Teksti suurus:

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend” muutmine

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:25.02.2017
Avaldamismärge:RT I, 22.02.2017, 10

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend” muutmine

Vastu võetud 15.02.2017 nr 7

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel.

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruses nr 2 „Metsa korraldamise juhend” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 viimases lauses asendatakse number „25” numbriga „15”;

2) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Metsaeraldise pindala arvutatakse eraldise piiripunktide koordinaatide alusel ja esitletakse metsainventeerimise andmetes hektarites vähemalt kümnendkohaga, kusjuures selle pindala sisse ei kuulu eraldist läbivate rohkem kui 4 m laiuste kraavide, teede, sihtide jm joonobjektide alla jääv maa. Kokkuveoteede alla jääv maa, olenemata teede laiusest, arvestatakse eraldise pindala sisse.”;

3) paragrahvi 6 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Eraldise moodustamine kuni latiealiste puistute arenguklassi kuuluva puistuga (kaasa arvatud) kaetud metsamaast on kohustuslik, kui selle puistu pindala on vähemalt 0,5 ha ja puistu erineb naabereraldisest vähemalt ühe takseertunnuse poolest järgmises ulatuses:”;

4) paragrahvi 6 lõike 5 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Eraldise kirjeldamisel on kohustuslikud järgmised takseertunnused:”;

6) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Puistutes alates noorendike arenguklassist tuleb märkida hektaritagavara, alates latimetsadest ka tagavara juurdekasv hektaril.”;

7) paragrahvi 7 lõiked 3, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 7 lõike 7 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 8 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Liitus määratakse põõsarindel võrastikuga kaetud pindala suhtena eraldise pindalasse.”;

10) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 1 viimases lauses asendatakse sõnad „esimese rindena” sõnadega „sarnaselt esimese rindega, kuid rinde koodi ei märgita”;

11) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 2 viimases lauses asendatakse sõnad „esimese rinde puuliigi” sõnaga „enamuspuuliigi”;

12) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 4 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

„Alates keskealiste puistute arenguklassist peab üksikpuude rinde valitseva puistuelemendi kõrgus olema vähemalt 30% kõrgem enamuspuuliigi kõrgusest.”;

13) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Põlvkondi võib eristada, kui nende vanuse erinevus on enam kui 20 aastat või vähemalt kahekordne.”;

14) paragrahvi 11 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Puuliik määratakse perekonna tasemel, välja arvatud jalakas, künnapuu, haab, sanglepp ja hall lepp, mis määratakse liigi tasemel.”;

15) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse lausega:

„Kui võrdse tagavaraga on kaks või enam puuliiki, määratakse enamuspuuliigiks kasvukohale sobivam puuliik.”;

16) paragrahvi 11 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 12 lõike 2 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Põõsarindel koosseisukordajaid ei määrata.”;

18) paragrahvi 12 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Metsakahjustuse iseloomustamiseks märgitakse kahjustuse põhjus. Kui kahjustatud on elavaid puid, siis märgitakse lisaks kahjustatud puistuelement ja kahjustuse osakaal protsentides. Kuni latimetsa arenguklassini märgitakse kahjustatud puude osakaal protsentides ning alates keskealise metsa arenguklassist kahjustatud puude tagavara osakaal protsentides. Kui kahjustatud puud on hukkunud, tuleb märkida surnud puude või lamapuidu tagavara. Kahjustuste loetelu on esitatud lisas 16.”;

19) paragrahvi 12 lõikes 8 asendatakse number „15” numbriga „10”;

20) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kahjustuse protsendi määramise viga ei tohi olla enam kui 15 protsendipunkti, kui kahjustatud on kogu puistu või kahjustatud on esimese rinde puistuelement, mis moodustab vähemalt 20% esimese rinde tagavarast või puude arvust.”;

21) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigimetsa majandajal, kelle metsamaa pindala on suurem kui 1000 ha, on uuendusraie pindala määramise aluseks arvestuslank.”;

22) paragrahvi 19 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Arvestuslangi leidmiseks arvutatakse lisas 18 esitatud valemite järgi peapuuliikide kaupa männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute ning kõikide puuliikide summaarne küpsuslank, I vanuslank, II vanuslank, ühtlase kasutuse lank ning integraallank.”;

23) määruse lisad 2, 3, 7, 12, 14 ja 16 kehtestatakse uues sõnastuses;

24) määruse lisa 5 tunnistatakse kehtetuks.

Marko Pomerants
Minister

Andres Talijärv
Kantsler

Lisa 2 Üldised klassifikaatorid

Lisa 3 Arenguklassid

Lisa 7 Boniteerimistabelid

Lisa 12 Tagavara juurdekasvu arvutamine

Lisa 14 Puu- ja põõsaliigid

Lisa 16 Puude kahjustused