Teksti suurus:

Erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2018
Avaldamismärge:RT I, 22.01.2018, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
15.01.2018 otsus nr 216

Erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 10.01.2018

§ 1.  Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Erakooli pidaja avalikustab kooli veebilehel õppemaksu suuruse ja sihtrühmad, millesse kuuluvatel õpilastel on eraüldhariduskoolis õppides võimalik saada õppemaksu soodustusi või õppida õppemaksu maksmata.”;

2) paragrahvi 222 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 222. Valla või linna osalemine eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises”;

3) seadust täiendatakse §-ga 223 järgmises sõnastuses:

§ 223. Riigi osalemine eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises

(1) Erakooli pidaja võib esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse, et saada eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks riigieelarvest toetust (edaspidi tegevuskulutoetus).

(2) Tegevuskulutoetuse saamiseks esitab erakooli pidaja andmed, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete täitmist.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium eraldab erakooli pidajale tegevuskulutoetust järgmiste nõuete täitmise korral:
1) eraüldhariduskool, millele tegevuskulutoetust taotletakse, on tegutsenud vähemalt neli aastat ja selle tegutsemiseks on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühe kooliastme osas;
2) eraüldhariduskoolis ei ole õppemaksu või see ei ole ühegi õpilase jaoks kuus suurem kui 25 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäärast;
3) erakooli pidaja investeerib kogu eraüldhariduskooli tegevusest saadud kasumi eraüldhariduskooli õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda;
4) erakooli pidaja tagab, et eraüldhariduskooli eelarve ja hariduskulud on avalikud;
5) erakooli pidajal puudub maksuvõlg riigi ees või maksuvõla tasumine on ajatatud;
6) erakooli pidaja taotlusel on kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, andnud Haridus- ja Teadusministeeriumile nõusoleku eraüldhariduskoolile tegevuskulutoetuse eraldamiseks. Nõusoleku põhjendamisel lähtub kohaliku omavalitsuse üksus hariduse kättesaadavuse ja mitmekesisuse tagamisest ning õppekohtade vajalikkusest oma haldusterritooriumil.

(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, ei ole andnud nõusolekut eraüldhariduskoolile tegevuskulutoetuse eraldamiseks, võib Haridus- ja Teadusministeerium erandjuhul tegevuskulutoetuse eraldada juhul, kui muud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevuskulutoetuse eraldamise nõuded on täidetud ja tegevuskulutoetuse eraldamine on vajalik hariduse mitmekesisuse tagamiseks.

(5) Haridus- ja Teadusministeerium ei eralda tegevuskulutoetust, kui on tuvastatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete mittetäitmine või kui erakooli pidaja on esitanud taotluse tegevuskulutoetuse saamise lõpetamiseks.

(6) Haridus- ja Teadusministeerium võib tegevuskulutoetuse eraldamata jätta, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et eraüldhariduskooli õppekohtade loomisega asendatakse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud hariduse kättesaadavuse tagamise kohustuse täitmist.

(7) Õppemaks käesoleva paragrahvi tähenduses on õpilaselt või tema vanemalt nõutav mistahes tasu õpilase eraüldhariduskooli vastuvõtmise või õppekava täitmise, sealhulgas õpikeskkonna loomise eest. Õppemaksu hulka ei arvata õppekavaväliste tegevuste kulusid, sealhulgas huvitegevuse ja pikapäevarühma kulusid ning koolitoidu, majutuse, transpordi ja muude õppimist toetavate teenustega seotud kulusid.

(8) Tegevuskulutoetuse suuruse arvutamise aluseks on tegevuskulutoetuse eraldamisele eelneva kalendriaasta:
1) eraüldhariduskoolis õppivate õpilaste arv 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel ja
2) selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud piirmäär.

(9) Tegevuskulutoetuse eraldamiseks sõlmivad erakooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium igal aastal lepingu.

(10) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus eraldatud tegevuskulutoetus tagasi nõuda, kui tegevuskulutoetus on eraldatud ebaõigete andmete alusel.”;

4) seadust täiendatakse paragrahviga 441 järgmises sõnastuses:

§ 441. Käesoleva seaduse § 223 alusel makstava tegevuskulutoetuse rakendamine

(1) Kui erakooli pidajale eraldatakse tegevuskulutoetust käesoleva seaduse § 223 alusel, ei eraldata talle toetust eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1–4 sätestatud korras.

(2) Käesoleva seaduse §-s 223 sätestatud korras eraldatakse 2018. aastal tegevuskulutoetust erakooli pidaja taotlusel alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

(3) Käesoleva seaduse § 223 lõike 3 punktis 1 nimetatud nelja-aastase tegutsemise nõuet ei kohaldata enne 2018. aasta 1. jaanuari tegevusloa saanud eraüldhariduskoolide tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena. Samas punktis nimetatud tähtajatu tegevusloa nõuet kohaldatakse neile eraüldhariduskoolidele tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena alates 2020. aasta 1. jaanuarist.

(4) Käesoleva seaduse § 223 lõike 3 punktis 2 nimetatud õppemaksu suuruse nõuet kohaldatakse tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena alates 2020/2021. õppeaastast.

(5) Kuni 2019/2020. õppeaastani peab eraüldhariduskooli õppemaks käesoleva seaduse §-s 223 nimetatud tegevuskulutoetuse saamiseks olema õpilase jaoks kuus väiksem kui 35 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäärast ja 2019/2020. õppeaastal väiksem kui 30 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäärast.

(6) Käesoleva seaduse § 223 lõike 3 punktis 6 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse nõusoleku olemasolu nõuet kohaldatakse tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena alates 2020. aasta 1. jaanuarist.”.

§ 2.  Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine

Koolieelse lasteasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(42) Kui pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat pedagoogi, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lasteasutuse õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine.”;

2) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Lasteasutuses töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada lasteasutuse õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine.”.

§ 3.  Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Koolis töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada õppekavas määratud õpieesmärkide ja ülesannete täitmine ning õpiväljundite saavutamine.”;

2) paragrahvi 39 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui õppekasvatusala töötaja vaba ametikoha täitmise konkurss luhtub, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada õppekavas määratud õpieesmärkide ja ülesannete täitmine ning õpiväljundite saavutamine. Kui luhtub ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks korraldatud konkurss, võib vähemalt keskharidusega isikuga sõlmida asendamise ajaks tähtajalise töölepingu.”.

§ 4.  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 74 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.”;

2) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Koolis töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine.”.

Enn Eesmaa
Riigikogu aseesimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json