Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusavalik turvalisusavalik kord

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik haldushaldusjärelevalve

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistushaldusõigushaldusleping

12 ÕIGUS1216 kriminaalõigussüüteguriigi julgeoleku ohustamine

12 ÕIGUS1236 õigused ja vabadusedpoliitilised õigusedkogunemisvabadus

12 ÕIGUS1236 õigused ja vabadusedüksikisiku õigused

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2826 ühiskondlik elusotsiaalpoliitikakuritegevuse ärahoidmine

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2826 ühiskondlik elusotsiaalprobleemalkoholism

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2826 ühiskondlik elusotsiaalprobleemõigusrikkumine

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2826 ühiskondlik eluühiskondlik elusotsiaalne käitumine

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3236 infotehnoloogia ja andmetöötlusandmetöötlusisikuandmed

68 TÖÖSTUS6846 mitmesugused tööstusedmitmesugused tööstusedteenuskaubandusturvateenused

HALDUSÕIGUSHaldusõiguse üldregulatsioon

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

Teksti suurus:

Korrakaitseseadus

Korrakaitseseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge:RT I, 22.03.2011, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.03.2011 otsus nr 871

Korrakaitseseadus

Vastu võetud 23.02.2011

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab avaliku korra kaitse (edaspidi korrakaitse) üldpõhimõtted, alused ja korralduse.

  (2) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (3) Riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel lähtub korrakaitseorgan eriseaduses sätestatust, järgides käesoleva seaduse põhimõtteid. Eriseaduses reguleerimata juhtumil lähtutakse korrakaitseseaduses sätestatust.

  (4) Korrakaitseorgani ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. Tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel määrab meetme objektiivne eesmärk.

  (5) Käesolevat seadust ei kohaldata julgeolekuasutuste tegevusele julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, välja arvatud kuriteo tõkestamine.

  (6) Käesolevat seadust ei kohaldata kaitsejõudude tegevusele riigi sõjalisel kaitsel, sõjalise kaitse ettevalmistamisel, rahvusvahelise sõjalise kohustuse täitmisel või julgeoleku tagamisel kaitseväe julgeolekualal.

  (7) Käesolevat seadust ei kohaldata ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel ega ühe haldusekandja poolt teise haldusekandja haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel.

  (8) Käesolevat seadust ei kohaldata haldusorgani poolt tegevus- või muu loa väljastamise menetlusele.

§ 2.  Korrakaitse ja riiklik järelevalve

  (1) Korrakaitse on avalikku korda ähvardava ohu (edaspidi oht) ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (edaspidi korrarikkumine) kõrvaldamine.

  (2) Korrakaitse on avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne.

  (3) Kui vastutavat isikut ei ole või kui tema tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, on korrakaitse pädeva korrakaitseorgani ülesanne.

  (4) Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.

§ 3.  Rahvusvaheline koostöö

  (1) Välislepingu alusel võib kaasata avaliku korra tagamisele Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi haldusorgani. Kaasatud organil on Eesti territooriumil pädevus ja volitused välislepingu kohaselt.

  (2) Välislepingu alusel võib Eesti korrakaitseorgani kaasata avaliku korra tagamisele teise riigi territooriumil. Eesti korrakaitseorganil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu kohaselt.

§ 4.  Avalik kord

  (1) Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning isikute subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus.

  (2) Eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides.

§ 5.  Oht avalikule korrale ja korrarikkumine

  (1) Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine.

  (2) Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.

  (3) Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.

  (4) Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine.

  (5) Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.

  (6) Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud.

  (7) Ohu ennetamine on teabe kogumine, vahetamine ja analüüs ning toimingute kavandamine ja elluviimine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine.

§ 6.  Korrakaitseorgan

  (1) Korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik.

  (2) Kui kõrgendatud ohu väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, siis on see politsei pädevuses.

  (3) Kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal ennetada, välja selgitada või tõrjuda olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada korrarikkumist, siis kohaldab politsei edasilükkamatuid meetmeid käesoleva seaduse alusel (edasilükkamatu pädevus) ning teavitab viivitamata pädevat korrakaitseorganit.

  (4) Politsei edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid pädeval korrakaitseorganil meetmeid kohaldada. Pädev korrakaitseorgan võib politsei kohaldatud meetme lõpetada või kohaldada uut meedet.

  (5) Kui ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine ei ole korrakaitseorgani pädevuses, siis edastab ta teate meetme kohaldamise vajalikkuse kohta pädevale korrakaitseorganile (järelevalveesildis).

  (6) Politsei osutab teisele korrakaitseorganile halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi riikliku järelevalve haldusakti täitmisel, kui täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamises.

§ 7.  Proportsionaalsuse põhimõte

  Korrakaitseorgan järgib riiklikku järelevalvet teostades järgmisi põhimõtteid:
  1) kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
  2) kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
  3) kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.

§ 8.  Otstarbekuse põhimõte

  Korrakaitseorgan tegutseb riiklikku järelevalvet teostades eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning kohaldab õiguspärase kaalutluse piires riikliku järelevalve meetmeid paindlikult.

§ 9.  Õiguste kaitse ja inimväärikuse tagamine

  Isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine riikliku järelevalve menetluses toimub ainult seaduse alusel. Isikut tuleb riikliku järelevalve menetluses kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata.

§ 10.  Korrakaitseorganite koostöö

  (1) Korrakaitseorganid teevad koostööd, sealhulgas koguvad ja vahetavad omavahel riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ning teevad ettepanekuid riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks.

  (2) Koostöö ulatus määratakse seaduse või määrusega.

§ 11.  Korrakaitseorgani selgitamiskohustus

  (1) Riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja annab isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta.

  (2) Ametiisik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmist edasi lükata nii kaua, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

  (3) Ametiisikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole kohaldatava meetme olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

§ 12.  Riikliku järelevalve meetme kohaldamise dokumenteerimine ja aruandlus

  (1) Riikliku järelevalve meetme kohaldamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Kui meede protokollitakse, antakse isikule, kelle suhtes meedet on kohaldatud, tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri.

  (2) Kui riikliku järelevalve meetme kohaldamisel kasutatakse asendustäitmist, protokollitakse asendustäitmine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

  (3) Kui riikliku järelevalve meetme kohaldamisel kasutatakse vahetut sundi, märgitakse meetme kohaldamise protokollis lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud andmetele kohaldatud vahetu sunni vahend, sunnivahendit kohaldanud ametiisik ja isik, loom või asi, kelle või mille suhtes on vahetut sundi kohaldatud. Vahetu sunni kohaldamisel rahvahulga vastu märgitakse isikute nimed, kelle suhtes on vahetut sundi kohaldatud, kui see on võimalik. Võimaluse korral rahvahulga suhtes vahetu sunni kasutamine videosalvestatakse ning salvestis säilitatakse samadel alustel meetme kohaldamise protokolliga.

  (4) Kui riikliku järelevalve meetme kohaldamisel kasutatakse relva või erivahendit, on meetme protokollimine kohustuslik.

  (5) Politseiprefektuur ja Vabariigi Valitsuse määratud muu korrakaitseorgan koostab ja avaldab hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval oma veebilehel aruande, mis sisaldab statistilist ülevaadet politseiprefektuuri või muu korrakaitseorgani poolt aruande esitamise kalendrikuule eelnenud kalendrikuul:
  1) käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise;
  2) meetme kohaldamisel haldussunnivahendite rakendamise;
  3) meetme kohaldamisel vahetu sunni rakendamise ja
  4) meetme kohaldamisele allutatud isikute arvu kohta.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud aruande vormi ja selles kajastatavate riikliku järelevalve meetmete loetelu ning aruandekohustuslike korrakaitseorganite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 13.  Isikuandmete töötlemise alused

  Korrakaitseorgan võib riikliku järelevalve menetluses töödelda isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduses sätestatud alustel ja korras, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 14.  Isiku õigus saada abi korrakaitseorganilt ja osaleda korrakaitses

  Igaühel on õigus:
  1) saada korrakaitseorganilt selle pädevuse piires abi ohu ennetamisel või tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel, mille eest ta ei ole vastutav käesoleva seaduse § 15 kohaselt, kui abi andmisest keeldumine oleks õigusvastane;
  2) osaleda kodanikualgatuse korras korrakaitses seaduses sätestatud osalusvorme kasutades;
  3) teostada hädakaitset, pidada kinni kuriteo toimepanemiselt tabatud isik ja toimetada ta politseisse ning kasutada muid seaduses sätestatud vahendeid korrakaitseks.

§ 15.  Avaliku korra eest vastutav isik

  (1) Oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkuv isik on kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise.

  (2) Kui oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkuv isik on alla 14-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik, siis on selle isikuga solidaarselt kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise ka tema eestkostja või muu seaduslik esindaja.

  (3) Kui oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkuva isiku käitumise eest on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 kohaselt vastutav teine isik, siis on see isik ohu tekitanud või korda rikkuva isikuga solidaarselt kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise.

  (4) Kui avalikku korda ohustab või rikub loom või asi, siis on selle omanik või mahajäetud looma või asja korral selle viimane omanik kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise.

  (5) Isik, kellel on tegelik võim looma või asja üle, on omanikuga solidaarselt kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise.

  (6) Isik, kellel on tegelik võim looma või asja üle, on üksi kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise, kui ta on saanud tegeliku võimu looma või asja üle vastu omaniku tahet või ilma omaniku tahteta. Sama kehtib ka siis, kui ta on esitanud koos omanikuga ühisavalduse tegeliku võimu omandamise kohta pädevale korrakaitseorganile.

  (7) Avaliku korra eest vastutab ka ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama kohustatud isiku õigusjärglane, kui tegemist ei ole isikuga lahutamatult seotud kohustusega.

§ 16.  Muu isiku kui avaliku korra eest vastutava isiku kohustuslik kaasamine korrakaitsesse

  (1) Korrakaitseorgan võib kohustada ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikku eset korrakaitseorgani kasutusse andma isiku, kes ei ole avaliku korra eest vastutav ning kelle kohustus ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ei tulene muust seadusest või halduslepingust, kui ta on võimeline ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või kui tema valduses on ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik ese ja kui:
  1) tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga;
  2) ohu tekkimise või korrarikkumise eest vastutaval isikul ei ole võimalik ohtu õigel ajal tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;
  3) korrakaitseorgan ei saa ise või vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ja
  4) kaasamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule või tema varale ega ole vastuolus kaasatava isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on muud isikut kui avaliku korra eest vastutavat isikut lubatud kaasata ainult nii kaua, kui see on ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vältimatult vajalik.

2. peatükk Süütegude ennetamine 

§ 17.  Süütegude ennetamine

  Süütegude ennetamine on tegevus, mille eesmärgiks on süütegude ja muude korrarikkumiste ärahoidmine, süütegude soodustegurite mõju vähendamine ning avaliku korra tagamine.

§ 18.  Süütegude ennetamise meetmed

  Süütegude ennetamise meetmed on:
  1) sotsiaalsed ja kasvatuslikud ennetusmeetmed – süütegusid põhjustavate tegurite mõju vähendamine eelkõige sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, alkoholi- ja narkopoliitika abil;
  2) olustikulised ennetusmeetmed – süütegude toimepanekule kalduvate isikute või kriminogeensete olukordade mõjutamine ja kohtade jälgimine;
  3) tagajärgede kõrvaldamise meetmed – tegevus süütegusid toimepannud isikute korduvrikkumiste toimepanemise ärahoidmiseks ja õiguskorra kaitsmiseks, samuti süütegudega tekitatud kahju hüvitamisele kaasaaitamine.

§ 19.  Riigi ülesanded süütegude ennetamisel

  (1) Ennetustöid riigi tasandil korraldab Vabariigi Valitsus süüteoennetuse nõukogu ning ministeeriumide ja nende valitsemisalasse kuuluvate asutuste kaudu.

  (2) Ministeeriumid tagavad oma valitsemisalas iga asjaomase otsustuse ja tegevuse kavandamisel ning elluviimisel selle süütegude ennetamisele avalduva mõju hindamise.

  (3) Asjaomaste ministeeriumide koostöös koostatakse süüteoennetuse nõukogu koordineerimisel süütegude ennetamise riiklik arengukava. Süütegude ennetamise riikliku arengukava kiidab heaks süüteoennetuse nõukogu, arengukava väljatöötamise kavatsuse kiidab heaks ning arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (4) Süütegude ennetamise riiklik arengukava koostatakse neljaks aastaks, vajaduse korral arengukava täiendatakse. Täiendamine algatatakse juhul, kui arengukava elluviimise kestel tekib vajadus muuta olemasolevaid või sätestada uusi eesmärke ja meetmeid.

  (5) Süüteoennetuse nõukogu koostöös asjaomaste ministeeriumidega koostab ja esitab hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruaril Vabariigi Valitsusele süütegude ennetamise riikliku arengukava täitmise aruande.

§ 20.  Süüteoennetuse nõukogu

  (1) Süüteoennetuse nõukogu (edaspidi nõukogu) on valitsuskomisjon, mille ülesanne on:
  1) süütegude ennetamise riikliku arengukava koostamine ja selles seatud eesmärkide saavutamine;
  2) karistuspoliitika kujundamine ja elluviimine süütegude ennetamisel;
  3) süütegude ennetamise riikliku arengukava täitmisest aruandmine igal aastal Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule;
  4) kohaliku omavalitsuse ennetustöö nõustamine.

  (2) Nõukogusse kuuluvad haridus- ja teadusminister, justiitsminister, siseminister ja sotsiaalminister.

  (3) Nõukogu võib oma töörühmadesse kaasata teisi asjatundjaid.

  (4) Nõukogu asjaajamist korraldab Justiitsministeerium.

  (5) Nõukogu juurde moodustatakse neli alalist töörühma. Töörühma juht määratakse käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud ennetusmeetmete eest vastutava ministri ettepanekul. Töörühma asjaajamist korraldab asjaomane ministeerium.

§ 21.  Kodanikujulguse aumärk

  (1) Süüteoennetuse nõukogu annab välja kodanikujulguse aumärgi kuriteo ärahoidmise või selle toimepanemise takistamise, kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku kinnipidamise, kuriteoohvri abistamise ning muu olulise panuse eest inimeste turvatunde tõstmisel.

  (2) Kodanikujulguse aumärgi asutamine, selle kirjeldus ja taotlemise kord sätestatakse aumärgi statuudiga.

  (3) Kodanikujulguse aumärgi statuut kehtestatakse justiitsministri määrusega. Määruse eelnõu kooskõlastatakse Riigikantseleiga.

  (4) Kodanikujulguse aumärke antakse kooskõlas aumärgi statuudiga.

§ 22.  Süütegude ennetamise rahastamine

  (1) Süütegude ennetamist riigi tasandil rahastatakse riigieelarvest asjaomaste ministeeriumide kaudu.

  (2) Süütegude ennetamist kohaliku omavalitsuse tasandil rahastatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest.

3. peatükk Riikliku järelevalve meetmed 

1. jagu Üldsätted 

§ 23.  Riikliku järelevalve meetme kohaldamise põhimõtted

  (1) Kui seadus ei näe ette teisiti, siis võib käesolevas peatükis sätestatud riikliku järelevalve meedet kohaldada ainult avaliku korra eest vastutava isiku suhtes või isiku suhtes, kelle puhul on alust arvata, et ta on avaliku korra eest vastutav isik.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 30, 34 ja 44 ning § 47 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud riikliku järelevalve meetmeid võib kohaldada ka isiku suhtes, keda ei ole alust pidada avaliku korra eest vastutavaks isikuks.

§ 24.  Riikliku järelevalve meetme kohaldamine korrakaitseorgani poolt ohu ennetamiseks

  (1) Isikul on kohustus võimaldada riikliku järelevalve teostamist, mis on vajalik temale eriseadusega pandud nõuete täitmise kontrollimiseks.

  (2) Seaduses sätestatud juhul on korrakaitseorganil õigus ohu ennetamiseks kohaldada käesoleva seaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 nimetatud erimeetmeid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel ei ole lubatud kohaldada vahetut sundi. Kutse peale ilmumata jäämisel ei ole lubatud kohaldada sundtoomist.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

§ 25.  Riikliku järelevalve meetme kohaldamine korrakaitseorgani poolt ohu väljaselgitamiseks asjaomase ministri loa alusel

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib asjaomase ministri eelneva loa alusel kohaldada ohu korral või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks isiku suhtes, keda ei ole alust pidada avaliku korra eest vastutavaks isikuks, käesoleva seaduse §-des 32, 33, 37, 45, 47, 49 ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

  (2) Isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava ohu väljaselgitamiseks või isiku kinnipidamiseks või tema põgenemise takistamiseks, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või temalt on seaduse alusel võetud vabadus seoses esimese astme vägivaldse kuriteoga või kuriteoga, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse, võib politsei käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes kohaldada siseministri eelneval loal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele käesoleva seaduse §-des 48 ja 50 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

  (3) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud erimeetme kohaldamise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes otsustada korrakaitseorgani juht ilma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud loata. Kohaldatud erimeetmest on korrakaitseorgani juht kohustatud viivitamata, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul pärast meetme kohaldamise otsustamist teavitama asjaomast ministrit, kes otsustab erimeetme lubatavuse või erimeetme jätkamiseks loa andmise.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud luba vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse:
  1) erimeetmed, mille kohaldamine on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute suhtes lubatud;
  2) korrakaitseorgan, kellele erimeetmete kohaldamiseks luba antakse;
  3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes erimeetmete kohaldamiseks lubatud tähtaeg, mis ei tohi üldjuhul ületada 48 tundi;
  4) maa-ala, millel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes erimeetmete kohaldamine lubatud.

  (5) Edasilükkamatul juhul võib asjaomane minister käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud loa anda suuliselt, kuid see tuleb vormistada kirjalikult 24 tunni jooksul.

  (6) Asjaomane ministeerium avaldab viivitamata pärast asjaomase ministri loas märgitud tähtaja saabumist, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul oma kodulehel andmed käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise aluse, aja, maa-ala, riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisele allutatud isikute arvu ja erimeetmete kohaldamise tulemuse kohta.

2. jagu Riikliku järelevalve üldmeetmed 

§ 26.  Teavitamine

  (1) Korrakaitseorganil on oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused).

  (2) Isikuandmete avalikustamine on lubatud vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on vältimatult vajalik ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest teavitamiseks.

  (3) Kui korrakaitseorgan teavitab avalikkust või isikut ohukahtlusest ning ohukahtlus ei osutu põhjendatuks, on korrakaitseorgan kohustatud avaldama samas vormis ja mahus teate ohu puudumise kohta, kui seda nõuab isik, kelle õigusi teavitamisega kahjustati või kui selleks on kaalukas avalik huvi.

  (4) Kui avaliku korra eest vastutav isik teavitab eelneval kokkuleppel pädeva korrakaitseorganiga ise isikut või avalikkust ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest kokkuleppega määratud vormis ja mahus, on korrakaitseorganil käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigus ainult uute kaalukate asjaolude ilmnemisel.

§ 27.  Riiklik järelevalve ohukahtluse korral

  Ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada seaduses ettenähtud meetmeid ohu olemasolu väljaselgitamiseks.

§ 28.  Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine

  (1) Ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

  (2) Kui avaliku korra eest vastutav isik ei täida tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, võib selle täita asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ja korras. Muu isiku võib asendustäitmist läbi viima kohustada üksnes käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud eeldustel. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär sätestatakse riikliku järelevalve eriseaduses. Seaduses sätestamata juhul on sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär 9600 eurot.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ei ole võimalik või ei anna tulemusi ning ettekirjutuse täitmist on võimalik saavutada vahetu sunniga, võib ettekirjutuse täitmiseks seaduses sätestatud alustel ja korras kohaldada vahetut sundi.

  (4) Kui asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 12 lõigetes 1–3 või käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 või § 78 lõikes 4 sätestatud eeldused on täidetud, võib ohu tõrjuda või korrarikkumise kõrvaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud korras ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust andmata, hoiatust ja täitekorraldust tegemata.

§ 29.  Ohu tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine korrakaitseorgani poolt

  (1) Kui avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või kui isik ei saa või ei saa õigel ajal ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada, võib pädev korrakaitseorgan ise kohaldada meetmeid ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kasutades vajaduse korral ametiabi või kaasates muid isikuid.

  (2) Korrakaitseorgan teavitab võimaluse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamisest viivitamata avaliku korra eest vastutavat isikut.

  (3) Muu isiku võib ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama kohustada üksnes käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud eeldustel.

3. jagu Riikliku järelevalve erimeetmed 

1. jaotis Isikuandmete töötlemisega seonduvad riikliku järelevalve erimeetmed 

§ 30.  Küsitlemine ja dokumentide nõudmine

  (1) Korrakaitseorgan võib isiku peatada ja teda küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või julgestatava isiku või objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid ning selle ohu väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on küsitleva korrakaitseorgani pädevuses.

  (2) Küsitlemine protokollitakse, kui küsitletav isik seda taotleb või kui seda peab vajalikuks korrakaitseorgan. Kui korrakaitseorgan peab seda vajalikuks, võib küsitletav isik anda seletusi kirjalikult omakäeliselt.

  (3) Korrakaitseorgan võib nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või julgestatava isiku või objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on küsitleva korrakaitseorgani pädevuses.

  (4) Dokumentide nõudmine ja vastuvõtmine korrakaitseorgani poolt protokollitakse või fikseeritakse korrakaitseorgani üldise asjaajamiskorra kohaselt. Kui dokumentide nõudmine ja nendega tutvumine toimub kohapeal, protokollitakse meede selle kohaldamisele allutatud isiku taotlusel.

§ 31.  Kutse ja sundtoomine

  (1) Korrakaitseorgan võib kutsuda isiku ametiasutusse, kui on alust arvata, et isikul on andmeid, mis on vajalikud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks ning selle ohu väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on kutse esitanud korrakaitseorgani pädevuses.

  (2) Kutsele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 17 sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eeldus, peab kutse sisaldama hoiatust, et isiku ilmumata jäämise korral võib tema suhtes kohaldada sundtoomist.

  (3) Kui kutse kätte saanud kutsutud isik ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta kutses märgitud ajal kutses märgitud kohta, võib tema suhtes kohaldada sunniraha.

  (4) Isiku suhtes võib kohaldada sundtoomist, kui on alust arvata, et isikul on olulist teavet, mis on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

  (5) Sundtoomist politsei kutsel ilmumata jäänud isiku suhtes teostab politsei. Muu korrakaitseorgani kutse puhul teostab sundtoomist ametiabi korras politsei.

  (6) Isikule, kelle suhtes kohaldatakse sundtoomist, antakse viivitamata võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedasele ja esindajale. Alaealise sundtoomise korral teavitab sundtoomist teostanud korrakaitseorgan sellest viivitamata vanemat või muud seaduslikku esindajat või kohalikku omavalitsust.

  (7) Riikliku järelevalve meedet, milleks isik sundtuuakse, kohaldatakse viivitamata. Kui isiku sundtoomine vahetult enne meetme kohaldamist ei ole võimalik, võib isikut kinni pidada, kuid mitte kauem kui 12 tundi.

  (8) Sundtoomise kohaldamisel tuleb isik toimetada kutse saatnud korrakaitseorganisse. Kui isiku toimetamine kutse saatnud korrakaitseorganisse ei ole sundtoomise kohaldamise ajal võimalik, kohaldatakse isiku kinnipidamisel käesoleva paragrahvi alusel vangistusseaduse 4. ja 7. peatükis sätestatut. Sundtoodava isiku kinnipidamisel tuleb teda hoida eraldi teistest muudel alustel kinnipeetud isikutest.

  (9) Sundtoomisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

§ 32.  Isikusamasuse tuvastamine

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, see tähendab teha kindlaks isiku nime ja vanuse, tutvuda dokumendiga, võrrelda fotot ja teisi dokumendile kantud biomeetrilisi andmeid isikuga ning kontrollida dokumendi ehtsust, või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasuse muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

  (2) Korrakaitseorganil on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik ja nõuda temalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamist ning saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi.

  (3) Korrakaitseorgan võib isikusamasuse tuvastamisel nõuda isikult eriõigust tõendava dokumendi esitamist, kui õigusakti kohaselt on isik kohustatud sellist dokumenti kaasas kandma.

  (4) Korrakaitseorgan võib dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust kontrollida rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogust.

  (5) Isikusamasuse tuvastamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (6) Korrakaitseorganil on õigus toimetada isik isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, kui see on vajalik vahetu ohu korral või olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

  (7) Kui isik toimetatakse isikusamasuse tuvastamiseks korrakaitseorganisse, on korrakaitseorgan kohustatud isikusamasuse tuvastamise järel toimetama isiku tema soovil tagasi lähtekohta või tema elu- või ööbimiskohta.

  (8) Kui isikusamasuse tuvastamiseks toimetatakse korrakaitseorganisse alaealine, on korrakaitseorgan kohustatud sellest viivitamata teavitama vanemat või muud seaduslikku esindajat või kohalikku omavalitsust.

§ 33.  Isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib tuvastada isikusamasuse erilise tuvastusmeetmega, kui see on vältimatult vajalik olulise ohu tõrjumiseks, kui isikusamasuse tuvastamine käesoleva seaduse § 32 alusel ei ole võimalik või kui see on ebaproportsionaalselt raske.

  (2) Eriline tuvastusmeede on:
  1) sõrme- ja peopesajälje võtmine;
  2) isiku või tema kehaosa fotografeerimine või filmimine;
  3) DNA-proovi võtmine;
  4) muu välise kehalise tunnuse kindlakstegemine, sealhulgas mõõtmine;
  5) hambumuse ja hammastiku kindlakstegemine;
  6) hääleproovi salvestamine;
  7) käekirjaproovi võtmine;
  8) silmaiirisekujutise kindlakstegemine;
  9) jalatsijälje võtmine ja
nende võrdlemine korrakaitseorganil olemasolevate andmetega.

  (3) Korrakaitseorgan võib erilise tuvastusmeetme kohaldamiseks vajaliku võrdlusmaterjali välja nõuda isikult, kelle puhul on alust arvata, et ta seda valdab.

  (4) Erilise tuvastusmeetme kohaldamiseks on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (5) Erilise tuvastusmeetme kohaldamise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 34.  Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku.

  (2) Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu pärast salvestamise päeva, kuid mitte kauem kui üks aasta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Korrakaitseorgan on kohustatud avalikkust isikuandmete töötlemisest tehnilise abivahendi jälgimisseadmestiku abil eelnevalt teavitama.

  (4) Vabariigi Valitsus kehtestab jälgimisseadmestiku kasutamisest avalikkuse teavitamise korra määrusega.

§ 35.  Isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjalikult päringuid elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

  (2) Isikut tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemisest viivitamata teavitada.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

2. jaotis Joobeseisundi kahtlusega isiku suhtes kohaldatavad riikliku järelevalve erimeetmed 

§ 36.  Joobeseisund

  (1) Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

  (2) Alkohol käesoleva seaduse tähenduses on piiritus ja muu alkohoolne jook alkoholiseaduse § 2 tähenduses või toidugruppi mittekuuluv, kuid etanooli sisaldav vedelik või aine.

  (3) Narkootilist ja psühhotroopset ainet mõistetakse käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses.

  (4) Joobeseisundi liigid on:
  1) alkoholijoove;
  2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

  (5) Alkoholijoovet eeldatakse, kui kontrollitava isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 milligrammi või rohkem või ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 milligrammi või rohkem.

§ 37.  Isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine

  Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib joobeseisundi kahtluse korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada:
  1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund;
  2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele;
  3) alaealise, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused.

§ 38.  Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga.

  (2) Isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
  1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
  2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest või tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest;
  3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
  4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholisisalduse määramist veres;
  5) õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule.

  (3) Kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Indikaatorvahendi kasutamisega ei või piirduda mootor-, õhu- või veesõiduki või raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral. Lisaks indikaatorvahendi näidu protokollimisele kirjeldab korrakaitseorgan isikul esinevaid alkoholijoobe tunnuseid.

  (4) Kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga.

  (5) Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise, selle dokumenteerimise korra ning isikul esineda võivate alkoholijoobele viitavate tunnuste loetelu kehtestab siseminister määrusega.

§ 39.  Isiku toimetamine alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja juurde

  (1) Isiku võib alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga toimetada korrakaitseorgani ametiruumi, kui kohapeal ei ole joobeseisundi tuvastamine võimalik.

  (2) Isiku võib toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga, kui:
  1) isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga;
  2) isik ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või alkomeetri kasutamise protseduuri;
  3) isik nõuab seda indikaatorvahendi positiivse tulemuse korral;
  4) see on otstarbekas ja isik on sellega nõus.

  (3) Vanema või muu seadusliku esindaja järelevalveta joobeseisundi kahtlusega või joobeseisundis alaealise võib vajaduse korral toimetada tema vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste olemasolust. Kui alaealisele on vajalik osutada vältimatut abi, kutsub korrakaitseorgan välja kiirabiteenuse osutaja. Hoolekandeasutus teavitab toimetatud alaealisest viivitamata tema vanemat või muud seaduslikku esindajat.

§ 40.  Alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga

  (1) Tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, ja riiklik ekspertiisiasutus on kohustatud korrakaitseorgani nõudmisel võtma vereproovi.

  (2) Vereproovi võtmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus kasutada vereproovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (3) Kui vereproov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab korrakaitseorgan võetud vereproovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse alkoholijoobe tuvastamiseks vereproovi uuringuga.

  (4) Korrakaitseorgan tutvustab vereproovi uuringu tulemusi isikule esimesel võimalusel.

  (5) Vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (6) Korrakaitseorgan sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga vereproovi võtmiseks, säilitamiseks ja riiklikku ekspertiisiasutusse edastamiseks halduslepingu, milles nähakse ette vastutus ning tasu suurus ja maksmise kord.

  (7) Vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega.

§ 41.  Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tuvastamine

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral toimetada isiku joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse.

  (2) Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine joobeseisundi kahtluse korral peab korrakaitseorgan kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundi tunnuseid.

  (3) Korrakaitseorgan võib kontrollida isiku narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi olemasolu indikaatorvahendi abil.

  (4) Isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
  1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
  2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest;
  3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
  4) õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule.

  (5) Korrakaitseorgani nõudmisel on:
  1) arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit ja andma hinnangu isikul joobeseisundi tunnuste olemasolu või puudumise kohta;
  2) tervishoiuteenuse osutaja või riiklik ekspertiisiasutus kohustatud võtma, säilitama ja edastama vajaliku koguse bioloogilise vedeliku proovi.

  (6) Bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (7) Kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab korrakaitseorgan võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse joobe tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proovi uuringuga.

  (8) Korrakaitseorgan sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks, säilitamiseks ja edastamiseks halduslepingu, milles nähakse ette vastutus ning tasu suurus ja maksmise kord.

  (9) Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

  (10) Bioloogiliste vedelike proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (11) Isikul esineda võivate joobeseisundi tunnuste loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.

§ 42.  Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva vahetu olulise ohu tõrjumiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib kainenema toimetada ilmsete joobetunnustega isiku, kes on keeldunud joobeseisundi kontrollimisest indikaatorvahendiga või selle tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga või kes ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või tõendusliku alkomeetri kasutamise protseduuri, samuti isiku, kellelt on võetud bioloogilise vedeliku proov joobe tuvastamiseks ja joobeseisundi tuvastamine bioloogilise vedeliku proovi uuringuga ei ole kohe võimalik. Sellisel juhul kirjeldab korrakaitseorgan kainenema toimetamise protokollis isikul esinevaid joobetunnuseid.

  (3) Kui ilmsete joobetunnustega isikust või joobeseisundis isikust, kelle puhul esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alus kainenema toimetamiseks, lähtub oht üksnes temale endale, korraldab politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võimaluse korral isiku toimetamise tema elu- või ööbimiskohta. Kui isikule on vaja osutada vältimatut abi, kutsub korrakaitseorgan välja kiirabiteenuse osutaja. Politsei arestimajja või arestikambrisse kainenema võib isiku toimetada üksnes juhul, kui tal puudub viibimiskoha kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tuvastatud elu- või ööbimiskoht või kui sinna ei ole võimalik teda toimetada.

  (4) Kainenema toimetatud isiku suhtes teostatakse turvakontroll ja asjade läbivaatus. Kainenema toimetatud isikult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või teist isikut.

  (5) Kainenema toimetamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (6) Isiku kainenema toimetamise kohta koostatakse protokoll, mille vorminõuded kehtestab siseminister määrusega.

§ 43.  Kainenema toimetatud isiku kinnipidamistingimused

  (1) Kainenema toimetatud isikut hoitakse eraldi teistest kinnipeetud isikutest. Eri soost isikuid hoitakse eraldi kambrites.

  (2) Kainenema toimetatud isiku ohutuse tagamiseks teda jälgitakse. Tervise halvenemisel kutsutakse kohale tervishoiutöötaja.

  (3) Kainenema toimetatud isikut peetakse kinni kuni kainenemiseni, kuid mitte üle 12 tunni. Kui isik selle aja möödumisel ei ole sel määral kainenenud, et teda võiks lasta iseseisvalt lahkuda, kutsutakse tervishoiutöötaja tema terviseseisundit kindlaks tegema.

3. jaotis Muud riikliku järelevalve erimeetmed 

§ 44.  Viibimiskeeld

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel:
  1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral;
  2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks;
  3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või
  4) julgestatava isiku või objekti ohutuse tagamiseks.

  (2) Korrakaitseorgan on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha võimaluse korral arusaadavalt tähistama. Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole vaja tähistada, kui viibimiskeeld kehtestatakse konkreetse isiku suhtes.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel võib keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.

  (4) Viibimiskeeldu võib kohaldada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluse äralangemiseni.

  (5) Viibimiskeeldu kohaldatakse asjaomase ministri loal. Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib politseiprefekti või muu korrakaitseorgani juhi loal kohaldada viibimiskeeldu mitte kauem kui 12 tundi.

  (6) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

§ 45.  Sõiduki peatamine

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda sõidukijuhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgus- või helisignaalseadme abil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras märguande sõiduki peatamiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks.

  (2) Sõidukit peatav korrakaitseorgani ametiisik peab kandma vormiriietust, kui sõiduk peatatakse sõidukist, peab sõiduk olema värvitud alarmsõidukitele kehtiva korra kohaselt.

  (3) Erandina võib sõiduki peatada valgusseadme ja valjuhääldi abil tsiviilvärvides sõidukist.

  (4) Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras.

§ 46.  Isiku kinnipidamine

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu:
  1) vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks;
  2) isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks;
  3) kohtu kehtestatud lähenemiskeelu tagamiseks.

  (2) Kinnipeetud isikule tuleb viivitamata teatada talle arusaadavas keeles ja viisil tema kinnipidamise põhjus, teha teatavaks tema õigused ning anda võimalus teatada kinnipidamisest oma lähedasele. Kui kinnipeetud isik viibib seisundis, mille tõttu ta ei ole võimeline kinnipidamisest oma lähedasele teatama, teavitab korrakaitseorgan viivitamata tema lähedast, kui see on võimalik. Kui kinnipeetud isik on alaealine või muu piiratud teovõimega isik, teatab korrakaitseorgan isiku kinnipidamisest esimesel võimalusel tema seaduslikule esindajale, kui see on võimalik. Kinnipeetud isiku nõudmisel antakse talle võimalus teatada kinnipidamisest esindajale.

  (3) Kinnipeetud isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
  1) õigus teada kinnipidamise põhjust;
  2) õigus mitte olla kinni peetud üle 48 tunni ilma kohtu loata;
  3) õigus teatada kinnipidamisest oma lähedasele ja esindajale;
  4) õigus olla ära kuulatud;
  5) õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule;
  6) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse.

  (4) Kinnipidamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (5) Isikut võib kinni pidada kuni kinnipidamise kohaldamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 48 tundi. Isiku kinnipidamisel arestimajas kohaldatakse vangistusseaduse 4. ja 7. peatükis sätestatut.

  (6) Isiku kinnipidamise dokumenteerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 47.  Turvakontroll

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil:
  1) sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;
  2) kui see on vajalik julgestatava isiku või objekti ohutuse tagamiseks;
  3) kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib elutähtsas energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemis, liikluskorralduse ehitises või seadmes või selle vahetus läheduses;
  4) kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või
  5) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse.

  (2) Turvakontrolli teeb kompimise teel ametiisik, kes on isikuga samast soost, samasoolise ametiisiku puudumisel arst. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ametiisik, kes ei ole isikuga samast soost.

  (3) Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

§ 48.  Isiku läbivaatus

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, kehaõõnsused, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
  1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida;
  2) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses või
  3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.

  (2) Isiku läbivaatuse teeb korrakaitseorgani ametiisik, kes on isikuga samast soost, samasoolise ametiisiku puudumisel arst. Kui see on vajalik kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata korrakaitseorgani ametiisik, kes ei ole isikuga samast soost.

  (3) Isiku läbivaatuseks, mis eeldab meditsiinilist protseduuri, toimetatakse isik tervishoiuteenuse osutaja juurde. Meditsiinilist protseduuri eeldavat läbivaatust võib teha ainult arst.

  (4) Korrakaitseorgan sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga halduslepingu, milles nähakse ette isiku läbivaatuse koht ja viis ning vastutus, tasu suurus ja maksmise kord.

  (5) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

§ 49.  Vallasasja läbivaatus

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:
  1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;
  2) seda kannab kaasas isik, keda võib seaduse alusel läbi vaadata;
  3) on alust arvata, et vallasasjas viibib isik, kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse või keda võib seaduse alusel läbi vaadata või kes on abitus seisundis;
  4) on alust arvata, et selles on asju, mida võib käesoleva seaduse või muu seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida;
  5) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks isiku suhtes, kes viibib elutähtsas energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemis, liikluskorralduse ehitises või seadmes või selle vahetus läheduses või
  6) kui see on vajalik julgestatava isiku või objekti ohutuse tagamiseks.

  (2) Asja omanikul või valdajal on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Kui omanik või valdaja ei viibi asja läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Kui käesoleva lõike esimeses ja teises lauses nimetatud isikud ei viibi asja läbivaatuse juures, teeb korrakaitseorgan asja läbivaatuse kohaliku omavalitsuse ametiisiku juuresolekul.

  (3) Korrakaitseorgan võib teostada asja läbivaatuse ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

  (4) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada vallasasja läbivaatusest. Kui vallasasja läbivaatuse tagajärjel jääb valveta oluline varaline väärtus, tagab korrakaitseorgan kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni vallasasja valve.

  (5) Asja läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

§ 50.  Valdusesse sisenemine

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

  (2) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik.

  (3) Valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Äriruumidesse tuleb võimaluse korral siseneda nende töö- või lahtiolekuajal.

  (4) Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni on isiku eluruumi sisenemine lubatud ainult juhul, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

  (5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab korrakaitseorgan kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.

  (6) Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

§ 51.  Valduse läbivaatus

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:
  1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud, või
  2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

  (2) Isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbivaatus on lubatud ainult läbivaadatava kinnisasja või ehitise asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu, võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul on korrakaitseorgan kohustatud loa taotlema tagantjärele. Kohtunik otsustab valduse läbivaatuseks loa andmise või selle pikendamise halduskohtumenetluse seadustikus haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras. Kui kohus keeldub loa andmisest, on korrakaitseorgan kohustatud viivitamata lõpetama valduse läbivaatuse.

  (3) Ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni on isiku eluruumi läbivaatus lubatud ainult juhul, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

  (4) Piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Kui valdaja ei viibi läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Kui käesoleva lõike esimeses ja teises lauses nimetatud isikud ei viibi valduse läbivaatuse juures, vaatab korrakaitseorgan valduse läbi kohaliku omavalitsuse ametiisiku juuresolekul.

  (5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valduse läbivaatusest. Kui valduse läbivaatuse tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab korrakaitseorgan kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.

  (6) Valduse läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

§ 52.  Vallasasja hoiulevõtmine

  (1) Politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil on õigus võtta vallasasi hoiule:
  1) vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks;
  2) asja omaniku või valdaja kaitseks asja kaotamise, hävimise või olulise kahjustamise vahetu ohu eest, kui samal ajal on ohus avalik huvi;
  3) kui seaduse alusel on asja valdamiseks vaja luba, mis asja valdaval isikul puudub, või
  4) kui asja valdab isik, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks.

  (2) Hoiulevõetud asja hoiab korrakaitseorgan. Kui korrakaitseorganil ei ole asja omadustest tulenevalt võimalik või otstarbekas asja hoida, võib korrakaitseorgan anda asja hoiule muule isikule, kellel on täidetud selleks vajalikud tingimused. Korrakaitseorgan või muu isik, kellele asi on hoiule antud, peab hoidma asja selle säilimist tagaval viisil.

  (3) Isikule, kellelt asi hoiule võetakse, väljastab korrakaitseorgan viivitamata asja hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse korrakaitseorgan, kes hoiulevõtmist kohaldab, hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava asja kirjeldus. Kui isik, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab korrakaitseorgan omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiulevõtmisest viivitamata.

  (4) Hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale luuakse viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada.

  (5) Vallasasja hoiulevõtmiseks võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

§ 53.  Hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine

  (1) Korrakaitseorgani korralduse alusel müüb hoiulevõetud asja kohtutäitur avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus vallasasjade müügiks sätestatud korras, kui:
  1) tegemist on kiiresti rikneva või muul viisil kiiresti väärtust kaotava asjaga;
  2) asja hoidmine ja korrashoid on ebaproportsionaalselt kulukas või raske;
  3) asja ei ole võimalik hoida viisil, mis tagaks asjast lähtuvate ohtude tõrjumise;
  4) asja ei ole võimalik tagastada selleks õigustatud isikule ühe aasta jooksul hoiulevõtmise päevast arvates, ilma et see tooks samal ajal kaasa uue vajaduse asja hoiulevõtmiseks korrakaitseorgani poolt, või
  5) selleks õigustatud isik ei ole asja korrakaitseorganilt pärast asja hoiulevõtmise aluse äralangemist vastu võtnud talle kirjalikult teatavaks tehtud tähtpäevaks, kui teade sisaldas hoiatust, et vastuvõtmata jätmise korral asi müüakse.

  (2) Asja hindab kohtutäitur, lähtudes asja harilikust väärtusest. Kui kohtutäituril ei ole võimalik hinda määrata, laseb kohtutäitur hindamise korraldada eksperdil.

  (3) Asja müügist saadud tulemist arvatakse maha asja hoidmise kulud ja täitekulud ning ülejäänud summa makstakse välja asja endisele omanikule. Asja hoidmise kuludeks loetakse nii korrakaitseorgani kui ka kohtutäituri kantud kulud. Kui omanik ei võta summat vastu ühe aasta jooksul asja müümisest arvates, kantakse see riigituludesse.

  (4) Kui asja müümine avalikul enampakkumisel ei ole võimalik või kui enampakkumise korraldamise kulud ületavad asja väärtuse, võib kohtutäitur asja müüa avaliku enampakkumiseta täitemenetluse seadustikus vallasasjade müügiks sätestatud korras.

  (5) Kui võib eeldada, et asja ei ole võimalik müüa avalikul enampakkumisel ega muul viisil, või kui kohtutäituril ei õnnestu vara müüa, korraldab korrakaitseorgan asja hävitamise või pöörab selle riigi omandisse.

  (6) Enne asja müümist, hävitamist või riigi omandisse pööramist teavitab korrakaitseorgan sellest tuvastatud omanikku või seaduslikku valdajat.

  (7) Pärast asja müümist, hävitamist või riigi omandisse pööramist on korrakaitseorgan kohustatud viivitamata väljastama tuvastatud omanikule või seaduslikule valdajale selle kohta kirjaliku teatise.

  (8) Kohtutäituri tasu müügi korraldamise eest sätestatakse kohtutäituri seaduses.

  (9) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

4. peatükk Avalikus kohas käitumise nõuded 

1. jagu Avalikus kohas käitumise üldnõuded 

§ 54.  Avalik koht

  Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

§ 55.  Avalikus kohas käitumise üldnõuded

  Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige:
  1) teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt;
  2) teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada;
  3) viibida alasti, kui see oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus määrata oma territooriumil kindlaks kohad, kus alasti viibimist ei loeta, sõltumata asjaoludest, teisi isikuid häirivaks;
  4) pakkuda isikut häirival viisil talle kaupa või teenust või häirival viisil kerjata;
  5) tarbida alkoholi või toidugruppi mittekuuluvat joovet tekitavat ainet ühissõidukipeatuses, teeliikluses osalevas avalikus kasutuses olevas ühissõidukis, koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja või hoolekandeasutuse ehitises või territooriumil või selle osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele suunatud avalikul kogunemisel;
  6) magada või telkida viisil, mis oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist;
  7) reostada, rikkuda, hävitada või ümber paigutada avalikus kasutuses olevat asja või kasutada seda muul kui ettenähtud otstarbel, sealhulgas panna jäätmeid mujale kui selleks ettenähtud kohta, reostada veekogu või purskkaevu või
  8) viibida ilma omaniku või valdaja loata asjakohaselt tähistatud varisemisohtlikus või muus ohutuse tagamiseks piiratud kohas, välja arvatud juhul, kui sellises kohas viibitakse ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

§ 56.  Ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise ning saastamise keeld

  (1) Avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

  (2) Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud:
  1) päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt;
  2) kohaliku omavalitsuse loa alusel või
  3) ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit.

  (4) Avalikuks kohaks olevas hoones või ühissõidukis on keelatud õhu saastamine teist isikut oluliselt häirival viisil.

§ 57.  Käitumise häirivuse hindamine

  Käesoleva seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest.

2. jagu Avalik kogunemine 

1. jaotis Avalik koosolek ja avalik üritus 

§ 58.  Avalik kogunemine

  (1) Avalik kogunemine on avalik koosolek või avalik üritus.

  (2) Avalik koosolek (edaspidi koosolek) on inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust.

  (3) Avalik üritus (edaspidi üritus) on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek.

§ 59.  Ürituse korraldamise ja pidamise nõuded

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise nõuded kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega.

  (2) Spordiürituse korraldamise ja pidamise nõuded sätestab spordiseadus.

§ 60.  Kohustus anda teavet

  Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud viivitamata teavitama asukohajärgset politseiprefektuuri tema haldusterritooriumil peetavast üritusest, kui omavalitsuse üksust on käesoleva seaduse §-s 59 ette nähtud korras ürituse pidamise soovist teavitatud ning omavalitsuse üksus on ürituse korraldamisega nõustunud.

2. jaotis Koosoleku korraldamise ja pidamise nõuded 

§ 61.  Koosoleku korraldamine eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

  Koosoleku korraldamine ja pidamine eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal toimub käesolevas seaduses sätestatud korras hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaaja riigikaitse seaduses sätestatud erisustega.

§ 62.  Keelatud koosolek

  Keelatud on korraldada või pidada koosolekut, mis:
  1) on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
  2) õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust;
  3) õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või
  4) mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine.

§ 63.  Koosoleku pidamiseks keelatud koht

  Keelatud on pidada koosolekut:
  1) eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku alal;
  2) piiripunktis ja Euroopa Liidu välispiirile lähemal kui 100 meetrit;
  3) üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldise kaitsevööndis või
  4) muus kohas, kus see on seadusega keelatud.

§ 64.  Koosoleku korraldaja

  (1) Koosolekut võib korraldada:
  1) täisealine ja teovõimeline füüsiline isik, kes on Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõiguse alusel Eestis viibiv välismaalane või
  2) juriidiline isik.

  (2) Juriidilisest isikust koosoleku korraldaja määrab teovõimelise füüsilise isiku, kes kannab tema eest koosoleku korraldaja õigusi ja kohustusi. Füüsiline isik annab määramiseks oma eelneva nõusoleku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Koosoleku korraldaja on kohustatud säilitama nõusoleku vähemalt ühe aasta möödumiseni koosoleku pidamise viimasest päevast.

  (3) Koosoleku korraldaja on kohustatud:
  1) tagama koosoleku rahumeelse pidamise ja koosolekust osavõtjate ohutuse;
  2) tagama, et koosoleku pidamisel kasutatavad esemed ei ohusta koosolekul mitteosalevaid isikuid, vara või keskkonda;
  3) lõpetama viivitamata koosoleku, kui koosolekuga tekitatakse oluline või kõrgendatud vahetu oht või ilmnevad käesoleva seaduse §-s 62 nimetatud asjaolud;
  4) olema käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktis 5 või 6 nimetatud sidevahendi abil kättesaadav koosolekuteate esitamisest kuni ühe päeva möödumiseni koosoleku lõppemisest;
  5) täitma politsei või muu pädeva korrakaitseorgani antud korraldusi korra tagamiseks koosolekul ja
  6) tagama koosoleku pidamise kohast käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktis 9 nimetatud konstruktsioonide eemaldamise mõistliku aja jooksul pärast koosoleku lõppemist.

  (4) Koosoleku korraldaja võib kohustada koosolekul jämedalt korda rikkuvat isikut koosolekult lahkuma.

§ 65.  Koosoleku korrapidaja

  (1) Kui koosolek toimub väljaspool hoonet või kogunemiste korraldamiseks ettenähtud rajatist, on koosoleku korraldaja kohustatud määrama piisava arvu korrapidajaid korra tagamiseks koosolekul või täitma ise korrapidaja ülesandeid. Kui koosoleku korraldaja on sõlminud turvaettevõtjaga lepingu korra tagamiseks koosolekul, loetakse koosolekul korda tagava turvaettevõtja turvatöötaja koosoleku korrapidajaks.

  (2) Koosoleku korrapidaja on kohustatud:
  1) abistama koosoleku korraldajat käesoleva seaduse § 64 lõike 3 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud kohustuste täitmisel;
  2) viibima koosoleku ajal koosoleku pidamise kohas ja
  3) kandma koosoleku ajal korrapidajana äratundmist võimaldavat märgistust.

§ 66.  Koosolekust osavõttev isik

  Koosolekust osavõttev isik on kohustatud:
  1) täitma koosoleku korraldaja või korrapidaja korraldusi korra tagamiseks koosolekul ja
  2) lahkuma käesoleva seaduse § 64 lõikes 4 nimetatud juhul viivitamata koosolekult.

§ 67.  Eelnev teatamine koosoleku pidamisest

  (1) Koosoleku pidamisest, mis nõuab liikluse ümberkorraldamist või mida on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemise läbiviimiseks ette nähtud rajatist ja mille pidamiseks on kavas:
  1) püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või
  2) kasutada heli- või valgustusseadmeid,teatab koosoleku korraldaja hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva koosoleku pidamise koha politseiprefektuurile.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koosolekut on kavas pidada mitme politseiprefektuuri territooriumil, esitatakse teade vähemalt ühele neist politseiprefektuuridest.

  (3) Iseeneslikult kogunenud koosolekust (spontaankoosolek) ei ole vaja eelnevalt teatada.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koosolekust, millest ei ole selle kiireloomulise pidamise vajaduse tõttu võimalik ette teatada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, tuleb teatada viivitamata pärast koosoleku pidamise vajaduse tekkimist.

§ 68.  Koosolekuteade

  (1) Teade koosoleku pidamise kohta esitatakse kirjalikult koosoleku korraldaja või tema esindamiseks õigust omava isiku poolt allkirjastatuna.

  (2) Teates märgitakse:
  1) koosoleku eesmärk;
  2) koosoleku pidamise koht ja, kui see on teada, liikumismarsruut;
  3) koosolekust osavõtjate eeldatav arv;
  4) koosoleku alguse ja eeldatava lõpu kuupäev ja kellaaeg;
  5) koosoleku korraldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ja sidevahendi andmed;
  6) kui koosoleku korraldab juriidiline isik, siis juriidilise isiku nimi ja registrikood ning juriidilise isiku eest koosoleku korraldaja õigusi teostava isiku nimi, isikukood või sünniaeg ja sidevahendi andmed;
  7) korrapidajate olemasolu korral nende nimed ja isikukoodid; kui korda peab turvaettevõtja, siis tema nimi, registrikood ja sidevahendi andmed;
  8) teave koosolekul kasutatavate heli- või valgustusseadmete kohta;
  9) teave koosoleku pidamiseks püstitatavate telkide, lavade, tribüünide või muude suuremõõtmeliste konstruktsioonide kohta.

  (3) Kui koosolekuteade vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele, võtab politseiprefektuur teate vastu ja väljastab koosoleku korraldajale viivitamata kirjaliku teatise koosolekuteate saamise kohta.

  (4) Politseiprefektuur on kohustatud edastama koosolekuteates märgitud teabe koosoleku pidamise koha linna- või vallavalitsusele, koosoleku pidamise kohas kiirabiteenust osutavale isikule ja kohalikule päästeasutusele viivitamata pärast teate saamist. Kui koosolekut on kavas pidada avalikult kasutataval teel, mille omanik ei ole riik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb koosolekuteates märgitud teave edastada ka tee omanikule.

  (5) Kui koosoleku pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist, on koosolekuteates märgitud teabe saanud linna- või vallavalitsus kohustatud tagama liikluse ümberkorraldamise saadud teabele kohaselt. Linna- või vallavalitsusel on õigus nõuda koosoleku korraldajalt täiendavat teavet, mis on vajalik liikluse ümberkorraldamise viisi määramiseks.

  (6) Politseiprefektuur registreerib ja säilitab koosolekuteate. Koosolekuteates märgitud teave, välja arvatud isikukood, sünniaeg ja füüsilise isiku elukoht, on avalik ning avaldatakse enne koosoleku algust politsei veebilehel.

  (7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui koosoleku korraldaja soovib esitada teate käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetamata koosoleku pidamise kohta.

3. jaotis Koosoleku korraldamise ja pidamisega seotud riikliku järelevalve erimeetmed 

§ 69.  Koosoleku pidamise aja või koha muutmine

  (1) Politseiprefekt võib kohustada koosoleku korraldajat muutma koosoleku pidamise aega või kohta, kui:
  1) eelnevalt on vastu võetud teade samas kohas samal ajal teise koosoleku pidamise kohta või kui on ülekaalukas avalik huvi korraldada samas kohas samal ajal teine avalik kogunemine ning mitut avalikku kogunemist samal ajal selles kohas pidada ei ole võimalik;
  2) see on vältimatu, et hoida ära kõrgendatud vahetu oht või seda tõrjuda.

  (2) Kui koosolekut on kavas pidada mitme politseiprefektuuri territooriumil, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus politseipeadirektoril.

  (3) Käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud koosoleku korraldaja esitab muudetud aja või kohaga koosoleku kohta uue koosolekuteate §-le 68 kohaselt.

§ 70.  Turvalisuse tagamine koosolekul

  (1) Politsei võib kohustada koosoleku korraldajat:
  1) suurendama korrapidajate arvu koosolekul, kui on alust arvata, et määratud korrapidaja ei suuda koosoleku korraldajat piisavalt abistada käesoleva seaduse § 64 lõike 3 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud kohustuste täitmisel, või
  2) asendama määratud korrapidaja teise isikuga, kui on alust arvata, et see isik ei ole võimeline täitma koosoleku korrapidaja ülesandeid.

  (2) Politseiprefekt võib kohustada koosoleku korraldajat täitma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kohustusi, kui see on vältimatu kõrgendatud ohu ennetamiseks või tõrjumiseks.

  (3) Kui koosolekut on kavas pidada mitme politseiprefektuuri territooriumil, on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigus politseipeadirektoril.

§ 71.  Isiku eemaldamine koosolekult

  (1) Politsei võib eemaldada koosolekult isiku, kui see on vältimatu ja vähem riivav meede kui koosoleku lõpetamine ning kui:
  1) eemaldatavast isikust lähtub vahetu kõrgendatud oht;
  2) tema käitumises ilmnevad käesoleva seaduse §-s 62 nimetatud asjaolud või
  3) on vaja tõrjuda vahetu oht eemaldatava isiku elule või kehalisele puutumatusele ja seda ei ole võimalik tõrjuda, kohaldades muud meedet, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud meede.

  (2) Isiku eemaldamiseks koosolekult on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

§ 72.  Koosoleku keelamine

  (1) Politseiprefekt võib koosoleku pidamise keelata, kui:
  1) koosoleku korraldaja ei nõustu käesoleva seaduse § 69 alusel talle pandud piiranguga või ei järgi seda piirangut või
  2) on alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu ning ohtu ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades.

  (2) Kui koosolekut on kavas pidada mitme politseiprefektuuri territooriumil, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus politseipeadirektoril.

  (3) Kui keelatakse käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud koosoleku pidamine, on politseiprefektuur kohustatud edastama otsuse koosoleku pidamise keelamise kohta viivitamata koosoleku pidamise koha linna- või vallavalitsusele, koosoleku pidamise kohas kiirabiteenust osutavale isikule ja kohalikule päästeasutusele.

§ 73.  Koosoleku lõpetamine ja laialisaatmine

  (1) Politsei annab koosoleku korraldajale korralduse lõpetada koosolek, kui koosoleku pidamine on keelatud käesoleva seaduse § 62 või 72 alusel või koosolekut peetakse käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud kohas.

  (2) Politsei võib anda koosoleku korraldajale korralduse lõpetada koosolek, kui:
  1) koosoleku korraldaja ei järgi koosoleku läbiviimisel käesoleva seaduse § 69 või 70 alusel talle pandud piirangut;
  2) koosoleku pidamine tekitab vahetu kõrgendatud ohu ning ohtu ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades või
  3) koosolekust osavõtjate elu või kehalist puutumatust ähvardab vahetu oht, mida ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud korralduse andmine koosoleku korraldajale ei ole võimalik või ei anna tulemusi, annab politsei korralduse koosolek lõpetada koosolekul osalevatele isikutele.

  (4) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel takistada isikute kogunemist koosoleku pidamise kohta.

  (5) Kui koosolekul osalev isik ei täida korraldust lõpetada koosolek, võib tema suhtes kohaldada vahetut sundi nii kaua, kui see on koosoleku laialisaatmiseks vältimatu.

5. peatükk Vahetu sund 

§ 74.  Vahetu sund

  (1) Vahetu sund on füüsilise isiku (edaspidi isik), looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga.

  (2) Erivahend on loom või asi, mis on ette nähtud isiku, looma või asja füüsiliseks mõjutamiseks ja mis ei ole relv.

  (3) Relv on tulirelv või muu relv relvaseaduse tähenduses.

§ 75.  Vahetu sunni kohaldamise pädevus

  (1) Füüsilist jõudu, erivahendit või relva võib kasutada politsei. Muu korrakaitseorgan võib füüsilist jõudu, erivahendit või relva kasutada ainult seaduses sätestatud juhul.

  (2) Politseile ja muule pädevale korrakaitseorganile lubatud relvade (teenistusrelvade) ning erivahendite liigid sätestab seadus.

  (3) Vabariigi Valitsus kehtestab siseministri ettepanekul määrusega korrakaitseorganile teenistusrelvade ja erivahendite liikide raames lubatud tulirelvade, muude relvade ja erivahendite alaliigid, samuti tulirelva, muu relva ja erivahendi tehnilised ning muud nõuded ning relva ja erivahendi käitlemise korra.

§ 76.  Vahetu sunni kohaldamise lubatavus

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Kui käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 nimetatud hoiatusega määratakse isikule haldusakti täitmise tähtaeg, võib vahetut sundi kohaldada, kui isik jätab haldusakti tähtaegselt täitmata.

  (2) Vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.

  (3) Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks.

§ 77.  Abi andmine vigastatud isikule

  Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on korrakaitseorgan kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise.

§ 78.  Vahetu sunni eest hoiatamine

  (1) Enne vahetu sunni kohaldamist on korrakaitseorgan kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Võimaluse korral määratakse hoiatuses käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud haldusakti täitmiseks tähtaeg, mis võimaldab haldusakti adressaadil kohustuse täita.

  (2) Kui hoiatus on tehtud kirjalikult, kordab korrakaitseorgani ametiisik hoiatust suuliselt, enne kui asub vahetut sundi kohaldama.

  (3) Rahvahulga vastu vahetu sunni kohaldamisest tuleb isikuid võimaluse korral eelnevalt hoiatada arvestusega, et soovijatel oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Rahvahulga vastu vahetut sundi kohaldades ei pea isikuid hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamisest.

  (4) Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamisest hoiatamise eest rahvahulga vastu ei või loobuda.

§ 79.  Käeraudade, jalaraudade või sidumisvahendi kasutamine

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku suhtes kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib:
  1) rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet;
  2) põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või
  3) ennast vigastada või enese tappa.

  (2) Jalaraudu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kasutada kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes, kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse või kellelt see on võetud seoses:
  1) esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega;
  2) kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse, või
  3) muu kuriteo toimepanemisega, kui käeraudade kasutamine ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav.

  (3) Kui käe- või jalaraudade kasutamine ei ole võimalik, võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.

§ 80.  Elektrišokirelva kasutamine

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada kõrgendatud või olulise ohu tõrjumiseks elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

  (2) Politsei või muu pädev korrakaitseorgan võib kasutada isiku suhtes elektrišokirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu elektrišokirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
  1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;
  2) tõkestada vahetult eelseisva või juba asetleidva esimese astme kuriteo toimepanemist;
  3) pidada kinni esimese astme kuriteos kahtlustatav või süüdistatav või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on see temalt seaduse alusel võetud, või
  4) pidada kinni isik või takistada tema põgenemist, kui temalt võib kohtulahendi alusel võtta vabaduse või on see temalt kohtulahendi alusel võetud.

§ 81.  Tulirelva kasutamine

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

  (2) Politsei või muu pädev korrakaitseorgan võib kasutada isiku suhtes tulirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu tulirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
  1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;
  2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse;
  3) pidada kinni kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on see temalt seaduse alusel võetud seoses esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse.

6. peatükk Riigi korrakaitseülesande täitmisele kaasamine 

§ 82.  Muu isiku kui avaliku korra eest vastutava isiku kaasamine riigi korrakaitseülesande täitmisele korrakaitselepingu alusel

  Siseminister võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul ning eriseaduses määratletud alustel ja korras otsustada turvaettevõtja, mittetulundusühingu, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on osalemine avaliku korra kaitsmisel, ja kohaliku omavalitsuse, millel on ametisse nimetatud korrakaitseametnik või moodustatud korrakaitseüksus, kaasamise korrakaitselepinguga politsei ülesannete täitmisel osalemiseks.

7. peatükk Riikliku järelevalve meetme kulud 

§ 83.  Riikliku järelevalve meetme kulud

  (1) Riikliku järelevalve meetme kohaldamisel toimunud asendustäitmise kulud nõuab asendustäitmist kohaldanud korrakaitseorgan avaliku korra eest vastutavalt isikult sisse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul nõutakse riikliku järelevalve meetme kohaldamise kulud avaliku korra eest vastutavalt isikult sisse seaduses sätestatud alusel ja korras.

8. peatükk Rakendussäte 

§ 84.  Seaduse jõustumine ja rakendamine

  Käesoleva seaduse jõustumise aeg ja rakenduskord kehtestatakse eraldi seadusega.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json