põhitegevused.

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Esitatud vaide lahendab rakendusasutus.

2. peatükk Nõuded kompetentsikeskusele, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Nõuded kompetentsikeskusele

 (1) Kompetentsikeskus, mille tegevusteks taotletakse määruse alusel toetust, peab vastama määruses sätestatud tingimustele ning sellesse peavad kuuluma vähemalt:
 1) üks piirkonna kohaliku omavalitsuse üksus või üks piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit;
 2) üks piirkonna teadus- ja arendusasutus või haridusasutus;
 3) üks ettevõtjate piirkondlik ühendus või ettevõtjate esindusorganisatsiooni regionaalne esindus või vähemalt kaks piirkonnas tegutsevat ettevõtjat, kellel on kokkupuude piiritletud valdkonnaga, milles kompetentsikeskus luuakse.

 (2) Kompetentsikeskusse võivad lisaks lõikes 1 nimetatud isikutele või asutustele kuuluda veel:
 1) kohaliku omavalitsuse üksuste liidud või kohaliku omavalitsuse üksused, mis ei asu kompetentsikeskuse piirkonnas;
 2) teadus- ja arendusasutused või haridusasutused, mis ei asu kompetentsikeskuse piirkonnas;
 3) maakondlikud arenduskeskused;
 4) maavalitsused;
 5) kompetentsikeskuse tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad, mis ei asu kompetentsikeskuse piirkonnas;
 6) sihtasutused;
 7) mittetulundusühingud.

 (3) Kompetentsikeskuse juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks moodustavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud organisatsioonid omavahel vastava sihtasutuse või mittetulundusühingu. Sihtasutust või mittetulundusühingut võib asendada lõigetes 1 ja 2 nimetatud organisatsioonide vahel sõlmitud koostöölepingu alusel moodustatud ühine alaline juhtorgan või koostöölepingu sõlminud osapoolte kokkuleppel toetuse taotleja juurde moodustatud struktuuriüksus, mille nõukogu võtab üle koostöölepingus kirjeldatud funktsioonid.

 (4) Lõikes 3 nimetatud juriidilise isiku või koostöölepingu alusel moodustatud juhtorgani pädevuses on muu hulgas:
 1) kompetentsikeskuse struktuuri ja koosseisu ning pikaajaliste koostööreeglite (koostööpartnerite liitumine, lahkumine jmt) kokkuleppimine ja kinnitamine;
 2) kompetentsikeskuse juhtimisprotsesside kinnitamine;
 3) kompetentsikeskuse tegevusstrateegia ja -kava ning selle alusel toetatava projekti eesmärkide, tegevuste, eelarve ja finantseerimisplaani kinnitamine;
 4) kompetentsikeskuse tegevuste, teenuste ja hinnakirja kinnitamine;
 5) kompetentsikeskuse tegevuse tulemuste kohta hinnangu andmine;
 6) muude kompetentsikeskuse tegevust puudutavate küsimuste otsustamine.

 (5) Koostöölepinguga sätestatakse järgmised küsimused:
 1) määruse 3. peatükis nimetatud ideekavandi esitamise etapis kinnitavad kompetentsikeskuse arendamisega otseselt seotud koostööpartnerid, sealhulgas ideekavandi esitaja, osalemist ideekavandi eesmärkide väljatöötamisel ja edasiste tegevuste planeerimisel ning määravad kindlaks oma rolli, tegevused, koostööpõhimõtted ja koostööpartnerite kaasamise ning lahkumise korra kompetentsikeskuse arendamisel;
 2) määruse 5. peatükis nimetatud põhitegevuse toetuse taotlemise etapis reguleeritakse koostöölepinguga täiendavalt koostööpartnerite panus taotluses sisalduvate tegevuste eelarve planeerimisel, finantseerimisel, juhtimisel ja läbiviimisel, määratakse intellektuaalomandiga seotud küsimuste reguleerimine ning teised olulised partneritevahelised küsimused.

 (6) Tegutsevale kompetentsikeskusele kehtivad järgmised nõuded:
 1) kompetentsikeskuse pakutavatele teenustele ja ettevõtjatele suunatud toetuse abil loodud seadmetepargile ja testkeskkonnale on juurdepääs kõigile ettevõtjatele võrreldavatel tingimustel. Toetuse saaja võib kehtestada seadmetepargi ja testkeskkonna kasutamiseks vajalikke täiendavaid nõudeid, sealhulgas lubada seadmeid kasutada vaid kompetentsikeskuse töötaja juuresolekul jms;
 2) kompetentsikeskus on kaasanud keskuse tegevuse strateegilisse planeerimisse vähemalt seitse Eesti ettevõtjat;
 3) kompetentsikeskusel on vähemalt viis täiskoormusega töökohta keskuse asukohas;
 4) kompetentsikeskuse tegevusse on kaasatud vähemalt viis magistranti või doktoranti ja vähemalt kaks doktorikraadiga teadustöötajat;
 5) kompetentsikeskus osutab aasta jooksul teenuseid vähemalt 20 kliendile;
 6) kompetentsikeskus osaleb rahvusvahelises koostöös oma valdkonnas.

 (7) Pärast põhitegevuse toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist kehtivad kavandatavale kompetentsikeskusele lõike 6 punktides 1 ja 4 nimetatud nõuded.

 (8) Tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuste toetamiseks taotluse esmakordsel esitamise ajal peab tegutsev kompetentsikeskus vastama lõike 6 punktides 1 ja 4 nimetatud nõuetele, kuid ei pea vastama lõike 6 punktides 2, 3, 5 ja 6 nimetatud nõuetele. Tegutsev kompetentsikeskus peab vastama lõike 6 punktides 2, 3, 5 ja 6 nimetatud nõuetele hiljemalt § 29 lõikes 5 nimetatud tegevusaruande esitamise tähtajaks.

§ 7.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja väljundinäitajate sihttaseme saavutamisse ning mille raames tehakse järgmisi tegevusi:
 1) kavandatava kompetentsikeskuse väljaarendamiseks vajalikud tugitegevused;
 2) põhitegevusena kompetentsikeskuse taristu arendamine, kompetentsikeskuse rahvusvahelistumine, kompetentsikeskuse valdkonnas teadmiste ning oskuste kogumine ja levitamine, sealhulgas seminaride, koolituste, infopäevade või samalaadsete ürituste korraldamine, nõustamis- ja tugiteenuste pakkumine testimiseks ja katsetamiseks, valdkondlike analüüside, teadus- ja arendusprojektide ja nendega seotud teostatavusuuringute läbiviimine (sh koostöös ettevõtjatega).

 (2) Toetust ei anta projektile, mille tegevused on lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud.

§ 8.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kulud, mis on otseselt vajalikud § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks ning §-s 2 nimetatud toetuse eesmärgi ja väljundinäitajate sihttaseme saavutamiseks, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” tulenevad kulud.

 (2) Lõikes 1 nimetatud kulud peavad vastama Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud tuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

 (3) Uute kompetentsikeskuste tugitegevuste lõikes on abikõlblikud järgmised kulud:
 1) kompetentsikeskuse väljaarendamiseks vajalike strateegiate, tegevuskavade ja teostatavusanalüüside koostamise kulud;
 2) konsultatsiooniteenuste ja projektijuhtimise, sealhulgas ekspertide kaasamise kulud;
 3) kompetentsikeskuse palgaliste töötajate, kompetentsikeskuse juhtorgani liikmete, ideekavandi esitanud organisatsiooni töötajate ja juhtorganite liikmete ning koostöölepingu allkirjastanud organisatsioonide töötajate ja juhtorganite liikmete õppereisi lähetuse majutus- ja transpordikulud ning päevarahad.

 (4) Uute kompetentsikeskuste põhitegevuste lõikes on abikõlblikud järgmised kulud:
 1) ehitustööde teostamise ja kommunikatsioonide rajamise, sealhulgas liitumistasude, omanikujärelevalve ja ehitusprojekti juhtimise ning autorijärelevalve kulud;
 2) ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud kulud ning detailplaneeringu koostamise kulud;
 3) kinnisasja ostmise kulud;
 4) materiaalse ja immateriaalse vara ostmise, sealhulgas seadmete soetamise koos paigaldamisega, erialase õppe- ja teaduskirjanduse ning tehnilise teabe soetamise kulud, ning kulud ligipääsu tagamiseks elektroonilistele andmebaasidele;
 5) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3, sealhulgas koolitustel ja konverentsidel osalemise kulud;
 6) projekti kaudsed kulud (sh ruumide rendikulud) 15% ühtse määra alusel arvestatuna projekti otsestest personalikuludest;
 7) kompetentsikeskuse tegevuseks vajalike tugiteenuste kulud, sealhulgas hangete korraldamise, veebilehe loomise ja haldamise, asjakohaste andmebaaside loomise ja haldamise, ekspertiisi ostmise ning uuringute tellimise kulud;
 8) kompetentsikeskuse valdkonna teadmiste ja oskuste levitamiseks seminaride, töötubade, konverentside või samalaadsete ürituste korraldamise kulud;
 9) kompetentsikeskuse tegevusvaldkonna ja pakutavate teenuste osas teadlikkuse tõstmise kulud, sealhulgas turunduskulud;
 10) rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise kulud ja messidel või konverentsidel osalemise kulud.

 (5) Tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuste raames on abikõlblikud lõike 4 punktides 4–10 nimetatud kulud.

 (6) Kui toetus on:
 1) teadus- ja arendusprojektidele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 25 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kulud;
 2) teadusuuringute taristule investeeringuteks ette nähtud riigiabi, on abikõlblikud üldise grupierandi artikli 26 lõikes 5 nimetatud investeeringute kulud.

 (7) Abikõlblike kulude puhul on järgmised piirangud:
 1) tugitegevuse projektiga seotud personalikulud võivad moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
 2) lõike 3 punktis 3 nimetatud õppereisil osalemine on abikõlblik vaid juhul, kui õppereisil osalevad samaaegselt vähemalt kolme erineva § 6 lõikes 3 nimetatud mittetulundusühingu või sihtasutuse moodustanud organisatsiooni või § 6 lõikes 3 nimetatud koostöölepingus nimetatud organisatsiooni esindajad, nii et kaasatud on ka ettevõtjate esindajad;
 3) osavõtu-, majutus- ning transpordikulud ürituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta peavad vastama Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusele nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, sealhulgas on abikõlblik tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 punktide 4 ja 5 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu;
 4) kinnisasja ost võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
 5) ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste, ehitusprojektide ekspertiiside või detailplaneeringute koostamise kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

 (8) Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) kompetentsikeskuste töötajate ning kompetentsikeskuse pakutava üldise töö- ja juhtimisalase täienduskoolituse, keeleõppe ning haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolituse ja praktika kulud;
 2) majutus-, konverentsi- ja toitlustusteenuste osutamise ning muude kompetentsikeskuse põhitegevusega mitteseotud ruumide ehitus-, projekteerimis- ja muud kulud;
 3) amortisatsioonikulud;
 4) hooldusremondi kulud ehitise normaalse toimimise tagamiseks ja ehitise kasutusea pikendamiseks;
 5) esinduskulud ja kingitused, sealhulgas suveniirid ja meened;
 6) investeeringud äriühingute või füüsiliste isikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse;
 7) sularahas tasutud maksed;
 8) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

 (9) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel.

§ 9.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 2015. aasta 1. septembrist kuni 2023. aasta 31. augustini.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma ajavahemikku 2015. aasta 1. septembrist kuni 2023. aasta 31. augustini.

 (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev kavandatava kompetentsikeskuse tugitegevuse puhul on tugitegevuse toetuse taotluse esitamise kuupäev või sellest hilisem kuupäev.

 (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev kavandatava kompetentsikeskuse tugitegevuse puhul võib olla lõikes 3 sätestatud kuupäevast kuni 12 kuud hilisem kuupäev, kuid see ei tohi olla hilisem sama taotleja poolt põhitegevuse taotluse esitamise kuupäevast.

 (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev põhitegevuse puhul on põhitegevuse toetuse taotluse esitamise kuupäev või sellest hilisem taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäev.

 (6) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev kavandatava kompetentsikeskuse põhitegevuse puhul võib olla lõikes 5 sätestatud kuupäevast kuni 36 kuud hilisem kuupäev. Tegutseva kompetentsikeskuse puhul määratakse põhitegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev taotlusvooru väljakuulutamisel.

 (7) Paragrahvi 8 lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud kavandatava kompetentsikeskuse põhitegevuse kulude osas võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast kuni 24 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 2015. aasta 1. septembri. Lõigetes 9 ja 10 nimetatud juhtudel ei rakendata käesolevas lõikes lubatud erandit § 8 lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud kulu puhul. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

 (8) Paragrahvi 8 lõike 4 punktides 4–10 nimetatud kompetentsikeskuse põhitegevuse kulude osas võib tegutsevate kompetentsikeskuste puhul taotluse rahuldamise otsuses sätestada varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 2015. aasta 1. septembri, välja arvatud lõigetes 9 ja 10 nimetatud juhtudel. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

 (9) Taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei määrata juhul, kui see on vastuolus riigiabireeglitega.

 (10) Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse rakendusüksusele esitamist.

 (11) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.

§ 10.  Toetuse piirsumma ja osakaal

 (1) Kavandatava kompetentsikeskuse tugitegevuste elluviimiseks on maksimaalne toetus taotluse kohta 30 000 eurot.

 (2) Kavandatava kompetentsikeskuse põhitegevuste elluviimiseks on maksimaalne toetus taotluse kohta 2 000 000 eurot.

 (3) Kavandatava kompetentsikeskuse projektile antakse toetust maksimaalselt 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu määr on vähemalt 15%. Kui toetus on käsitletav riigiabina või vähese tähtsusega abina, lähtutakse lõigetes 9–15 sätestatud tingimustest.

 (4) Tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuste elluviimiseks maksimaalse toetussumma suurus ja minimaalne omafinantseeringu määr kehtestatakse konkreetse taotlusvooru väljakuulutamisel. Kui toetus on käsitletav riigiabina või vähese tähtsusega abina, lähtutakse lõigetes 9–15 sätestatud tingimustest.

 (5) Tegutseva kompetentsikeskuse projektile toetuse minimaalse omafinantseeringu määra kehtestamisel arvestatakse, et:
 1) aastatel 2015–2019 on lõikes 4 sätestatud omafinantseeringu määr vähemalt 15% abikõlblikest kuludest;
 2) aastatel 2020–2023 on lõikes 4 sätestatud omafinantseeringu määr vähemalt 30% abikõlblikest kuludest.

 (6) Projektile antava toetuse suurim summa ja protsendimäär abikõlblikest kuludest kehtestatakse toetuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses.

 (7) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

 (8) Juhul kui projekti maksumus läbiviidud hangete tulemusena suureneb, katab projekti maksumuse kallinemise toetuse saaja.

 (9) Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada selle määruse artikli 4 lõike 1 punktis i või j nimetatud teavitamiskünniseid.

 (10) Kui toetus on käsitatav riigiabina teadus- ja arendusprojektidele antava abina, peab projekti abikõlblik osa olema liigitatav kas alusuuringuteks või rakendusuuringuteks või tootearenduseks või teostatavusuuringuteks. Abi osakaal ei tohi sellisel juhul ületada üldise grupierandi määruse artikli 25 lõigetes 5–7 sätestatut.

 (11) Kui toetus on käsitatav teadusuuringute taristule investeeringuteks antava riigiabina, ei tohi vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 26 lõikele 6 abi osakaal ületada 50% abikõlblikest kuludest.

 (12) Kui toetust antakse projektile mitme üldise grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse üldise grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud lõigetes 10 ja 11.

 (13) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:
 1) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 200 000 eurot;
 2) kui abi saajaks on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot;
 3) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

 (14) Lõikes 13 sätestatud vähese tähtsusega abi summa hulka loetakse ka avaliku sektori rahalist panust projekti omafinantseeringusse.

 (15) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi toetus koos avaliku sektori muu rahalise panusega projekti omafinantseeringusse ületada vastavalt lõikes 10 või 11 sätestatud osakaale või lõikes 13 sätestatud summat.

3. peatükk Nõuded kavandatava kompetentsikeskuse ideekavandi esitajale ja ideekavandile. Ideekavandi esitamine ja menetlemine 

§ 11.  Ideekavandite vooru väljakuulutamine, ideekavandi koostamise eelnõustamine ja ideekavandi esitamine

 (1) Ideekavandeid kavandatava kompetentsikeskuse kavandamiseks saab esitada ideekavandite voorus. Ideekavandiga esitatakse kavandatava kompetentsikeskuse kontseptsiooni kirjeldus, mille heakskiitmise korral saab selle esitaja või muu taotlemiseks õigustatud isik õiguse esitada taotluse tugi- või põhitegevuse toetamiseks. Ideekavandite vooru tähtpäeva kinnitab rakendusasutus ning selle kuulutab välja rakendusüksus vähemalt neli kuud enne ideekavandite vooru tähtpäeva rakendusüksuse veebilehel ja üleriiklikus päevalehes.

 (2) Ideekavandi esitab e-teeninduse kaudu ideekavandi esitaja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

 (3) Enne ideekavandi esitamist on ideekavandi esitajal õigus saada eelnõustamist, mille käigus annab rakendusüksus nõu ideekavandi koostamiseks, et see vastaks meetme tingimustele.

 (4) Eelnõustamine ei ole kohustuslik ideekavandi esitamise osa ega ole eelduseks või takistuseks hilisema ideekavandi esitamiseks. Eelnõustamise raames ei anna rakendusüksus hinnangut võimaliku ideekavandi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsuse tegemise osas.

§ 12.  Ideekavandi esitajale esitatavad nõuded

 (1) Ideekavandi esitaja võib olla:
 1) paragrahvi 6 lõikes 3 nimetatud mittetulundusühing või sihtasutus;
 2) teadus- ja arendusasutus;
 3) haridusasutus;
 4) piirkonna asukohajärgne ettevõtjate ühendus;
 5) ettevõtjate esindusorganisatsioon.

 (2) Ideekavandi esitajad võivad olla ka sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka ning organisatsiooni juhtorganitesse kuuluvad samaaegselt vähemalt § 6 lõikes 1 nimetatud organisatsioonide esindajad.

 (3) Ideekavandi esitaja ei või olla äriühing ega füüsiline isik.

§ 13.  Ideekavandile esitatavad nõuded ja ideekavandi esitamine

 (1) Ideekavand peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab hinnata kompetentsikeskuse kavandamise põhjendatust tervikuna, kompetentsikeskuse organisatsioonilist võimekust ja üldist valmisolekut kompetentsikeskuse rajamiseks ja tegevuse käivitamiseks ning planeeritavate tegevuste asjakohasust vastavalt rakendatavale hindamismetoodikale:
 1) üldandmed ideekavandi esitaja ja kõikide koostööpartnerite kohta;
 2) kompetentsikeskuse organisatsiooniline koosseis, organisatsiooni lühikirjeldus koos ülevaatega senistest asjakohastest valdkondlikest tegevustest ja vastavatest tulemustest ning põhjendus kompetentsikeskuse kavandamises osalemiseks, sealhulgas kaasatud organisatsioonide rolli kirjeldus kompetentsikeskuse väljaarendamisel, kompetentsikeskuse tegevustesse kaasatud osapoolte valmidus pikaajaliseks koostööks, kompetentsikeskuse arenduses osalemise eesmärgid ja oodatavad tulemused;
 3) kompetentsikeskuse nimi ja asukoht;
 4) kompetentsikeskuse visiooni kirjeldus;
 5) kompetentsikeskuse valdkondlik eesmärk, selle valiku põhjendus, võimalused piirkondliku arengueelduse ärakasutamiseks ja arengueesmärgid;
 6) olemasolevate ressursside kirjeldus kompetentsikeskuse arendamiseks (tööjõud, oskusteave, infrastruktuur jm) ja sellest lähtuvad vajadused;
 7) kompetentsikeskuse ellukutsumiseks kavandatavad tegevused ja vastavad finantseerimisallikad, sealhulgas tugi- ja põhitegevuste esialgne loetelu, hinnanguline teostatavuse aeg ning indikatiivne maksumus koos võimalike finantseerimisallikate ja kasusaajatega;
 8) tegevuste eeldatav mõju kompetentsikeskuse võrgustiku liikmetele, koostööle, piirkonna ettevõtluse arengule, innovatsioonile ja piirkonnale tervikuna;
 9) kompetentsikeskuse eeldatav mõju meetme eesmärkidele;
 10) kompetentsikeskuse prioriteetsus tulenevalt arendusdokumentidest (kohaliku omavalitsuse arengukava, regionaalsed ja üleriigilised arendusdokumendid jm);
 11) kompetentsikeskuse jätkusuutlikkuse kirjeldus, sealhulgas võimalike riskide kirjeldus ja nende maandamise võimalused;
 12) hinnang kompetentsikeskuse tegevuste eeldatava mõju kohta läbivatele teemadele;
 13) esitatud lisadokumentide loetelu;
 14) ideekavandi esitaja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

 (2) Ideekavandile tuleb lisada:
 1) ideekavandi koostamisel osalenud ekspertide nimekiri;
 2) koostööpartneritega sõlmitud koostööleping või selle koopia;
 3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

§ 14.  Ideekavandi registreerimine, ideekavandi ja selle esitaja vastavaks tunnistamine

 (1) Ideekavandid esitatakse rakendusüksusele kindlaksmääratud ideekavandite vooru tähtpäevaks. Ideekavand jäetakse läbi vaatamata, kui ideekavandit ei ole esitatud kindlaksmääratud tähtpäevaks. Rakendusüksus edastab ideekavandi esitajale ideekavandi läbi vaatamata jätmise otsuse e-teeninduse kaudu.

 (2) Kõik tähtaegselt esitatud ideekavandid registreeritakse rakendusüksuses. Rakendusüksus kontrollib ideekavandi ja selle esitaja vastavust §-s 2, § 7 lõikes 1 ning §-des 12 ja 13 sätestatud nõuetele.

 (3) Ideekavandi menetlemise aeg on üldjuhul kuni 65 tööpäeva ideekavandite esitamise tähtpäevast alates. Hiljemalt 65. tööpäeval ideekavandite esitamise tähtpäevast alates tehakse ideekavandi esitajale teatavaks ideekavandi heakskiitmise, tingimustega heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsus. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on rakendusüksusel õigus ideekavandi menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

 (4) Rakendusüksusel on õigus nõuda puuduva teabe ja lisateabe esitamist. Ideekavandi esitajal on kohustus vastata kõigile ideekavandi kohta esitatud küsimustele.

 (5) Kui ideekavandi ja ideekavandi esitaja nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata ideekavandi esitajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva, ideekavandi menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

 (6) Ideekavandi esitajat või ideekavandit ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) paragrahvis 2, § 7 lõikes 1 ning §-des 12 ja 13 ideekavandile või ideekavandi esitajale sätestatud nõuded ei ole täidetud;
 2) ideekavandis on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või ideekavandi esitaja või koostööpartner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
 3) ideekavandi esitaja ei võimalda teha ideekavandi esmast vastavuskontrolli;
 4) ideekavandi esitaja ei ole lõike 5 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud ideekavandis esinenud puudusi.

 (7) Ideekavandi või ideekavandi esitaja mittevastavaks tunnistamise korral ideekavandit ei hinnata ja selle kohta teeb rakendusüksus ideekavandi heakskiitmata jätmise otsuse. Rakendusüksus edastab ideekavandi esitajale ideekavandi heakskiitmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna e-teeninduse kaudu, esitades otsuses Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

§ 15.  Ideekavandi hindamine ja selle heakskiitmise, tingimustega heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsuse tegemise tingimused ja kord

 (1) Kõiki nõuetele vastavaid ideekavandeid hinnatakse, võttes aluseks hindamismetoodika, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumidest. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt ideekavandite vooru väljakuulutamise päeval.

 (2) Ideekavandeid hindab rakendusüksuse moodustatud meetme hindamiskomisjon (edaspidi hindamiskomisjon), mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja ideekavandite esitajatest. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

 (3) Rakendusüksus kaasab hindamisprotsessi vajadusel täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid hindamiskomisjon hindamisel arvestab.

 (4) Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud ideekavandite sisu hindamismetoodika alusel järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes:
 1) kirjeldatud tegevuste põhjendatus ja eeldatav mõju §-s 2 nimetatud meetme eesmärkide ja väljundinäitajate sihttasemete saavutamisele;
 2) kompetentsikeskuse potentsiaal jätkusuutlikuks toimimiseks;
 3) kompetentsikeskuse tegevusvaldkonna prioriteetsus tulenevalt arendusdokumentidest.

 (5) Ideekavandeid hinnatakse skaalal 0–4. Ideekavandi hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest.

 (6) Rakendusüksus kiidab heaks nõuetele vastavaks tunnistatud ideekavandid, mis:
 1) lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,75 hindepunkti;
 2) ei ole lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud hindamiskriteeriumi osas hinnatud koondhindega alla 1,0 hindepunkti ja
 3) mille osas hindamiskomisjon on teinud rakendusüksusele ideekavandi heakskiitmise või tingimustega heakskiitmise ettepaneku.

 (7) Ideekavandi heakskiitmise, tingimustega heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta vormistab rakendusüksus eraldi otsuse, võttes aluseks hindamiskomisjoni ettepaneku. Otsuse võib jätta tegemata, kui ideekavandi või selle esitaja nõuetele vastavuse kontrollimisel või ideekavandi hindamisel ei ole lähtutud käesolevas määruses sätestatud nõuetest või lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikast. Sel juhul suunatakse ideekavandid tagasi vastava toimingu uuesti sooritamiseks.

 (8) Ideekavandi tingimustega heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsuse tegemisel loetakse ideekavandi esitaja haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb ideekavandis esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

 (9) Ideekavandi heakskiitmata jätmise otsuses tuuakse välja ideekavandi heakskiitmata jätmise põhjused. Ideekavandi heakskiitmata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

 (10) Ideekavandi heakskiitmise või tingimustega heakskiitmise otsuses märgitakse muu hulgas:
 1) otsuse tegemise kuupäev;
 2) projekti nimi;
 3) organisatsioonide või nende poolt asutatava või hetkel asutamisel oleva sihtasutuse või mittetulundusühingu nimed, kellest ühel on õigus esitada taotlus tugi- või põhitegevuseks konkreetse ideekavandi alusel;
 4) võimalikud tingimused tugi- või põhitegevuse taotluse esitamiseks;
 5) vajadusel hindamiskomisjoni soovitused tugi- või põhitegevuse taotluse koostamiseks;
 6) asjaolu, et käesoleva otsusega ei kaasne rahalist toetust;
 7) hindamiskomisjoni hindamise tulemusel tekkinud koondhinne;
 8) ideekavandi tingimustega heakskiitmise korral tingimused, mis tuleb ideekavandi esitajal taotluse esitamiseks täita;
 9) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
 10) otsuse tegija andmed.

 (11) Ideekavandi heakskiitmise, tingimustega heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsus tehakse ideekavandi esitajale elektrooniliselt teatavaks kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

4. peatükk Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele, toetuse taotluste menetlemine 

§ 16.  Taotlejale esitatavad nõuded

 (1) Kavandatava kompetentsikeskuse tugi- ja põhitegevuse toetuse taotlejaks võivad olla § 6 lõikes 3 nimetatud sihtasutused ja mittetulundusühingud või järgmised organisatsioonid, mis on nimetatud § 15 lõike 10 kohases ideekavandi heakskiitmise või tingimustega heakskiitmise otsuses ja mis kuuluvad sõlmitud koostöölepingust lähtuvalt kompetentsikeskuse juhtorganisse vastavalt § 6 lõikele 3:
 1) teadus- ja arendusasutus;
 2) haridusasutus;
 3) piirkonna asukohajärgne ettevõtjate ühendus;
 4) ettevõtjate esindusorganisatsioon;
 5) sihtasutus või mittetulundusühing;
 6) piirkonna asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.

 (2) Tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuste toetuse taotlejaks võivad olla § 6 lõikes 3 nimetatud sihtasutused ja mittetulundusühingud või järgmised organisatsioonid, mis kuuluvad regionaalministri 3. juuli 2009. a määruse nr 10 „Meetme „Kompetentsikeskuste arendamine” tingimused” või käesoleva määruse alusel põhitegevuseks toetust saanud kompetentsikeskuse juhtorganisse vastavalt § 6 lõikele 3:
 1) teadus- ja arendusasutus;
 2) haridusasutus;
 3) piirkonna asukohajärgne ettevõtete ühendus;
 4) ettevõtjate esindusorganisatsioon;
 5) sihtasutus või mittetulundusühing;
 6) piirkonna asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.

 (3) Taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse §-s 2 sätestatud tingimustele.

 (4) Taotleja peab olema võimeline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 1. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud, selle kinnituseks peavad taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad isikud esitama taotlemisel kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastada.

 (5) Kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv arvestusüksus või ta panustab teise taotleja projekti omafinantseeringusse, on ta suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

 (6) Taotluse esitajaks ei või olla äriühingud ja füüsilised isikud.

§ 17.  Eelnõustamine

 (1) Enne taotluse esitamist on taotlejal õigus saada oma projektile eelnõustamist, mille käigus juhib rakendusüksus tähelepanu kavandatava taotluse võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks.

 (2) Eelnõustamine ei ole kohustuslik taotluse esitamise osa ega ole eelduseks või takistuseks hilisema taotluse esitamiseks. Eelnõustamise raames ei anna rakendusüksus hinnangut võimaliku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise kohta.

§ 18.  Taotlusele esitatavad üldnõuded

 (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele, lisaks tuleb täita järgmisi nõudeid:
 1) taotlus esitatakse käesolevas määruses ette nähtud korras;
 2) taotletava toetuse suurus ei ületa §-s 10 sätestatud toetuse määrasid;
 3) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada § 9 lõigetes 4 ja 6 sätestatud lõppkuupäevaks;
 4) taotluses sisalduva projekti eelarves nähakse ette nõutav omafinantseering.

 (2) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.

 (3) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse alusel, siis lisaks lõikes 1 esitatud nõuetele peab toetusel olema ergutav mõju üldise grupierandi määruse artikli 6 tähenduses.

 (4) Taotluse esitab e-teeninduse kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

 (5) Tugitegevuse toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) taotleja ja projektis osalevate koostööpartnerite nimed ja üldandmed, sealhulgas taotleja ja koostööpartnerite roll ning rahaline panus projektis;
 2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, projekti eesmärk ning selle seos meetme tegevuse eesmärkide ja ideekavandiga, projekti tegevuste kirjeldus, projekti oodatavad tulemused ning mõju läbivate teemade lõikes;
 3) andmed projekti juhtimisse kaasatud isiku või isikute kohta;
 4) projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa ja katmise allikad;
 5) projekti eelarve;
 6) projekti ajakava;
 7) võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon (sealhulgas hanketeated, hankest osa võtnud ettevõtete hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid jms) või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused;
 8) aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga;
 9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 10) oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid;
 11) projektis osalevate partnerite vaheline koostööleping või selle koopia.

 (6) Põhitegevuse toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) kompetentsikeskuse arengustrateegia vähemalt meetme abikõlblikkuse perioodi lõpuni, mis sisaldab tegevuskava ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas kirjeldust, milliseid täiendavaid rahastusallikaid planeeritakse kompetentsikeskuse tegevuste finantseerimiseks, milliseid teenuseid ja tegevusi kavandatakse omatulu teenimiseks ning kuidas tagatakse kompetentsikeskuse tegevuste jätkusuutlikkus pärast meetme abikõlblikkuse perioodi lõppu;
 2) taotleja ja projektis osalevate koostööpartnerite nimed ja üldandmed, sealhulgas taotleja ja koostööpartnerite roll ning rahaline panus projektis;
 3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, projekti eesmärk ja selle seos meetme tegevuse eesmärkidega, projekti tegevuste kirjeldus, projekti oodatavad tulemused, projekti raames kasusaajate sihtrühma kirjeldus, sealhulgas prognoosid kompetentsikeskuse poolt loodavate uute töökohtade ning kasu saavate ettevõtete arvu kohta vähemalt projekti jooksul ja projekti lõppemisele järgneva kolme majandusaasta jooksul;
 4) andmed projekti juhtimisse kaasatud isiku või isikute kohta;
 5) projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa ja selle katmise allikad;
 6) projekti eelarve, kus abikõlblikud kulud on esitatud tegevuste ja vajadusel riigiabi liigi põhiselt;
 7) projekti tegevuste ajakava;
 8) omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
 9) võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon (sealhulgas hanketeated, hankest osavõtnud ettevõtete hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid jms) või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused;
 10) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara kasutamise taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates ning ei soorita selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
 11) aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga;
 12) projektis osalevate partnerite vaheline koostööleping või selle koopia;
 13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 14) finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu ühendmääruse § 5 alusel. Kui hindamise tulemusel selgub, et projekt teenib projekti vara kasuliku eluea jooksul puhastulu, peab projekti planeeritavaid abikõlblikke kulusid vähendama puhastulu summa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest;
 15) prognoos majandustegevuse ulatuse kohta, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas sellise tegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute infrastruktuuri kasutuse üldisest aastasest mahust.

§ 19.  Taotluse registreerimine, toetuse taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine

 (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse kindlaks määratud tähtpäevaks, arvestades § 21 lõikes 1, § 22 lõikes 1 või § 23 lõikes 1 sätestatut. Kõik esitatud taotlused registreeritakse rakendusüksuses.

 (2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui taotlus ei ole esitatud tähtpäevaks. Rakendusüksus esitab taotlejale taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna e-teeninduse kaudu.

 (3) Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust §-des 16 ja 18 ning § 21 lõigetes 2 ja 3, § 22 lõikes 2 või § 23 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

 (4) Tugitegevuse toetuse taotluse menetlemise aeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Hiljemalt 30. tööpäeval taotluse esitamise tähtpäevast alates tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

 (5) Põhitegevuse toetuse taotluse menetlemise aeg on kuni 65 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Hiljemalt 65. tööpäeval taotluse esitamise tähtpäevast alates tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

 (6) Taotlejat või taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) struktuuritoetuse seaduse §-s 21 sätestatud või §-des 16 ja 18 esitatud nõuded taotlejale või taotlusele ei ole täidetud;
 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusevastasel viisil otsuse tegemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotluse esmast vastavuskontrolli;
 4) taotleja ei ole lõike 8 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

 (7) Rakendusüksusel on õigus nõuda puuduva teabe ja lisateabe esitamist. Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele.

 (8) Kui taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

 (9) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlust ei hinnata ja selle kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Rakendusüksus esitab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna e-teeninduse kaudu, esitades otsuses taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud andmed.

§ 20.  Toetuse taotluse hindamise ja otsuste tegemise üldine kord

 (1) Kõiki vastavaks tunnistatud taotlusi hindab § 15 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjon, võttes aluseks rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtu väljakuulutamise päeval.

 (2) Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluse hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.

 (3) Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel skaalal 0–4. Taotluste hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnetest.

 (4) Kui taotletava toetuse kogusumma ei ületa taotlusvooru eelarvet, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise või taotluse osalise rahuldamise otsuse kõigi nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste osas, mis:
 1) on § 21 lõikes 4, § 22 lõikes 3 või § 23 lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75 hindepunkti ja
 2) ei ole ühegi § 21 lõikes 4, § 22 lõikes 3 või § 23 lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumi osas hinnatud koondhindega alla 1,0 hindepunkti.

 (5) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (6) Kui lõikes 4 määratud koondhinde lävendi ületanud taotluste kogu taotletava toetuse summa ületab taotlusvooru eelarvet, järjestab rakendusüksus kõik taotlused hindamisel saadud koondhinde alusel.

 (7) Täielikule või osalisele rahuldamisele kuuluvad hindamise tulemusena lõikes 4 sätestatud nõuetele vastavad taotlused, mille osas hindamiskomisjon on teinud taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise ettepaneku, tingimusel et nende rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet.

 (8) Taotlused, mis ei vasta lõikes 4 sätestatud nõuetele või mille rahastamise summa ületab taotlusvooru eelarvet, jäetakse rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja taotluse rahuldamata jätmise põhjused.

 (9) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata ka juhul, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. Sellisel juhul esitab rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuses oma kaalutlused.

5. peatükk Kavandatava kompetentsikeskuse tugi- ja põhitegevuse toetuse taotlusele ning tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuse toetuse taotlusele esitatavad nõuded ja menetlemise kord 

§ 21.  Kavandatava kompetentsikeskuse tugitegevuse toetuse taotlusele esitatavad nõuded ja taotluste menetlemise kord

 (1) Kavandatava kompetentsikeskuse tugitegevuse toetuse taotluste vastuvõtmise alustamise ja taotlusvooru vahendite mahu otsustab rakendusasutuse juht ning avalikustab rakendusüksus. Taotluste esitamise tähtpäeva ja taotlusvooru vahendite mahu kuulutab välja rakendusüksus, teavitades sellest heakskiidetud ideekavandite esitanuid kirja teel pärast ideekavandite hindamise ja menetlemise lõppu.

 (2) Kavandatava kompetentsikeskuse tugitegevuse toetuse taotluse esitamise eelduseks on ideekavandi rakendusüksuses heakskiitmise otsus või tingimustega heakskiitmise otsus, toetuse taotluses sisalduvad tegevused peavad olema kooskõlas rakendusüksuse heakskiidetud või tingimuslikult heakskiidetud ideekavandiga.

 (3) Tugitegevuse toetuse taotlus peab lisaks §-s 18 sätestatud taotlusele esitatavatele üldnõuetele sisaldama infot, kuidas tugitegevuste tulemusena selgitatakse välja järgmised asjaolud:
 1) olemasolev kompetents vastavates valdkondades ja selle edasiarendamiseks vajalikud tegevused;
 2) kompetentsi baasil võimalikud kavandatavad teenused ja sihtgrupid ning sellest lähtuvalt tekkiva lisandväärtuse kirjeldus;
 3) koostööpartnerite roll, võimalused ja valmisolek kompetentsikeskuse eesmärkide saavutamiseks, lähtudes vastavatest strateegilistest plaanidest;
 4) kitsaskohad, võimalused ja vajalikud tegevused tööjõu-, finants- ja infrastruktuuri ressursside jagamise ja arendamise osas;
 5) kompetentsiga seotud valdkondade arendamise perspektiivid ja konkurentsivõime Eesti turul;
 6) kompetentsikeskuse arengupotentsiaal rahvusvahelises mastaabis;
 7) võimalikud põhitegevused, nende hinnanguline maksumus ja vastavad rahastamisallikad kompetentsikeskuse väljaarendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.

 (4) Kavandatava kompetentsikeskuse tugitegevuste taotluste hindamismetoodika kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest hindamiskriteeriumidest:
 1) projekti tegevuste seos ideekavandi, selle visiooni, eesmärkide ja sisuga ning sellele antud heakskiitmise otsuses märgitud soovitustega;
 2) projekti tegevuste põhjendatus ja asjakohasus lõikes 3 nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks;
 3) eelarve põhjendatus ja kvaliteet ning kuluefektiivsus.

§ 22.  Kavandatava kompetentsikeskuse põhitegevuse toetuse taotlusele esitatavad nõuded ja taotluste menetlemise kord

 (1) Kavandatava kompetentsikeskuse põhitegevuse toetuse taotluste vastuvõtmise alustamise ja taotlusvooru vahendite mahu otsustab rakendusasutuse juht ning avalikustab rakendusüksus. Taotluste esitamise tähtpäeva ja taotlusvooru vahendite mahu kuulutab välja rakendusüksus, teavitades sellest potentsiaalseid taotlejaid kirja teel vähemalt kolm kuud enne taotluste esitamise tähtpäeva.

 (2) Kavandatava kompetentsikeskuse tugitegevuse toetuse taotluse esitamise eelduseks on ideekavandi rakendusüksuses heakskiitmise otsus või tingimustega heakskiitmise otsus, toetuse taotluses sisalduvad tegevused peavad olema kooskõlas rakendusüksuse heakskiidetud või tingimuslikult heakskiidetud ideekavandiga.

 (3) Põhitegevuse toetuse taotlus peab lisaks §-s 18 sätestatud taotlusele esitatavatele üldnõuetele sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) haakuvus ideekavandis nimetatud eesmärkidega ja sellele antud ekspertide hinnanguga;
 2) vajadusel projekti elluviimiseks vajalikud load (sealhulgas ehitusluba) ja kooskõlastused;
 3) juhul kui projektis on kavandatud ehitustööd, siis ehituslik projektdokumentatsioon vähemalt eelprojekti staadiumis, mis vastab majandus- ja taristuministri 21. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” kehtestatud nõuetele;
 4) kinnisasja ostu puhul kinnisvara hindamise tõend, mis on väljastatud kuni kolm kuud enne taotluse esitamist.

 (4) Kavandatava kompetentsikeskuse põhitegevuste taotluste hindamismetoodika kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest hindamiskriteeriumidest:
 1) projekti seos ideekavandi, selle eesmärkide ja sisuga ning heakskiitmise otsuses märgitud soovitustega;
 2) projekti tegevuste mõju meetme üldiste eesmärkide ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisele;
 3) tegevuste jätkusuutlikkus;
 4) projekti põhjendatus ning tegevuste teostatavus ja kindlustatus ressurssidega;
 5) eelarve põhjendatus ja kvaliteet ning kuluefektiivsus.

 (5) Kui taotleja ei esita koos taotlusega hoonete või rajatiste ehitusseadustiku alusel kehtestatud asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavat ehitusprojekti:
 1) teeb rakendusüksus kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse, mille vaatab rakendusüksus uuesti üle pärast ehitusliku projektdokumentatsiooni esitamist vähemalt põhiprojekti staadiumis, mis vastab majandus- ja taristuministri 21. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” kehtestatud nõuetele;
 2) saadab rakendusüksus taotluse uuesti hindamisele vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele juhul, kui projekti eesmärgid, tegevused, projekti maksumus või § 18 lõike 6 punktis 14 nimetatud finantsanalüüsi tulemused muutuvad oluliselt pärast ehitusprojekti täiendamist. Juhul kui hindamistulemus ei ületa uue hindamise tulemusel § 20 lõikes 4 nimetatud lävendit, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 23.  Tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuse toetuse taotlusele esitatavad nõuded ja taotluste menetlemise kord

 (1) Taotlusi tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevusteks saavad esitada tegutsevad kompetentsikeskused taotlusvoorude raames. Põhitegevuse toetuse taotluste vastuvõtmise alustamise otsustab rakendusasutus ja avalikustab rakendusüksus. Taotlusvooru avanemisest teavitab rakendusüksus taotlejaid kirja teel vähemalt 45 päeva enne taotlusvooru tähtpäeva. Taotlusvooru vahendite mahu, maksimaalse toetuse mahu taotleja kohta, maksimaalse toetuse määra, vooru raames toetatavad tegevused ja taotlusvooru raames toetatud abikõlblike kulude abikõlblikkuse lõppkuupäeva otsustab rakendusasutuse juht.

 (2) Põhitegevuse toetuse taotlus peab lisaks §-s 18 sätestatud taotlusele esitatavatele nõuetele sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) kompetentsikeskuse tegevuste ja neile vastavate tulemuste ülevaade viimase kolme aasta kohta, mis sisaldab muu hulgas infot kompetentsikeskuse tegevuse majandusnäitajate ja senist panust § 2 lõikes 3 sätestatud tegevuse väljundinäitajate sihttaseme saavutamise kohta;
 2) projekti detailne tegevusplaan kavandatud kululiikide lõikes vähemalt järgmise kalendriaasta lõpuni.

 (3) Rakendusüksus võib vastavalt välja kuulutatud taotlusvooru raames toetatavate põhitegevuste valdkonna järgi määrata, millised § 18 lõikes 6 ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud andmed ja dokumendid tuleb taotlejal vastavas taotlusvoorus esitada.

 (4) Tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuste taotluste hindamismetoodika kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest hindamiskriteeriumidest:
 1) projekti tegevuste mõju meetme üldiste eesmärkide ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisele;
 2) tegevuste jätkusuutlikkus;
 3) projekti põhjendatus, tegevuste teostatavus ja kindlustatus ressurssidega;
 4) eelarve põhjendatus ja kvaliteet ning kuluefektiivsus.

 (5) Hindamiskomisjon vaatab igal aastal üle toetuse saaja poolt § 29 lõike 5 kohaselt esitatud dokumendid ja teeb põhjendatud juhul ettepanekuid taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks §-s 25 sätestatud korras. Kui tegevusaruande täitmise hindamisel selgub, et vähemalt kahel eelnenud aastal ei ole tegelikud tulemused vastanud detailses tegevusplaanis märgitule või kompetentsikeskus ei vasta kahel eelnenud aastal § 6 lõikes 6 sätestatud nõuetele või ühel aastal on täidetud alla 50% § 6 lõike 6 punktides 2–5 sätestatud nõuetes märgitud määrast, võib hindamiskomisjon teha ettepaneku tegutseva kompetentsikeskuse järgnevate aastate tegevusi mitte rahastada või nõuda väljamakstud toetus tagasi.

6. peatükk Taotluse osas otsuse tegemine ning otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 24.  Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab rakendusüksus otsuse.

 (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud andmed ning sätestatakse toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on kõrvaltingimustega otsusega.

 (3) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi üldise grupierandi määruse tähenduses, viidates üldise grupierandi määruse asjakohasele artiklile.

 (4) Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi, märgitakse, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 tähenduses ning viidatakse taotluse rahuldamise otsuses sellele määrusele, esitades määruse pealkirja ja viite määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele.

 (5) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

 (6) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
 1) toetust on taotletud tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundinäitajate seisukohast põhjendatud;
 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundinäitajate sihttasemed on saavutatavad ka väiksemas toetusmahus, kui on taotletud.

 (7) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (8) Otsus taotluse kõrvaltingimusega rahuldamiseks tehakse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

 (9) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse korral tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, pärast seda, kui rakendusüksus tuvastab toetuse saaja esitatud teabe põhjal tingimuse saabumise või täitmise, välja arvatud juhul, kui rakendusüksusel on võimalik teavet tuvastada infosüsteemist, registrist või andmeallikast.

 (10) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

 (11) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud andmed.

 (12) Taotluse osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

 (13) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale digitaalselt allkirjastatuna e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 25.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus:
 1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise;
 2) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
 3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
 4) ei ole põhjendatud.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse rakendusüksuses registreerimisest arvates. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on rakendusüksusel õigus pikendada taotluse menetlemist kuni 21 tööpäeva võrra.

 (4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ei muutu ja toetuse osakaal ei suurene.

 (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole vastuolus riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise reeglitega.

§ 26.  Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.

 (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
 3) projekti ei ole võimalik lõpetada 2023. aasta 31. augustiks;
 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
 5) toetuse saaja ei täida § 22 lõike 4 punktis 1 sätestatud tingimust hiljemalt nelja kuu jooksul arvates taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemisest arvates või ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
 6) tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuse korral, kui iga-aastase tegevusaruande täitmise hindamisel selgub, et vähemalt kahel eelnenud aastal ei ole tegelikud tulemused vastanud detailses tegevusplaanis märgitule või kompetentsikeskus ei vasta kahel eelnenud aastal § 6 lõikes 6 sätestatud nõuetele või ühel aastal on täidetud alla 50% § 6 lõike 6 punktides 2–5 sätestatud nõuetes märgitud määrast;
 7) tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuse korral, kui taotleja ei ole rakendusüksuse sätestatud tähtpäevaks esitanud § 29 lõikes 5 nõutud dokumente.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 27.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord kvartalis, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses märgitud ajaks. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

 (2) Aruandevormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel.

 (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 28.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale või arve väljastajale vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele.

 (2) Toetus makstakse välja §-s 24 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse alusel, kui kulud on abikõlblikud vastavalt §-le 8.

 (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse e-teeninduse kaudu.

 (4) Tegelike kulude alusel makstakse toetus välja toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb dokumente 45 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates. Personalikulude osas võib rakendusüksus kuludokumente kontrollida valimipõhiselt, sealhulgas ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames.

 (5) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldused on:
 1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja nende eest tasumine, sealhulgas omafinantseeringu, käibemaksu ja mitteabikõlblike kulude eest tasumine, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides;
 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele, personalikulude osas valimipõhise kontrolli rakendamise puhul vastavalt rakendusüksuse nõudmisele;
 3) toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse esitamine ning nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.

 (6) Kulude tekkimist tõendavaks dokumendiks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtmise aktid ja lepingud.

 (7) Kaudsed kulud hüvitatakse 15% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 3 nimetatud kulud, välja arvatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste administreerimisega.

 (8) Kui toetuse saaja on riigiasutus, võib kulude eest maksmiseks kasutada välisabi sildfinantseerimist vastavalt rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri” 4. peatükile. Sel juhul esitab toetuse saaja maksetaotluse tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta, mis on võrdsed riigihanke piirmääraga või ületavad seda, korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

 (9) Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja juhul, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2–6 sätestatut. Sel juhul on toetuse saaja kohustatud esitama vahearuande ja maksetaotluse kord kvartalis.

 (10) Mitteriigiabi ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha toetuse saajale, kes:
 1) ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, riigiasutus ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1, lõikes 2 ja lõike 8 punktis 1 kehtestatud tingimustel, ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12;
 2) ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 ja lõike 8 punktis 2 kehtestatud tingimustel, ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõikest 13.

 (11) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel.

 (12) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni kümme tööpäeva selle esitamisest arvates.

 (13) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.

 (14) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

 (15) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (16) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt viis protsenti projekti abikõlbliku toetuse summast.

8. peatükk Osapoolte õigused ja kohustused 

§ 29.  Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja aruanded ning teostab järjepidevat seiret projekti väljundinäitajate sihttasemete saavutamise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
 2) teavitab kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
 3) hankijana riigihangete seaduse tähenduses järgib hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid. Riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka riigihangete seaduse § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul, kui tema tegevus vastab riigihangete seaduse §-s 11 nimetatud tunnustele;
 4) kui toetuse saaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja esitama võimaluse korral vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse kõikide kulutuste puhul, mille korral toetuse saaja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 5000 eurot ilma käibemaksuta. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb lisada sellekohane põhjendus;
 5) kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused;
 6) eristab oma raamatupidamises selgelt majanduslike ja mittemajanduslike tegevustega seotud kulud ja nende rahastamise;
 7) võtab tasu taristu toimimise või kasutamise eest vastavalt turuhindadele, kui toetus on riigiabi teadusuuringute taristule;
 8) teavitab iga-aastaselt rakendusüksust majandustegevuse osa suurenemisest, kui majandustegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute taristu üldisest aastasest tegevusmahust;
 9) tagab projekti eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamise ning tagab projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokkulepitud eelarvega;
 10) näitab, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” ette nähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
 11) tagab kestvuse nõude täitmise struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 viidatud juhul ja aja jooksul, välja arvatud juhul, kui §-s 1 nimetatud riigiabi reeglitest tuleneb pikem tähtaeg või erinev tähtaja arvestamise kord;
 12) säilitab kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 35 lõigetele 2 ja 4;
 13) säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil viimane toetuse makse tehti, juhul kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi;
 14) maksab rakendusüksuse tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks tagasi;
 15) esitab rakendusüksuse nõudmisel taotluse kohta lisateavet;
 16) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (2) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega.

 (3) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja § 26 lõikes 6 nimetatud kohustusi.

 (4) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

 (5) Tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuse toetuse saaja esitab rakendusüksusele eelneva aasta tegevusaruande ja eelseisva aasta detailse tegevusplaani finantseerimisotsuse tegemisele järgnevast aastast igal-aastal rakendusüksuse seatud tähtajaks. Kavandatud tulemuste saavutamist hindab ning ettepaneku järgneva aasta detailse tegevusplaani heakskiitmiseks teeb meetme hindamiskomisjon.

§ 30.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksusel on õigus:
 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;
 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
 5) tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuse finantseerimise korral lõpetada toetuse väljamaksmine, kui § 29 lõikes 5 nimetatud tegevusaruande täitmise hindamisel selgub, et vähemalt kahel eelnenud aastal ei ole tegelikud tulemused vastanud eelnevalt esitatud detailses tegevusplaanis märgitule või kompetentsikeskus ei vasta kahel eelnenud aastal § 6 lõike 6 punktides 2–5 sätestatud nõuetele või ühel aastal on täidetud alla 50% § 6 lõike 6 punktides 2–5 sätestatud nõuetes märgitud määrast;
 6) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega;
 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on kaheldav või ohustatud;
 8) küsida taotlejalt ja toetuse saajalt taotluse kohta lisateavet.

 (2) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele on rakendusüksus kohustatud:
 1) küsima Rahandusministeeriumilt seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 4;
 2) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
 3) kontrollima toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas vaatama läbi toetuse saaja koostatud projekti lõpparuande;
 4) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, sealhulgas hankedokumentatsiooni vormistamisel, hankemenetluse läbiviimisel ja hankelepingu realiseerimisel;
 5) nõustama toetuse saajat tegevuste planeerimisel ja kulude abikõlblikkuse määramisel;
 6) koostama ja avalikustama oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
 7) teostama projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 71 lõikes 2 nimetatud juhul kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, et veenduda selles, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud taristuobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt ning toetuse saaja teenitud puhastulu teenimise korral on toetust vähendatud proportsionaalselt omafinantseeringuga, kui seda ei ole finantsanalüüsi koostamisel arvestatud;
 8) kehtestama järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi kogu teadusuuringute taristu eluea jooksul, millega tagatakse, et kohaldatava abi osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes abi andmise ajal ette nähtud olukorraga, juhul kui antakse riigiabi teadusuuringute taristu investeeringuteks ning teadusuuringute taristut kasutatakse nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks;
 9) teavitama toetuse saajat vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 sätestatud vara sihipärase kasutamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 10) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
 11) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
 12) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mille 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg;
 13) säilitama vähese tähtsusega ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda riigiabi või vähese tähtsusega abi;
 14) tegema muid struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning rakendusüksuse ja rakendusasutuse vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud toiminguid;
 15) edastama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatud tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

§ 31.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Arto Aas
Riigihalduse minister

Veiko Tali
Kantsler