Vastutav ministeerium: Kliimaministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine” tingimused toetuse avatud taotlemise korral

Vastu võetud 28.07.2009 nr 42
RTL 2009, 64, 939
jõustumine 09.08.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel ja kooskõlas §-ga 13 ning Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktiga 2.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõikele 3 kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine» meetme «Looduse mitmekesisuse säilitamine» (edaspidi meede) rakendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.   Mõisted

  (1) Määruses kasutatakse mõisteid struktuuritoetuse seaduse ja muude valdkondlike õigusaktide tähenduses.

  (2) Käesoleva määruse tähenduses:
  1) taotlus on rakendusüksuse kehtestatud vormi kohane dokument koos § 11 lõikes 3 nõutavate lisadega;
  2) kinnituskiri on toetuse saaja kirjalik, rakendusüksuse nõutavas sõnastuses kinnitus, et toetuse saaja on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning valmis projekti eesmärgipäraselt ellu viima.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk

  Toetuse andmise eesmärk on ohustatud liikide ja elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamisele ning kaitstavate loodusobjektide maastikuilme säilitamisele kaasa aitamine.

§ 4.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktile 2 Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 6 punktile 1 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.   Toetatav tegevus

  Meetme raames on toetatav järgmine tegevus:
  1) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel ohustatud elupaikade, ohustatud liikide elupaikade ja ohustatud liikide populatsioonide taastamine ning elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks ning kaitstavate loodusobjektide maastikuilme säilitamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine või rekonstrueerimine;
  2) elupaikade säilitamiseks vajaliku karja soetamine juhul, kui elupaigas pole seni karjatamist toimunud või kui karjatamiskoormus elupaigas on väiksem, kui on sätestatud põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013» § 4 lõigetes 3 ja 5;
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]
  3) tegevuskavade alusel võõrliikide arvukuse piiramine;
  4) kaitstavate looduse üksikobjektide ja maastike soodsa seisundi taastamine;
  5) kaitstavate parkide restaureerimine ja rekonstrueerimine;
  6) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel kaitstavate loodusobjektide külastamist suunava infrastruktuuri rajamine;
  7) kaitstavate loodusobjektide külastamist suunava infrastruktuuri renoveerimine.

§ 6.   Riigiabi andmise reeglite kohaldamine

  Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 tähenduses.

§ 7.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud päeval.

  (2) Projekti abikõlblikkuse algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise tähtpäev ega lõpp hilisem kui 31. august 2015.
[RT I, 22.03.2013, 2 - jõust. 25.03.2013]

§ 8.   Abikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud on järgmised kulud:
  1) projekti kulud, mis tehakse §-s 5 nimetatud töödel meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalike teenuste osutamiseks, ehitamiseks ja karja soetamiseks;
[RTL 2009, 79, 1140 - jõust. 23.10.2009]
  2) maastike taastamiskavade ning parkide restaureerimis- ja rekonstrueerimisprojektide koostamise kulud;
  3) juriidilise nõustamise tasud, notaritasud, tehnilise või finantsekspertiisi kulud ning raamatupidamiskulud, kui need on otseselt seotud §-s 5 nimetatud tegevusega ning on vajalikud selle ettevalmistamiseks või rakendamiseks;
  4) [kehtetu - RTL 2009, 79, 1140 - jõust. 23.10.2009]
  5) [kehtetu - RTL 2009, 79, 1140 - jõust. 23.10.2009]

  (2) Abikõlblikud kulud peavad olema projekti elluviimiseks vajalikud, mõistlikud, põhjendatud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.

  (3) Abikõlblike kulude osas on järgmised piirangud:
  1) projekti personali- ja üldkulud võivad moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
  2) ehitusprojekteerimise või ehitusprojekti ekspertiisikulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
  3) maastike taastamiskavade ning parkide restaureerimis- ja rekonstrueerimisprojektide koostamise kulud võivad moodustada maksimaalselt 20% projekti abikõlbulike kulude kogumahust.
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

  (4) Abikõlblikud ei ole:
  1) kulud, mis on loetud mitteabikõlblikuks nõukogu määruses (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 301, 12.11.2008, lk 40–40), millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78), samuti nõukogu määruses (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1–11), mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1–4), ning abikõlblikkuse määruses;
  2) projekti detailplaneeringu kulud;
  3) teostatavus- ja tasuvusuuringu kulud;
  4) keskkonnamõju hindamise kulud.

§ 9.   Toetuse määr ja meetme eelarve

  (1) Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseeringu minimaalne määr on 10% abikõlblikest kuludest.

  (2) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 250 000 krooni (15 977,91 eurot). Maksimaalne toetus projekti kohta on 5 000 000 krooni (319 558,24 eurot).
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

  (3) Antav toetus koos taotleja omafinantseeringuga peab tagama projekti abikõlblike kulude katmise ja projekti finantsjätkusuutlikkuse.

  (4) Omafinantseeringuna ei lähe arvesse Euroopa Liidu institutsioonidelt ja teistest fondidest saadud tagastamatu abi.

  (5) Projekti toetuse maksimaalne määr ja toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (6) Meetme ja taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.

3. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED 

§ 10.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetust võivad taotleda järgmised juriidilised isikud:
  1) põhikirja kohaselt looduskaitsega tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused;
  2) kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud.

  (2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised:
  1) taotleja vastab struktuuritoetuse seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–9 loetletud nõuetele;
  2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
  3) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.

§ 11.   Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama taotluse ning lisama sellele lõikes 3 nõutavad dokumendid. Taotluse vorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (2) Taotluse kohta esitatavad nõuded on järgmised:
  1) taotluse vormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema nõuetele vastavalt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning seotus §-s 3 nimetatud eesmärgiga;
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]
  2) toetuse kasutamise tegevus- ja ajakava peab olema reaalselt teostatav §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
  3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ja projekti eesmärkidega otseselt seotud ning käesolevas määruses nõutav omafinantseering peab olema tagatud;
  4) taotluses planeeritud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.

  (3) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid või põhjendama nende lisamata jätmise:
  1) hanke lähteülesanne ja eelarve aluseks olevad võrreldavad hinnapakkumised või hankedokumendid või põhjendatud juhtudel maksumuse kalkulatsioon ning põhjendused;
[RTL 2009, 79, 1140 - jõust. 23.10.2009]
  2) [kehtetu - RTL 2009, 79, 1140 - jõust. 23.10.2009]
  3) kinnitus, et taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest välisabi finantsvahenditest;
  4) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena tekkinud või soetatud vara säilitamise ja avaliku kasutamise taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates ning ei soorita selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi, ega vara rendile andmise tehinguid, millega ta teenib puhastulu;
  5) projekti elluviimiseks vajalikku omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
  6) projektis osalevate ekspertide nimekiri ja elulooandmed;
  7) projektis osalevate partnerorganisatsioonide koostöökokkulepe;
  8) projekti elluviimiseks vajalikud load, sh ehitusluba ja kooskõlastused;
  9) keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järeldustega, kui seadus sätestab selle vajalikkuse projekti elluviimiseks;
  9¹) projekti käsitlev väljavõte kaitsekorralduskavast või tegevuskavast;
[RTL 2009, 79, 1140 - jõust. 23.10.2009]
  10) mittetulundusühingutel ja sihtasutustel põhikirja koopia;
  11) dokumendid, mis kinnitavad projekti tegevusega seotud kinnisasja või kinnisasja olulise osa omandi- või kasutusõigust, või kokkulepe omaniku või valdajaga kavandatava tegevuse lubamiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul selle lõppemisest, või munitsipaliseerimise või maa riigi omandisse jätmise algatamist;
[RTL 2009, 79, 1140 - jõust. 23.10.2009]
  12) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse (matkaradadesse, vaatlustornidesse, vaadete avamisse jms) investeerimise korral;
  13) [kehtetu - RTL 2009, 79, 1140 - jõust. 23.10.2009]
  14) taotleja varem arendatud sarnaste projektide loetelu;
  15) [kehtetu - RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

  (4) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavat informatsiooni taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE RAKENDUSÜKSUSES 

§ 12.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlusvooru kuulutab välja meetme rakendusüksus. Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel.

  (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru tähtajaks.

  (3) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitatud taotlus tagastatakse taotlejale läbivaatamata.

  (4) Taotlused saadetakse rakendusüksusele posti teel, tuuakse rakendusüksusesse käsipostiga või saadetakse e-postiga digitaalallkirjaga varustatult rakendusüksuse nimetatud aadressile väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Paberil taotlus esitatakse allkirjastatuna ühes eksemplaris. Paberil taotlusele lisatakse taotlus ka elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitatava eksemplari failid peavad olema töödeldavas teksti- või tabelformaadis.

§ 13.   Taotluse menetlemine rakendusüksuses

  Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb:
  1) taotluse registreerimisest;
  2) taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest;
  3) taotluse hindamisest;
  4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

§ 14.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 ja käesoleva määruse §-s 11 ja taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotluse menetlemise aeg ei ole pikem kui 180 kalendripäeva taotluse esitamisest arvates. Rakendusüksus võib põhjendatud juhtudel menetluse aega pikendada.

  (2) Taotleja on nõuetele vastav, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (3) Taotlus on nõuetele vastav, kui see vastab struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 ja käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaoludest.

  (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning edastab selle viivitamata taotlejale.

  (5¹) Nõuetele vastavad taotlused kooskõlastab rakendusüksus Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet kontrollib taotluse vastavust ala kaitsekorrale ja kaitse-eesmärkidele ning kaitsekorralduskavale või tegevuskavale. Seejuures peab Keskkonnaamet oma kooskõlastuses märkima taotluses kavandatud tegevuse prioriteetsuse astme kaitsekorralduskavas või tegevuskavas vastavalt § 16 lõike 3 nõuetele ning hindama, kas projekti elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaamet kooskõlastab taotluse 14 kalendripäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates.
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

  (6) Nõuetele vastavad ja Keskkonnaameti kooskõlastuse saanud taotlused suunab rakendusüksus sisulisele hindamisele.
[RTL 2009, 79, 1140 - jõust. 23.10.2009]

  (7) Kui Keskkonnaamet jätab taotluse kooskõlastamata, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning teeb selle viivitamata teatavaks taotlejale.
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

§ 15.   Taotluse hindamise kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid §-s 16 esitatud hindamiskriteeriumide alusel rakendusüksuse kehtestatud korras.

  (2) Hindamise tulemusena tekib taotluste eelistusnimekiri, milles sisalduvate taotluste rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus rakendusasutuse juhi kehtestatud taotlusvooru eelarve võimalustest lähtudes.

§ 16.   Taotluse hindamise kriteeriumid

  (1) Taotluses hinnatakse kavandatava projekti tegevuse mõju meetme eesmärkide saavutamisele järgmiselt:
  1) kui kavandatava projekti tegevuse tulemusena paraneb kolme või enama liigi ja/või elupaigatüübi seisund projektiga seotud alal – 5 punkti;
  2) kui kavandatava projekti tegevuse tulemusena paraneb 1–2 liigi ja/või elupaigatüübi seisund projektiga seotud alal või kui projekti eesmärk on võõrliikide arvukuse piiramine või maastikuilme mitmekülgne taastamine ja selle säilimiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine – 4 punkti;
  3) kui kavandatava projekti eesmärk on maastikuilme taastamine ja selle säilimiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine – 3 punkti;
  4) kui kavandatava projekti eesmärk on maastikuilme säilimiseks vajaliku või külastust suunava infrastruktuuri rajamine või rekonstrueerimine (renoveerimine) – 2 punkti;
  5) kui on tõenäoline, et liigi või elupaigatüübi või kaitstava looduse üksikobjekti või kaitstava maastiku seisundi säilimine kavandatava projektiga seotud alal on tagatud või võõrliigi arvukus või levila ei suurene ka kavandatava tegevuseta – 0 punkti.
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

  (2) Taotluses hinnatakse projekti seost meetme eesmärkidega, arvestades eesmärkide prioriteetsust, järgmiselt:
  1) kui projekti eesmärk on I kaitsekategooria või Euroopa Liidu mõistes prioriteetse liigi või elupaiga soodsa seisundi tagamine – 10 punkti;
  2) kui projekti eesmärk on II või III kaitsekategooria või Euroopa Liidus kaitstava liigi või elupaiga soodsa seisundi tagamine – 8 punkti;
  3) kui projekti eesmärk on looduse tasakaalu ohustavate võõrliikide leviku piiramine või arvukuse reguleerimine keskkonnaministri 7. oktoobri 2004. a määruse nr 126 «Loodusliku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri» tähenduses või kaitstavate loodusobjektide maastikuilme säilitamine – 6 punkti;
  4) kui projekti eesmärk on külastust suunava infrastruktuuri rajamine või renoveerimine – 4 punkti.
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

  (3) Taotluse juures hinnatakse projekti seotust ala kaitsekorralduskava või liigi tegevuskavaga, kaitstavate parkidega seotud projektide seotust kaitse-eesmärgi tagamisega järgmiselt:
  1) projekt on otseselt seotud tegevusega, mis on märgitud ala kaitsekorralduskavas või liigi tegevuskavas I järgu prioriteedina – 4 punkti;
  2) projekt on otseselt seotud tegevusega, mis on märgitud ala kaitsekorralduskavas või liigi tegevuskavas II järgu prioriteedina või on kaitstava pargi kaitse-eesmärgi tagamiseks väga oluline tegevus – 3 punkti;
  3) projekt on otseselt seotud tegevusega, mis on märgitud ala kaitsekorralduskavas või liigi tegevuskavas III järgu prioriteedina või on kaitstava pargi kaitse-eesmärgi tagamiseks oluline tegevus – 2 punkti;
  4) projekt ei ole ala kaitsekorralduskavas või liigi tegevuskavas märgitud tegevusega otseselt seotud ja toetatav tegevus ei pea lähtuma kaitsekorralduskavast või tegevuskavast – 1 punkt;
  5) projekt ei ole ala kaitsekorralduskavas või liigi tegevuskavas märgitud tegevusega otseselt seotud, kuid toetatav tegevus peab lähtuma kaitsekorralduskavast või tegevuskavast - 0 punkti.
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

  (4) Taotluses hinnatakse projekti eelarve põhjendatust järgmiselt:
  1) projekti elluviimise eelarve on põhjendatud, kulud on liigendatud, kogused ja hinnad on märgitud, on võetud kolm võrreldavat hinnapakkumist või põhjendatud nende puudumine – 5 punkti;
  2) eelarve on põhjendatud, kuid kulud ei ole liigendatud – 3 punkti;
  3) eelarve on projekti elluviimiseks ebapiisav või optimaalsega võrreldes oluliselt suurem või kulud ei ole põhjendatud – 0 punkti.
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

  (5) Taotluses hinnatakse toetuse saaja omapanust projekti:
  1) omafinantseerimise nõue on nõutud ulatuses täidetud ja moodustab vähemalt 10% projekti kogumaksumusest – 0 punkti;
  2) omafinantseering moodustab 25–49% projekti maksumusest – 1 punkt;
  3) omafinantseering moodustab rohkem kui 49% projekti maksumusest – 2 punkti.

  (6) Taotluses hinnatakse projekti jätkusuutlikkust:
  1) kui objektil on haldaja, objekti majandamiseks on kavandatud piisavalt ressursse, projekti järgmised etapid on kirjeldatud, riskid määratud ja arvesse võetud (eellepingud on sõlmitud) – 4 punkti;
  2) kui punktis 1 sätestatud ühe tingimuse osas on projekti eeldatav jätkusuutlikkus maksimaalsest väiksem – 3 punkti;
  3) kui punktis 1 sätestatud ühe või mitme tingimuse osas on projekti eeldatav jätkusuutlikkus maksimaalsest oluliselt väiksem või asjaolud on taotluses ebapiisavalt kirjeldatud – 2 punkti;
  4) kui punktis 1 sätestatud ühe või mitme tingimuse kohta esitatud andmed viitavad projekti vähesele jätkusuutlikkusele – 1 punkt;
  5) kui ei ole täidetud ühtegi punktis 1 sätestatud tingimust – 0 punkti.
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

  (7) Võrdsete hindepunktidega taotlused järjestatakse pingeritta järgmiselt:
  1) taotleja, kes omab varasemat kogemust planeeritava tegevuse elluviimisel;
  2) taotlus, kus kohaliku kogukonna kaasatus planeeritavasse looduskaitsetegevusse on kõige suurem;
[RTL 2009, 79, 1140 - jõust. 23.10.2009]
  3) kõige vähem madalaid punkte saanud taotlus.

  (8) [Kehtetu - RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

§ 17.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus hiljemalt 180 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

  (2) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib rakendusasutus taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada või taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid.
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise päev ja otsuse number;
  3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
  4) toetuse saaja andmed;
  5) projekti nimetus ja kogumaksumus;
  6) vajaduse korral projekti erisused projekti taotluses esitatud tegevuse või eelarvega võrreldes;
  7) projekti abikõlblikkuse perioodi alguse ja lõpu päev;
  8) toetuse summa Eesti kroonides ja eurodes ning selle maksimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest;
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]
  9) omafinantseeringu summa Eesti kroonides ja eurodes ning selle minimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest;
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]
  10) aruandluse tingimused ja kord;
  11) otsuse vaidlustamise kord;
  12) muud õigusaktides sätestatud asjaolud.

  (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
  1) taotlus on vähemalt ühe §-s 16 nimetatud hindamiskriteeriumi (välja arvatud lõikes 5 nimetatud kriteeriumi) alusel saanud hinde 0;
[RT I 2010, 65, 481 - jõust. 18.09.2010]
  2) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada;
  3) taotlus jääb taotluste hindamise tulemusel moodustunud paremusjärjestuses väljapoole taotluste rahastamise eelarvet.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt lõike 3 punktides 1–5 ja 11 sätestatud asjaolud ning taotluse rahuldamata jätmise põhjused.

  (6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale teatavaks viivitamata ning esitab rakendusasutusele otsuse koopia.

  (7) Koos taotluse rahuldamise otsusega saadab rakendusüksus toetuse saajale allkirjastamiseks kinnituskirja vormi. Kui toetuse saaja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus toetuse rahuldamise otsuses märgitud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.

  (8) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 10 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

5. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 18.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saaja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi, sealhulgas:
  1) esitama rakendusüksusele nõutud teabe etteantud vormil ja tähtaegadel;
  2) toetuse kasutamiseks korraldama hanke, järgides «Riigihangete seaduse» §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid;
  3) esitama «Riigihangete seaduse» tähenduses rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud;
  4) esitama koos toetuse väljamaksetaotlusega hankemenetlust tõendavad dokumendid. Rakendusüksus kontrollib hankedokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele, struktuuritoetuse seadusele ja selle rakendusaktidele;
  5) viivitamata teavitama kirjalikult rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavatest asjaoludest, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja toetuse saaja korraldatud riigihangete vaidlustustest;
  6) viivitamata teavitama kirjalikult rakendusüksust projekti odavnemisest või kallinemisest.

  (2) Toetuse saaja esitab informatsiooni rakendusüksusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 19.   Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded

  (1) Toetuse väljamakse tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23, rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» ning taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud tingimustele.

  (2) Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutavate lisadokumentidega.

  (3) Väljamakse aluseks on väljamakse taotlus, mille toetuse saaja esitab rakendusüksusele koos lõikes 4 nimetatud lisadega.

  (4) Väljamakse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid ning asjaomased lepingud;
  2) kuludokumentide nimekiri juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses on nimekiri nõutud;
  3) kuludokumendid lõikes 1 viidatud määruse mõistes, millele lisatakse osutatud teenuse või tehtud töö või tarnitud kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  4) kulu tasumist tõendav dokument;
  5) projekti kulude raamatupidamises kajastamist tõendav dokumentatsioon.

  (5) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul esitatud väljamakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

  (6) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Viimane väljamakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on projekti lõpparuande heaks kiitnud.

  (7) Väljamakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on lubatud teha toetuse väljamaksena töövõtjale, kauba tarnijale, teenuse osutajale (edaspidi töövõtja) või toetuse saajale pärast kohustuse tekkimist ja omafinantseeringu tasumist.

  (8) Põhjendatud juhul võib toetuse enne kohustuse tekkimist välja maksta struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 4⁵ sätestatud tingimusel.

  (9) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
  2) toetust taotletakse abikõlbmatute kulude katteks;
  3) projekt on seotud tagasimakse menetlusega;
  4) toetuse saaja ei ole puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud.

  (10) Rakendusüksus saadab lõikes 9 nimetatud otsuse viivitamata kirjalikult toetuse saajale.

  (11) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruanded vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

§ 20.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel esitab toetuse saaja põhjendatud avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks (edaspidi avaldus).

  (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja ilma avaldust esitamata muuta juhul, kui projekti eelarve muutub kululiikide lõikes vähem kui 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kusjuures projekti üldeelarve ei suurene. Seejuures peab toetuse saaja eelnevalt rakendusüksust tehtavast muudatusest teavitama.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse teeb rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates ning saadab otsuse viivitamata toetuse saajale. Juhul kui rahuldamise otsuse muutmine eeldab toetuse saajalt täiendavate andmete nõudmist või rakendusüksuselt täiendavat ekspertiisi, pikeneb avalduse menetlemise aeg täiendavate dokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra.

  (4) Kui rakendusüksus ei rahulda avaldust, on toetuse saaja kohustatud ellu viima projekti vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

  (5) Kui toetuse saaja ei ole nõus avalduse rahuldamata jätmise korral projekti ellu viima, on ta kohustatud sellest rakendusüksusele viivitamata teatama. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktile 5.

  (6) Projekti maksumuse suurenemise korral hindab rakendusüksus selle põhjendatust ja vastavust struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 4 sätestatud tingimustele ning vajadusel teeb rakendusasutusele ettepaneku taotlusvooru rahamahtu suurendada.

  (7) Kui toetuse saajal ei ole mõjuval põhjusel võimalik alustada projekti elluviimist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule, on toetuse saajal võimalik taotleda rakendusüksuselt projekti teostamise aja pikendamist maksimaalselt 6 kuu võrra.

  (8) Juhul kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

§ 21.   Vabanenud vahendite kasutamine

  Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud rahasummad lisatakse järgmises taotlusvoorus jagatavatele toetustele.