Teksti suurus:

Avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.04.2011
Avaldamismärge:RT I, 22.03.2011, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.03.2011 otsus nr 872

Avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 23.02.2011

§ 1.   Avaliku teabe seaduse (RT I, 06.01.2011, 26) § 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:

„52) teabe politsei relvastuse hulga kohta, kui selline teave ei ole riigisaladus või salastatud välisteave;”.

§ 2. Politsei ja piirivalve seaduses (RT I 2009, 26, 159; 31.12.2010, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõnad „teabeturbe büroo” sõnaga „teabeturbebüroo”;

2) paragrahvi 74 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Avaliku korra eest vastutav isik on kohustatud ohtu tõrjuma ja korrarikkumise lõpetama.”;

3) paragrahvi 710 pealkirjas ning lõigetes 1–3, 5 ja 6 asendatakse sõna „siseminister” sõnadega „Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor” vastavas käändes;

4) paragrahvi 710 lõikes 3 asendatakse sõnad „politseiasutuse juht” sõnaga „prefekt”;

5) paragrahvi 710 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid hoitakse Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel vähemalt kümme päeva avaldamise päevast arvates.”;

6) paragrahvi 724 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Tõendusliku alkomeetri kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodika ja tootja kasutusjuhendi nõudeid.

(62) Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

7) paragrahvi 725 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vanema või muu seadusliku esindaja järelevalveta joobeseisundi kahtlusega või joobeseisundis alaealise võib, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste olemasolust, üle anda vanemale või seaduslikule esindajale või toimetada tema vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse.”;

8) paragrahvi 732 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki sundpeatada, kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või kahtlustatava või tagaotsitava isiku kinnipidamiseks.”;

9) paragrahvi 733 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses:

„4) eriseaduses sätestatud alusel sundtoomiseks;
5) vanuse või terviseseisundi tõttu abi vajava isiku toimetamiseks seaduses ettenähtud turvalisse kohta või üleandmiseks pädevale organile vältimatu sotsiaalabi osutamise eesmärgil;
6) avalikus kohas seaduses sätestatud liikumispiirangu ajal täiskasvanud saatjata alla 16-aastase lapse üleandmiseks tema vanemale või seaduslikule esindajale või lapse toimetamiseks tema vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse.”;

10) paragrahvi 734 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil kindlustamaks, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid:
1) sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;
2) kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib elutähtsas energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemis, liikluskorralduse ehitises või seadmes või selle vahetus läheduses;
3) kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
4) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse;
5) kui see on vajalik kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks või
6) kui käesolevas seaduses sätestatud meetme kohaldamisega kaasneb vajadus toimetada isik politseiasutusse või muu haldusorgani asukohta.”;

11) paragrahvi 735 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „arst” sõnaga „tervishoiutöötaja”;

12) paragrahvi 736 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik, välja arvatud lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud juhul.”;

13) paragrahvi 737 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:
1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud või
2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.”;

14) paragrahvi 740 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Vallasasja müümise dokumenteerib kohtutäitur, hävitamise või riigi omandisse pööramise politsei.”;

15) seaduse 21. peatüki 3. jao 5. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. jaotis
Isikuandmete töötlemine
”;

16) seadust täiendatakse §-ga 748 järgmises sõnastuses:

§ 748. Andmesubjekti õigus saada teavet tema isikuandmete kohta ja isikuandmete väljastamine

Politsei on kohustatud andma andmesubjektile teavet isikuandmete kaitse seaduse tähenduses ja väljastama nõutavad isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist avalduse saamise päevale järgneva kolmekümne päeva jooksul.”;

17) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 35. Politseiametniku ametikoht

(1) Politseiametniku ametikoht on asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud või koosseisuväline ametikoht, millel töötamine on politseiteenistus (edaspidi ametikoht).

(2) Koosseisuvälise politseiametniku võib teenistusse võtta õppepraktika läbimise ajaks või ülesande täitmise ajaks, millel ei ole alalist iseloomu.

(3) Koosseisuväline politseiametnik võetakse teenistusse üksnes määratud ajaks.”;

18) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Koosseisuvälise politseiametniku võib teenistusse võtta õppepraktika läbimise ajaks või ülesande täitmise ajaks, millel ei ole alatist iseloomu. Koosseisuväline politseiametnik võetakse teenistusse üksnes määratud ajaks.”;

19) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Politseiametnikele ei rakendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud atesteerimist.”;

20) paragrahvi 42 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Politseiteenistusse kandideeriv isik esitab politseiasutusele või Kaitsepolitseiametile isikuankeedi.”;

21) paragrahvi 44 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juht – viieks aastaks.”;

22) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:

§ 451. Politseiametniku daktüloskopeerimine ja temalt DNA proovi võtmine

(1) Kuriteo sündmuskohti teenindav politseiametnik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA proov ekspertiisiobjektidelt politseiametniku jäetud jälgede elimineerimise eesmärgil.

(2) Ametikohtade loetelu, millel teeniv politseiametnik daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA proov, kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

(3) Politseiametnikult daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse. Politseiametnikult võetud DNA proovi analüüsimise tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse DNA registrisse.

(4) Politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA proovi analüüsimise tulemusel saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest politseiametniku politseiteenistusest vabastamisel. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest politseiametniku andmed riiklikest registritest kustutada.

(5) Käesoleva paragrahvi alusel politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA proovi võtmise ning võetud sõrmejälgede ja DNA proovide riiklikule sõrmejälgede registrile ja riiklikule DNA registrile edastamise korra kehtestab siseminister määrusega.”;

23) seaduse 5. peatüki 3. ja 4. jagu muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

3. jagu
Ametikohad ja nende teenistusastmed

§ 48. Ametikohad ja teenistusastmed

(1) Ametikohad on spetsialisti ametikohad ja juhi ametikohad.

(2) Spetsialisti ametikohad ülenevas järjestuses on:
1) nooremspetsialisti ametikoht;
2) vanemspetsialisti ametikoht;
3) juhtivspetsialisti ametikoht ja
4) peaspetsialisti ametikoht.

(3) Teenistusastmed ülenevas järjestuses on:
1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor;
2) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel;
3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel;
4) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel;
5) komissar, ülemveebel;
6) vanemkomissar;
7) politseileitnant;
8) politseikapten;
9) politseimajor;
10) politseikolonelleitnant;
11) politseikolonel;
12) politseikindralinspektor ja
13) politseikindral.

(4) Nooremveebli, veebli, vanemveebli ja ülemveebli teenistusaste on üksnes laeval spetsialisti ametikoha teenistusaste.

(5) Nooremassistendi, assistendi, vanemassistendi ja ülemassistendi teenistusaste on üksnes Kaitsepolitseiameti spetsialisti ametikoha teenistusaste.

§ 49. Spetsialisti ametikoha teenistusastmed

(1) Nooremspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor;
2) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel ja
3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel.

(2) Vanemspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
1) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel;
2) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel;
3) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel;
4) komissar, ülemveebel ja
5) vanemkomissar.

(3) Juhtivspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
1) komissar, ülemveebel;
2) vanemkomissar;
3) politseileitnant ja
4) politseikapten.

(4) Peaspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
1) vanemkomissar;
2) politseileitnant;
3) politseikapten;
4) politseimajor ja
5) politseikolonelleitnant.

§ 50. Juhi ametikoha teenistusastmed

(1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetamata politseiasutuse struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on:
1) vanemkomissar;
2) politseileitnant;
3) politseikapten;
4) politseimajor ja
5) politseikolonelleitnant.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti büroo struktuuriüksuse juhi (välja arvatud prefektuuri büroo struktuuriüksuse juhi), lennusalga koosseisus oleva struktuuriüksuse juhi, prefektuuri büroo juhi ja Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on:
1) politseikapten;
2) politseimajor ja
3) politseikolonelleitnant.

(3) Prefekti, Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi, Politsei- ja Piirivalveameti büroo ja lennusalga juhi ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on:
1) politseimajor;
2) politseikolonelleitnant ja
3) politseikolonel.

(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ametikoha teenistusastmed on:
1) politseikolonelleitnant;
2) politseikolonel ja
3) politseikindralinspektor.

(5) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori ametikoha teenistusastmed on:
1) politseikolonel;
2) politseikindralinspektor ja
3) politseikindral.

(6) Juhi asetäitja ametikoha teenistusastmed on samad kui juhi ametikoha teenistusastmed.

4. jagu
Politseiametniku teenistusastmed ning ametikohale nimetamine ja üleviimine

§ 51. Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel teenistusastme andmine

(1) Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel antakse politseiametnikule üldjuhul teenistusaste, mis on kõige madalam vastava ametikoha teenistusastmetest.

(2) Kui politseiteenistusse võtmisel nimetatakse ametikohale isik, kes on olnud politseiteenistuses ja kellele käesoleva seaduse alusel on antud teenistusaste või tema teenistusastet on ülendatud ning tema politseiametniku teenistusaste on kõrgem kui kõige madalam selle ametikoha teenistusaste, siis jätkab ta üldjuhul politseiteenistust senise teenistusastmega.

(3) Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel võib anda politseiametnikule kõrgema teenistusastme kui kõige madalam selle ametikoha teenistusaste, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.

§ 52. Teenistusastme muutmine

Teenistusastme muutmine on teenistusastme ülendamine või alandamine.

§ 53. Politseiametniku teenistusastme ülendamine

(1) Politseiametniku teenistusastme ülendamine on politseiametnikule senisest teenistusastmest kõrgema teenistusastme andmine.

(2) Politseiametniku teenistusastme ülendamise tingimused on järgmised:
1) politseiametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse ja kutsekvalifikatsiooni taseme;
2) politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded ja
3) politseiametniku teenistus on laitmatu.

(3) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada, kui:
1) ta on täitnud teenistusastme ülendamise tingimused;
2) ametikoha teenistusastmed võimaldavad ülendamist ja
3) tema teenistusastme vanus on täitunud.

(4) Üldjuhul ülendatakse politseiametniku teenistusastet ühe astme võrra.

(5) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada rohkem kui ühe teenistusastme võrra, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.

(6) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada sõltumata teenistusastme vanuse täitumisest, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.

(7) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada tema ametikoha kõrgeima teenistusastmeni.

(8) Teenistusastet ei ülendata politseiametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

§ 54. Teenistusastme vanus

(1) Teenistusastme vanus on:
1) nooremkonstaabli, nooremassistendi ja nooreminspektori teenistusastmest kuni politseikapteni teenistusastmeni kolm aastat ja
2) politseimajori teenistusastmest kuni politseikindrali teenistusastmeni neli aastat.

(2) Teenistusastme vanust arvestatakse teenistusastme andmise või teenistusastme ülendamise käskkirjas määratud kuupäevast.

(3) Teenistusastme vanuse hulka arvestatakse aeg, mil politseiametniku teenistussuhe oli peatunud.

(4) Teenistusastme vanuse hulka ei arvestata aega, mil politseiametniku teenistusaste oli alandatud.

§ 55. Politseiametniku teenistusastme alandamine

(1) Politseiametniku teenistusastme alandamine on politseiametnikule senisest teenistusastmest alanevas järjestuses järgmise teenistusastme andmine.

(2) Politseiametniku teenistusastet saab alandada üksnes distsiplinaarkaristusena.

(3) Teenistusaste taastub teenistusastme alandamisest ühe aasta möödumisel.

§ 56. Politseiametniku teenistusastme andmise ja teenistusastme muutmise pädevus

(1) Siseminister annab ja muudab vanemkomissari, politseileitnandi, politseikapteni, politseimajori, politseikolonelleitnandi, politseikoloneli, politseikindralinspektori ja politseikindrali teenistusastmeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata teenistusastmeid annab ja muudab vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(3) Kui käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 sätestatu kohaselt on isiku politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel põhjendatud anda talle kõrgem teenistusaste kui selle ametikoha kõige madalam teenistusaste, siis annab politseiametnikule selle teenistusastme siseminister.

(4) Kui käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 või § 58 lõikes 3 sätestatu kohaselt on politseiametniku teenistusastme ülendamine põhjendatud rohkem kui ühe teenistusastme võrra korraga, ülendab politseiametniku selle teenistusastme siseminister.

§ 57. Ametikohale üleviimine politseiametniku nõusolekuta

(1) Politseiametniku võib tema nõusolekuta üle viia samas asutuses sellisele ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.

(2) Spetsialisti ametikohal oleva politseiametniku võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel üle viia ametikohale, mis ei ole politseiametniku senisest ametikohast käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 sätestatud loetelus rohkem kui ühe ametikoha võrra madalam.

(3) Juhi ametikohal oleva politseiametniku võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel üle viia üksnes juhi, peaspetsialisti või juhtivspetsialisti ametikohale.

(4) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult vähemalt üks kuu ette teatama.

(5) Üleviidud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem tema senisest palgast.

§ 58. Ametikohale üleviimine politseiametniku nõusolekul

(1) Politseiametniku võib üle viia ametikohale, mille teenistusaste ei vasta tema politseiametniku teenistusastmele, üksnes tema nõusolekul.

(2) Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, jääb tema politseiametniku teenistusaste üldjuhul samaks ja seda ülendatakse üldises korras.

(3) Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, võib politseiametniku teenistusastme ülendada, sõltumata tema senise teenistusastme vanusest, vastavaks selle ametikoha kõige madalamale teenistusastmele või sellest kõrgemale teenistusastmele, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.

(4) Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige kõrgem teenistusaste on madalam kui tema politseiametniku teenistusaste, siis tema politseiametniku teenistusastet ei alandata, vaid see jääb samaks.

(5) Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses olnud ametniku võib nimetada või üle viia üksnes juhi, peaspetsialisti või juhtivspetsialisti ametikohale.

§ 59. Ametikoha kutsekvalifikatsiooni tase

Ametikohtadele kinnitatud kutsekvalifikatsiooni tasemed ning politseiametniku nendele vastavuse hindamise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 60. Kadeti õiguslik seisund

(1) Õppepraktika läbimiseks nimetatakse kadett koosseisuväliseks politseiametnikuks käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3 alusel. Õppepraktika ajal laienevad kadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 40, 43, 50–52, 55, 59–65 ja 67–78 ning käesoleva seaduse 21. ja 4. peatükk ja §-d 71 ja 72, 74–78, 83–89 ning 99–107.

(2) Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse 21. ja 4. peatüki, §-de 71 ja 72, 74–78, 83–89 ning 99–107 kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesannete täitmisele.

(3) Käesoleva seaduse § 75 lõigetes 3 ja 10 ette nähtud hüvitise arvutamise aluseks on kadeti hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud politseiametniku 1. palgaastme palgamäär.

(4) Kadetile makstakse stipendiumi, sealhulgas õppepraktika ajal. Õppepraktikal viibimise aja eest ei maksta töötasu. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 61. Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis töötavate ja õppivate politseiametnike politseiametniku tagatised

(1) Politseiametnikule, kes on nimetatud sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale kuni viieks õppeaastaks, laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised käesoleva seaduse §-de 70–72, 74–78 ja 99–107 kohaselt kogu tema sellel ametikohal töötamise ajaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel jätkab politseiametnik teenistust ametikohal, kus ta töötas enne sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale nimetamist, või viiakse ta üle ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üleviimiseks ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, ei ole vaja politseiametniku nõusolekut.

(4) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialale täiskoormusega õppesse õppima suunatud politseiametniku teenistussuhe peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal politseiametniku palk.

§ 62. Puuduva politseiametniku ülesannete täitmine

(1) Politseiasutuse juht või Kaitsepolitseiameti peadirektor võib kuni kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui kaheks järjestikuseks tähtajaks panna ajutiselt äraoleva politseiametniku või vaba politseiametniku ametikoha ülesanded teisele politseiametnikule, vabastades viimase tema ülesannete täitmisest.

(2) Politseiametnikule võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel panna ajutiselt äraoleva politseiametniku või vaba politseiametniku ametikoha ülesandeid enam kui kaheks kuuks kalendriaastas üksnes tema kirjalikul nõusolekul.

(3) Politseiametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel asendab puuduvat politseiametnikku, makstakse puuduva politseiametniku ametikoha astmepalka ja teenistusastmetasu, millele asendajal on õigus. Kui puuduva politseiametniku astmepalk on asendaja astmepalgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk.”;

24) paragrahvi 49 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2, § 51 lõike 3 punktis 2 ning § 59 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „vanemmadrus” sõnaga „nooremveebel” vastavas käändes;

25) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui politseiteenistusse võetakse isik, kes on olnud politseiteenistuses ja kellele käesoleva seaduse alusel oli antud teenistusaste, siis jätkab ta teenistust temale viimasena omistatud politseiametniku teenistusastmega.”;

26) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut rakendatakse ka politseiametniku suhtes, kelle politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega tähtaegselt riigiteenistusse muule erialast ettevalmistust eeldavale ametikohale või määramisega vastavale ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis.”;

27) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Teenistusastme vanust arvestatakse teenistusastme andmise või teenistusastme ülendamise käskkirjas märgitud kuupäevast.”;

28) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õppepraktika läbimiseks nimetatakse kadett koosseisuväliseks politseiametnikuks käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3 alusel. Õppepraktika ajal laieneb kadetile avaliku teenistuse seaduse §-des 40, 43, 50–52, 55, 59–65 ja 67–78 ning käesoleva seaduse §-des 71 ja 72, 74–78, 83–89 ja 99–107 sätestatu.”;

29) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse § 75 lõigetes 3 ja 10 ette nähtud hüvitise arvutamise aluseks on kadeti hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud politseiametniku 1. palgaastme palgamäär.”;

30) paragrahvi 61 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kadetile makstakse stipendiumi, sealhulgas õppepraktika ajal. Õppepraktikal viibimise aja eest ei maksta töötasu. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.”;

31) seaduse 5. peatükki täiendatakse 41. jaoga järgmises sõnastuses:

41. jagu
Teenistusse ja tööle võtmine teises asutuses ning rahvusvahelises organisatsioonis

§ 63. Politseiametniku nimetamine ning tööle võtmine teisele ametikohale valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis

(1) Politseiametniku võib tema nõusolekul nimetada või tööle võtta valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale, sealhulgas osalemine rahvusvahelisel tsiviilmissioonil, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht (edaspidi käesolevas jaos teine ametikoht). Teine ametikoht käesoleva jao tähenduses on ka valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikoht, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht, kui politseiametnik on sellele üle viidud teenistuse või töötamise ajal vastuvõtvas asutuses.

(2) Asutus, kus politseiametniku politseiteenistussuhe peatatakse seoses teenistusse või tööle võtmisega valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses või rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud teisele ametikohale, on käesoleva jao tähenduses lähetav asutus (edaspidi käesolevas jaos lähetav asutus).

(3) Valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kus politseiametnik töötab või on teenistuses teisel ametikohal, on käesoleva jao tähenduses vastuvõttev asutus (edaspidi käesolevas jaos vastuvõttev asutus).

§ 64. Politseiametniku teenistuse ja töötamise tähtaeg vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal

(1) Politseiametniku võib nimetada või tööle võtta teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses kuni kolmeks järjestikuseks aastaks korraga ja seda tähtaega võib pikendada ühel korral kuni kolme järjestikuse aasta võrra.

(2) Politseiametniku ühes vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise järel vahetult järgnevast päevast teenistusse või tööle võtmise korral teise asutusse ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht, ei tohi teenistuse või töötamise aeg vastuvõtvates asutustes kokku ületada kuut järjestikust aastat.

(3) Politseiametniku võib nimetada või tööle võtta teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses kuni kolmeks järjestikuseks aastaks korraga ja seda võib pikendada kuni kolme järjestikuse aasta võrra korraga või võtta ta teenistusse või tööle teise vastuvõtvasse asutusse vahetult teenistusest või töölt vabastamise päevale järgnevast päevast arvates kuni kolmeks aastaks korraga, kui politseiametnik on teenistuses või tööl Siseministeeriumis või selle valitsemisalas olevas asutuses või ta jätkab teenistust või töötamist Siseministeeriumi ja selle valitsemisala piires.

§ 65. Politseiametniku politseiteenistussuhte peatamine seoses nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses

(1) Politseiametniku nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale tema politseiteenistussuhe peatatakse kuni politseiametniku ametikohale naasmiseni või politseiteenistusest vabastamiseni.

(2) Ametisse nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale võib politseiametniku enne tema teenistussuhte peatamist tema nõusolekuta üle viia samas asutuses lähetatud politseiametniku ametikohale.

(3) Lähetatud politseiametniku ametikoht käesoleva seaduse tähenduses on asutuse teenistujate koosseisus olev või koosseisu väline politseiametniku ametikoht, millele nimetatakse politseiametnik teenistuse või töötamise ajaks vastuvõtvas asutuses.

(4) Kui lähetava asutuse struktuuris puudub lähetatud politseiametniku ametikoht, mis vastab politseiametniku senisele ametikohale lähetavas asutuses ja on sama taseme ametikoht, ning vastavat koosseisuvälist ametikohta ei looda, siis politseiametnikku tema seniselt ametikohalt ei vabastata ja tema politseiteenistussuhe tema senisel ametikohal peatatakse.

§ 66. Politseiametniku teenistussuhte peatamise korraldamine seoses teisele ametikohale nimetamisega ning tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses

(1) Politseiametniku lähetamise korral teisele ametikohale nimetab vastuvõttev asutus politseiametniku ametikohale või võtab tööle ja lähetav asutus peatab tema teenistussuhte kuni teisel ametikohal töötamise tähtaja lõppemiseni.

(2) Lähetaval asutusel on õigus keelduda politseiametniku teenistussuhte peatamisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui vastuvõtvaks asutuseks on Siseministeerium.

(4) Teisele ametikohale nimetamise või tööle võtmise ja senisel ametikohal teenistussuhte peatamise korra ja tähtajad kehtestab siseminister määrusega.

§ 67. Erisused politseiametniku puhkuse korraldusest

(1) Kui politseiametniku politseiteenistussuhe peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, hüvitatakse teenistussuhte peatumisel kasutamata põhi- ja lisapuhkus rahas.

(2) Kui politseiametniku teenistussuhe on peatatud seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, ei arvestata teenistussuhte peatumise aega teenistusaja hulka, mille eest on politseiametnikul õigus saada põhi- ja lisapuhkust.

§ 671. Politseiametniku õiguslik seisund teenistuse ja töötamise ajal teisel ametikohal vastuvõtvas asutuses

(1) Politseiametnik, kellel politseiteenistussuhe on peatatud seoses ametisse nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses, on politseiametnik ja tema suhtes kohaldatakse politseiametniku suhtes kohaldatavat regulatsiooni, arvestades käesolevast seadusest ja politseiteenistussuhte peatamise olemusest tulenevaid erisusi.

(2) Teisele ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse 5. peatüki 6. ja 7. jagu, käesoleva seaduse § 86 punktid 1 ja 2 ning §-d 87–92, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(3) Rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 74 ja 75 sätestatut.

(4) Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva või töötava politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 3 sätestatut ja tema poolt teenistuse või töötamise kestel vastuvõtvas asutuses toime pandud vastav distsiplinaarsüütegu loetakse politseiametniku poolt toime pandud distsiplinaarsüüteoks.

§ 672. Politseiametniku teenistuse ja töö korraldamine vastuvõtvas asutuses

Politseiametniku teenistuse või töö korraldamise suhtes vastuvõtvas asutuses, sealhulgas tema üleviimise suhtes ühelt ametikohalt teisele, kohaldatakse vastuvõtva asutuse ametniku või töötaja suhtes kohaldatavat regulatsiooni.

§ 673. Politseiametniku ametipalk teisel ametikohal vastuvõtvas asutuses

(1) Politseiametnikule, kelle politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses, maksab vastuvõttev asutus politseiametniku soovil ametipalka, mis on võrdne tema viimase politseiametniku ametikoha ametipalgaga.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui vastuvõtvaks asutuseks on rahvusvaheline organisatsioon, mille palgakorraldus ei võimalda käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada.

§ 674. Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva ja töötava politseiametniku teenistusastme muutmine

(1) Teisele ametikohale ametisse nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuse või töötamise ajal mõistetakse käesoleva seaduse § 53 lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimusena, et ametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse ja kutsekvalifikatsiooni taseme, ning sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimusena, et politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded, vastuvõtvas asutuses sellele ametikohale esitatavad nõuded, millel ametnik on teenistuses või töötab, ja tema suhtes ei kohaldata politseiametniku ametikohal esitatavaid vastavaid nõudeid.

(3) Teenistusastme ülendamise tingimuseks ei ole käesoleva seaduse § 53 lõike 3 punktis 2 nimetatud tingimus, et politseiametniku ametikohale lähetavas asutuses või vastuvõtvas asutuses kinnitatud teenistusaste võimaldab ülendamist, vaid vastuvõtvas asutuses teenistuses oleva või töötava politseiametniku teenistusastet võib ülendada ka juhul, kui tema politseiametniku ametikoht, millel tema politseiteenistussuhe on peatatud või millelt ta viidi üle lähetatud politseiametniku ametikohale, ei võimalda ülendamist.

(4) Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva või töötava politseiametniku teenistusastme muutmise õigus on siseministril.

(5) Teenistusastme ülendamiseks esitab siseministrile taotluse vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal olev politseiametnik.

(6) Siseminister võib käskkirjaga moodustada nõuandva komisjoni vastuvõtvates asutustes teistel ametikohtadel olevate politseiametnike teenistusastmete muutmiseks ja määrata käskkirjaga kindlaks komisjoni koosseisu, pädevuse ja ülesanded.

(7) Arvestades teenistuse ja ametikohal või töökohal täidetavate teenistusülesannete iseloomu, võib siseminister kehtestada käskkirjaga kõrgeima teenistusastme, milleni saab vastavale ametikohale või töökohale nimetatud politseiametniku teenistusastet ülendada.

§ 675. Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistusest ja piirivalveteenistusest vabastatud politseiametniku ning piirivalveametniku teenistusastme muutmine

(1) Ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 151 alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos ja §-s 674 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi, kui ametnik on jätkuvalt teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati.

(2) Politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastatud ametniku politseiametniku ametinimetus või piirivalveametniku piirivalveauaste loetakse vastavaks politseiametniku teenistusastmele käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku teenistusastme vanust arvestatakse talle politseiteenistuses viimase ametinimetuse andmisest või piirivalveteenistuses viimase piirivalveauastme ülendamise päevast arvates.

(4) Teenistuse aeg selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ametnik politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, loetakse tema politseiametniku teenistusastme vanuse hulka.

(5) Rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale nimetatud ametniku teenistusastet võib ülendada ka juhul, kui ta on politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastatud ja talle on määratud pension käesoleva seaduse, politseiteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse või kaitseväeteenistuse seaduse alusel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ei mõjuta pärast pensioni määramist antud või ülendatud teenistusaste pensioni suurust ja pensioni määramise otsust ümber ei vaadata.

§ 676. Teisel ametikohal teenistussuhte ja töösuhte lõpetamine enne tähtaja möödumist

Vastuvõttev asutus võib politseiametniku teenistussuhte või töösuhte ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele üldjuhul vähemalt kolm kuud ette.

§ 677. Politseiametniku politseiteenistussuhte jätkamine seoses teiselt ametikohalt vabastamisega

(1) Politseiametniku vabastamisel teenistusest või töölt vastuvõtvas asutuses jätkab politseiametnik politseiteenistust lähetanud asutuses või muus asutuses politseiametniku ametikohal.

(2) Kui politseiametnik oli lähetavas asutuses viidud teenistussuhte peatumise ajaks üle lähetatud politseiametniku ametikohale, viib lähetav asutus ta üle ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele. Kui üleviimine teisele ametikohale toob kaasa politseiametniku elukohavahetuse, on üleviimiseks vajalik politseiametniku nõusolek.

(3) Kui lähetavas asutuses puudub ametikoht, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, jätkab politseiametnik politseiteenistust lähetatud politseiametniku ametikohal kuni sellise ametikoha vabanemiseni või üleviimiseni kõrgemale ametikohale lähetavas asutuses.

(4) Ametikoha, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, vabanemise korral lähetavas asutuses on politseiametnikul õigus üleviimisele sellele ametikohale, välja arvatud juhi ametikohale.

(5) Üksnes juhul, kui politseiametniku teenistussuhe peatati juhi ametikohal või ta viidi lähetatud politseiametniku ametikohale üle juhi ametikohalt, on tal õigus sama taseme juhi ametikohale.

(6) Kui mitmel politseiametnikul on käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel õigus üleviimisele samale ametikohale ja nad soovivad sellele ametikohale asuda, otsustab üleviimise asutus.

(7) Politseiametniku nõusolekul võib politseiametniku vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise korral üle viia teise asutusse politseiametniku ametikohale.

(8) Politseiametnikul ei ole õigust üleviimisele ega teenistusse võtmisele vabale ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, ega kõrgemale või madalamale ametikohale muus asutuses.

(9) Käesolevas paragrahvis sätestatud vabale ametikohale üleviimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 57 ja 58 sätestatut.

(10) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 151 alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kui ta vabastatakse teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, seoses politseiteenistuse jätkamisega.

§ 678. Politseiametniku üleviimine ühest vastuvõtvast asutusest teise

(1) Politseiametniku nõusolekul võib politseiametniku vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise korral nimetada või tööle võtta teise asutusse ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul käsitletakse asutust, kus politseiametniku politseiteenistussuhe on peatatud, jätkuvalt lähetava asutusena ja asutust, milles politseiametnik teisele ametikohale nimetatakse, vastuvõtva asutusena.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul loetakse teenistus või töötamine teisel ametikohal mõlemas vastuvõtvas asutuses katkematuks teenistuseks või töötamiseks vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 151 alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kui ta vabastatakse teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, seoses ametisse nimetamisega teisele ametikohale muus asutuses.

§ 679. Erisus töötamise korral variisiku ja politseiagendina

Politseiametniku töötamine variisiku või politseiagendina ei too kaasa tema politseiteenistussuhte peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna või politseiagendina täidetavad ülesanded loetakse teenistusülesanneteks.

§ 6710. Teenistusaja arvestamise erisus teenistuse korral Riigikantseleis ja Siseministeeriumis

(1) Teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Riigikantseleis või Siseministeeriumis vastavale ametikohale nimetamist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatis kehtib selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni, kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatis laieneb politseiametnikele, kes olid politseiteenistusest vabastatud seoses nimetamisega Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud või Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohale enne käesoleva seaduse jõustumist.

§ 6711. Pädevus

Käesoleva seaduse §-des 63–67 ja 671–6710 sätestatud haldusaktide andmise ja toimingute tegemise pädevus on vastavas asutuses sellele ametikohale ametisse nimetamise õigust omaval isikul.”;

32) paragrahvi 65 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel jätkab politseiametnik teenistust ametikohal, kus ta töötas enne sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale nimetamist, või nimetatakse ta teisele sama taseme ametikohale.”;

33) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui politseiametniku politseiteenistussuhe peatatakse seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses, määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis või osalemisega rahvusvahelisel tsiviilmissioonil, hüvitatakse teenistussuhte peatumisel kasutamata põhi- ja lisapuhkus rahas.

(42) Kui politseiametniku teenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses, määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis või osalemisega rahvusvahelisel tsiviilmissioonil, ei arvestata teenistussuhte peatumise aega teenistusaja hulka, mille eest politseiametnikul on õigus saada põhi- ja lisapuhkust.”;

34) paragrahvi 67 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politseiasutuse juht või Kaitsepolitseiameti peadirektor võib kuni kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui kaheks järjestikuseks tähtajaks panna ajutiselt äraoleva politseiametniku või vaba politseiametniku ametikoha ülesanded teisele politseiametnikule, vabastades viimase tema ülesannete täitmisest.

(2) Politseiametnikule võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel panna ajutiselt äraoleva politseiametniku või vaba politseiametniku ametikoha ülesandeid enam kui kaheks kuuks kalendriaastas ainult tema kirjalikul nõusolekul.”;

35) paragrahvi 69 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politseiametnik, kadett ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitusele või välisriigis korraldatud erialasele täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta:
1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või erialase täiendusõppe;
2) vabastati teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3) vabastati teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
4) vabastati omal algatusel teenistusest;
5) arvati sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala nimekirjast välja õppetööst mõjuva põhjuseta mahajäämuse või mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest;
6) ei astu pärast sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetamist või erialase täiendusõppe läbimist politseiteenistusse.”;

36) paragrahvi 69 lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„4) on nimetatud või määratud muule ametikohale ja tema politseiteenistussuhe on peatunud käesoleva seaduse kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtiva § 66 alusel või alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva 5. peatüki 41. jao alusel;
5) ei ole nimetatud politseiametniku ametikohale seoses vaba politseiametniku ametikoha puudumisega politseiasutuses, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Kaitsepolitseiametis.”;

37) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Koolituskulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kadett ega sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isik, kes on jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli muul sisejulgeolekuvaldkonna õppekaval või asunud pärast kooli lõpetamist teenistusse Siseministeeriumisse, Justiitsministeeriumisse või Kaitseministeeriumisse või nende valitsemisala asutusse ja on olnud teenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat.”;

38) paragrahvi 70 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele vastav palgamäär.

Ametikoht

Palgaaste

1)

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor

16–17

2)

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja, Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja

15–16

3)

prefekti, Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi, Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhi, lennusalga juhi ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoht

13–16

4)

Politsei- ja Piirivalveameti büroo ja lennusalga koosseisus oleva struktuuriüksuse juhi, prefektuuri büroo juhi ja Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna struktuuriüksuse juhi ametikoht

  9–15

5)

käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud juhi ametikoht

  7–14

6)

peaspetsialist

  9–15

7)

juhtivspetsialist

  7–14

8)

vanemspetsialist

3–9

9)

nooremspetsialist

  1–5”;

39) paragrahvi 70 lõike 3 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „politseipeadirektor” sõnadega „Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor” vastavas käändes;

40) paragrahvi 70 lõikes 7 asendatakse sõna „Sisekaitseakadeemia” sõnadega „sisekaitselise rakenduskõrgkooli”;

41) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui politseiametnik kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, samuti kui politseiametnik on ajateenistuses või asendusteenistuses või kui tema politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevad hüvitatakse teenistusest lahkumisel rahas.”;

42) paragrahv 82 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 82. Politseiametniku puhkuse katkestamine ja edasilükkamine

(1) Politseiametniku puhkuse, välja arvatud rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ja lapsendaja puhkuse, võib katkestada või edasi lükata ilma tema nõusolekuta, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi või lükatakse tema puhkus edasi käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud juhtudel.

(2) Puhkuse katkestab või lükkab edasi politseiametniku puhkusele lubanud asutuse juht. Puhkuse katkestamise või edasilükkamise otsus tehakse politseiametnikule teatavaks allkirja vastu. Puhkuse katkestamise või edasilükkamise otsus jõustub selle teatavaks tegemisest.

(3) Puhkuse katkestamise või edasilükkamise tõttu kasutamata jäänud puhkuseosa antakse samal kalendriaastal või kokkuleppel juhiga:
1) liidetakse järgmise kalendriaasta puhkusega või
2) antakse järgmise kalendriaasta kestel mõnel muul ajal.”;

43) paragrahvi 84 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) aukirja andmine;”;

44) paragrahv 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 86. Politseiametniku distsiplinaarsüüteod

Politseiametniku distsiplinaarsüütegudeks on:
1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;
2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine;
3) vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.”;

45) paragrahvi 91 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Distsiplinaarmenetluse võib algatada, kui:”;

46) paragrahvi 94 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige politseiametnikul, kes esindab seaduses sätestatud alustel teisi teenistujaid, seejärel laitmatu teenistuskäigu ja paremate teenistusalaste näitajatega politseiametnikul, kelle ametikoht on teenistujate koosseisus.”;

47) paragrahvi 98 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Teenistusest vabastamise käskkirja koopia antakse teenistusest vabastatud politseiametnikule. Kui teenistusest vabastamise käskkiri sisaldab riigisaladust, salastatud välisteavet või muud avalikustamisele mittekuuluvat teavet, väljastatakse politseiametnikule käskkirja mittesalajasest osast väljavõte.”;

48) paragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui ametnik, kes vabastati piirivalveteenistusest seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta piirivalveteenistusest vabastati, ja tema piirivalveametniku piirivalveauastet ei ole vastavusse viidud politseiametniku teenistusastmega, loetakse tema piirivalveametniku piirivalveauaste vastavaks käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 sätestatud vastava politseiametniku teenistusastmega.

(4) Kui ametnik, kes vabastati politseiteenistusest seoses ametisse nimetamisega valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati, ja tema politseiametniku ametinimetust ei ole vastavusse viidud käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku teenistusastmega, loetakse tema politseiametniku ametinimetus vastavaks käesoleva seaduse § 116 lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastava politseiametniku teenistusastmega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel loetakse ametniku politseipensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga komponendiks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu asemel tema politseiametniku ametinimetusele või piirivalveametniku piirivalveauastmele vastava politseiametniku teenistusastme teenistusastmetasu.”;

49) paragrahvi 108 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) teenistuse aeg käesoleva seaduse kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtinud § 66 alusel ja alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva 5. peatüki 41. jao alusel, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal või politseiametniku pensionile jäämine;”;

50) paragrahvi 110 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politseiametnike ametikohad, mis ei lange kokku käesoleva seaduse §-des 48–50 kehtestatud ametikohtade nimetustega ja nende teenistusastmetega, määratakse kindlaks politseiasutuse ja Kaitsepolitseiameti struktuuris ja teenistujate koosseisus, lähtudes §-des 48–50 sätestatust.”;

51) seadust täiendatakse §-ga 1121 järgmises sõnastuses:

§ 1121. Vanemmadruse teenistusastme ümbernimetamine nooremveebli teenistusastmeks

Teenistuses oleva politseiametniku vanemmadruse teenistusaste nimetatakse ümber nooremveebli teenistusastmeks.”;

52) paragrahvi 116 lõike 1 punktid 1–7 sõnastatakse järgmiselt:

1)

nooremkonstaabel

nooremkonstaabel, konstaabel, vanemkonstaabel

2)

konstaabel

konstaabel, vanemkonstaabel, ülemkonstaabel

3)

politseiinspektor

inspektor, vaneminspektor, üleminspektor

4)

vanemkonstaabel

vanemkonstaabel, ülemkonstaabel, komissar

5)

politseivaneminspektor

vaneminspektor, üleminspektor, komissar

6)

juhtivkonstaabel

ülemkonstaabel, komissar, vanemkomissar

7)

politseijuhtivinspektor

üleminspektor, komissar, vanemkomissar

53) paragrahvi 116 lõike 2 punktid 1–4 sõnastatakse järgmiselt:

1)

nooremassistent

nooremassistent, assistent, vanemassistent

2)

assistent

assistent, vanemassistent, ülemassistent

3)

vanemassistent

vanemassistent, ülemassistent, komissar

4)

juhtivassistent

ülemassistent, komissar, vanemkomissar

54) paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja lõike 2 punktides 1–4 nimetatud politseiametnike ametinimetused viiakse hiljemalt 2011. aasta 1. aprilliks vastavusse teenistusastmetega, mis erinevad 2010. aasta 1. jaanuaril jõustunud eelnimetatud sätetes nimetatud teenistusastmetest. Politseiametniku ametinimetused viiakse teenistusastmetega vastavusse tagasiulatuvalt 2010. aasta 1. jaanuarist arvates.”;

55) paragrahvi 1161 tekstis asendatakse tekstiosa „§ 57 lõiget 2” tekstiosaga „§-s 59”;

56) paragrahvi 1191 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 nimetatud lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle teenistusaasta lõppemisest arvates, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui politseiametnik kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, samuti kui politseiametnik on ajateenistuses või asendusteenistuses või kui tema politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevad hüvitatakse teenistusest lahkumisel rahas.”;

57) seadust täiendatakse §-dega 1194–1198 järgmises sõnastuses:

§ 1194. Endise politseiametniku ametiastme ja piirivalveametniku piirivalveauastme arvamine teenistusastmeks

(1) Kui politseiteenistusse võetakse isik, kes on olnud enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuses või piirivalveteenistuses, arvatakse tema viimane politseiametniku ametinimetus või piirivalveauaste teenistusastmeks samadel tingimustel ja korras, mis vastavalt oli ette nähtud käesoleva seaduse §-s 116 nimetatud politseiametnikele ja §-s 112 nimetatud piirivalveametnikele, kuid mitte kõrgemaks teenistusastmeks, kui seda näeb ette ametikoha teenistusaste.

(2) Politseiteenistusse võetaval endisel piirivalveametnikul, kellel puudub piirivalveauaste, kuid on sõjaväeline auaste, võib tema sõjaväelise auastme arvata piirivalveauastmeks varem kehtinud piirivalveteenistuse seaduse § 84 alusel ning seejärel piirivalveauastme teenistusastmeks, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kes nimetatakse juhtivspetsialisti ametikohale, võib arvata tema teenistusastme vanemkomissari või politseileitnandi teenistusastmeks, kuid mitte kõrgemaks kui seda näeb ette ametikoha teenistusaste, kui isikul on erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus ja läbitud erialane täiendusõpe ning tema eelnev töö- või teenistuskogemus tuleb oluliselt kasuks tööl uuel ametikohal.

§ 1195. Käesoleva seaduse § 81 lõike 31 ja § 1191 lõike 2 rakendamine

Enne 2011. aasta 1. jaanuari välja teenitud ja kasutamata lisapuhkuse nõue, mida on nimetatud käesoleva seaduse § 81 lõikes 31 ja § 1191 lõikes 2, aegub 2013. aasta 31. detsembril.

§ 1196. Politseiametniku teenistussuhte peatumisel kasutamata põhi- ja lisapuhkuse aegumine

Politseiametniku, kelle politseiteenistussuhe on enne 2011. aasta 1. jaanuari peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, väljateenitud põhi- ja lisapuhkuste aegumine peatub tema teenistussuhte peatumise ajaks.

§ 1197. Politseiametniku teenistusastmete tagasiulatuvalt vastavusse viimise korraldamine

(1) Käesoleva seaduse § 116 lõike 1 punktides 1–7 ja lõike 2 punktides 1–4 nimetatud politseiametniku ametinimetuse vastavusse viimise korral teenistusastmega, mis on kõrgem kui kõige madalam sellele politseiametniku ametinimetusele vastav teenistusaste, ja kui tema politseiametniku ametinimetus on teenistusastmega vastavusse viidud tagasiulatuvalt, ei maksta selle teenistusastme eest teenistusastmetasu ega selle teenistusastme alusel makstavaid muid tasusid tagasiulatuvalt, vaid alates ametinimetuse kõrgema teenistusastmega vastavusse viimise päevast arvates.

(2) Käesoleva seaduse § 116 lõike 1 punktides 1–7 ja lõike 2 punktides 1–4 nimetatud politseiametnike ametinimetuste vastavusse viimisel teenistusastmetega tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 1. jaanuarist arvutatakse juba määratud politseiametnike pensionid ümber alates käesoleva sätte jõustumisest. Pensioni ei arvutata ümber ajavahemiku eest 2010. aasta 1. jaanuar kuni käesoleva sätte jõustumiseni. Asjassepuutuvad asutused esitavad kolme kuu jooksul käesoleva sätte jõustumisest arvates Sotsiaalkindlustusametile andmed nende pensioni saajate kohta, kelle teenistusastmed muutusid tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 1. jaanuarist.

§ 1198. Teenistusastmete ja ametikohtade muudatuste rakendamine

(1) Käesoleva seaduse §-de 35, 48–67 ja 671–6711, § 69 lõike 2 punktide 4 ja 5, § 70 lõike 3, § 108 lõike 1 punkti 5 ning § 110 lõike 1 rakendamiseks vajalikud toimingud teostab ja haldusaktid annab vastavalt seaduses sätestatud pädevusele siseminister, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor alates 2011. aasta 1. aprillist.

(2) Politseiametniku ühest politseiasutusest teise üleviimise pädevus on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril.

(3) Käesoleva seaduse §-de 35, 48–67 ja 671–6711, § 69 lõike 2 punktide 4 ja 5, § 70 lõike 3, § 108 lõike 1 punkti 5 ning § 110 lõike 1 rakendamiseks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel õigus muuta politseiametniku ametikoha ametinimetust ja paiknemist struktuuris ning ametikoha paiknemist ametikohtade grupis, kui politseiametniku senise ametikoha teenistusaste vastab ühele uue ametikoha teenistusastmetest ja uus ametikoht on politseiametniku senise ametikohaga käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 sätestatud loetelus võrdne või ühe võrra madalam. Nimetatud muudatused ei tohi tingida olulisi muutusi ametikoha eesmärgis ega põhiülesannetes ega tuua kaasa politseiametnikule makstava palga või temale määratud palgaastme vähendamist.

(4) Käesoleva seaduse §-de 35, 48–67 ja 671–6711, § 69 lõike 2 punktide 4 ja 5, § 70 lõike 3, § 108 lõike 1 punkti 5 ning § 110 lõike 1 rakendamiseks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul õigus viia politseiametnik tema nõusolekuta üle sellisele ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele, kuid mitte madalamale kui politseiametniku senisest ametikohast käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 sätestatud loetelus ühe ametikoha võrra madalamale ametikohale, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud muudatus toob kaasa olulise muutuse ametikoha eesmärgis või põhiülesannetes või toob endaga kaasa politseiametnikule makstava palga vähendamise, saab politseiametniku teisele ametikohale üle viia tema nõusolekul või käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil.

(6) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil nõusolekuta üleviidud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem senisest palgast.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel toimunud muudatuse või lõike 4 alusel toimunud nõusolekuta üleviimise tagajärjel muutuvad ametikohale esitatavad nõuded, mille tagajärjel politseiametnik ei vasta uutele ametikohale esitatavatele nõuetele, siis ei rakendata neid politseiametniku suhtes, kes enne lõikes 3 nimetatud muudatust või lõikes 4 sätestatud viisil toimunud nõusolekuta üleviimist vastas tema ametikohale esitatavale nõuetele.”

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 2 punktid 17, 23, 31, 36, 38, 40, 44, 49, 50 ja 55 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 33 jõustub rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise osas 2011. aasta 1. aprillil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata sätted jõustuvad üldises korras.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json