Teksti suurus:

Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.03.2019, 6

Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 19.03.2019 nr 9

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

 (1) Määrusega kehtestatakse rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord.

 (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel riigiabina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

 (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

 (4) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

 (5) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2. Terminid

  Käesoleva määruse tähenduses
 1) rahvusvaheline kultuuri- ja spordisündmus (edaspidi sündmus) on Eestis aset leidev rahvusvahelisi kaaskorraldajaid ja/või osalejaid ja/või pealtvaatajaid kaasav sündmus, millel esineb turutõrge ning mille toetamise tulemusena on rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ja väliskülastajate poolt Eestis tehtud kuludelt riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega;
 2) toetuse taotleja on toetuse taotluse esitanud Eesti registreeritud juriidiline isik;
 3) toetuse saaja on taotleja, kelle taotlus on rahuldatud;
 4) partner on taotluses nimetatud Eestis või välisriigis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projektis toetatava tegevuse elluviimisel ja kellel tekivad selle käigus kulud;
 5) projekt on taotluses kirjeldatud kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga sündmus, mille tegevuste elluviimiseks kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, mille raames välismaiste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ning väliskülastajate poolt tehtud kulud tekitavad riigile täiendava maksutulu laekumist ning elavdavad Eesti majandust.

 (2) Toetuse andmise tulemusena on riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega.

§ 4. Toetatavad tegevused ja riigiabi

 (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames kavandatakse ja viiakse läbi sündmuse tegevusi.

 (2) Kultuurisündmusele antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.

 (3) Spordisündmusele antava toetuse puhul hindab hindamiskomisjon iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes või mitte. Kui spordisündmuse toetamine vastab konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes riigiabi tunnustele, antakse toetust vähese tähtsusega abina.

 (4) Sündmusele toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest:
 1) grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel grupierandi määruse artikli 53 lõike 3 punktist b, lõigetest 5 ja 8 ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või
 2) vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruse artiklist 3 ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

 (5) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.

 (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikuid, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid ning grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid.

2. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine 

§ 5. Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik.

 (2) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:
 1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;
 2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
 3) nad ei ole raskustest olevad grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
 4) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
 5) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
 6) nad on suutlikud käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
 7) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi toetuse andja ees;
 8) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus.

 (3) Taotleja ja partner peavad olema suutlikud omafinantseeringut ja mitteabikõlblikke kulusid tasuma taotluse esitamise hetkel ja kuni projekti lõppemiseni.

§ 6. Nõuded taotlusele

 (1) Taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning see peab panustama käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.

 (2) Ühele sündmusele saab korraga toetust taotleda ainult üks taotleja.

 (3) Kõik ühe sündmuse raames taotleja poolt kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.

 (4) Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse § 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud summa ning osakaalu piiridesse ja projekti eelarve peab sisaldama käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatud määral omafinantseeringut.

 (5) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud tingimustele.

 (6) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) üldandmed taotleja kohta;
 2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas partneri roll projektis, tema rahaline panus, käesoleva määruse §-s 5 toodud nõuetele vastavuse kinnitus ning koopia taotleja ja projektis osaleva partneri vahelisest partnerlus- või konsortsiumlepingust;
 3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, oodatavad tulemused ning mõju, varasemalt Eestis toimunud samalaadse sündmusega võrreldes maksutulu analüüs, projekti elluviimise koht, eelarve tegevuste ja rahastusallikate lõikes, sündmuse kogumaksumus ja projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa erinevate rahastajate ja rahastusallikate lõikes;
 4) projekti tegevus- ja ajakava;
 5) projekti meeskonna kirjeldus, sealhulgas projektijuhi ja projekti juhtimisse kaasatud isikute elulookirjeldused;
 6) sündmusele, mille toetuse vajadus on üle 500 000 euro, uuring või analüüs varasemalt Eestis või mujal toimunud samalaadse sündmuse majandusliku mõju kohta;
 7) juhul kui sündmuse korraldamine eeldab õiguste saamist rahvusvaheliselt katusorganisatsioonilt, siis kinnitus vastava õiguse andmise kohta;
 8) taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole avalikest registritest kättesaadav, ja juhul, kui taotleja on tegutsenud taotlemisele eelnenud majandusaastal vähemalt kuus kuud;
 9) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga;
 10) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

 (7) Kui taotleja või partner on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 7. Taotluse esitamine

 (1) Taotlusi esitatakse jooksvalt.

 (2) Jooksva taotlusvooru avamisest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

 (3) Taotluse peab esitama vähemalt kolm kuud enne sündmuse algust.

 (4) Juhul kui sündmus toimub taotluse esitamisele järgneval kalendriaastal, peab eelinfo toetuse taotlemise kohta koos prognoositava toetuse vajadusega esitama hiljemalt sündmuse toimumisele eelneva kalendriaasta 1. septembriks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (5) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 8. Kulude abikõlblikkus

 (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja või partneri poolt ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas
 1) on tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt;
 2) on tõendatud algdokumentidega;
 3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 20 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustusega;
 4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastavad Eesti finantsaruandluse standardile.

 (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

 (3) Spordisündmuse puhul on abikõlblikud need tegevuste elluviimisega seotud kulud, millel ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi riigiabi tunnuseid. Nõuet ei rakendata kui toetust antakse VTA määruse alusel.

 (4) Mitteabikõlblik kulu on
 1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise kulu;
 2) mitterahaline kulu;
 3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu;
 4) rahatrahv ja rahaline karistus;
 5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
 6) taotleja organisatsiooni üldise juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu;
 7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;
 8) käibemaks, välja arvatud, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
 9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või välisabi vahenditest;
 10) enne taotluse esitamist tehtud projektiga seotud kulu;
 11) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast.

 (3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:
 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud;
 2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on esitanud toetuse saaja enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (4) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.

 (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

 (7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 10. Toetuse minimaalne summa ning osakaal

 (1) Toetuse minimaalne summa on 65 000 eurot projekti kohta.

 (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 80% projekti abikõlblikest kulude maksumusest. Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu avaliku sektori panust kokku.

 (3) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Vähemalt 20% projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja ja/või partner katma vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 11. Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

 (2) Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras.

 (3) Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata käesoleva määruse § 4 lõikes 5 toodud asjaolu ilmnemisel või kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.

 (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, mil peatub taotluste menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

 (6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.

 (7) Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded.

§ 12. Taotluse hindamine

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab hindamiskomisjon järgmises koosseisus:
 1) Kultuuriministeeriumi kantsler – komisjoni esimees;
 2) Kultuuriministeeriumi vastava valdkonna asekantsler sõltuvalt hinnatavast taotlusest;
 3) Kultuuriministeeriumi finantsosakonna esindaja;
 4) Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna esindaja;
 5) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismivaldkonna esindaja;
 6) Rahandusministeeriumi esindaja.

 (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
 1) projekti mõju käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele;
 2) projekti põhjendatus;
 3) projekti kuluefektiivsus;
 4) taotleja ja partneri ning projektimeeskonna võimekus, sealhulgas projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;
 5) taotleja ja partneri suutlikkus omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumiseks;
 6) välismaise kaaskorraldaja või partneri või kohaliku omavalitsuse rahaline panus projekti elluviimisesse kooskõlas riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega kui see on kohane.

 (3) Hindamiskomisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

 (4) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest, taotlejast ja partnerist. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

 (5) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

 (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui
 1) taotleja, partner ja taotlus vastavad käesolevas määrused nimetatud nõuetele ja
 2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

 (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

 (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast.

 (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
 1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 5 ja 6 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
 4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
 5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

 (7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (8) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

 (9) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

 (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
 1) taotluse osalist rahuldamist;
 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

 (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

 (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

 (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine 

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

 (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja vastavalt käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud maksetaotluse alusel.

 (2) Toetuse maksatakse toetuse saajale välja osade kaupa. Kuni 75% toetuse summast makstakse toetuse saajale välja ettemaksena tema poolt esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ja 25% toetuse summast makstakse toetuse saajale välja tegelike kulude alusel tema poolt esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist.

 (3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel e-keskkonna kaudu.

 (2) Toetuse saaja esitab koos lõpparuandega projekti raames toetatud sündmuse majandusliku mõju analüüsi, mille koostaja on eelnevalt toetuse andjaga kooskõlastatud.

 (3) Toetuse andja menetleb vahearuannet ning lõpparuannet kuni 60 tööpäeva esitamisest arvates.

 (4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja vastavasisulise avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud aruande esitamise tähtaja saabumist.

 (5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg.

 (6) Toetuse andja kinnitab lõpparuande kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

 (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
 1) toetust on kasutatud või makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
 2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
 6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
 7) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks;
 8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tulemusena ei ole võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist;
 9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

 (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta
 1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
 2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

 (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

 (4) Kui toetust on eraldatud riigiabina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

 (5) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

 (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

 (7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.

 (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

 (9) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 7 ja 8 juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

 (10) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

 (11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

 (12) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem kui neli kuud.

 (13) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel.

 (14) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.

 (15) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ja ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

 (16) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused 

§ 20. Toetuse saaja ja partneri kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas
 1) kasutab toetust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
 2) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu;
 3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;
 4) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;
 5) järgib riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased;
 6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
 7) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti riigiabina;
 8) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
 9) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;
 10) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;
 11) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
 12) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega;
 13) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
 14) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (2) Partner peab täitma toetuse saajale kehtestatud kohustusi.

§ 21. Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus
 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
 2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;
 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
 4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22. Toetuse andja kohustused

  Toetuse andja on kohustatud
 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
 2) tagama riigiabi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;
 3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
 4) kontrollima projekti elluviimist;
 5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
 6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
 7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23. Toetuse andja õigused

  Toetuse andjal on õigus
 1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;
 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust;
 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel;
 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
 7) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
 8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
 9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 19 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;
 10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi.

9. peatükk Määruse rakendamine 

§ 24. Rakendussäte

  Enne määruse jõustumist esitatud taotlused menetletakse lõpuni ja rahuldatud taotluste alusel elluviidavad projektid lõpetatakse lähtudes kultuuriministri 6. detsembri 2017. a käskkirjas nr 275 „Taotlusvooru „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine” avamine, tingimuste kinnitamine ja hindamiskomisjoni moodustamine” sätestatud nõuetest.

Indrek Saar
Minister

Tarvi Sits
Kantsler

/otsingu_soovitused.json