Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord

Vastu võetud 28.11.2008 nr 40
RTL 2008, 97, 1348
jõustumine 01.01.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Väärtpaberituru seaduse» § 108 lõigete 3 ja 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Käesolev määrus sätestab nõuded Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisühingu ja välisriigi investeerimisühingu filiaali (edaspidi investeerimisühing) ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi aruannete sisule, koostamise metoodikale ning esitamise korrale.

§ 2.   Kohaldamine

  Käesolevat määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele investeerimisühingutele individuaalsel (edaspidi soolo) baasil ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtjatele «Väärtpaberituru seaduse» § 8¹ lõike 2 tähenduses.

2. peatükk Mõisted 

§ 3.   Kasutatud mõisted

  Käesolevas määruses ja selle lisades olevate aruannete täitmisel kasutatakse mõisteid käesoleva määruse §-des 4–9 esitatud tähenduses.

§ 4.   Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted

  (1) Keskvalitsuseks loetakse muu hulgas alljärgnevaid institutsioone:
  1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused;
  2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 25 lõike 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;
  3) riigi ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutused, mille kuludest üle poole on katnud eelnimetatud isikud.

  (2) Kohalikuks omavalitsuseks loetakse muu hulgas kõiki regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksusi, sealhulgas regionaalse või kohaliku omavalitsuse hallatavaid munitsipaalasutusi ja regionaalse või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusi, mille kuludest üle poole on katnud eelnimetatud isikud.

  (3) Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse muu hulgas kõiki riiklikke ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, nagu Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, ning teiste riikide samasuguseid asutusi, mille põhitegevusalaks on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele tingimusele:
  1) seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid;
  2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.

  (4) Kindlustusandja on «Kindlustustegevuse seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing ja teiste riikide samasugune äriühing.

  (5) Pensionifond on «Kogumispensionide seaduse» §-s 3 nimetatud lepinguline investeerimisfond ja teiste riikide samasugune äriühing.

  (6) Muu finantseerimisasutus on «Krediidiasutuste seaduse» §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing ja teiste riikide samasugune äriühing. Muu finantseerimisasutus on ühtlasi investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõtja, valuutavahetusettevõtja, makseasutus ja e-raha väljastav asutus, kui see samal ajal ei ole krediidiasutus, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, kontohaldur, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ega muu finantsvahendusettevõtja või finantsvahenduse abiettevõtja. Muuks finantseerimisasutuseks loetakse ka Tagatisfond.
[RT I, 22.02.2013, 1 - jõust. 31.03.2013]

  (7) Krediidiasutus on «Krediidiasutuste seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing ja teiste riikide samasugune äriühing.

  (8) Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing on äriühing, mille üle keskvalitsus, regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses ja teiste riikide samasugune äriühing. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks loetakse ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus). Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks ei loeta äriühinguid, mis on «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kui kutselised investorid.

  (9) Muu äriühing on käesoleva paragrahvi eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muuks äriühinguks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale.

  (10) Mittetulundusühingu all käsitletakse isikute vabatahtlikku ühendust või muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» §-le 1. Mittetulundusühingu all kajastatakse käesoleva määruse §-des 10 ja 11 nimetatud aruannete koostamisel muu hulgas «Sihtasutuste seaduse» §-le 1 vastavad asutused, välja arvatud sihtasutused, mida loetakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks.

  (11) Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisikuks loetakse muu hulgas füüsilisest isikust ettevõtja, kelle palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha.

  (12) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine funktsioon on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine.

  (13) Kontohaldur (custodian) on krediidi- või finantseerimisasutus, mis osutab ühte või mitut järgmist teenust: väärtpaberite hoidmine, väärtpaberite registreerimine, väärtpaberitega arveldamine.
[RT I, 22.02.2013, 1 - jõust. 31.03.2013]

§ 5.   Laenude kohta kasutatud mõisted

  (1) Repotehing on leping, mille alusel aruandev investeerimisühing müüb väärtpabereid või kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistusi ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma.

  (2) Pöördrepotehing on leping, mille alusel aruandev investeerimisühing ostab väärtpabereid või kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistusi ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma.

  (3) Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt «Võlaõigusseaduse» §-s 407 sätestatule, välja arvatud sama seaduse § 407 lõikes 5 sätestatu.

  (4) Allutatud laen on investeerimisühingu nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse enne kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist.

  (5) Allutatud kohustus on investeerimisühingu kohustus, mis investeerimisühingu lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist.

  (6) Muu laen on laen, mis ei ole arvelduskrediit, allutatud laen või kohustus.

§ 6.   Hoiuste kohta kasutatud mõisted

  (1) Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiuse sertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.

  (2) Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud arveldusteks;
  2) hoius on tähtajatu;
  3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada.

  (3) Üleööhoius on hoius, mille tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg ja mis ei ole mõeldud arveldamiseks.

  (4) Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;
  2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
  3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;
  4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;
  5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi).

  (5) Tagatishoius on hoius, mille osas on investeerimisühing andnud kontopidajale korralduse koormata lepingus sätestatud isiku kasuks ja ulatuses konto kasutus- ja käsutusõigust.

§ 7.   Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted

  (1) Võlainstrument on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis väljendab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele.

  (2) Investeerimisfondi (sh rahaturufondi) osaku või aktsia all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osaku või aktsia omaniku proportsionaalset osalust fondi varast.

  (3) Erastamisväärtpaber on «Erastamisseaduse» § 28 lõikes 1 nimetatud väärtpaber ja teiste riikide samasugune väärtpaber.

§ 8.   Tuletisinstrumentide kohta kasutatud mõisted

  (1) Valuutaga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud enam kui ühe valuutaga (muu hulgas väärismetallid – kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium – maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) ning mis ei ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad ka erineva valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.

  (2) Intressimääraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud ühe või mitme intressimääraga ega ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad kõik ühe valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.

  (3) Aktsiatega seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud aktsiahindade või -indeksitega ega ole ühtlasi seotud kaupadega.

  (4) Kaupade ja muu alusvaraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud kauba hindade ja -indeksitega, väärismetallidega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud, ja muude seesugustega ning võivad ühtlasi olla seotud ka mõne muu tururiski kategooriaga.

  (5) Forwardiks loetakse kohustust osta või müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

  (6) Futuuriks loetakse standardiseeritud tingimustega forwardit, millega on võimalik kaubelda börsil.

  (7) Vahetuslepinguks (swap) loetakse lepingut, mille alusel tehingu partnerid vahetavad tehingu alusvarast tulenevaid makseid (näiteks valuutat, intressitulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel.

  (8) Kirjutatud optsiooniks (written options) loetakse kohustust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

  (9) Ostetud optsiooniks (option purchased) loetakse õigust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

  (10) Euroopa optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida ainult täitmistähtpäeva saabudes.

  (11) Ameerika optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida enne täitmistähtpäeva.

§ 9.   Osaluste kohta kasutatud mõisted

  (1) Tütarettevõtja on emaettevõtja poolt kontrollitav ettevõtja. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja:
  1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;
  2) kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel;
  3) suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (näiteks äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest;
  4) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.

  (2) Sidusettevõtja on ettevõtja, millele emaettevõtjal on oluline mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral.

  (3) Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:
  1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;
  2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;
  3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;
  4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine;
  5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.

3. peatükk Aruannete koostamine ja esitamine 

§ 10.   Soolo baasil aruanded

  (1) Investeerimisühing on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded:
  1) «Investeerimisühingu bilanss» vastavalt lisale 5;
  2) «Investeerimisühingu kasumiaruanne» vastavalt lisale 7;
  3) «Nõuete ja kohustuste aruanne» vastavalt lisale 9;
  4) «Väärtpaberite aruanne» vastavalt lisale 10;
  5) «Tuletisinstrumentide aruanne» vastavalt lisale 12;
  6) «Investeerimisteenuste aruanne» vastavalt lisale 13.

  (2) Aruannete esitamisel peab investeerimisühing kasutama järgmisi aruannete koode:
[RT I, 22.02.2013, 1 - jõust. 31.03.2013]
  1) «Investeerimisühingu bilanss» koodiga 41;
  2) «Investeerimisühingu kasumiaruanne» koodiga 42;
  3) «Nõuete ja kohustuste aruanne» koodiga 419;
  4) «Väärtpaberite aruanne» koodiga 413;
  5) «Tuletisinstrumentide aruanne» koodiga 457;
  6) «Investeerimisteenuste aruanne» koodiga 456.

  (3) Välisriigi investeerimisühingu filiaal on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded, kasutades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruannete koode:
  1) «Investeerimisühingu bilanss» vastavalt lisale 5;
  2) «Investeerimisühingu kasumiaruanne» vastavalt lisale 7;
  3) «Nõuete ja kohustuste aruanne» vastavalt lisale 9;
  4) «Väärtpaberite aruanne» vastavalt lisale 10;
  5) «Investeerimisteenuste aruanne» vastavalt lisale 13.

§ 11.   Konsolideeritud baasil aruanded

  (1) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded:
  1) «Investeerimisühingu konsolideeritud bilanss» vastavalt lisale 6;
  2) «Investeerimisühingu konsolideeritud kasumiaruanne» vastavalt lisale 8;
  3) «Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi väärtpaberite aruanne» vastavalt lisale 11.

  (2) Aruannete esitamisel peab investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja kasutama järgmisi aruannete koode:
[RT I, 22.02.2013, 1 - jõust. 31.03.2013]
  1) «Investeerimisühingu konsolideeritud bilanss» koodiga 43;
  2) «Investeerimisühingu konsolideeritud kasumiaruanne» koodiga 44;
  3) «Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi väärtpaberite aruanne» koodiga 458.

§ 12.   Aruandeperiood ja tähtajad

  (1) Kui investeerimisühingul on tegevusluba «Väärtpaberituru seaduse» § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuste osutamiseks, on tema käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud aruannete aruandeperioodideks kuu ja punktis 6 nimetatud aruande aruandeperioodiks kvartal.

  (2) Kui investeerimisühingul on tegevusluba «Väärtpaberituru seaduse» § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5, 7 või 8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks, on tema käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud aruannete aruandeperioodideks kvartal.

  (3) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud soolo baasil aruanded esitatakse «Väärtpaberituru seaduse» § 109 lõikes 1 sätestatud korras.

  (4) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud soolo baasil aruanne esitatakse üks kord kvartalis 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

  (5) Käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud konsolideeritud baasil aruanded esitatakse «Väärtpaberituru seaduse» § 109 lõikes 2 sätestatud korras.

  (6) Juhul kui käesoleva määruse §-s 10 lõikes 1 nimetatud aruannete esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

§ 13.   Aruannete koostamise alused

  (1) Aruanded koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

  (2) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1 ja 2 ja § 11 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed esitatakse täisühikutes.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 3–6 ja § 11 lõike 1 punktis 3 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed esitatakse täisühikutes, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

  (4) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1, 3–6 ja § 11 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu seisuga.

  (6) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktis 2 ja § 11 lõike 1 punktis 2 nimetatud aruannetes esitatakse andmed kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest.

§ 14.   Bilansi ja kasumiaruande koostamise põhimõtted

  (1) Soolo ja konsolideeritud bilansi (edaspidi bilanss) ning soolo ja konsolideeritud kasumiaruande (edaspidi kasumiaruanne) koostamisel kajastatakse ja mõõdetakse varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses nr 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IAS/IFRS) alusel.

  (2) Bilansi ja kasumiaruande koostamisel lähtutakse käesoleva määruse lisadest 1 «Bilansi skeem», 2 «Kasumiaruande skeem», 3 «Bilansi kirjete selgitused» ja 4 «Kasumiaruande kirjete selgitused».

  (3) Bilansis näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata intressid samal kirjel finantsinstrumentidega, millega nad on seotud.

  (4) Finantsinstrumendid, mida mõõdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses ja mis on väärtuse languse tõttu alla hinnatud, näidatakse bilansis neto-põhimõttel.

  (5) Kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsinstrumentidega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ja välja kuulutatud dividendid intressitulude ja -kulude ning dividenditulu vastavatel alamkirjetel.

§ 15.   Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

  (1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega.

  (2) Aruannetes määratakse riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega.

  (3) Aruannetes määratakse kuupäeva formaat vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 8601.

  (4) Aruannetes määratakse ISIN kood (International Security Identification Number), mis on ISO (International Standards Organization) poolt loodud unikaalne registrikood, mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse emiteerimisel vastavasse registrisse vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt vastavalt konkreetsele instrumendile väljastatud registrikoodile.

§ 16.   Aruannete esitamine

  (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina.

  (2) Aruandes esitatavate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.

§ 17.   Esitatud aruannete kontroll

  (1) Finantsinspektsioon kontrollib esitatud aruannete vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele kohe pärast aruande laekumist.

  (2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamatult aruande esitajat.

  (3) Aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul kui aruande esitaja on varasemalt esitatud andmetes tuvastanud vea või on toimunud eelnevate aruandeperioodide arvestuspõhimõtete muutumine.

§ 18.   Aruannete esitamise turvamine

  Investeerimisühing on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid, mis on kehtestatud Eesti Panga presidendi 9. detsembri 2011. a määrusega nr 9 „Nõuded XML-dokumentidena vormindatud aruannete esitamisele”.
[RT I, 22.02.2013, 1 - jõust. 31.03.2013]

§ 19.   Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel
[Kehtetu RT I, 22.02.2013, 1 - jõust. 31.03.2013]

4. peatükk Rakendussätted 

§ 20.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 21.   Määruse jõustumine ja rakendamine

  Käesolev määrus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 2009. aasta 31. jaanuaril või hiljem. Aruanded, mille aruandeperiood lõppes 2008. aasta 31. detsembril koostatakse ja esitatakse kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud määruse alusel.

Lisa 1 Bilansi skeem

Lisa 2 Kasumiaruande skeem

Lisa 3 Bilansi kirjete selgitused

Lisa 4 Kasumiaruande kirjete selgitused

Lisa 5 Investeerimisühingu bilanss

Lisa 6 Investeerimisühingu konsolideeritud bilanss

Lisa 7 Investeerimisühingu kasumiaruanne

Lisa 8 Investeerimisühingu konsolideeritud kasumiaruanne

Lisa 9 Nõuete ja kohustuste aruanne

Lisa 10 Väärtpaberite aruanne

Lisa 11 Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi väärtpaberite aruanne

Lisa 12 Tuletisinstrumentide aruanne

Lisa 13 Investeerimisteenuste aruanne
[RT I, 22.02.2013, 1 - jõust. 31.03.2013]