Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 01.04.2021
Avaldamismärge: RT I, 22.03.2021, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.03.2021 otsus nr 706

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 10.03.2021


§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 10 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Enne järelhooldusele suunamist koostab eestkostja ülesandeid täitev või isiku täisealiseks saamisel elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 4516 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikutele juhtumiplaanid.“;


2) paragrahv 4514 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 4514. Perevanemaga sõlmitav leping


(1) Kui perevanemaga sõlmitakse tema töö iseloomust lähtuvalt tööleping, peab see sisaldama muu hulgas järgmisi tingimusi:

1) ühes perekodus kahe ja kolme perevanemaga osutatava asendushooldusteenuse puhul minimaalne tööaeg, mis üldjuhul ei tohi olla lühem kui kümme ööpäeva ühes kalendrikuus, ja katkematu tööaeg, mis ei tohi olla lühem kui viis ööpäeva;

2) ühes perekodus kahe ja kolme perevanemaga osutatava asendushooldusteenuse puhul maksimaalne tööaeg, mis üldjuhul ei tohi olla pikem kui 20 ööpäeva ühes kalendrikuus ja millest on poolte kokkuleppel lubatud teha erand maksimaalselt viie ööpäeva ulatuses.


(2) Perevanemaga sõlmitud töölepingule ei kohaldata töölepingu seaduse §-des 43–53 sätestatut.


(3) Kui perevanemaga sõlmitakse tema töö iseloomust lähtuvalt käsundusleping, peab see sisaldama vähemalt järgmisi tingimusi:

1) teenuse osutamise koht;

2) ühes perekodus kahe ja kolme perevanemaga osutatava asendushooldusteenuse puhul minimaalne teenuse osutamise aeg, mis üldjuhul ei tohi olla lühem kui kümme ööpäeva ühes kalendrikuus, ja katkematu teenuse osutamise aeg, mis ei tohi olla lühem kui viis ööpäeva;

3) ühes perekodus kahe ja kolme perevanemaga osutatava asendushooldusteenuse puhul maksimaalne teenuse osutamise aeg, mis üldjuhul ei tohi olla pikem kui 20 ööpäeva ühes kalendrikuus ja millest on lubatud teha erand maksimaalselt viie ööpäeva ulatuses;

4) teenuse osutamise korraldus, eelkõige teenuse osutamise algus ja lõpp;

5) igakuise tasu maksmise kord;

6) lepingu korralise ülesütlemise puhul etteteatamise tähtaeg, mis on vähemalt 30 kalendripäeva;

7) perevanema õigus saada hüvitist lepingu teiselt poolelt käesoleva lõike punktis 6 sätestatud tähtaja järgimata jätmise korral ulatuses, milles tal oleks olnud õigus seda saada selle tähtaja järgimise korral;

8) ühes perekodus kahe ja kolme perevanemaga osutatava asendushooldusteenuse puhul õigus puhkusele töölepingu seaduses sätestatud korras;

9) ühe perevanema poolt asendushooldusteenuse osutamise puhul õigus kasutada käesoleva seaduse § 4513 lõike 1 punktides 1–10 kehtestatud nõuetele vastava isiku abi 42 kalendripäeval aastas.


(4) Perevanemaga sõlmitava käsunduslepingu alusel teenuse osutamisele kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõudeid.“;


3) paragrahvi 4516 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:


„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab järelhooldusteenuse käesoleva seaduse § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes järelhooldusele suunamise ajal jätkab § 459 lõikes 2 nimetatud õppevormis õppimist.“;


4) paragrahvi 4516 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib isikule, kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel, tagada järelhooldusteenuse kuni isiku 25-aastaseks saamiseni.“;


5) paragrahvi 1402 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tingimustel“ sõnadega „ja korras“;


6) paragrahvi 156 lõike 34 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt käesoleva seaduse § 455 lõike 3 punkti 1 ning § 4516 lõigete 1 ja 11 alusel asendus- ja järelhooldusel viibinud isikute arvule, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi.“.

§ 2. Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“;


2) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.“;


3) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.“;


4) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:


„Kui laps osaleb Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel, jätkatakse peretoetuste maksmist pärast Sotsiaalministeeriumi hallatavalt riigiasutuselt täienduskoolituse kursusel osalemise kohta andmete saamist kuni täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“;


5) paragrahvi 29 lõigete 2 ja 21 teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, makstakse toetusi pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta või Sotsiaalministeeriumi hallatavalt riigiasutuselt täienduskoolituse kursusel osalemise kohta andmete saamist tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest.“;


6) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:


„(4) Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus esitab Sotsiaalkindlustusametile andmed lapse täienduskoolituse kursusel osalemise kohta iga aasta 31. augustiks. Täienduskoolituse kursuse lõpetanud või kursuse nimekirjast väljaarvatud lapse andmed esitab nimetatud asutus viie tööpäeva jooksul alates kursuse lõppemisest või nimekirjast väljaarvamisest.“;


7) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 633 järgmises sõnastuses:


„§ 633. Peretoetuste maksmine Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel osalemise korral


Käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud juhul makstakse peretoetusi Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel osalemise korral alates 2021. aasta 1. aprillist.“.

§ 3. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“;


2) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis või on arvatud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, välja arvatud juuli- ja augustikuu, õppetoetust.“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse 12. peatüki 2. jao 1. jaotist täiendatakse §-dega 286^3 –286^5  järgmises sõnastuses:


„§ 2863. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine


Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.


§ 2864. Turvakoduteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine


Turvakoduteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.


§ 2865. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine


Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 2, § 2 punktid 1 ja 3–7 ning §-d 3 ja 4 jõustuvad 2021. aasta 1. aprillil.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees