Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruse nr 381 "Õpetajate koolituse raamnõuded" muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.09.2011
Avaldamismärge:RT I, 22.03.2011, 3

Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruse nr 381 "Õpetajate koolituse raamnõuded" muutmine

Vastu võetud 17.03.2011 nr 35

Määrus kehtestatakse "Eesti Vabariigi haridusseaduse" § 5 lõike 2 punkti 71 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruses nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ (RT I 2000, 87, 575; 2010, 64, 475) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 3 ning 4. peatüki pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „täiendkoolitus“ sõnaga „täienduskoolitus“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õpetajakoolitusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ sätteid õpetajate koolituse raamnõuetest tulenevate erisustega.“;

3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õppejõu õpetajakoolitus toimub magistri- või doktoriõppes või täienduskoolitusena.“;

4) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õpetajakoolituse alustamiseks kohaldatakse vastava kõrgharidusastme alustamise tingimusi, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.“;

5) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õpetajakoolituse õppekava koostamisel arvestatakse lisaks õpetajate koolituse raamnõuetele teisi vastava õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevust reguleerivaid õigusakte ja riiklikke õppekavasid.“;

6) paragrahvi 5 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) aine- või erialased õpingud;

3) kutseõpingud;“;

7) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) pedagoogilist uurimuslikku tööd sisaldav vastava kõrgharidusastme lõputöö või -eksam.“;

8) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 5 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolitus koosneb aine- või erialastest õpingutest ning vastavast didaktikast ja praktikast.

(5) Õppejõu õpetajakoolituse sisu määratakse kindlaks magistri- või doktoriõppe õppekavas täiendusena varasematele õpingutele või täienduskoolituse õppekavas.“;

10) paragrahvis 7 asendatakse läbivalt sõna „ainealased“ sõnadega „aine- või erialased“ vastavas käändes;

11) paragrahvid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt:

§ 8. Kutseõpingud

(1) Kutseõpingute eesmärk on tagada kutsestandardis kirjeldatud kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamine või kutsestandardi puudumisel õpetaja üld- ja eripädevusnõuete saavutamine.

(2) Kutseõpingud sisalduvad vastava kõrgharidusastme õppekavas. Kutseõpingute maht on vähemalt 60 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (edaspidi ainepunkt) ja need sisaldavad üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi, ainedidaktilisi ja pedagoogilisi uurimismeetodeid käsitlevaid õppeaineid ning vähemalt 10 õppenädalat juhendatud praktikat.

(3) Õppejõu õpetajakoolitus sisaldab vähemalt 6 ainepunkti üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi ja ainedidaktilisi õppeaineid.

§ 9. Õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht

(1) Kutseõpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 180 ainepunkti.

(2) Huvijuhi ja huvikooli õpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 210–240 ainepunkti.

(3) Koolieelse lasteasutuse õpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on vähemalt 180 ainepunkti.

(4) Klassiõpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 300 ainepunkti.

(5) Põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumi aineõpetaja, kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja ja eripedagoogi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades määratud õpetajakoolituse maht kokku on 300 ainepunkti.

(6) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse õpingute maht moodustab õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse mahust vähemalt 20 ainepunkti ja sisaldab vähemalt 6 ainepunkti ainedidaktikat ja praktikat.

(7) Õppejõu õpetajakoolitus moodustab vähemalt 6 ainepunkti magistri- või doktoriõppe õppekavas määratud õppe mahust või toimub täienduskoolitusena vähemalt 160 tunni mahus.“;

12) paragrahvi 10 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õppejõud, kes õpetavadkoolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumi aineõpetaja, kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja või kutseõpetaja ainedidaktilisi õppeaineid, annavad iga kolme aasta jooksul vastava haridustaseme õppeasutuses vähemalt 100 õpetatavale ainele või erialale vastavat tundi.“;

14) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Kutseaasta eesmärk on toetada õpetaja kohanemist ameti ja organisatsiooniga, arendada edasi õpetajakoolituse õppekavas omandatud kutseoskusi, pakkuda tuge kogemuse puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel ning anda õpetajakoolitust läbiviivale õppeasutusele tagasisidet õpetajakoolituse kohta.“;

16) paragrahvi 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvid 14 ja 15 sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Kutseaasta läbimine

(1) Õpetajakoolitust läbiviiv õppeasutus koostab §-s 12 nimetatud eesmärgi saavutamiseks kutseaasta tugiprogrammi. Õpetaja läbib kutseaasta tugiprogrammi enda valitud õpetajakoolitust läbiviivas õppeasutuses.

(2) Õpetaja läbib kutseaasta mentori juhendamisel, töötades õppeasutuses ametikohal, mis vastab tema läbitud õpetajakoolitusele. Kutseaastat läbivale õpetajale määrab mentori selle õppeasutuse juht, kus õpetaja läbib kutseaastat.

(3) Mentoril on vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö kogemus ning ta on läbinud juhendamisalase koolituse. Mentor töötab kutseaastal õpetaja partnerina, juhendab ja nõustab teda ning annab talle regulaarset tagasisidet. Mentor annab õpetajakoolitust läbiviivale õppeasutusele tagasisidet õpetajakoolituse õppekava kohta.

(4) Kutseaastat läbiv õpetaja koostab individuaalse arengumapi, milles kajastub tema tegevus esimesel tööaastal ja eneseanalüüs.

§ 15. Kutseaasta lõpetamine

(1) Kutseaasta lõpus annab mentor kutseaastat läbiva õpetaja tööle tagasisidet vaadeldud tundide ja individuaalse arengumapi alusel. Mentor vormistab tagasiside kirjalikult ning esitab selle õppeasutuse juhile.

(2) Kutseaasta tugiprogrammi läbimise kohta väljastab õpetajakoolitust läbiviiv õppeasutus õpetajale tunnistuse.“;

18) paragrahvi 17 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Õpetaja läbib iga viie aasta jooksul tööalase täienduskoolituse vähemalt 160 tunni ulatuses.“;

19) paragrahvid 19–22 ning 25 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 26 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid viivad oma õppekavad § 5 lõike 2 punktis 4, § 5 lõikes 4 ning § 9 lõikes 6 sätestatuga kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2012. a.“.  

§ 2. Määrus jõustub 1. septembril 2011. a.

Andrus Ansip
Peaminister

Tõnis Lukas
Haridus- ja teadusminister

Heiki Loot
Riigisekretär